Mour in Drio ion Lõl​—Juõn Kejatrikrik Anij Ear Letok

“Bwe emwij kõtaik men in kõmõn ñõn jekron . . . ilo kejatrikrik.”​—ROM 8:​20.

1, 2. (a) Etke kejatrikrik eo kin mour in drio ion lõl eaurõk ñõn kij? (b) Etke elõñ armij rej berre bwe jemaroñ mour in drio ion lõl?

 BWELEN kwoj kememej joñõn mõnõnõ eo am ke kwar katak bwe mõtõn jidrik armij ro rejamin naj ridtolok im mij ak renaj mour in drio ion lõl. (Jon 17:3; Rev. 21:​3, 4) Alikar kwar mõnõnõ in kwalok kejatrikrik in ej berber ion Baibel eo iben ro jet. Men in ej eindrein kinke kejatrikrik eo ñõn mour in drio ej mõtõn eo eaurõk ilo nuuj eo emõn me jej kwalok kake. Ej jelet wãwen lemnok eo ar kin mour, wãwen ar kajerbal mour eo ar, im wãwen eo jej kamarmiri abañ ko ar.

² Ekkã an kabuñ ko me rej ba rej Kristian karmijeteik kejatrikrik in ñõn mour in drio ion lõl. Meñe Baibel eo ej katakin bwe an armij emaroñ mij, enañin aolep kabuñ ko rej katakin armij ro kin katak eo ejjab berber ion Baibel eo bwe eor iben armij juõn an eban mij im ej wõnmanlok im mour ilo jikin jitõb. (Ekk. 9:5) Kin men in, elõñ rej berre bwe armij remaroñ mour in drio ion lõl. Inem jemaroñ kajitõk: Baibel eo ej ke lukkun rejetake kejatrikrik in? Elañe aet, ñãt eo Anij ear jino kwaloke ñõn armij ro?

“Emwij Kõtaik Men in Kõmõn ñõn Jekron . . . ilo Kejatrikrik”

3. Ewi wãwen karõk eo an Anij kin armij ear alikar jen jinoin bwebwenato in armij?

³ Karõk eo an Jeova kin armij ro ear alikar wõt jen jinoin bwebwenato in armij. Ilo alikar Anij ear kwalok bwe elañe Adam ear bokake, emaroñ kar bõk mour in drio. (Jen. 2:​9, 17; 3:​22) Ejelok berre bwe ro nejin Adam rar jela bwe armij ro rar oktõk im jab wãppen, im men in ear alikar ilo air lo bwe kar baare ial eo ñõn jikin kallip in Iden, im armij ro rar ridtolok im mij. (Jen. 3:​23, 24) Elikin jet ien, aitokin mour ko an armij ear driklok. Adam ear mour iomin 930 yiõ ko. Im Shem, eo ear ellã im mour jen ibijliplip eo, ear mour iomin wõt 600 yiõ ko, im leo nejin etan Arpaksad, ear mour iomin 438 yiõ ko. Jemen Ebream etan Tira, ear mour iomin 205 yiõ ko. Im joñõn aitokin mour eo an Ebream kar 175 yiõ, im mour eo an Aisak nejin kar 180 yiõ ko, im Jekõb kar 147 yiõ ko. (Jen. 5:5; 11:10-​13, 32; 25:7; 35:28; 47:28) Elõñ armij remaroñ kar kile bwe driklok in ear melelen bwe armij ro rar luji kejatrikrik eo ñõn mour in drio! Ear ke or unin air tõmak bwe renaj bar bõk mour in drio?

4. Etke armij ro retiljek ilo ien ko etto rar tõmak bwe Anij enaj kajeblaktok jerammõn ko Adam ear luji?

⁴ Nan in Anij ej ba: “Emwij kõtaik [armij] men in kõmõn ñõn jekron . . . ilo kejatrikrik.” (Rom. 8:​20) Ta kejatrikrik eo? Kanan eo moktata ilo Baibel ej kwalok kin juõn ‘ine’ me enaj ‘kokkure bõran serpent eo.’ (Riit Jenesis 3:​1-5, 15.) Ñõn armij ro retiljek, kalimur eo kin Ine in ear letok berber eo ñõn kejatrikrik bwe Anij enaj kajejit karõk eo an kin armij. Ear lelok ñõn armij ro einwõt Ebel im Noa un eo ñõn tõmak bwe Anij enaj kajeblaktok jerammõn ko me Adam  ear luji. Armij rein remaroñ kar jela bwe ‘kokkure jimwin neen ine eo’ enaj kitibuj katorlok bõtõktõkin.​—Jen. 4:4; 8:​20; Hib. 11:4.

5. Ta eo ej kwalok bwe Ebream ear tõmak ilo jerkakbiji?

⁵ Lemnok kin Ebream. Ke kar melejoñwe e, Ebream ear pojõk ñõn “katok kin Aisak, . . . juõn wõt nejin e ar keutak.” (Hib. 11:17) Etke ear mõnõnõ in kõmõne men in? (Riit Dri Hibru 11:19.) Kinke ear tõmak bwe Anij enaj kar kejerkakbijeik e! Ear or berberin an Ebream tõmak ilo jerkakbiji kinke Jeova ear bar kamaroñ e ñõn an neje, im ear maroñ or nejiiro meñe rar bwijwõlã. (Jen. 18:10-​14; 21:​1-3; Rom. 4:​19-​21) Jeova ear bareinwõt kalimur ñõn Ebream im ba: “Naj likit ro ineõm ilo Aisak.” (Jen. 21:12) Kin men in, ear or un ko remõn ñõn an Ebream kõtmene bwe Anij enaj kejerkakbijeik Aisak.

6, 7. (a) Ta bujen eo Jeova ear kõmõne iben Ebream? (b) Ewi wãwen kalimur eo an Jeova ñõn Ebream ear lelok kejatrikrik ñõn armij ro?

⁶ Kin an kar kanuij lap tõmak eo an Ebream, Jeova ear kõmõn juõn bujen iben ikijen eo nejin, ak ‘inen.’ (Riit Jenesis 22:18.) Tokelik kar kwalok bwe mõtõn eo elaptata in “ine” in kar Jisõs Kraist. (Gal. 3:​16) Jeova ear jiroñ Ebream bwe ‘inen’ enaj orlok einwõt “iju ko ilõñ, im einwõt bok i barijit,” juõn oran Ebream ear jaje kake. (Jen. 22:17) Bõtab, tokelik kar kwalok bwe oran ro rej ejaake ‘ine’ eo ej kitibuj Jisõs Kraist im 144,000, me renaj iroij ilo Ailiñ eo. (Gal. 3:​29; Rev. 7:4; 14:1) Ikijen Ailiñ in Messaia eo “dri ailiñ otemjej i lõl re naj jerammõn.”

⁷ Ebream emaroñ kar jab lukkun melele kin aurõkin bujen eo Jeova ear kõmõne iben. Meñe eindrein, Baibel eo ej ba bwe “ear kõttar jikin kwelok eo . . . foundation ko an rej bed ñõn indrio.” (Hib. 11:10, UBS) Jikin kwelok in ej Ailiñ eo an Anij. Ñõn an Ebream maroñ bõk jerammõn ko iomin Ailiñ in, enaj aikwij in bar mour. Ikijen an jerkakbiji, enaj maroñ bõk mour in drio ion lõl. Im ro rej ellã jen Armagedõn im ro me renaj jerkakbiji renaj bareinwõt maroñ bõk mour in drio.​—Rev. 7:​9, 14; 20:12-​14.

“Jitõb Eo Ilo Aõ E Kijirjir”

8, 9. Etke buk in Job ejjab juõn bwebwenato bajjek kin melejoñ ko an juõn wõt armij?

⁸ Job ear mour ikõtan ien mour ko an leo jibwin Ebream etan Josep, im dri kanan eo Moses. Ilo buk in Job, me Moses emaroñ kar je, ej kemelele kin unin an kar Jeova kõtlok bwe Job en iñtan im kin ta eo ear walok ñõn e ilo jemlokõn. Bõtab, buk in Job ejjab juõn bwebwenato bajjek kin melejoñ ko an juõn wõt armij; ak ej kemelele kin aituerõk eo me ej jelet aolep armij ro im jitõb ro an Anij. Buk in ej jibõñ kij ñõn melele kin mol eo bwe Jeova ej iroij ilo juõn wãwen ewãnik, im ej kwalok bwe aituerõk eo kar bõkmantak ilo Iden ej kitibuj tiljek im wãwen mour eo an aolep dri korijer ro an Anij ion lõl. Meñe Job ear jab melele kin aituerõk in, ear jab kõtlok bwe lõmaro jilu mõtõn ren kõmõn bwe en bõk lemnok eo bwe ear jab drebij wõt an tiljek. (Job 27:5) Men in en kar kakajur tõmak eo ar im jibõñ kij ñõn kile bwe jemaroñ drebij wõt ar tiljek im jurake iroij potata eo an Jeova.

⁹ Elikin an dri kainemõn ro jilu konono, “Ilaihu nejin Barekel dri Buz, e ar uak.” Ta eo ear kamakit e bwe en konono? Ear ba, “ij obrõk kin nan ko; jitõb eo ilo aõ e kijirjir.” (Job 32:​5, 6, 18) Meñe nan ko Ilaihu ear konono kaki iomin kakõrmol an Anij rar jejit kitieir ke melejoñ ko an Job rar jemlok, nan ko an rej bareinwõt or tokjeir ñõn ro jet. Rej mõtõn berberin kejatrikrik eo ñõn aolep ro me rej drebij wõt air tiljek ñõn Anij.

10. Ta eo ej kwalok bwe jet ien ennan eo an Jeova ñõn juõn armij ej jerbal ñõn armij ro jet?

¹⁰ Jet ien Jeova ej lelok ennan eo an ñõn juõn armij me enaj bareinwõt jerbal ñõn armij  ro jet. Jemaroñ lo men in ilo kanan eo an Daniel me ej kitibuj ettõnak eo an Nebukadnezzar, kiñ in Babilõn, kin an naj juoke wijki eo eaitok im kilep. (Dan. 4:​10-​27, UBS) Meñe ettõnak eo ear jejit kitien iben Nebukadnezzar, ear jitõñlok ñõn juõn men elaplok. Ear kalikar bwe iroij eo an Anij ion lõl, me ailiñ eo jen menmenbwij eo an Kiñ Devid ear jutõk ikijen, enaj bar walok elikin 2,520 yiõ ko. Im yiõ kein rar jino bwini liktak enañin 607 yiõ ko mokta jen an kar Jisõs itok ñõn lõl in. * Iroij eo an Anij ion lõl in ear bar jino an jerbal ke Jeova ear kairoij Jisõs Kraist einwõt Kiñ ilõñ ilo yiõ eo 1914. Mõtõn wõt jidrik Ailiñ eo enaj kajejit kitien men ko eto an armij ro rekiblie kejatrikrik kaki.

“Emõn Kõtlok E jen an Wõnlõllok ñõn Roñ Eo”

11. Nan ko an Ilaihu rej kalikar ta kin Anij?

¹¹ Ñõn an uake Job, Ilaihu ear konono kin “dri jilik iben juõn, juõn dri kemeleleik, juõn ian juõn tausan, bwe en kwalok ñõn armij eo ta eo e jime ñõn e.” Ta elañe dri jilik in “ej jar ñõn Anij, im Ej yokwe e”? Ilaihu ej ba: “Inem Anij e joij ñõn e, im ej ba, Emõn kõtlok e jen an wõnlõllok ñõn roñ eo, Ña I ar lo juõn men in binmour. Kõniekin e naj emõnlok jen kõniekin niñniñ; ej jeblak ñõn ran ko ke e ar inono.” (Job 33:23-​26) Nan kein rej kalikar bwe Anij ej mõnõnõ in bõk “men in binmour” eo, ak kein libobo, kin armij ro rej ukwelok.​—Job 33:24.

12. Ta kejatrikrik eo nan ko an Ilaihu rej letok ñõn armij ro?

¹² Bwelen Ilaihu ear jab lukkun melele kin aurõkin binmour eo, einwõt an kar dri kanan ro jab melele kin aolep men ko rar jei. (Dan. 12:8, UBS; 1 Pit. 1:​10-​12) Meñe eindrein, nan ko an Ilaihu rar kwalok kin kejatrikrik eo bwe juõn ien Anij enaj bõk binmour eo im kanemkwoj armij ro jen air ridtolok im mij. Nan ko an Ilaihu rar kwalok kejatrikrik eo emõn kin mour in drio. Buk in Job ej bareinwõt kwalok bwe enaj or juõn ien jerkakbiji.​—Job 14:14, 15.

13. Ta melele eo dri Kristian ro rej loe ilo nan ko an Ilaihu?

¹³ Ranin, ej or wõt melelen nan ko an Ilaihu ñõn million dri Kristian ro me rej  kejatrikrik ñõn ellã im mour jen jebeblok eo an jukjuk im ber in enana. Ridto ro me rej ber ibwiljin armij ro rar ellã jen jorran eo renaj bar jeblak ñõn ran ko ke rar inono ak ke rar jodrikdrik. (Rev. 7:​9, 10, 14-​17) Bareinwõt, kejatrikrik eo ñõn lo an ro rar jerkakbiji jeblak ñõn ien ko ke rar emõn dred ej wõnmanlok wõt im kalõñliñ armij ro retiljek. Emol, mour eo ejamin wabõnbõn me ej ñõn dri kabit ro im mour in drio ion lõl ñõn ‘s̃ip ro jet’ an Jisõs rej wawa ion air jerbale tõmak ilo katok in binmour eo an Kraist.​—Jon 10:16; Rom. 6:​23.

Ear Warõñlok Mij ñõn in Drio

14. Ta eo ej kalikar bwe dri Israel ro rar aikwij juõn men elaplok jen Kien Moses ñõn air maroñ bõk kejatrikrik eo kin mour in drio?

¹⁴ Ro nejin Ebream rar erom juõn ailiñ ejenolok jen ailiñ ko jet ke rar dreloñ ilo juõn bujen iben Anij. Ke Jeova ear lelok Kien eo ñõn ir, ear ba: “Komin bokake kien ko Aõ, im ekajet ko Aõ; elañe armij ej kõmõn ein drein, e naj mour kin ir.” (Liv. 18:5) Bõtab, kinke dri Israel ro rar jab maroñ mour ekkar ñõn Kien ko rewãppen an Anij, Kien eo ear liakelok ir, eñin unin rar aikwij juõn men elaplok ñõn kanemkwoj ir.​—Gal. 3:​13.

15. Ta jerammõn eo enaj walok ilo ran ko renaj itok me kar kakõrmol Devid ñõn an je?

¹⁵ Elikin Moses, Jeova ear kakõrmol dri jeje Baibel ro jet ñõn kwalok kin kejatrikrik eo kin mour in drio. (Sam 21:4; 37:29) Ñõn wanjoñok, dri jeje sam, Devid, ear kajemlok juõn al kin burukuk eo an dri kabuñ ro remol ilo Zaiõn kin nan kein: “Bwe ijo Jeova e ar kaiñi jerammõn, aet mour in drio.”​—Sam 133:3.

16. Ta eo Jeova ear kalimur kake ikijen Aiseia kin ilju im jeklaj eo an “aolepen lõl”?

¹⁶ Jeova ear kakõrmol Aiseia ñõn an kanan kin mour in drio ion lõl. (Riit Aiseia 25:​7, 8.) Einwõt juõn “ken libo” ak kooj erro ej kõmõn bwe kwon jabjen menowam, eindrein jerawiwi im mij rej einwõt juõn men erro ion armij otemjej. Jeova ej kalimur ñõn armij ro an bwe enaj warõñlok jerawiwi im mij, ak juloki, “jen aolepen lõl.”

17. Ta eo kar kanan kake bwe Messaia eo enaj kõmõne ñõn kebellok ial eo ñõn mour in drio?

¹⁷ Lemnok bareinwõt kin ta eo rar aikwij kõmõne iomin Kien Moses ikijen got in  Azazel eo. Juõn alen ilo juõn yiõ, ilo Ran in Kilajrõk eo, pris eo elap ear “likit aoleben bein na ion bõran goat eo im jar im kwalok kin jerawiwi im nana im bwid ko otemjej an ri Israel, im likit men kein otemjej na ion bõran goat eo. Innem renaj kãlet juõn emman bwe en ubakelok goat eo ñõn ene jemadren.” (Liv. 16:​7-​10, 21, 22, UBS) Aiseia ear kanan kin itok eo an Messaia eo, me enaj kõmõn juõn men einlok wõt in ilo an bõk “iñtan,” “buromoj,” im “ineklok jerawiwi an elõñ,” im ilo wãwen in ej kebellok ial eo ñõn mour in drio.​—Riit Aiseia 53:​4-6, 12.

18, 19. Ta kejatrikrik eo kar kalikar kake ilo Aiseia 26:19 im Daniel 12:13, UBS?

¹⁸ Jeova ear kajerbal Aiseia ñõn jiroñ dri Israel ro: “Ro Am remij re naj mour; enbwin ko re mij re naj jerkak. Komin ruj im al, komeo komij jokwe ilo bõñõlñõl.” (Ais. 26:19) Jeje ko ilo kajin Hibru rej kalikar bwe eor kejatrikrik eo kin juõn ien jerkakbiji im mour ion lõl. Ñõn wanjoñok, ke ear enañin 100 an Daniel yiõ, Jeova ear kalimur e: “Kwonaj bar jerkak im bõk jinekjej eo am ilo ien eo eliktata.”​—Dan. 12:13, UBS.

¹⁹ Kin kejatrikrik eo ñõn jerkakbiji, Marta ear maroñ ba ñõn Jisõs ikijen man eo jein im jãtin ear mij: “I jela e naj bar jerkak ilo jerkakbiji eo ilo ran eliktata.” (Jon 11:24) Katak ko an Jisõs im jeje ko kar kakõrmol dri kalor ro ñõn air je, rar ke ukot kejatrikrik in? Jeova ej letok wõt ke ñõn armij ro kejatrikrik eo kin mour in drio ion lõl? Jenaj etale uak ko ñõn kajitõk kein ilo katak in tok juõn.

[Kamelele ko itulal]

Kwomaroñ ke Kemelele?

• Kar “kõtaik [armij] men in kõmõn jekron” ion berberin kejatrikrik it eo?

• Ta eo ej kalikar bwe Ebream ear tõmak ilo jerkakbiji?

• Ta kejatrikrik eo nan ko an Ilaihu ñõn Job rej letok ñõn armij ro?

• Ewi wãwen Jeje ko ilo kajin Hibru rej kwalok kin kejatrikrik eo kin jerkakbiji im mour in drio ion lõl?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija eo ilo peij 5]

Nan ko an Ilaihu ñõn Job rej letok kejatrikrik eo bwe armij ro renaj anemkwoj jen air ridtolok im mij

[Pija eo ilo peij 6]

Jeova ear kalimur ñõn Daniel bwe ‘enaj bar jerkak im bõk jinekjij eo an ilo ien eo eliktata’