Laef Blong Olwe Long Wol—Promes Ya i Kam Long Klia Ples Bakegen

“Daniel, yu mas mekem ol tok ya oli haed mo lokem buk ya, gogo bambae taem blong en i kam. Bambae plante man oli wokbaot olbaot, mo tru save bambae i kam fulap.”—DAN. 12:4, NW.

1, 2. ?Wanem ol kwestin we bambae yumi tokbaot long stadi ya?

PLANTE milian man tede oli kasem save gud long promes blong Baebol long saed blong laef we i no save finis long paradaes long wol. (Rev. 7:9, 17) Taem God i mekem faswan man, hem i soemaot se hem i wokem man blong i laef olwe, be i no blong sam yia nomo ale i ded.—Jen. 1:26-28.

² Wan bigfala samting we ol man Isrel bifo oli tingting strong long hem, hemia promes ya se ol man bambae oli kam stretgud olgeta bakegen olsem Adam bifo. Kristin Grik haf blong Baebol i eksplenem rod we God bambae i yusum blong mekem se ol man oli save kasem laef we i no save finis long Paradaes long wol. ?Ale, from wanem promes ya we man i putum tingting blong hem i stap strong long hem, i mas kam long klia ples bakegen? ?Olsem wanem promes ya i kam long klia ples, mo plante milian man oli kasem save long hem?

Promes Blong Laef Olwe Long Wol i Haed

3. ?From wanem yumi no sapraes se promes ya blong laef olwe long wol, i haed?

³ Jisas i talemaot se ol giaman profet bambae oli spolem ol tijing blong hem mo bambae oli lidim plante man oli go krangke. (Mat. 24:11) Aposol Pita i givim woning long ol Kristin se: “Bambae i gat ol tija oli kamtru long yufala we tijing blong olgeta i no stret.” (2 Pita 2:1) Aposol Pol i talem se wan “taem i stap kam, we ol man bambae oli no moa wantem harem ol trutok. Bambae oli save mekemhed, blong go lukaot plante narafala tija olbaot, we oli save talem wanem tok we olgeta oli wantem harem.” (2 Tim. 4:3, 4) Setan i stap traehad blong lidim ol man oli go krangke mo hem i yusum ol man we oli giaman se oli Kristin, blong haedem nambawan trutok long saed blong stamba tingting we God i gat long ol man mo wol.—Ridim 2 Korin 4:3, 4.

4. ?Ol lida blong jos we oli agensem trutok, oli sakemaot wanem promes we ol man oli save putum tingting blong olgeta i stap strong long hem?

⁴ Baebol i eksplenem se Kingdom blong God i wan gavman long heven we bambae i flatemgud mo finisim olgeta gavman blong man. (Dan. 2:44) Long Wan Taosen Yia Rul Blong Kraes, Setan bambae i stap kalabus long wan bigfala hol, ol dedman bambae oli laef bakegen, mo olgeta man long wol bambae oli kam stretgud bakegen. (Rev. 20:1-3, 6, 12; 21:1-4) Be ol lida blong ol giaman skul we oli agensem trutok, oli gat sam defren tingting we oli tijim ol man long hem. Tingbaot, long ol yia 200, wan Fata blong Jos we nem blong hem Origen blong Aleksandria, i jajem strong ol man we oli bilif se Wan Taosen Yia Rul Blong Kraes bambae i karem plante blesing i kam long wol. Wan buk (The Catholic Encyclopedia) i tokbaot wan man Katolik we i stadi long ol tijing blong jos, nem blong hem Augustine blong Hippo (long yia 354 kasem yia 430 K.T.), se hem “i bilif strong we bambae i no gat wan taosen yia rul blong Kraes.” *

5, 6. ?From wanem Origen mo Augustine tufala i agensem bilif blong Wan Taosen Yia Rul Blong Kraes?

 ⁵ ?From wanem Origen mo Augustine tufala i agensem bilif ya blong Wan Taosen Yia Rul Blong Kraes? Origen i wan studen blong Clement blong Aleksandria, mo Clement i agri long tijing ya se i gat wan samting insaed long man we i gohed blong laef taem man i ded. Tijing ya i kamaot long waes blong ol man Gris. Wan man we i stap stadi long ol tijing mo bilif blong ol jos, nem blong hem Werner Jaeger, i talem se tingting blong Plato i gat bigfala paoa long Origen, taswe Origen i “joenem tingting ya blong Plato se wan samting we i stap insaed long man i gohed blong laef afta we man ya i ded, i kam wan Kristin tijing.” From samting ya, Origen i talem se ol blesing we bambae oli kamaot long Wan Taosen Yia Rul Blong Kraes oli no save hapen long wol ya, be bambae oli kamaot long ples blong ol spirit man.

⁶ Taem Augustine i gat 33 yia blong hem, hem i joenem wan long ol skul we oli stap talem se oli Kristin. Be bifo long taem ya, hem i folem ol tijing blong Plotinus. Man ya Plotinus i wokem wan bilif long ol yia 200 K.T., mo bilif ya i stanap long ol tijing blong Plato. Afta we Augustine i jenisim skul blong hem, hem i gohed yet blong holem ol tingting blong Plotinus. Wan buk (The New Encyclopædia Britannica) i talem se: “[Augustine] nao i stamba man we i joenem fulwan waes blong ol man Gris we Plato i tijim wetem jos blong Niutesteman.” Wan narafala buk (The Catholic Encyclopedia) i talem se taem Augustine i eksplenem Wan Taosen Yia Rul Blong Kraes we i stap long Revelesen japta 20, hem i “talem se taosen yia rul ya i wan pijatok nomo.” Buk ya i talem bakegen se: “Biaen, ol bigman blong skul long Gris mo Rom we oli talem se oli Kristin oli folem tingting ya blong Augustine, mo i no moa gat plante man oli holem bilif long saed blong Wan Taosen Yia Rul Blong Kraes, we i stap fastaem.”

7. ?Wanem giaman bilif we i mekem se ol man oli no moa putum tingting blong olgeta i stap strong long promes ya blong laef olwe long wol? ?Olsem wanem bilif ya i spolem tingting blong olgeta?

⁷ Wan tingting we i kamaot long Babilon blong bifo mo we ol man long fulwol oli stat blong folem, i mekem se ol man oli no moa putum tingting blong olgeta i stap strong long promes ya blong laef olwe long wol. Tingting ya, se i gat wan spirit insaed long man we i gohed blong laef taem bodi blong hem i ded. Taem ol tija blong ol giaman Kristin skul oli joenem tijing ya wetem tijing blong jos, oli twistim ol vas blong Baebol we oli tokbaot promes blong laef long heven, mo oli talem se ol vas ya oli tijim we olgeta gudfala man oli go long heven. Folem tingting ya, oli talem se man i laef long wol ya blong smoltaem nomo, blong God i traem hem blong luk sipos hem i stret blong kasem laef long heven, no nogat. Wan samting we i klosap sem mak i mekem se ol man Isrel oli no moa putum tingting blong olgeta i stap strong long faswan promes ya blong laef olwe long wol. Sloslo ol man Isrel oli stat blong folem tingting ya blong ol man Gris long saed blong wan spirit insaed long man we i gohed blong laef taem bodi blong man i ded. Ale oli no moa putum tingting blong olgeta i stap strong long promes ya blong laef olwe long wol. !Tingting ya i defren olgeta long tok we Baebol i talem long saed blong man! Man i no wan spirit, be hem i gat bodi blong laef long wol.  Jeova i talem long faswan man se: “Mi mi wokem yu long graon.” (Jen. 3:19) Wol nao i ples we ol man bambae oli stap long hem blong olwe, be i no heven.—Ridim Ol Sam 104:5; 115:16.

Trutok i Saenaot Long Ples We i Tudak

8. ?Wanem tok we sam man blong stadi we oli laef long ol yia 1600, oli talem long saed blong promes ya blong laef olwe long wol?

⁸ Bighaf blong ol jos we oli talem se oli Kristin, oli no tijim promes ya blong laef olwe long wol. Nating se i olsem, i no oltaem we Setan i win taem hem i traem blong haedem trutok ya. Long olgeta yia we oli pas, samfala we oli ridimgud Baebol oli luk se trutok i saenaot smosmol, taem oli kasem save long sam samting we oli soemaot olsem wanem God bambae i mekem ol man oli kam stretgud bakegen. (Sam 97:11; Mat. 7:13, 14; 13:37-39) Long ol yia 1600, plante moa man oli save kasem wan Baebol, from we sam man oli tanem Baebol i go long plante narafala lanwis mo oli printim. Long yia 1651, wan man blong stadi dip long Baebol i raetem se Adam i mekem we ol man oli “lusum Paradaes, mo Laef Blong Olwe long Wol,” taswe tru long Kraes nomo “ol man bambae oli kasem laef long Wol. Sipos no, bambae i no stret we Baebol i skelem Jisas wetem Adam.” (Ridim 1 Korin 15:21, 22.) John Milton (we i bon long yia 1608 mo i ded long yia 1674) i wan man Inglan we plante man oli save gud long hem, from we hem i gat gudhan blong raetem ol naesfala vas. Hem i bin raetem tu buk we nem blong tufala Paradise Lost mo Paradise Regained (Paradaes i Lus mo Paradaes i Kambak). Long tufala buk ya, Milton i tokbaot praes we ol man we oli stap tru long God, bambae oli kasem long paradaes long wol. Nating se Milton i spenem bighaf blong laef blong hem blong stadi long Baebol, hem i luksave se bambae ol man oli jes kasem save long ful mining blong ol trutok blong Baebol long dei blong Masta nomo.

9, 10. (a) ?Isaac Newton i raetem wanem long saed blong promes ya blong laef olwe long wol? (b) ?From wanem Newton i luk se dei blong Masta i longwe tumas?

⁹ Man ya, Masta Isaac Newton (we i bon long yia 1642 mo i ded long yia 1727), we plante man oli savegud long hem mo we i bin gat gudhan long matematik, hem i intres bigwan long Baebol. Hem i kasem save se ol tabu man bambae oli girap bakegen blong go laef long heven, mo bambae oli rul wetem Kraes, be ol man long wol bambae oli no save luk olgeta. (Rev. 5:9, 10) Long saed blong ol man we oli laef aninit long rul blong Kingdom ya, hem i raetem se: “Afta long dei blong jajem man, ol man bambae oli gohed blong laef long wol. Bambae oli no laef blong 1000 yia nomo, be blong olwe.”

¹⁰ Newton i tingbaot dei blong Masta, se bambae i kamtru plante handred yia biaen. Wan man blong raetem histri we nem blong hem, Stephen Snobelen, i talem se: “Wan risen from wanem Newton i luk se Kingdom blong God bambae i kamtru longwe yet long fiuja, hemia from se hem i harem nogud tumas blong luk we ol man raonabaot long hem oli lego trufala bilif mo oli bilif long Triniti.” Long taem ya, gud nius i stap haed yet. Mo Newton i no luk wan grup blong ol Kristin man we i save talemaot gud nius ya. Hem i raetem se: “Ol man oli no mas kasem save long profet tok ya blong Daniel mo Jon [laswan ya i stap long buk blong Revelesen] gogo kasem taem blong en.” Newton i eksplenem se: “Daniel i talem se, ‘Bambae plante man oli ronron olbaot, mo save bambae i kam plante.’ Hemia from se ol man oli mas talemaot Gospel long olgeta ples long wol bifo we bigfala trabol i kam blong makem en blong wol. Wan bigfala hip blong man we oli holem lif blong pamtri, bambae oli laef tru long bigfala trabol ya. Be bifo we oli save kam plante long olgeta kantri blong wol, i mas gat ol man we oli go talemaot Gospel long olgeta.”—Dan. 12:4; Mat. 24:14; Rev. 7:9, 10.

11. ?Long taem blong Milton mo Newton, from wanem bighaf blong ol man oli stap long tudak long saed blong promes ya blong laef olwe long wol?

¹¹ Long taem blong Milton mo Newton, man i save kasem bigfala trabol sipos hem i talemaot ol tingting we i agensem tijing we jos i agri finis long hem. Taswe, bighaf blong ol save we tufala i faenemaot long stadi blong tufala long Baebol, ol man oli jes printim long buk afta long ded blong tufala. Long ol yia 1500, samfala oli seraot long Katolik jos mo long sam tijing blong hem. Oli singaot ol man ya se ol Protestan. Be samting  ya i no jenisim tijing ya long saed blong wan spirit we man i gat, we i gohed blong laef afta we man i ded. Plante long ol Protestan jos oli gohed blong tijim ol man long tingting blong Augustine, se Wan Taosen Yia Rul Blong Kraes i no stap long fiuja, be i pas finis. ?Olsem wanem? ?I tru se save i kam fulap long taem blong en?

‘Trufala Save Bambae i Kam Fulap’

12. ?Wetaem trufala save i mas kam fulap?

¹² Long saed blong “taem blong en” (NW), Daniel i talem se bambae samfala man oli kasem save long trutok. (Daniel 12:3, 4, 9, 10) Mo Jisas i talem se, long taem ya, ‘ol stret man bambae oli saen olsem san.’ (Mat. 13:43) ?Olsem wanem trufala save bambae i kam fulap long taem blong en? Tingbaot sam samting we oli bin hapen long ol yia bifo long 1914, yia ya we taem blong en i stat.

13. ?Charles Taze Russell i raetem wanem afta we hem i stadi long saed blong taem ya we olgeta man bambae oli kam stretgud olgeta bakegen?

¹³ Long en blong ol yia 1800, plante man we hat blong olgeta i stret oli stap traem blong kasem save long ‘ol tok ya we i stret gud.’ (2 Tim. 1:13) Wan long ol man ya hemia Charles Taze Russell. Long yia 1870, hem wetem sam narafala man we oli stap traem blong faenem trutok, oli mekem wan grup blong stadi long Baebol. Long yia 1872, grup ya i stadi long saed blong taem ya we olgeta man bambae oli kam stretgud bakegen, olsem Adam bifo. Sam yia biaen, Russell i raetem se: “Bifo long taem ya, mifala i no luksave olsem wanem praes ya blong kongregesen blong ol tabu Kristin we oli stap kasem traem naoia, i defren bigwan long praes ya we ol man blong God long wol bambae oli kasem.” Praes we ol man blong God long wol bambae oli kasem, hemia se “bambae oli kam ol man we oli stretgud olgeta olsem papa mo hed blong olgeta, Adam, long garen blong Iden.” Russell i talem se sam narafala man oli bin givhan long hem blong faenem save taem hem i stap stadi long Baebol. ?Hu ya ol man ya?

14. (a) ?Henry Dunn i ting se Ol Wok 3:21 i minim wanem? (b) ?Dunn i talem se hu olgeta we bambae oli laef olwe long wol?

¹⁴ Wan long ol man ya, hemia Henry Dunn. Hem i bin raet long saed blong “taem we bambae olgeta samting oli kam niuwan bakegen, olsem we God i talemaot finis long ol tok blong ol tabu  profet blong hem bifo.” (Wok 3:21) Dunn i save se taem olgeta samting i kam niuwan bakegen, olgeta man long wol bambae oli kam stretgud bakegen long Wan Taosen Yia Rul Blong Kraes. Mo tu, Dunn i stadi long kwestin ya we i bin mekem tingting blong plante man i fasfas: ?Hu olgeta we bambae oli laef blong olwe long wol? Hem i eksplenem se plante milian dedman bambae oli laef bakegen, bambae oli kasem tijing blong trutok, mo bambae oli gat janis ya blong soemaot bilif blong olgeta long Kraes.

15. ?Wanem samting we George Storrs i luksave long saed blong laef bakegen?

¹⁵ Long yia 1870, George Storrs tu i kasem save se ol man we oli no stret bambae oli girap bakegen mo kasem janis ya blong laef olwe. Hem i luksave tu long stadi blong hem long Baebol, se sipos wan man we i girap bakegen i no wantem yusum gud janis ya we hem i gat, bambae man ya “i ded, nating se i gat wan ‘handred yia blong hem.’” (Aes. 65:20) Storrs i laef long Brooklyn, New York, mo hem i raetem wan buk we taetel blong hem Bible Examiner.

16. ?Wanem samting i mekem se ol Baebol studen oli defren long ol skul we oli talem se oli Kristin?

¹⁶ Russell i luksave long stadi blong hem long Baebol se taem ya i kam finis blong mekem olgeta man oli save long gud nius. Taswe, long yia 1879, hem i stat blong wokem magasin ya, Zion’s Watch Tower and Herald of Christ’s Presence, we tede i karem nem ya, Wajtaoa i Talemaot Kingdom Blong Jeova. Bifo long taem ya, smol man nomo oli kasem save long promes ya blong laef olwe long wol, be afta long yia 1879, i gat ol grup blong Baebol Studen long plante kantri blong wol we oli kasem Wajtaoa mo oli stadi long hem. Ol Baebol Studen oli bilif se smol man nomo bambae oli go long heven, be plante milian man bambae oli kam stretgud olgeta mo laef long wol. Bilif ya i mekem se oli defren long bighaf blong ol skul we oli talem se oli Kristin.

17. ?Olsem wanem trufala save i kam fulap?

¹⁷ “Taem blong en” we Baebol i tokbaot i stat long yia 1914. ?Olsem wanem? ?Afta long yia ya, trufala save long saed blong promes ya blong laef olwe i kam fulap? (Dan. 12:4, NW) Long yia 1913, i gat 2,000 niuspepa we oli stap printim ol tok blong Russell, mo i gat 15 milian man we oli ridim ol niuspepa ya. Long en blong yia 1914, bitim 9 milian man long tri kantri oli luk finis wan sinema we nem blong hem “Photo-Drama of Creation” (Foto Drama Blong Ol Samting We God i Wokem), hemia wan sinema mo ol slaed foto we oli eksplenem Wan Taosen Yia Rul Blong Kraes. Stat long yia 1918 kasem yia 1925, ol man blong Jeova long fulwol oli givim wan tok long bitim 30 lanwis, we i eksplenem promes ya blong laef olwe long wol, nem blong tok ya se “Millions Now Living Will Never Die” (“Plante Milian Man We Oli Laef Naoia, Bambae Oli No Save Ded”). Long yia 1934, Ol Witnes blong Jeova oli kasem save se olgeta we oli putum tingting blong olgeta long laef blong olwe long wol, oli mas tekem baptaes. Save ya i mekem se oli strong moa blong talemaot gud nius blong Kingdom. Tede, promes ya blong laef olwe long wol i mekem se plante milian man oli gat bigfala tangkiu long Jeova.

!Klosap Nao Bambae Yumi Kam “Fri Olgeta”!

18, 19. ?Wanem samting long saed blong laef long wol we Aesea 65:21-25 i tokbaot?

¹⁸ Tabu spirit i pulum profet Aesea blong raetem ol tok long saed blong laef ya we ol man blong God bambae oli haremgud long hem long wol. (Ridim Aesea 65:21-25.) I luk olsem se sam tri we oli bin laef taem Aesea i raetem ol tok ya, hemia samwe 2,700 yia bifo, oli stap laef yet tede. ?Olsem wanem? ?Yu yu naf blong tingbaot se yu tu yu save laef longtaem olsem wetem bigfala paoa mo gudfala helt?

¹⁹ Laef bambae i no moa sotfala nomo, stat taem yumi bebi go kasem we yumi go long gref, nogat. Defren olgeta, bambae yumi gat plante plante janis long laef blong yumi blong bildim ol haos, planem garen, mo lanem ol niufala samting. Tingbaot olgeta we bambae yu yu fren wetem. Bambae yu save gohed blong olwe blong fren moa wetem olgeta ya we yu lavem olgeta. !Long taem ya, ‘ol pikinini blong God’ long wol bambae oli haremgud tumas blong kam “fri olgeta”!—Rom 8:21.

[Futnot]

?Yu Yu Save Eksplenem?

• ?Wanem samting i mekem se promes ya blong laef olwe long wol i haed?

• ?Long ol yia 1600, sam man we oli ridim Baebol oli kasem save long wanem samting?

• ?Klosap long yia 1914, olsem wanem trufala promes blong laef olwe long wol, i kam klia moa?

• ?Olsem wanem save long saed blong promes ya blong laef olwe long wol, i kam fulap?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 19]

John Milton (lefsaed) we i stap raetem ol naesfala vas mo Isaac Newton (raetsaed) we i gat gudhan long matematik, tufala i save long promes ya blong laef olwe long wol

[Tok blong pija long pej 21]

Ol faswan Baebol Studen oli luksave long stadi blong olgeta long Baebol se taem ya i kam finis blong mekem ol man long fulwol oli save long trufala promes ya blong laef olwe long wol