Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Naanɔ Wala Yɛ Shikpɔŋ Lɛ Nɔ—Hiɛnɔkamɔ Ní Afee Lɛ Faŋŋ Ekoŋŋ

Naanɔ Wala Yɛ Shikpɔŋ Lɛ Nɔ—Hiɛnɔkamɔ Ní Afee Lɛ Faŋŋ Ekoŋŋ

Naanɔ Wala Yɛ Shikpɔŋ Lɛ Nɔ​—Hiɛnɔkamɔ Ní Afee Lɛ Faŋŋ Ekoŋŋ

“Daniel . . . , tsiimɔ wiemɔi nɛɛ anɔ, . . . kɛyashi naagbee be lɛ; mɛi pii aaakane fitsofitso, ni nilee aaafá.”—DAN. 12:4.

1, 2. Mɛɛ sanebimɔi ahe abaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

ŊMƐNƐ lɛ, mɛi akpekpei abɔ nuɔ shishi faŋŋ akɛ Ŋmalɛ lɛ maa nɔ mi akɛ adesai baahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (Kpoj. 7:9, 17) Beni Nyɔŋmɔ bɔ adesa lɛ, etsɔɔ akɛ ebɔ lɛ koni ehi shi kɛya naanɔ shi jeee ni ehi shi be fioo ni egbo.—1 Mose 1:26-28.

2 Emuu ni abaaha adesai aye ekoŋŋ tamɔ bɔ ni Adam ji dani efee esha lɛ fata Israelbii lɛ ahiɛnɔkamɔ lɛ he. Kristofoi a-Hela Ŋmalɛ lɛ etsɔɔ gbɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ baatsɔ koni eha adesai aná naanɔ wala yɛ Paradeiso yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Belɛ, mɛni hewɔ ehe bahia ni aha adesai ahiɛnɔkamɔ lɛ afee faŋŋ ekoŋŋ lɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ ayɔse, ni aha mɛi akpekpei abɔ le?

Hiɛnɔkamɔ ní Atsĩmɔ Nɔ

3. Mɛni hewɔ ebɛ naakpɛɛ akɛ atsĩmɔ hiɛnɔkamɔ ni adesai yɔɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ lɛ?

3 Yesu gba akɛ amale gbalɔi baatsake etsɔɔmɔi lɛ ahiɛ, ni amɛbaalaka mɛi pii. (Mat. 24:11) Bɔfo Petro bɔ Kristofoi kɔkɔ akɛ: “Amale tsɔɔlɔi baaba nyɛ hu nyɛteŋ.” (2 Pet. 2:1) Bɔfo Paulo tsɔɔ mli akɛ ‘be ko baaba ni mɛi ekpɛlɛŋ tsamɔ tsɔɔmɔ lɛ dɔŋŋ, shi moŋ amɛbaabua tsɔɔlɔi anaa amɛwo amɛhe yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkɔnɔi lɛ anaa, ejaakɛ amɛtoiiaŋ miifɛ̃lɛ̃ amɛ.’ (2 Tim. 4:3, 4) Satan ji mɔ ni haa alakaa mɛi lɛ, ni etsɔ apasa Kristojamɔ nɔ etsĩmɔ anɔkwale ní haa mɔ tsui nyɔɔ emli ní kɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha adesai kɛ shikpɔŋ lɛ he lɛ nɔ.—Nyɛkanea 2 Korintobii 4:3, 4.

4. Mɛɛ adesai ahiɛnɔkamɔ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni ekwa hemɔkɛyeli lɛ kpoo?

4 Ŋmalɛ lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔyeli ni yɔɔ ŋwɛi ni baajwara adesai anɔyelii fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpãta amɛhiɛ. (Dan. 2:44) Yɛ Kristo afii akpe nɔyeli lɛ mli lɛ, abaatsĩ Satan naa awo bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli, abaatee gbohii lɛ ashi, ni abaaha adesai aye emuu yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (Kpoj. 20:1-3, 6, 12; 21:1-4) Shi Kristendom jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni ji hemɔkɛyeli kwalɔi lɛ eŋɔ susumɔi krokomɛi amɛfutu tsɔɔmɔi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kristojamɔ he niŋmalɔ ni hi shi yɛ afi 200 afii lɛ amli ní atsɛɔ lɛ Origen ni jɛ Alexandria lɛ wie eshi mɛi ni heɔ amɛyeɔ akɛ adesai baahi shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ Afii Akpe lɛ mli lɛ. Katolikbii awolo ko wie akɛ Augustine ni ji Katolik jamɔ he nilelɔ ni jɛ Hippo (ni hi shi kɛjɛ afi 354-430 Ŋ.B.) lɛ “fi susumɔ ni ahiɛ akɛ afii akpe nɔyeli ko ehiŋ shi lɛ sɛɛ.”—The Catholic Encyclopedia. *

5, 6. Mɛni hewɔ Origen kɛ Augustine kpoo afii akpe nɔyeli lɛ?

5 Mɛni hewɔ Origen kɛ Augustine kpoo Afii Akpe Nɔyeli lɛ? Clement ni jɛ Alexandria lɛ kpɛlɛ Helabii atsɔɔmɔ akɛ adesa susuma lɛ gbooo lɛ nɔ, ni lɛ etsɔse Origen. Akɛni susumɔi ni Plato hiɛ yɛ susuma lɛ he lɛ ná Origen nɔ hewalɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔjamɔ he nilelɔ ni atsɛɔ lɛ Werner Jaeger lɛ kɛɛ akɛ, Origen “ŋɔ Plato tsɔɔmɔ akɛ adesa susuma lɛ gbooo lɛ efutu Kristofoi atsɔɔmɔ lɛ.” Enɛ hewɔ lɛ, Origen tsɔɔ akɛ Afii Akpe Nɔyeli lɛ baŋ shikpɔŋ lɛ nɔ, shi moŋ ebaaya nɔ yɛ mumɔŋ.

6 Augustine hé Plato tsɔɔmɔi ní Plotinus ní hi shi yɛ afi 200 afii lɛ amli lɛ saa he lɛ eye dani ebafata amale Kristofoi lɛ ahe beni eye afii 33 lɛ. Augustine eŋmɛɛɛ Plato tsɔɔmɔi lɛ ahe beni ebafata amale Kristofoi lɛ ahe lɛ. Niiamlitaomɔ wolo ko (The New Encyclopædia Britannica) wie akɛ: “[Augustine] kɛ Plato tsɔɔmɔi lɛ futu tsɔɔmɔi ni yɔɔ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli lɛ.” Katolikbii awolo ko kɛɛ akɛ: Augustine tsɔɔ akɛ Afii Akpe Nɔyeli ni awie he yɛ Kpojiemɔ yitso 20 lɛ mli lɛ ji “okadifeemɔŋ nɔ̃.” Wolo lɛ kɛfata he akɛ: “Sɛɛ mli lɛ, Katolik kɛ Protestant Nyɔŋmɔjamɔ he nilelɔi kpɛlɛ . . . tsɔɔmɔ nɛɛ nɔ, ni mɛi fiii hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ afii akpe nɔyeli lɛ baaba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ sɛɛ dɔŋŋ.”—The Catholic Encyclopedia.

7. Mɛɛ apasa tsɔɔmɔ ha akpoo hiɛnɔkamɔ ni ayɔɔ akɛ adesa baahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ni te ebalɛ tɛŋŋ?

7 Akɛni blema Babilonbii lɛ atsɔɔmɔ akɛ adesa yɛ susuma loo mumɔ ko ni gbooo lɛ gbɛ eshwã je lɛŋ fɛɛ hewɔ lɛ, mɛi heee amɛyeee dɔŋŋ akɛ adesai baahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Beni Kristendombii lɛ kpɛlɛ nakai tsɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔjamɔ he nilelɔi tsɔ̃mɔ Ŋmalɛ lɛ, ni amɛha efee tamɔ nɔ ni ŋmalɛi ni wieɔ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ he lɛ tsɔɔ akɛ gbɔmɛi kpakpai fɛɛ baaya ŋwɛi. Amɛtsɔɔ akɛ abɔ adesa koni ebahi shikpɔŋ lɛ nɔ be kukuoo ko—koni akɛ nakai be lɛ aka lɛ akwɛ akɛ esa mɔ ni baaya ŋwɛi lo. Yudafoi lɛ hu fee nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ hiɛnɔkamɔ ni amɛyɔɔ kɛjɛ shishijee akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he. Beni Yudafoi lɛ bakpɛlɛ Helabii atsɔɔmɔ akɛ adesa yɛ susuma ni gbooo lɛ nɔ lɛ, amɛŋmɛɛ shishijee hiɛnɔkamɔ ni amɛyɔɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he. Bɔ ni Biblia lɛ wie adesa he eha lɛ yɛ srɔto kwraa yɛ nakai tsɔɔmɔ lɛ he! Jeee mumɔŋ gbɔmɔ ji adesa, shi moŋ eji heloo kɛ lá. Yehowa kɛɛ Adam akɛ: “Sũ jio.” (1 Mose 3:19) Abɔ adesa ni ehi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, shi jeee ŋwɛi.—Nyɛkanea Lala 104:5; 115:16.

Anɔkwale lɛ Bafee Faŋŋ

8. Mɛni woloŋlelɔi komɛi ni hi shi yɛ afi 1600 afii lɛ amli lɛ wie yɛ adesai ahiɛnɔkamɔ he?

8 Eyɛ mli akɛ jamɔi ni kɛɔ akɛ Kristofoi ji amɛ lɛ kpooɔ hiɛnɔkamɔ ni ayɔɔ akɛ adesai baahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ lɛ moŋ, shi Satan nyɛɛɛ atsimɔ anɔkwale lɛ nɔ. Yɛ mra be mli tɔ̃ɔ lɛ, mɛi ni kaneɔ Biblia lɛ jogbaŋŋ lɛ ateŋ mɛi fioo komɛi nu gbɛ̀i anɔ ni Nyɔŋmɔ baatsɔ eha adesai aye emuu ekoŋŋ lɛ he saji komɛi ashishi, ni no ha anɔkwale lɛ bafee faŋŋ fioo eha amɛ. (Lala 97:11; Mat. 7:13, 14; 13:37-39) Beni shɛɔ afi 1600 afii lɛ amli lɛ, Biblia lɛ shishi ní atsɔɔ kɛtee wiemɔi krokomɛi amli lɛ eha mɛi babaoo ená Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ eko. Yɛ afi 1651 lɛ, woloŋlelɔ ko ŋma akɛ akɛni Adam nɔ tsɔ ni “Paradeiso kɛ Naanɔ Wala yɛ Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ bɔ” adesai hewɔ lɛ, Kristo nɔ “abaatsɔ aha adesai fɛɛ aná wala yɛ Shikpɔŋ lɛ nɔ; kɛjeee nakai lɛ anyɛŋ akɛ Kristo ato Adam he.” (Nyɛkanea 1 Korintobii 15:21, 22.) John Milton (ni hi shi yɛ afi 1608-1674 lɛ) ni eji lalafoo wiemɔi aŋmalalɔ ní jɛ England ní ehe gbɛi lɛ ŋma wolo ni ji Paradise Lost ni no sɛɛ lɛ eŋma enɔtsamɔ ni ji Paradise Regained. Milton wie juromɔnɔ ni anɔkwafoi lɛ anine baashɛ nɔ yɛ paradeiso yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he yɛ ewoji lɛ amli. Eyɛ mli akɛ Milton kɛ ewala be lɛ fã kpotoo kase Biblia lɛ moŋ, shi eyɔse akɛ ja Kristo ebɔi nɔyeli dani abaanu Ŋmalɛ mli anɔkwalei lɛ ashishi jogbaŋŋ.

9, 10. (a) Mɛni Isaac Newton ŋma yɛ adesai ahiɛnɔkamɔ he? (b) Mɛni hewɔ Newton na Kristo nɔyeli lɛ akɛ ebaaba yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ?

9 Akɔntaabulɔ kpanaa ni atsɛɔ lɛ Owula Isaac Newton (ni hi shi kɛjɛ afi 1642-1727 lɛ) hu ná Biblia lɛ he miishɛɛ waa. Enu shishi akɛ abaatee krɔŋkrɔŋbii lɛ ashi kɛya ŋwɛi ni amɛkɛ Kristo baaye nɔ. (Kpoj. 5:9, 10) Eŋma yɛ Maŋtsɛyeli lɛ shishibii lɛ ahe akɛ: “Adesai baaya nɔ ahi shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ kojomɔ gbi lɛ sɛɛ, ni ákɛ jeee afii 1000 pɛ kɛkɛ, shi amɛbaahi shi kɛya naanɔ.”

10 Newton yɔse akɛ afii ohai komɛi asɛɛ dani Kristo baabɔi nɔyeli. Yinɔsaneŋmalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Stephen Snobelen kɛɛ akɛ: “Yiŋtoo kome hewɔ ni Newton na akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaba yɛ wɔsɛɛ be mli tɔ̃ɔ lɛ ji akɛ, ena akɛ Triniti tsɔɔmɔ lɛ eha agba afã kwraa kɛjɛ anɔkwa jamɔ he yɛ ebeaŋ.” No mli lɛ ahà sanekpakpa lɛ nɔ. Ni Newton na akɛ Kristofoi akuu ko kwraa bɛ yɛ nakai beaŋ ní miishiɛ sanekpakpa lɛ. Eŋma akɛ: “Anuŋ gbalɛi ni yɔɔ Daniel wolo lɛ kɛ Yohane wolo [ni ji Kpojiemɔ wolo] lɛ mli lɛ ashishi ja naagbee be lɛ eshɛ.” Newton tsɔɔ mli akɛ: “Daniel kɛɛ akɛ ‘no mli lɛ mɛi pii aaakane fitsofitso, ni nilee aaafá.’ Ejaakɛ esa akɛ ashiɛ Sanekpakpa lɛ atsɔɔ jeŋmaji fɛɛ dani amanehulu kpeteŋkpele lɛ, kɛ je nɛŋ naagbee lɛ aba. Dani asafo babaoo ni hiɛ blɛoi yɛ amɛdɛŋ ni jɛ amanehulu kpeteŋkpele nɛɛ mli lɛ ayibɔ aaafee jeŋmaji fɛɛ amli bii ní anyɛŋ akane lɛ, ja ashiɛ Sanekpakpa lɛ atsɔɔ jeŋmaji fɛɛ dã.”—Dan. 12:4; Mat. 24:14; Kpoj. 7:9, 10.

11. Mɛni hewɔ adesai ahiɛnɔkamɔ lɛ efeee faŋŋ kɛhaaa mɛi babaoo yɛ Milton kɛ Newton beaŋ lɛ?

11 Yɛ Milton kɛ Newton beaŋ lɛ, eyɛ oshara akɛ mɔ aaawie nɔ ko ni teɔ shi ewoɔ sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔi lɛ. No hewɔ lɛ, akalaaa nibii ni amɛkase kɛjɛ Biblia lɛ mli ní amɛŋmala amɛshwie shi lɛ ateŋ babaoo kɛyashi amɛgbele sɛɛ. Protestant sɔlemɔi ni tsé amɛhe kɛjɛ Katolik Sɔlemɔ lɛ he yɛ afi 1500 afii lɛ amli lɛ eŋmɛɛɛ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ he, ni amɛtee nɔ amɛtsɔɔ Augustine tsɔɔmɔ akɛ Afii Akpe Nɔyeli lɛ eho, ni ákɛ ejeee nɔ ko ni baaba wɔsɛɛ. Ani nilee efá yɛ naagbee be lɛ mli?

‘Anɔkwa Nilee Aaafá’

12. Mɛɛ be anɔkwa nilee bafá?

12 Daniel gba akɛ nibii ashishinumɔ baafee faŋŋ yɛ “naagbee be lɛ” mli. (Nyɛkanea Daniel 12:3, 4, 9, 10.) Yesu kɛɛ akɛ: “[No mli lɛ] jalɔi lɛ aaakpɛ tamɔ hulu.” (Mat. 13:43) Te fee tɛŋŋ ni anɔkwa nilee bafá yɛ naagbee be lɛ mli? Susumɔ nibii komɛi ni tee nɔ afii nyɔŋmai komɛi dani afi 1914, ni ji afi ni naagbee be lɛ je shishi lɛ shɛ lɛ he okwɛ.

13. Mɛni Charles Taze Russell ŋma beni epɛi sane ni kɔɔ bɔ ni baafee ni adesa aye emuu ekoŋŋ lɛ he lɛ mli?

13 Yɛ afi 1800 naagbee afii lɛ amli lɛ, no mli lɛ anɔkwafoi komɛi miitao amɛnu “tsámɔ wiemɔi” lɛ ashishi. (2 Tim. 1:13) Mɛi nɛɛ ateŋ mɔ kome ji Charles Taze Russell. Yɛ afi 1870 lɛ, ekɛ mɛi fioo komɛi ni miitao amɛle anɔkwale lɛ to Biblia kasemɔ kuu ko shishi. Yɛ afi 1872 lɛ, amɛpɛi sane ni kɔɔ bɔ ni baafee ni adesa aye emuu ekoŋŋ lɛ he lɛ mli. Sɛɛ mli lɛ, Russell ŋma akɛ: “Dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, no mli lɛ wɔnyɛɛɛ wɔna srɔtofeemɔ ni yɔɔ nyɔmɔwoo ni asafo (ni ji Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ) ní aaka amɛ amrɔ nɛɛ baaná kɛ nɔ ni adesai anɔkwafoi krokomɛi baaná lɛ teŋ.” Adesai anɔkwafoi krokomɛi lɛ anyɔmɔwoo ji akɛ “abaaha amɛye emuu ekoŋŋ taakɛ bɔ ni Adam, ni ji mɔ mli ni amɛjɛ lɛ ji beni eyɔɔ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ.” Russell kpɛlɛ nɔ akɛ mɛi krokomɛi ye amɛbua lɛ beni ekaseɔ Biblia lɛ. Namɛi ji mɛi nɛɛ?

14. (a) Te Henry Dunn nu Bɔfoi lɛ Asaji 3:21 lɛ shishi eha tɛŋŋ? (b) Namɛi Dunn wie akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ?

14 Amɛteŋ mɔ kome ji Henry Dunn. Eŋma kɛkɔ “nibii fɛɛ agbɛjianɔtoo . . . ni Nyɔŋmɔ ewie he yɛ egbalɔi krɔŋkrɔŋi lɛ anaa kɛjɛ teteete lɛ” he. (Bɔf. 3:21) Dunn le akɛ emuu ni adesai baaye ekoŋŋ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ fata nibii fɛɛ agbɛjianɔtoo—nibii fɛɛ ni abaafee amɛ ehee taakɛ amɛji kɛjɛ shishijee—lɛ he. Dunn pɛi sanebimɔ ko ní mɛi pii nuuu shishi lɛ hu mli. No ji, Namɛi baahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ? Etsɔɔ mli akɛ abaatee mɛi akpekpei abɔ ashi, abaatsɔɔ amɛ anɔkwale lɛ, ni abaakwɛ akɛ amɛbaaná hemɔkɛyeli yɛ Kristo mli lo.

15. Mɛni George Storrs yɔse yɛ gbohiiashitee lɛ he?

15 Yɛ afi 1870 lɛ, George Storrs hu nu shishi akɛ abaatee mɛi ni ejaaa lɛ ashi ni abaakwɛ akɛ amɛbaaba amɛjeŋ bɔ ni baaha amɛná naanɔ wala lo. Eyɔse kɛjɛ Ŋmalɛ lɛ mli hu akɛ kɛ́ mɛi ni abaatee amɛshi lɛ ateŋ mɔ ko baaa ejeŋ jogbaŋŋ lɛ, “ebaagbo kɛ́ ‘eshafeelɔ nɛɛ eye afii oha’ po.” (Yes. 65:20) Storrs hi Brooklyn, yɛ New York, ni ekwɛ wolo tɛtrɛɛ ni ji Bible Examiner lɛ kalamɔ nɔ.

16. Mɛni ha esoro Biblia Kaselɔi lɛ yɛ Kristendom he lɛ?

16 Russell yɔse yɛ Biblia lɛ mli akɛ be eshɛ ni esa akɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ atsɔɔ mɛi fɛɛ. No hewɔ lɛ, yɛ afi 1879 lɛ, ebɔi wolo ni ji Zion’s Watch Tower and Herald of Christ’s Presence, ní amrɔ nɛɛ no ji Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi lɛ kalamɔ. Sa lɛ, mɛi fioo komɛi pɛ nuɔ anɔkwale ni kɔɔ adesai ahiɛnɔkamɔ he lɛ shishi, shi beni abɔi Buu-Mɔɔ lɛ kalamɔ lɛ Biblia Kaselɔi akui ni yɔɔ maji babaoo anɔ lɛ anine shɛɔ nɔ, ni amɛkaseɔ. Hé ni Biblia Kaselɔi lɛ heɔ amɛyeɔ akɛ mɛi fioo pɛ baaya ŋwɛi, ni abaaha adesai akpekpei abɔ aye emuu yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ha esoro amɛ yɛ Kristendom sɔlemɔi lɛ ahe.

17. Te fee tɛŋŋ ni anɔkwa nilee bafá?

17 “Naagbee be lɛ” ní agba afɔ̃ shi lɛ je shishi yɛ afi 1914. Ani anɔkwa nilee ni kɔɔ adesai ahiɛnɔkamɔ he lɛ bafá? (Dan. 12:4) Beni shɛɔ afi 1913 lɛ, no mli lɛ akalaa maŋshiɛmɔi ni Russell haa lɛ yɛ adafitswaa woji 2,000 mli, ni mɛi 15,000,000 kaneɔ. Beni afi 1914 lɛ baa naagbee lɛ, no mli lɛ mɛi ni fa fe 9,000,000 ekwɛ “Photo-Drama of Creation” sini lɛ yɛ maji babaoo anɔ, ni sini nɛɛ gbálaa Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli. Kɛjɛ afi 1918 kɛbashi afi 1925 lɛ, Yehowa tsuji lɛ ha wiemɔ ni ji “Mɛi Akpekpei Abɔ ni Yɔɔ Bianɛ lɛ Gboiŋ Gbi ko Gbi Ko” lɛ yɛ wiemɔi ni fa fe 30 mli yɛ jeŋ fɛɛ, ni wiemɔ nɛɛ gbála naanɔ wala ni abaaná yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli. Yɛ afi 1934 lɛ, Yehowa Odasefoi yɔse akɛ esa akɛ abaptisi mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Sane nɛɛ shishi ni amɛbanu lɛ ha amɛkɛ hiɛdɔɔ shiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ daa Yehowa shi waa.

“Anunyam Heyeli” Kã Wɔhiɛ!

18, 19. Mɛɛ shihilɛ agba afɔ̃ shi yɛ Yesaia 65:21-25 lɛ?

18 Akɛ mumɔ tsirɛ gbalɔ Yesaia ni eŋma nɔ̃ shihilɛ ni Nyɔŋmɔ webii lɛ baahi mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he sane efɔ̃ shi. (Nyɛkanea Yesaia 65:21-25.) Ekã shi faŋŋ akɛ tsei komɛi ni yɔɔ beni Yesaia ŋma nakai wiemɔi lɛ aaafee afii 2,700 ni eho nɛ lɛ yɛ lolo. Te obaanu he oha tɛŋŋ kɛ́ onyɛ oye afii ni tamɔ nakai ní oyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ní ogbɔjɔɔɔ?

19 Yɛ nɔ najiaŋ ni ooohi shi be kukuoo kɛkɛ ni ogbo lɛ, obaamã tsũ, obaafee trom, ni obaakase nii kɛya naanɔ. Susumɔ mɛi srɔtoi ni obaanyɛ okɛ amɛ abɔ lɛ he okwɛ. Naanyobɔɔ kpakpa ni baahi okɛ amɛ teŋ lɛ mli baawa kɛya naanɔ. “Nyɔŋmɔ bii lɛ” baaná “anunyam heyeli” diɛŋtsɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ!—Rom. 8:21.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 4 Augustine tsɔɔ mli akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ní baaye nɔ Afii Akpe lɛ jeee nɔ ko ni baaba wɔsɛɛ, shi moŋ eje shishi beni ato Kristojamɔ lɛ shishi.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛɛ gbɛ nɔ atsĩmɔ hiɛnɔkamɔ ni adesai yɔɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ?

• Mɛni mɛi komɛi ni kaneɔ Biblia lɛ yɔse yɛ afi 1600 afii lɛ amli?

• Mɛɛ gbɛ nɔ hiɛnɔkamɔ ni adesai yɔɔ diɛŋtsɛ lɛ bafee faŋŋ beni afi 1914 lɛ bɛŋkɛɔ lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ hiɛnɔkamɔ akɛ adesai baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he nilee ebafá?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 13]

Lala wiemɔi aŋmalalɔ John Milton (abɛku) kɛ akɔntaabulɔ Isaac Newton (ejurɔ) le akɛ adesai baahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 15]

Mra be mli Biblia Kaselɔi lɛ yɔse kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli akɛ be eshɛ ni esa akɛ amɛha ale adesai ahiɛnɔkamɔ diɛŋtsɛ lɛ yɛ jeŋ fɛɛ