’Jehoova on lasknud oma näo säral paista nende peale’

INIMESE näos on üle 30 lihase. Ainuüksi naeratamiseks tuleb koostööd teha 14 lihasel! Püüa kujutleda, millised oleksid sinu vestlused ilma nende lihasteta. Kas meeldivad? Vaevalt küll. Ent kurtidele on näolihased veelgi tähtsamad ja nende olulisus ei seisne vaid vestluse elavamaks muutmises. Žestidega kaasnevad näoliigutused on tähendusrikkad ja annavad edasi mõtteid. Paljud inimesed on imestanud, kuidas saab viipekeeles väljendada keerukaid mõtteid koos igasuguste peente nüanssidega.

Viimasel ajal on kurdid üle kogu maailma hakanud nägema üht nägu, mis on palju väljendusrikkam ja ilmekam kui ühegi inimese oma. Piltlikus mõttes on nad hakanud nägema „Jehoova nägu” (Nutul. 2:19, UM). See pole olnud juhuslik. Jehoova on juba kaua aega osutanud sügavat armastust nende vastu, kes on kurdid. Ta tegi seda isegi nii ammu kui muistse Iisraeli rahva päevil (3. Moos. 19:14). Ka nüüdisajal on tema armastus kurtide vastu olnud väga ilmne. Jumala „tahe on, et igasugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde täpselt tundma” (1. Tim. 2:4, UM). Paljud kurdid on otsekui hakanud nägema Jumala nägu, kui nad on omandanud täpseid teadmisi tema kohta. Kuidas on see olnud võimalik ilma sõnagi kuulmata? Enne kui vastame sellele küsimusele, arutlegem, miks on viipekeel kurtidele tähtis.

Nad „kuulevad” silmadega

Seoses kurtide ja viipekeelega on levinud palju väärarvamusi. Räägime nüüd mõned neist selgeks. Kurdid võivad juhtida autot. Suultlugemine võib olla neile väga raske. Viipekeelel pole midagi ühist pimedate Braille kirjaga ja see ei ole ka lihtsalt pantomiim. Pole nii, et kõikjal maailmas kasutatakse üht ja sama universaalset viipekeelt. Isegi ühes riigis võivad eri paikades elavatel kurtidel olla oma murded.

Kas kurdid oskavad lugeda? Ehkki mõned loevad päris hästi, on tõsiasi see, et valdav enamik kurte näeb lugemisega kurja vaeva. Miks? Sest see, mis on paberil kirjas, põhineb kõneldaval keelel. Mõtle, kuidas omandab keelt laps, kes kuuleb. Sündimisest alates on tema ümber inimesed, kes kõnelevad kohalikku keelt. Juba mõne aja pärast suudab ta sõnu kokku seada ja lauseid moodustada. See tuleb tal iseenesest, lihtsalt kuulates kõneldavat keelt. Seega, kui kuulvad lapsed õpivad lugema, tuleb neil saada selgeks vaid see, et märgid paberil vastavad häälikutele ja sõnadele, mida nad juba teavad.

Nüüd aga kujutle, et sa oled kuskil võõral maal helikindlas ruumis, mis on tehtud klaasist. Sa pole kunagi kuulnud kohalikku keelt. Iga päev tulevad sinu juurde sealtkandi inimesed ja püüavad sinuga läbi klaasi rääkida. Sa ei kuule, mida nad räägivad.  Sa ainult näed, et nende suu liigub. Kui inimesed taipavad, et sa ei saa neist aru, kirjutavad nad oma sõnad paberile ja näitavad seda läbi klaasi. Nad mõtlevad, et sa peaksid sellest aru saama. Aga mis sa arvad, kui hästi sa sellest aru saaksid? Ilmselt sa leiaksid, et suhtlemine on sellises olukorras peaaegu võimatu. Miks? Sest paberile kirjutatu on keeles, mida sa pole kunagi kuulnud räägitavat. Just sellises olukorras on enamik kurte.

Viipekeel on kurtide jaoks suurepärane suhtlemisvahend. Inimene kasutab viipeid, luues mõtteid tema keha ümbritsevas viiperuumis. Tema liigutused selles ruumis ja näoilmed on allutatud viipekeele grammatikale. Nii tekib visuaalne keel, mis võimaldab võtta infot vastu silmade kaudu.

Õigupoolest on tähendus peaaegu igal liigutusel, mida kurt teeb oma käte, keha ja näoga. Näoilmeid ei tehta lihtsalt teistele mulje avaldamiseks. Need kuuluvad lahutamatult viipekeele grammatika juurde. Näiteks küsimuse esitamine tõstetud kulmudega võib viidata retoorilisele küsimusele, millele ei oodata vastust, või sellele, et oodatakse vastuseks „jah” või „ei”. Kulmude langetamisel võib olla tegu küsimustega kes? mis? kus? millal? miks? kuidas? Teatud suuliigutused võivad viidata mingi asja suurusele või tegevuse intensiivsusele. Kõik see, kuidas kurt kergitab õlgu, liigutab oma pead või põski ja pilgutab silmi, lisab tähendusvarjundeid mõttele, mida ta edastab.

Need tegurid üheskoos pakuvad vaatajale tõelist keeleelamust. Sellist rikkalikku väljendusviisi kasutades suudavad viipekeelt hästi valdavad kurdid anda edasi ükskõik millist mõtet – nii poeetilist kui ka tehnilist, nii romantilist kui ka humoorikat, nii konkreetset kui ka abstraktset.

Viipekeelsed väljaanded on paljusid aidanud

Kui teadmisi Jehoova kohta väljendatakse visuaalselt viipekeeles, siis kurt saab seda sõnumit otsekui kuulda ja ta võib hakata uskuma Isikusse, kellelt see sõnum lähtub. Seepärast on Jehoova tunnistajad kõvasti pingutanud, et kuulutada kurtidele kogu maailmas ja valmistada neile väljaandeid (Rooml. 10:14). Praegu on maailmas kokku 58 viipekeele tõlketiimi ja viipekeelseid väljaandeid DVD-del on nüüdseks olemas 40 viipekeeles. Kas kogu see töö on toonud mingeid tulemusi?

Jeremy, kelle mõlemad vanemad on kurdid, ütleb: „Ma mäletan, kuidas mu isa oli tundide kaupa oma magamistoas ja uuris selle ajaga vaid mõne lõigu „Vahitornist”, püüdes mõtetest aru saada. Siis järsku tormas ta toast välja ning viiples õhinal: „Ma sain aru! Ma sain aru!” Ta hakkas mulle seda materjali selgitama. Olin sel ajal vaid  12-aastane. Viskasin kiiresti pilgu neile lõikudele ja viiplesin: „Isa, minu arust see ei tähenda seda. Siin on ... „ Ta rehmas käega, et ma lõpetaksin, läks oma tuppa tagasi ja püüdis ise kirjutatud tekstist aru saada. Ma ei unusta kunagi, kui pettunud ilme tal oli ja kuidas ma teda imetlesin, kui ta oma magamistuppa tagasi kõndis. Ent viipekeelsed väljaanded DVD-del on aidanud tal nüüd materjalist palju paremini aru saada. Näen tema nägu särama löömas, kui ta väljendab oma tundeid Jehoova vastu, ja ma ei pea seda sugugi endastmõistetavaks.

Mõtle ka, milline kogemus oli Tšiilis ühel tunnistajatest abielupaaril, kes vestles Jesseniaga, noore kurdi naisega. Nad olid saanud Jessenia emalt loa näidata tema tütrele tšiili viipekeeles „Minu piiblilugude raamatut” DVD-l. Tunnistajad teatasid, mis juhtus: „Kui Jessenia hakkas seda vaatama, puhkes ta kõigepealt naerma ja siis nutma. Kui ema tütrelt küsis, miks ta nutab, vastas see, et talle meeldib vaadatu nii väga. Ema mõistis, et tütar sai aru kõigest, mis DVD pealt tuli.”

Ühel kurdil naisel, kes elab Venezuelas maapiirkonnas, oli juba üks laps ja ta oli parasjagu teise lapse ootel. Tema ja ta abikaasa tundsid aga, et majanduslike raskuste tõttu ei suuda nad veel ühe lapse kasvatamisega hakkama saada, ja seepärast kaalusid nad abordi tegemist. Teadmata neid asjaolusid, külastasid seda abielupaari Jehoova tunnistajad, kes näitasid neile venezuela viipekeelsest videost „Mida Jumal meilt nõuab?” 12. õppetundi. Selles õppetunnis selgitatakse, milline on Jumala seisukoht abordi ja tapmise suhtes. Hiljem ütles naine tunnistajatele, et ta on väga tänulik, et sai seda õppetundi uurida. Ta lisas, et selle tulemusena olid nad otsustanud abordist loobuda. Viipekeelse DVD abil päästeti seega ühe inimese elu!

Kurt Jehoova tunnistajast naine Lorraine selgitab: „Piibli õppimine on olnud nagu suure pusle kokkupanek. Minu arusaamises oli auke – puuduvaid tükikesi – ja mul puudus üldpilt. Kui aga Piibli tõed said viipekeeles üha kättesaadavamaks, hakkasid need augud täituma.” George, kes on kurt ja on olnud Jehoova tunnistaja 38 aastat, ütleb: „Pole kahtlustki, et ise asjast arusaamine lisab eneseväärikust ja annab kindlust juurde. Ma tunnen, et just viipekeelsed DVD-d on aidanud mul kõige rohkem vaimselt kasvada.”

„Koosolek minu omas keeles!”

Lisaks viipekeelsetele väljaannetele on Jehoova tunnistajad organiseerinud ka kogudusi, kus koosolekud toimuvad täielikult viipekeeles. Praegu on terves maailmas üle 1100 viipekeelse koguduse. Kurtidest vaatajaskonna poole pöördutakse nende omas keeles ja Piibli tõdesid õpetatakse vastavalt sellele, kuidas kurt inimene mõtleb – tema  keeles. Mõtteid esitatakse viisil, mis näitab lugupidamist kurtide kultuuri ja elukogemuse vastu.

Mis kasu on olnud viipekeelsete koguduste moodustamisest? Mõtle Cyrili peale, kes ristiti Jehoova tunnistajaks aastal 1955. Aastaid uuris see vend kirjalikke väljaandeid nii hästi, kui suutis, ja käis ustavalt kristlikel koosolekutel. Mõnikord olid viipekeele tõlgid olemas, mõnikord aga mitte. Kui tõlki polnud, jäi ta lootma tunnistajatele, kes püüdsid teda armastavalt aidata sel moel, et kirjutasid paberile märkmeid laval räägitust. Ja alles aastal 1989, kui ta oli olnud tunnistaja juba 34 aastat, moodustati New Yorgis esimene USA viipekeelne kogudus. Kuidas Cyril end selle koguduse liikmena tundis? „See oli otsekui metsast väljatulek või astumine pimedast tunnelist valguse kätte. Koosolek minu omas keeles!”

Jehoova tunnistajate viipekeelsed kogudused on kohad, kuhu kurdid saavad korrapäraselt kokku tulla, et omandada teadmisi Jumala kohta ja teda teenida. Need on paigad, kus Jumala rahvas saab emotsionaalselt õitseda. Maailmas võivad kurdid olla keeleliselt ja sotsiaalselt muust ühiskonnast eraldatud, kuid neis kogudustes on kosutav üksteisega suhelda ja seltsida. Sellises keskkonnas saavad kurdid õppida ning Jehoova teenimises kasvada ja edeneda. Paljud kurdid Jehoova tunnistajad on täisajalised kuulutajad. Mõned on kolinud teise riiki, et aidata sealsetel kurtidel Jehoovat tundma õppida. Kurdid kristlikud mehed püüavad edeneda, et olla tõhusad õpetajad, organiseerijad ja karjased, ning siis on paljud neist pädevad tegelema koguduses mitmesuguste ülesannetega.

Ameerika Ühendriikides on üle 100 viipekeelse koguduse ja umbes 80 gruppi. Brasiilias on ligikaudu 300 viipekeelset kogudust ja üle 400 grupi. Ligi 300 viipekeelset kogudust on Mehhikos. Venemaal on üle 30 viipekeelse koguduse ja 113 gruppi. Need on vaid mõned näited kasvust, mis toimub kogu maailmas. *

Jehoova tunnistajad korraldavad ka viipekeelseid kokkutulekuid ja konvente. Eelmisel aastal peeti kogu maailmas üle 120 konvendi paljudes eri viipekeeltes. Selliste ürituste kaudu võivad kurdid tunnistajad näha, et nad on osa ülemaailmsest kristlikust vennaskonnast, kes saab vaimset toitu õigel ajal.

Leonard on kurt ja ta on olnud Jehoova tunnistaja üle 25 aasta. Ta jutustab: „Olen alati teadnud, et Jehoova on tõeline Jumal. Siiski ei saanud ma hästi aru, miks ta lubab kannatusi. Mõnikord olin ma seepärast tema peale lausa vihane. Ent ühel viipekeelsel piirkonnakonvendil oli ettekanne, mida jälgides sain lõpuks asjast aru. Kui see kõne läbi sai, müksas mu naine mind küünarnukiga ja küsis: „Oled nüüd rahul?” Võisin tõesti öelda, et olen! Nüüd, 25 aastat hiljem, olen tänulik, et ma pole kunagi loobunud Jehoova teenimisest. Ma alati küll armastasin teda, kuid ei suutnud temast päris hästi aru saada. Nüüd ma aga saan aru!”

Südamest tänulikud

Milliseid Jehoova „näoilmeid” kurdid näevad, kui nad teda tundma õpivad? Sellelt näolt peegeldub armastus, kaastunne, õiglus, lojaalsus, heldus ja palju muid omadusi.

Jehoova tunnistajate rahvusvaheline kurtide kogukond näeb Jehoova nägu praegu ja näeb seda ka tulevikus üha selgemalt. Armastusest kurtide vastu on ’Jehoova lasknud oma näo säral paista nende peale’ (4. Moos. 6:25, UM). Kui tänulikud on need kurdid, et nad on õppinud Jehoovat tundma!

[Allmärkus]

[Pildid lk 24, 25]

Kogu maailmas on üle 1100 viipekeelse koguduse

[Pildid lk 26]

Jehoova näo sära on paistnud viipekeelsel territooriumil