Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Beni Mɔ ko Etɔ̃ Onɔ

Beni Mɔ ko Etɔ̃ Onɔ

Beni Mɔ ko Etɔ̃ Onɔ

AFƆƆ abɛ ko buu akɛ, oweletɔɔ ŋɔɔ. Nɔ hewɔ ji akɛ, kɛ́ mɔ ko tɔ̃ wɔnɔ loo eye wɔ awui yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, bei pii lɛ no haa wɔmli fuɔ. Yɛ wɔfɔmɔ su naa lɛ, wɔnuɔ he akɛ kɛ́ aye wɔ sane ko ni ejaaa lɛ, esa akɛ wɔjaje nibii. Shi mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaatsɔ wɔjaje nibii?

Anɔkwa sane ji akɛ, mɛi tɔ̃ɔ wɔnɔ yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ, ekomɛi ji, mɔ toiŋgbamɔ, mɔ yisɛɛ tsimɔ, mɔ jɛmɔ, mɔ heguɔgbee, mɔ pilamɔ, ojotswaa, kɛ nii kɛ nii. Kɛ́ mɔ ko jɛ bo loo etɔ̃ onɔ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, te onuɔ he ohaa tɛŋŋ? Ŋmɛnɛ lɛ, nɔ ni mɛi pii baakɛɛ ji akɛ, ‘mafee lɛ eko kɛto najiaŋ!’

Yɛ United States lɛ, kɛ́ tsɔɔlɔi gbala nɔtsamɔ skulbii atoi lɛ, skulbii lɛ ateŋ mɛi babaoo folɔɔ amɛtsɔɔlɔi lɛ anaa koni amɛkɛtɔ amɛtsɔɔlɔi lɛ ahe owele. Brenda Mitchell ni ji New Orleans Tsɔɔlɔi Ekomefeemɔ Kuu lɛ onukpa lɛ wie akɛ, “Kɛ́ afolɔ tsɔɔlɔ ko naa lɛ, nɔ ni baa ji akɛ, ehe guɔ gboɔ.” Ni kɛji ana akɛ naafolɔmɔ lɛ jeee anɔkwale po lɛ, eheguɔgbee lɛ baanyɛ akã he ahi shi.

Yɛ nitsumɔhei lɛ, mɛi ni akɛ amɛ eye yɛ gbɛ ni amɛnyaaa he nɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo tɔɔ amɛnitsumɔtsɛmɛi lɛ ahe owele kɛtsɔ saji komɛi ni he hiaa ni yɔɔ nitsumɔhe lɛ kɔmpiutai anɔ ni amɛfiteɔ lɛ nɔ. Mɛi krokomɛi hu jieɔ nitsumɔhe lɛ teemɔŋ saji akpo amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi ni amɛheɔ shika yɛ he loo amɛkɛkeɔ. Adafitswaa wolo ko (The New York Times) bɔ amaniɛ akɛ, yɛ kɔmpiuta nɔ nibii ni nitsulɔi lɛ juɔ lɛ asɛɛ lɛ, “nitsumɔhe lɛ nibii ni ajuɔ lɛ hu kã he eji gbɛ titri ni nitsulɔi tsɔɔ nɔ amɛtɔɔ owele.” Bɔni afee ni aku enɛ naa lɛ, kɛ́ ashwie nitsulɔ ko lɛ, nitsumɔhei pii haa bulɔ ko fataa nitsulɔ lɛ he kɛyaa nitsulɔ lɛ okpɔlɔ lɛ he ni edamɔɔ emasɛi koni eloo enibii fɛɛ, ni eyajieɔ lɛ gbɛ kɛjɛɔ nitsumɔhe lɛ.

Shi mɛi ni wɔfɔɔ amɛhe oweletɔɔ bei pii ji mɛi ni bɛŋkɛ wɔ kpaakpa—wɔnanemɛi, mɛi ni wɔkɛsharaa bei pii, kɛ wɔweku mlibii. Kɛ́ mɔ ko ewieee kɛ mlihilɛ loo efee nɔ ko ni esusuko he jogbaŋŋ ni no dɔ wɔ lɛ, bei pii lɛ wɔsumɔɔ ni wɔ hu wɔdãi lɛ sɛɛ. Kɛ́ onaanyo ko kɛ gbee ni wa wie eshi bo lɛ, ani bo hu odãiɔ lɛ sɛɛ kɛ wiemɔ ni etsɔɔɔ mlihilɛ? Kɛ́ oweku lɛ mlinyo ko wo omli la yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, ani otsɔ̃ɔ ŋaa koni bo hu ofee lɛ eko kɛto najiaŋ? Ewaaa kwraa akɛ wɔɔfee wɔnii nakai kɛ́ mɔ ni tɔ̃ wɔnɔ lɛ ji mɔ ko ni bɛŋkɛ wɔ kpaakpa!

Nilee Bɛ Mli akɛ Wɔɔtɔ Owele

Bei pii lɛ, mɛi tɔɔ owele koni amɛkɛha dɔlɛ ni amɛnuɔ he yɛ tɔ̃mɔ ni atɔ̃ amɛnɔ lɛ he lɛ naa aba shi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ bɔ amaniɛ akɛ, beni Hebri blematsɛ Yakob bihii lɛ ná le akɛ Kanaannyo Shekem ebule amɛnyɛmi yoo Dina lɛ, “edɔ oblahii lɛ ni amɛmli wo la naakpa.” (1 Mose 34:1-7) Yakob bihii lɛ ateŋ mɛi enyɔ tsɔ̃ ŋaa amɛshi Shekem kɛ eshĩabii lɛ koni amɛkɛtɔ efɔŋ ni afee amɛnyɛmi yoo lɛ he owele. Simeon kɛ Levi kɛ hiɛlakamɔ tsu nii, ni amɛbote Kanaan maŋ lɛ mli ni amɛgbe emli hii fɛɛ ni Shekem fata he lɛ.—1 Mose 34:13-27.

Ani lá shi ni ashwie babaoo nɛɛ tsu sane lɛ he nii? Beni Yakob ná le nɔ ni ebihii lɛ eyafee lɛ, ekã amɛhiɛ akɛ: ‘Nyɛwo mi amane mli, ni nyɛha mihe eje fu ewo shikpɔŋ lɛ nɔ bii lɛ, ni amɛaabua amɛhenaa amɛbatua mi ni amɛaagbe mi; ni aaakpata mihiɛ, mi kɛ miwe lɛ.’ (1 Mose 34:30) Hɛɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni amɛweletɔɔ lɛ aaatsu sane lɛ he nii lɛ, etee nɔ kroko ni ehiii moŋ shi; esa akɛ Yakob weku lɛ hiɛ ahi amɛhe nɔ akɛ amɛkutsoŋbii ni amɛmli ewo la lɛ baanyɛ atutua amɛ agbɛnɛ. Eeenyɛ efee akɛ Nyɔŋmɔ fã Yakob koni ekɛ eweku lɛ afã kɛshi jɛmɛ kɛya Betel koni akatutua amɛ.—1 Mose 35:1, 5.

Wɔkaseɔ nɔ ko ni he hiaa waa yɛ nibii ni tee nɔ yɛ Dina bulemɔ lɛ sɛɛ lɛ amli. Bei pii lɛ, oweletɔɔ tsɛɔ oweletɔi krokomɛi kɛbaa, ni enɛ tsaraa nɔ shii abɔ. Anɔkwa sane nɛɛ maa abɛ ko ni Germanybii buɔ lɛ nɔ mi akɛ: Kɛ́ otɔ owele lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ bo hu abaatɔ onɔ owele.

Oweletɔɔ Tsɛɔ Oweletɔi Krokomɛi Kɛbaa

Kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔi kɛ wɔnyɛmɔi fɛɛ tsu nii koni wɔkɛgbala mɔ ko ni etɔ̃ wɔnɔ lɛ toi lɛ, ebaaye wɔ awui. Wolo ko (Forgiveness—How to Make Peace With Your Past and Get On With Your Life) tsɔɔ mli akɛ: “Mlifu baaye onɔ. Kɛ́ okɛ ojwɛŋmɔ ma bɔ ni mɛi anifeemɔ edɔ bo eha lɛ nɔ, ni olomɔ amɛ yɛ otsuiŋ, ni otsɔ̃ ŋaa koni oto amɛ najiaŋ lɛ, ebaaha ofite obe kɛ onyɛmɔ.” Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ, “awuŋayeli lɛ, wuiaŋ sharamɔ ni.”—Abɛi 14:30.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, te mɔ ko aaafee tɛŋŋ aná miishɛɛ kɛ́ hetsɛ̃ kɛ dɔlɛ eyi etsuiŋ obɔ lɛ? Sanemligbalalɔ ko kɛɛ akɛ: “Kɛ́ osusuɔ akɛ ‘oweletɔɔ ŋɔɔ’ lɛ, kwɛmɔ mɛi ni kɛ afii pii etɔ owele lɛ ahiɛ.”

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛhaa wɔsusua nɔ ni yaa nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hei pii ni weku kɛ jamɔŋ béi ehe shi waa yɛ lɛ he wɔkwɛa. Bei pii lɛ, kɛ́ agbe mɔ ko lɛ, no tsɛɔ gbele nɛɛ he oweletɔɔ, ni enɛ teɔ hetsɛ̃ kɛ gbɔmɔgbee ni baa kɛtsaraa nɔ lɛ shi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni mɛi komɛi kɛ yiwalɛ yatutua maŋ ko ni amɛkɛ okpɛlɛm gbe oblahii kɛ oblayei 18 lɛ, yoo ko ni no mli lɛ eyeɔ enɛ he awerɛho lɛ bo akɛ, “Esa akɛ wɔtɔ amɛhe owele shii akpei abɔ!” Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, yiwalɛ nifeemɔ lɛ mli woɔ wu moŋ, ni ehaa mɛi babaoo kɛ amɛhe woɔ béi lɛ mli.

“Hiŋmɛi yɛ Hiŋmɛi Najiaŋ”

Mɛi komɛi nuɔ he akɛ Biblia lɛ fiɔ owele ni amɛtɔɔ lɛ sɛɛ. Amɛkɛɔ akɛ, “Ani Biblia lɛ ekɛɛɛ akɛ ‘hiŋmɛi yɛ hiŋmɛi najiaŋ, nyanyɔŋ yɛ nyanyɔŋ najiaŋ’?” (3 Mose 24:20) Kɛ́ wɔkwɛ mla ni ji akɛ “hiŋmɛi yɛ hiŋmɛi najiaŋ” lɛ hiɛaŋhiɛaŋ lɛ, ekolɛ wɔbaasusu akɛ efiɔ oweletɔɔ sɛɛ. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, eyeɔ ebuaa kɛkuɔ oweletɔɔ nifeemɔi ni nilee bɛ mli lɛ anaa. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Kɛ́ Israelnyo ko tutua enaanyo Israelnyo ni efã ehiŋmɛi lɛ, Mla lɛ biɔ ni agbala etoi yɛ gbɛ ni ja nɔ. Shi jeee mɔ ni aye lɛ awui lɛ ji mɔ ni tsɔɔ toigbalamɔ ni esa akɛ akɛha mɔ ni ye lɛ awui lɛ loo mɔ lɛ weku mlibii lɛ ateŋ mɔ kome. Mla lɛ biɔ ni akɛ sane lɛ ayaha nɔyeli hegbɛi ni ato lɛ—ni ji kojolɔi ni ahala—koni amɛtsu he nii yɛ gbɛ ni ja nɔ. Le ni mɔ ko le akɛ, kɛ́ eje gbɛ eye mɔ ko awui loo ewa mɔ ko yi lɛ, lɛ hu abaafee lɛ nakai nɔŋŋ kɛgbala etoi lɛ haaa etɔ owele. Shi sane lɛ yaa shɔŋŋ fe nakai.

Dani Yehowa Nyɔŋmɔ aaawo najiaŋtoo mla lɛ, etsɔ Mose nɔ ekɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Kaanyɛ̃ onyɛmi yɛ otsui mli; . . . Kaatɔ owele ni okabɛ omaŋbii lɛ eko owo omli.” (3 Mose 19:17, 18) Hɛɛ, kɛ́ wɔmiisusu “hiŋmɛi yɛ hiŋmɛi najiaŋ, nyanyɔŋ yɛ nyanyɔŋ najiaŋ” mla lɛ he lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ aya Mla kpaŋmɔ muu lɛ fɛɛ nɔ, ejaakɛ Yesu tsɔɔ mli akɛ mla nɛɛ damɔ kitai enyɔ nɛɛ nɔ akɛ: “Suɔmɔ Nuŋtsɔ, o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui muu lɛ fɛɛ kɛ osusuma muu lɛ fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ muu lɛ fɛɛ” kɛ “Suɔmɔ onaanyo tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe.” (Mateo 22:37-40) Belɛ, te esa akɛ anɔkwa Kristofoi afee amɛnii amɛha tɛŋŋ kɛ́ aye amɛ sane fɔŋ ko?

Kɔ Toiŋjɔlɛ Gbɛ Lɛ

Biblia lɛ wieɔ Yehowa he akɛ “hejɔlɛ Nyɔŋmɔ,” ni ewoɔ Nyɔŋmɔ jálɔi ahewalɛ ni ‘amɛtao hejɔlɛ ni amɛnyiɛ no sɛɛ.’ (Hebribii 13:20; 1 Petro 3:11) Shi kɛ́ mɔ ko kɔ toiŋjɔlɛ gbɛ lɛ ani ebaaye omanye?

Beni Yesu tsuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, afɛ̃ lajɔ ashwie ehe, akɛ kpãi yi lɛ, ehenyɛlɔi wa lɛ yi, enaanyo ko ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa tsɔɔ esɛɛ gbɛ, ni lɛ diɛŋtsɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ po kpoo lɛ. (Mateo 26:48-50; 27:27-31) Te efee enii yɛ he eha tɛŋŋ? Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Beni ajɛɔ lɛ lɛ, ejɛɛɛ mɔ ko etooo najiaŋ, beni enaa amanehulu lɛ, elomɔɔɔ mɔ ko, shi moŋ etu esane ewo mɔ ni kojoɔ jalɛ naa lɛ dɛŋ.”—1 Petro 2:23.

Petro tsɔɔ mli akɛ: “Kristo . . . na amanehulu eha nyɛ ni ekɛto okadi efɔ̃ shi eha nyɛ, koni nyɛnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ.” (1 Petro 2:21) Hɛɛ, awoɔ Kristofoi ahewalɛ ni amɛkase Yesu, ni bɔ ni efee enii eha beni aye lɛ sane fɔŋ lɛ hu fata he. Yesu diɛŋtsɛ wie kɛkɔ enɛ he yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli akɛ: “Nyɛsumɔa nyɛhenyɛlɔi, . . . ni nyɛsɔlea nyɛhaa mɛi ni haoɔ nyɛ ni amɛwaa nyɛ yi lɛ; koni nyɛtsɔmɔ nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ bii.”—Mateo 5:44, 45.

Te mɛi ni jieɔ suɔmɔ ni tamɔ Kristo nɔ̃ lɛ kpo lɛ feɔ amɛnii amɛhaa tɛŋŋ kɛ́ aye amɛ sane fɔŋ loo amɛsusu akɛ aye amɛ sane fɔŋ ko lɛ? Abɛi 19:11 lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɔmɔ ni yɔɔ jwɛŋmɔ lɛ, emli fũuu mra, ni ehiɛ ni ekuɔ efɔ̃ɔ nɔtɔmɔ nɔ lɛ, ehiɛnyam ni.” Agbɛnɛ hu, amɛboɔ kɔkɔbɔɔ nɛɛ toi akɛ: “Kaaha efɔŋ miiye onɔ kunim, shi moŋ okɛ ekpakpafeemɔ aye efɔŋ nɔ kunim.” (Romabii 12:21) Kwɛ bɔ ni esoro enɛ kwraa yɛ oweletɔɔ mumɔ ni ehe shi yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ he! Anɔkwa suɔmɔ ni wɔyɔɔ akɛ Kristofoi lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔye henumɔ ni tsirɛɔ wɔ koni wɔtɔ owele lɛ nɔ, ni no baaha ‘wɔku wɔhiɛ wɔfɔ̃ nɔtɔmɔ nɔ,’ ejaakɛ suɔmɔ “eniŋŋ efɔŋ he.”—1 Korintobii 13:5.

Ani enɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ mɔ ko ye wɔ sane fɔŋ ko loo ewo wɔhe gbeyei yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ kpoofeemɔ akpɛlɛ nɔ? Dabi kɔkɔɔkɔ! Beni Paulo kɛɛ akɛ, ‘Wɔkɛ ekpakpafeemɔ aye efɔŋ nɔ kunim’ lɛ, etsɔɔɔ akɛ esa akɛ Kristofonyo ko aha eŋɔɔ enaa akɛ aawa eyi. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ atutua wɔ lɛ wɔyɛ hegbɛ diɛŋtsɛ akɛ wɔfãa wɔhe. Kɛ́ mɔ ko tutua bo loo efite onɔ̃ ko lɛ, obaanyɛ otsɛ polisi. Kɛ́ wɔkɛ mɔ ni fee wɔ nii lɛ tsuɔ nii loo wɔkɛ lɛ yaa skul lɛ, wɔbaanyɛ wɔyana mɛi ni maŋ lɛ eha amɛ hegbɛ lɛ kɛha yelikɛbuamɔ.—Romabii 13:3, 4.

Fɛɛ sɛɛ lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔha ehi wɔjwɛŋmɔŋ akɛ, ewa akɛ aaaye jalɛ sane diɛŋtsɛ aha wɔ yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi babaoo kɛ amɛwala bei fɛɛ etao enɛ, shi kɛ́ amɛnine eyashɛɛɛ amɛgbɛkpamɔi lɛ anɔ lɛ, no haa amɛtsuiŋ yimɔɔ kɛ dɔlɛ kɛ hetsɛ̃.

Satan nyaa he waa akɛ eeena akɛ hetsɛ̃ kɛ oweletɔɔ eha mɛi amli egbala. (1 Yohane 3:7, 8) Ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔha Biblia mli wiemɔi nɛɛ ahi wɔjwɛŋmɔŋ akɛ: “Suɔlɔi, nyɛkatɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe owele, shi moŋ nyɛŋmɛa mlifu lɛ gbɛ; ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Minɔ̃ ji oweletɔɔ, mi mato najiaŋ, Nuŋtsɔ lɛ kɛɛ.’” (Romabii 12:19) Kɛ́ wɔshi wɔsaji wɔha Yehowa lɛ, ehaa wɔyeɔ wɔhe kɛjɛɔ dɔlɛ kɛ mlifu he, ni ehaaa wɔfee yiwalɛ nii.—Abɛi 3:3-6.—w09 09/01-E.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 18]

“Suɔmɔ Nuŋtsɔ, o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui muu lɛ fɛɛ kɛ osusuma muu lɛ fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ muu lɛ fɛɛ” ni “Suɔmɔ onaanyo tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Suɔmɔ “eniŋŋ efɔŋ he.” —1 Korintobii 13:5