Ñe Rej Kaillu Yuk

ELÕÑ armij rej lemnok bwe irenwõne ej bõktok juburu. Kinke ej biktoker ñõn illu ñe armij ro jet rej kaillu kij im kejorrane kij. Eor ar lemnok kin jime im bwir, kin men in ñe ej walok juõn men enana jekõnan bwe en or ekajet jime. Ak ewi wãwen?

Emol bwe elõñ kain men ko remaroñ kaillu kij, einwõt jeptake kij, iun kij, kananaik kij, mõn kij, kwote men ko mweier, im bar elõñ men ko jet. Ewi wãwen am iñjake ñe kwoj ione men kein? Wãwen an armij ro emakõt ranin rej ba nan kein, ‘Inaj nawõnãir kin men eo rar kõmõne!’

Ilo Amerika, elõñ ian dri jikuul ro ilo middle school rar naruõn dri kaki ro air ilo jab jime ñõn irenwõne ir kin air kar koweik ir. Juõn president an Rolul eo an Dri Kaki ro ilo jikin in New Orleans etan Brenda Mitchell ear ba, “Men eo ej walok ej bwe ilo ien eo wõt rej kananaik juõn dri kaki ej kajju jorran ãt eo etan.” Meñe elikin air kamol bwe nan in kinak eo ejjab mol, jorran eo emaroñ jab joko.

Ilo jikin jerbal, elõñ dri jerbal ro me kar jolok air jerbal rej bukot wãwen ko ñõn irenwõneik booj ro air ikijen air kokkure ak jolok melele ko raurõk ilo computer eo an jikin jerbal. Jet rej kwote men ko retino an jikin jerbal eo im wiakaki ak liloki ñõn ro jet. Kobalok iben air kwoti melele ko ilo computer eo, ekkar ñõn newspaper eo etan The New York Times ej ba bwe “bar juõn wãwen me ekkã an dri jerbal ro ukot nana kin nana ej ikijen air kwoti men ko mweien jikin jerbal eo.” Ñõn kejbãrok jen men kein me armij rej kõmõni ñõn irenwõne, elõñ jikin jerbal ko rej kõmõn bwe juõn dri waj en etal iben dri jerbal eo kar joloke jen jerbal ñõn tebel eo an, inem kõtar an bõk men ko mweien, im etetal ibenlok ñõn nabõj.

Elaptata, irenwõne ekkã an walok ikõtar im ro jej ebake ir einwõt ro mõtar, ro jej kõmao ibeir, im ro uan baamle ko ar. An juõn kõmetak kij kin nan ko rejjab joij ak kin kõmõn ko air, ekkã an maroñ kõmõn bwe jen ukot nana kin nana. Elañe juõn mõtõm ej konono ñõn yuk ilo juõn wãwen enana, kwoj ke karollok ñõn e ilo juõn wãwen ejjab joij? Elañe juõn ian baamle eo am ej kaillu yuk ilo jet wãwen, kwoj ke bukot juõn wãwen  ñõn irenwõne? Ebiruru wõt ñõn ar kõmõn eindrein ñe eo ej kaillu kij ej juõn eo ebake kij!

Tokjen ko Renana kin Irenwõne

Enañin aolep ien, unin armij ro rej ukot nana kin nana ej ñõn kadriklok air metõk kin men ko armij eo ear kaillu ir ear kõmõni. Ñõn wanjoñok, Baibel eo ej jiroñ kij bwe ke lõmaro nejin dri Hibru eo Jekõb rar jela bwe dri Kenean eo Shikem ear kokkure Daina, lio jãtir, “rar buromõj, im re kanuij illu.” (Jenesis 34:​1-7) Ñõn irenwõne kin men eo enana ear kõmõne ñõn lio jãtir, ruo ian lõmaro nejin Jekõb rar kõmõn juõn karõk etao nae Shikem im ro ilo mweo imõn. Ikijen men in, Simeon im Livai rar dreloñ ilo jikin kwelok eo an dri Kenean ro im mõn aolep man ro, ekoba Shikem.​—Jenesis 34:13-​27.

Air mõn armij ro ear ke kamarmire abañ eo? Ke Jekõb ear jela kin men eo lõmaro nejin rar kõmõne, ear kowe ir ilo an ba: “Kom ar kaburomõj iõ bwe in kanuij nana iben armij in enin, . . . re naj kalejar nae iõ, im mõn iõ; im I naj joko, kab ro nuku.” (Jenesis 34:30) Aet, ijellokin air kar kamarmire abañ eo, air irenwõne ear jelet ir ilo juõn wãwen ejjab emõn im kõmõn bwe baamle eo an Jekõb ren kiõ ekil wõt elañe ailiñ ko ituriir renaj tõrinaek ir. Bwelen, ñõn kejbãrok baamle eo an Jekõb jen jorran, Anij ear jiroñ Jekõb bwe en bõk baamle eo an im etal jen jikin eo ñõn Betel.​—Jenesis 35:​1, 5.

Men ko rar walok ilo ien eo kar kokkure Daina rej kalikar juõn menin katak ekanuij aurõk ñõn kij. Irenwõne ej tellok ñõn bar irenwõne, im ejelok jemlokõn men in, enaj eindrein an wõnmanlok wõt.

Ejelok Jemlokõn Irenwõne

Ej juõn men ekauwatata ñõn lemnok im bukot wõt wãwen ar irenwõne eo ar kõmetak kij. Buk eo etan Jeorlok Bwir, Ewi Wãwen ñõn Kõmõn Ainemõn Ikijen Men ko Rar Walok im Wõnmanlok kin Mour eo Am *, ej ba: “Illu ej kejorran yuk. Ej kokkure ien ko am im kajur eo am ñe kwoj lemnok wõt kin men ko renana rar walok ñõn yuk, kole armij ro rar kõmetak yuk ilo buruõm, im  karõk wãwen ko ñõn am ukotlok nana eo rar kõmõne ñõn kwe.” Einwõt an Baibel eo kalikar, “junmar ej einwõt kut ilo dri ko drin.”​—Jabõn Kennan Ko 14:30.

Emol, juõn armij ejjab maroñ lõñliñ elañe kijirãt im iñjake ko renana rej berwõt ilo buruen. Juõn armij ej ba: “Elañe kwoj lemnok bwe irenwõne ej kajuburu, kwon kalimjek turin mejen ro eto air irenwõne iomin elõñ yiõ ko.”

Lemnok kin ta eo ear walok ilo elõñ jikin ko ilo lõl in me eor kijirãt ko ikõtan ailiñ ko im kabuñ ko reoktõk jen dron. Ñe jej mõne juõn ekkã air naj bar ukottok, men in ej kamol bwe ejelok jemlokõn kijirãt im mij, enaj eindrein an wõnmanlok wõt. Ñõn wanjoñok, ke dri nana ro rar mõn 18 jodrikdrik ro kin juõn bomb ilo juõn jorran, juõn jinen eburomõj ear lamij im ba, “Jen ukotlok ñõn ir juõn tausan alen!” Ilo wãwen in, lej im nana rej laplok im ej kõmõn an elõñ armij ro bõk kwonair ilo kiojõljõl eo.

“Mej kin Mej”

Jet armij rej lemnok bwe Baibel eo ej rejetake lemnok eo air kin irenwõne. Rej ba, “Baibel eo ejjab ke ba kin ‘mej kin mej, ñi kin ñi’?” (Livitikõs 24:20) Kien in kin “mej kin mej” ej einwõt kowõnmanlok irenwõne. Bõtab, ilo mol, ej jerbal ñõn bõprae kõmõn ko renana kin irenwõne. Ewi wãwen?

Elañe juõn dri Israel ear kejorran mejen bar juõn dri Israel, inem naj kajerbal Kien in ñõn kajeik e ilo jime. Bõtab, ejjab kwonan eo ear jorran ñõn kajju kajeik eo ear kokkure e ak jabrewõt ro uan baamle eo an. Ekkar ñõn Kien eo, ear aikwij kebake ro kar lelok maroñ ñõn ir einwõt dri ekajet ro ñõn kamarmire abañ eo ilo jime. Kin air jela bwe ñe juõn ej kate ñõn kõmõni men ko renana im lej nae bar juõn emaroñ bõk kaje ilo ejja wãwen eo wõt, men in ej bõprae ir jen air irenwõne. Ak ebar or jet men ko.

Mokta jen an kar Jeova kwalok kin kien eo kin kaje, ear jiroñ ailiñ in Israel ikijen Moses: “Kwon jab kitõtõik jabrewõt armij ilo buruõm. . . . Kwon jab idrenwõne nae jabdrewõt armij im bale.” (Livitikõs 19:17, 18, UBS) Aet, ikijen lemnok eo kin “mej kin mej, im ñi kin ñi” ej menin aikwij ñõn lale aolep kien ko kar lelok ñõn Moses, me Jisõs ear kobaiki aolepeir ñõn ruo wõt kien: “Kwon yokwe Iroij am Anij kin aolepen buruõm im kin aolepen am, im kin am lemnok otemjej” im “Kwon yokwe dri turõm im einwõt kwe.” (Matu 22:37-​40) Inem, ewi wãwen dri Kristian ro remol rej aikwij emakõt elañe rej jelmae jab ekajet jime?

Lor Ial in Ainemõn

Baibel ej kwalok kin Jeova einwõt “Anij in ainemõn” im rejañ dri kabuñ ro an ñõn “kabukot ainemõn im lor e.” (Dri Hibru 13:20; 1 Piter 3:11) Bõtab, wãwen in ej ke lukkun jerbal?

Ilo jerbal in kwalok nan eo an Jisõs ke ear ber ion lõl in, dri kijirãt ro an rar emmõje, dreñõte im matõrtõre, eo ear ebake ear ketake im bareinwõt dri kalor ro an rar ilok jen e. (Matu 26:48-​50; 27:27-​31) Ewi wãwen ear emakõt? Dri jilik Piter ear je: “Eo ke ar konono nae E, e ar jab bar konono nae; ke E ar iñtan E ar jab kalelñoñ, a E ar mõke likit E ñõn Eo ej ekajet jime.”​—1 Piter 2:​23.

Piter ear kemelele, “Kraist e ar iñtan kin kom, im likit joñok ñõn kom, bwe komin anõke jenkwon ne ko neen.” (1 Piter 2:​21) Aet, kar rejañ dri Kristian ro ñõn anõk Jisõs,  ekoba ikijen men eo ear kõmõne ke ear jelmae jab ekajet jime. Ikijen men in, Jisõs ear mõke ba ilo Katak eo ion Tol eo: “Komin yokwe ro dri kijirãte kom, im jar kin ro rej matõrtõr kom; Bwe komin ro nejin Jememiuij ilõñ.”​—Matu 5:​44, 45.

Ta eo ro rej lor yokwe eo an Kraist rej kõmõne ñe ro jet rej kõmõni men ko renana ñõn ir ak rej lemnok bwe ro jet rej kõmõni men ko renana ñõn ir? Jabõn Kennan Ko 19:11 ej ba: “Jelalokjen an juõn armij ej kõmõn bwe en rumij an illu; im ej men in kaibujuij ñõn e, bwe en kejekron juõn bwir.” Rej bareinwõt jerbale nan in kakabilek in: “Nana en jab anjo jen yuk, a kwon anjo jen nana kin emõn.” (Dri Rom 12:​21) Elukkun oktõk jen lemnok ko an armij ro ranin me elap air irenwõne! Yokwe eo an dri Kristian ro remol emaroñ jibõñ kij ñõn anjo ion kõnan eo ñõn ukot nana kin nana, im ilo wãwen in “kejekron juõn bwir” kinke “yokwe ejjab bal in buru.”​—1 Dri Korint 13:5, UBS.

Melelen men in ke bwe jej aikwij mõnõnõ im kõtãik wõt kij elañe ro jet rej kejorran kij ak kamijõk kij ilo jet wãwen? Jab otem jab! Ke Paul ear ba, “Kwon anjo jen nana kin emõn” ear jab ba bwe juõn dri Kristian ej aikwij kõnan erom juõn eo emõnõnõ in mij kin tõmak eo an. Jen an eindrein, ñe armij ro rej kejorran kij, eor ar maroñ ñõn jojomare kij mõke. Elañe armij ro rej kokkure yuk im men ko mweiõm, kwomaroñ call bõlijmãn. Elañe ear walok abañ eo jen eo ilo jikin jerbal, ak ilo jikin jikuul, jemaroñ kajitõk jibõñ jen dri utiej ro.​—Dri Rom 13:​3, 4.

Mekarta, jej aikwij lemnok bwe ebin ñõn loe ekajet jime eo emol ilo jukjuk im ber in. Ilo mol, elõñ rar kajerbal aolepen mour ko air ñõn bukote, bõtab rej illu im ellotan kin air jab lo tõbrõk kin men ko rej kõtõmene kaki.

Setan ekõnan lo an armij ro jibil im jab burukuk kin air irenwõne im kijirãte dron. (1 Jon 3:​7, 8) Emõnlok ñõn kememej nan kein jen Baibel eo: “Komin jab irenwõne kin kom, a lelok jikin ñõn illu eo: bwe emwij je, Kwonaõ irenwõne, I naj nawõnan, Iroij e ba.” (Dri Rom 12:19) Ñe jej kõtlok bwe Jeova en kamarmire abañ eo, jenaj anemkwoj jen metõk, illu, im lej.​—Jabõn Kennan Ko 3:​3-6.

[Kamelele eo itulal]

[Naan ko ilo peij 30]

“Kwon yokwe Iroij am Anij kin aolepen buruõm im kin aolepen am, im kin am lemnok otemjej” im “Kwon yokwe dri turõm im einwõt kwe ”

[Pija ko ilo peij 31]

“Yokwe ejjab bal in buru.” —1 Dri Korint 13:5, UBS