Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Äkkeäni Ekiekin Kraist

Äkkeäni Ekiekin Kraist

“Oupwe eäni ewe chök ekiek Kraist Jesus a eäni.”​—FIL. 2:5.

1. Pwata sipwe achocho le eäni ekiekin Jises?

 JISES KRAIST a apasa: “Oupwe feito rei. . . o kaiö seniei, pun ngang üa lukpwetete o tipetekison, iwe, oupwe küna söön ngünümi.” (Mt. 11:28, 29) Än Jises etiwetiw a pwäratä an ekiek mi tong. Esor emön mi mürinnö seni Jises ach sipwe äppirü. Inaamwo ika i Nöün Kot we mi fokkun manaman, nge Jises a meefi meefien aramas me a tipepwetete, äkkäeüin ngeni chokkewe mi osupwang.

2. Ikkefa ekkoch napanapen ekiekin Jises kewe sipwele käeö usun?

2 Lon ei lesen me ekkewe ruu repwe tapwoto, sipwe käeö ifa usun sipwe tongeni ämääraatä me äkkeäni “ekiekin Kraist” lon manauach. (1 Kor. 2:16) Sipwe äkkäeüin etittina nimu napanapen Jises kewe: an tipefesir eti tipetekison, kirekiröch, älleasochis ngeni Kot, pwora, me tong enlet.

Käeö Seni Än Kraist Tipefesir

3. (a) Ifa ewe lesen Jises a äiti ngeni nöün kewe chon käeö usun tipetekison? (b) A fet Jises lupwen nöün kewe chon käeö ra pwäratä ar apwangapwang?

3 Jises, Nöün Kot we mi unusöch, a tipemecheres le feitiw fönüfan pwe epwe angang ngeni Kot lein aramas rese unusöch. Ekkoch leir repwe nielo i. Iwe nge, fansoun meinisin a chök pwapwa me a nemenifichi meefian me föfförün. (1 Pit. 2:21-23) Sipwe tongeni pwal ina usun atun aramas ra föfförmwääl are elichippüngükich, ika sipwe “chök nenengeni” än Jises we leenien äppirü. (Ipru 12:2) Jises a etiwa nöün kewe chon käeö ar repwe ‘pwilitalong an iok,’ me käeö seni. (Mt. 11:29) Met repwe tongeni käeö seni? Iei eü, pwe Jises a tipefesir, me a mosonottam ngeni nöün kewe chon käeö inaamwo ika ra mwäällilo. Lon ewe pwinin me mwen an epwe mälo, Jises a äiti ngeniir pwe repwe “tipetekison” ren an tölü pecher, iwe, ina eü lesen resap tongeni mönükalo. (Älleani Jon 13:14-17.) Mwirin, lupwen Piter, Jemes, me Jon rese “mamasa,” Jises a kirekiröch le esilla ar apwangapwang. A eis: “Saimon, ka mour? . . . Kose mo tongeni mamasa lon eu chök kulok? Oupwe mamasa o iotek, pwe oute tolong lon sosot. Ngün a fen mochen, nge fituk a apwangapwang.”​—Mark 14:32-38, TF.

4, 5. Ifa usun sipwe tongeni äppirü Jises atun sia küna apwangapwangen are mwäällin aramas?

4 Met sipwe föri ika emön chienach chon lükü a emmiis, are nisossong, are ese mwittir apwönüetä kapasen fön seni ekkewe elter are “ewe chon angang mi allükülük o tipachem”? (Mt. 24:45-47) Eli epwe mecheres ach sipwe omusalo mwäällin aramas lükün ewe mwichefel, nge epwe mwar ekis weires ach sipwe omusalo apwangapwangen pwiich kewe. Ika sia mwittir mängaü ren apwangapwangen aramas, sipwe pwisin eisinikich, ‘Ifa usun upwe tongeni amürinnölo ai eäni “ekiekin Kraist”?’ Chechchemeni pwe Jises ese song ngeni nöün kewe chon käeö, pwal mwo nge atun napanaper ese tipeeü ngeni ekiekin Kraist.

5 Ekieki usun ewe aposel Piter. Atun Jises a ereni Piter an epwe tötiw me woon ewe waa me fetäl ngeni me woon säät, a aüselinga alon. Nge lupwen a nengeni ewe mölümöl, a poputä le kokotiw. Itä Jises a song ngeni me ereni: “Teiwet! Ka künök”? Aapw! Nge “lon ewe chök otun Jesus a aitiela pöün, a amwöchü pöün Petrus o üreni, ‘Ka lükükisikis! Pwota ka tipemwaramwar?’” (Mt. 14:28-31) Iwe, ika sia küna pwe lüküen emön pwiich a apwangapwang, pwata sise äppirü Jises le eitiewu pöüch lon kapas äwewe, me älisi pwe epwe pöchökkületä an lükü? Ina met sia käeö seni än Jises tipefesir ngeni Piter.

6. Met Jises a asukula nöün kewe aposel usun ar mochen pwe repwe lapalap?

6 Piter a pwal kapachelong lon än ekkewe chon künö äninifengen ika iön leir a lapalap. Jemes me Jon ra mochen mot ünükün Jises lon an we Mwu, emön pelifichin me emön pelimöngün. Atun Piter me ekkewe ekkoch aposel ra rongorong ena pworaus, ra song ngeni ekkewe rüüemön pwipwi. Jises a silei pwe ra määritä lein aramas mi soun emmiisfengen, ina popun, ra eäni ekiekin chon Jus. Iei minne Jises a körifengeniir me a ereniir: “Ämi oua silei pwe ätekewe mi nemeni chon lükün Israel ra samoluniir fän pwora, nge ekewe nöüwis mi lap ra nemeniir fän pöchökül. Nge esap iei usun lefilemi. Pun iö a mochen lap leimi epwe chon angang ngenikemi. Nge iö a mochen epwe chon akom mwemi, epwe nöümi chon angang.” Iwe iei, Jises a kapas usun pwisin i, a apasa: “Usun chök Nöün Aramas esap feito pwe aramas repwe angang ngeni, nge a feito an epwe angang ngeniir o fangala manauan fänäsengesin chomong aramas pwe möön manauer.”​—Mt. 20:20-28.

7. Met emön me emön leich epwe föri pwe epwe wor tipeeü lon ewe mwichefel?

7 Ika sia ekkekieki usun tipetekisonun Jises, ach föfför epwe usun emön mi ‘kisifochofoch’ ngeni pwiich kewe. (Luk 9:46-48, TF) Epwe etipeeüfengenikich. Jiowa a usun chök semen eü watteen famili, a mochen nöün kewe woon fönüfan repwe “nonomfengen fän tipeeu,” me kinamwefengen. (Kölf. 133:1) Jises a iotek ngeni seman we fän iten meinisin Chon Kraist mi enlet, a apasa: “Ar eufengen epwe unus, pwe fanüfan epwe silei pwe en ka tinieito, epwe pwal silei pwe en ka echeniir usun ka echeniei.” (Jon 17:23) Ach tipeeüfengen ina eü esissil pwe kich nöün Jises chon äppirü. Sipwe tongeni tipeeüfengen ika sipwe äppirü Kraist le weweiti pwe aramas rese unusöch. Jises a kan okkomusalo tipis, iwe, a apasa pwe Kot epwe omusalo tipisich ika sipwe omusalo tipisin aramas.​—Älleani Mattu 6:14, 15.

8. Met sipwe tongeni käeö seni chokkewe mi fen angang ngeni Kot ren langattamen fansoun?

8 Sia pwal tongeni alapalo ach sile ren ach äppirü lüküen chokkewe mi fen äkkäppirü Kraist ren langattamen fansoun. Ekkena chon angang ngeni Kot ra kan weweiti än aramas kewe apwangapwang. Ra fen silei pwe ach äppirü än Kraist ümöümöch epwe älisikich pwe sipwe “mosonoson ngeni mwalin ekkewe aramas mi apwangapwang” fän iten an epwe wor tipeeüfengen. Epwe pwal achchüngü chon ewe mwichefel meinisin ar repwe eäni ekiekin Kraist. Ra mochen pwe chiener kewe chon lükü repwe föri minne chök ewe aposel Paul a mochen ekkewe Chon Kraist lon Rom repwe föri, a erä: “Nge Kot, i popun ach likitü me ach küna pöchökülen letipach, epwe atufichikemi pwe oupwe tipeeufengen lefilemi ren ämi apirü föförün Kraist Jesus, pwe ämi meinisin oupwe tipeeufengen le mwareiti Kot, i Semen ach Samol Jesus Kraist.” (Rom 15:1, 5, 6) Ach tipeeüfengen le fel ngeni Kot epwe elingalo Jiowa.

9. Pwata a lamot älillisin ewe ngün mi fel ren ach sipwe äkkäppirü Jises?

9 Jises a eririfengenni “tipetekison” me tipefesir, nge ina eü kinikinin uwaan ewe ngün mi fel. Iei minne, lükün ach käkkäeö än Jises we leenien äppirü, a lamot älillisin än Jiowa ngün mi fel pwe sipwe tufichin äkkäppirü Jises. Sipwe tingor än Kot we ngün mi fel me achocho le ämääraatä uwaan, weween, tong, pwapwa, kinamwe, mosonoson, kirokiroch, lipwakoch, luku, tipefesir, forfichi.” (Kal. 5:22, 23, TF) Sipwe apwapwaai Jiowa, Semach we lon läng, ren ach äkkäppirü än Jises tipetekison me tipefesir.

Jises A Kirekiröch Ngeni Aramas

10. Ifa usun Jises a pwäri kirekiröch?

10 Kirekiröch pwal ina uwaan ewe ngün mi fel. Jises a kirekiröch ngeni aramas fansoun meinisin. Meinisin mi chiechi ngeni Jises ra küna pwe a “etiweer fän kirekiröch.” (Luk 9:11, NW) Met sia käeö seni än Jises kirekiröch? Emön mi kirekiröch a tipepwetete, ümöümöch, me etiwetiwöch. A ina usun napanapen Jises. A tongei aramas “pun ra nom lon watten osukosuk me weires usun sip kana esap wor nöür chon mas.”​—Mt. 9:35, 36.

11, 12. (a) Apworausa eü fansoun Jises a pwäri kirekiröch. (b) Met kopwe tongeni käeö seni än Jises ei leenien äppirü?

11 Jises ese chök meefi osukosuken aramas nge a pwal föri met epwe älisiir. Äwewe chök, emön fefin a üri semwen ren an pupu seni chcha lon 12 ier. Neminnewe a silei pwe fän ewe Allükün Moses, ika emön epwe attapa inisin, epwe limengaw, iwe, esap mumutä ngeniir me rüüemön ar repwe nom lein aramas atun ra fel ngeni Kot. (Lif. 15:25-27) Iwe nge, minne a rongorong usun Jises me än kirekiröch ngeni aramas a alükülükü ngeni pwe Jises a tongeni echikaratä. A apasa, “Are upwe chok attapa ufan, upwe pochokkul.” Iwe, fän pwora, a attapa üfen Jises me a mwittir meefi pwe a chikar seni an we samau.

12 Jises a meefi pwe emön a attapa, iwe, a nennefetäl pwe epwe ppii ika iö na a attapa. Eli, neminnewe a ekieki pwe Jises epwe apwüngü pun a atai ewe Allük, iwe, a chapetiw ren pechen fän an niuokkus me chechchech me a pwär ngeni Jises meinisin minne a fis ngeni. Itä Jises a apwüngü neminna mi fokkun attong me riäfföü? Aapwi! A alükülükü ngeni, “Nei fefin, om lükülük a apöchökülokotä. Kopwe feila fän kinamwe.” (Mark 5:25-34) Ese mwääl, atun a rongorong alon Jises mi kirekiröch, a fokkun aururu letipan!

13. (a) Ifa usun ekiekin Jises a sokko seni ekiekin ekkewe Farisi? (b) Mei fet föfförün Jises ngeni semirit?

13 Jises ese usun ekkewe Farisi mi tipeförea, pun ese nemenemengaw le isetä woon aramas oser mi chou. (Mt. 23:4) Nge a kirekiröch me mosonottam le äiti aramas alen Jiowa kewe. Jises a pwäratä tong me kirekiröch ngeni nöün kewe chon äppirü fansoun meinisin, i emön chiechier mi enlet. (SalF. 17:17; Jon 15:11-15) Pwal mwo nge semirit ra meefi kinamwe atun ra nom ren Jises, iwe, Jises a pwal sani semirit. Ese ekieki pwe ese tawe le fos ngeni semirit. Lon eü atun, pokiten nöün kewe chon käeö ra chüen eäni ekiekin ekkewe nöüwis mi lamalam tekia, ra pinei än aramas wato nöür kewe semirit ren Jises pwe epwe isetä pöün woor. Jises ese fokkun pwapwa rer. A ereniir: “Oupwe mwüt ngeni ekewe semirit pwe repwe feito rei, nge ousap epetiir, pun iö a wewe ngeni ekei semirit epwe mwüni mwün Kot.” Iwe, a nöünöü emön kükkün semirit le äiti ngeniir eü lesen mi fokkun lamot, a apasa: “Enlet, üpwe ürenikemi, Are eman esap etiwa Mwün Kot usun eman semirit, esap tongeni tolong lon.”​—Mark 10:13-15.

14. Ifa feiöchün semirit ika än aramas äfänniir me kkiniir a wenechar me limelimöch?

14 Ekieki meefien ekkena semirit atun ra wiliti mwän me fefin me ra chechchemeni pwe Jises Kraist “a foropachei ir, a iseta poun wor, o a afeiochur.” (Mark 10:16) Iwe, atun semirit ikenäi repwe määritä, repwe chechchemeni än ekkewe elter me pwal ekkoch äfänniir me kkiniir. Iei ewe a lamot seni ena, ika chon ewe mwichefel repwe wesewesen kkini ekkewe semirit seni chök le kükkünür, repwe käeö pwe än Jiowa we ngün mi fel a nom ren nöün kewe aramas.

Pwäri Kirekiröch lon ei Otot mi Kirikiringaw

15. Pwata sisap mäirü pwe aramas rese kon lien pwäri kirekiröch ikenäi?

15 Ikenäi, chommong ra meefi pwe rese tawe le pwäratä kirekiröch ngeni aramas. Ina minne, iteiten rän, nöün Jiowa kewe aramas ra küna än aramas eäni ekiekin fönüfan lon sukul, lon ar leenien angang, lon ewe angangen afalafal, me atun ra säi. A elichippüngükich, nge sisap mäirü ren. Jiowa a amwökütü Paul an epwe öüröürakich pwe lon ekkewe “ran le sopolon,” aramas repwe “tongei pwisin ir, . . . esap wor ar chen.”​—2 Tim. 3:1-3, TF.

16. Ifa usun sipwe äfeffeitääi än Kraist we kirekiröch lon ewe mwichefel?

16 Iwe nge, napanapen aramas lon ewe mwichefelin Chon Kraist mi enlet a mürinnö lap seni ewe fönüfan mi kirikiringaw. Ren ach äkkäppirü Jises, emön me emön epwe tongeni älisatä kirekiröchfengen. Ifa usun? Iei eü mettoch, sipwe tongeni älisi me apöchökküla letipen chienach kewe lon mwichefel mi semwen are weires. Lon ekkeei “ran le sopolon,” a chommongolo ach kewe osukosuk, nge sap minne iir minefö. Me loom, Chon Kraist ra pwal küna ekkena chök osukosuk. Ina popun, a fich ach sipwe awora älillis ngeni pwiich kewe ikenäi usun chök Chon Kraist me loom ra föri. Äwewe chök, Paul a peseer ar repwe “alapa letipen ir ekkewe mi pireir, . . . alisi ir ekkewe mi apwangapwang, o . . . songomang ngeni ir meinisin.” (1 Tes. 5:14, TF) Ina minne, sipwe äppirü än Kraist kirekiröch.

17, 18. Ifa usun sipwe äkkäppirü än Jises kirekiröch?

17 Wisen Chon Kraist ar repwe ‘awasolaöchü pwiir kewe,’ me äppirü än Jises kirekiröch ngeniir. Sipwe enletin kkini chokkewe sia sissileer fite ier me chokkewe sia kerän chuuriir. (3 Jon 5-8, NW) Sipwe akkomw le pwäratä ümöümöch me apöchökkülatä aramas, usun chök Jises.​—Ais. 32:2; Mt. 11:28-30.

18 Kich meinisin sia tongeni pwäratä kirekiröch ren ach kkini aramas me weweiti ar kewe osukosuk. Achocho le älisiir! Paul a pesei: “Tongen pwipwi lon Kraist epwe pwichikar lefilemi. Oupwe fokun asamolufengenikemi lefilemi.” (Rom 12:10) Weween, sipwe äkkäppirü Jises, kirekiröch ngeni aramas, me pwäratä “tong enlet” esor likotuputupun. (2 Kor. 6:6) A iei usun än Paul äweweei än Kraist we tong: “Tong a songomang o kirokiroch; tong ese lolowo are sikasini.” (1 Kor. 13:4, TF) Sisap amwöchü ach song ngeni pwiich kewe, nge sipwe älleasochisi ewe fön, a erä: “Oupwe eäni kirikiröch o leluköch lefilemi, oupwe amusamusfengen usun chök Kot a amusala ämi tipis ren Kraist.”​—Ef. 4:32.

19. Ifa sopwöchün ach pwäratä än Kraist kirekiröch?

19 Ach achocho le ämääraatä me pwäratä än Kraist kirekiröch fansoun meinisin fän sokkun napanap meinisin epwe atoto rech feiöch. Än Jiowa ngün mi fel epwe angang woon ewe mwichefel, me epwe älisi meinisin ar repwe uwaani uwaan. Ren ach äppirü Jises me älisi ekkewe ekkoch ar repwe pwal ina usun, ach pwapwa me tipeeüfengen lon ach fel ngeni Kot epwe apwapwaai i. Ina popun, sipwe akkachocho le pwäratä än Kraist we tipefesir me kirekiröch lon ach föfför ngeni pwiich kewe.

Ka Tongeni Äweweei?

• Ifa usun Jises a pwäratä pwe a “tipefesir me tipetekison”?

• Ifa usun Jises a pwäratä kirekiröch?

• Ifa usun sipwe äppirü än Kraist tipefesir me kirekiröch lon ei otot mi kirikiringaw?

[Ekkewe Kapas Eis fan Iten ewe Lesen]

[Sasing lon pekin taropwe 10]

Lupwen lüküen emön pwiich a apwangapwangelo usun chök lüküen Piter, sisap eitiewu pöüch le älisi?

[Sasing lon pekin taropwe 13]

Met kopwe tongeni föri pwe ewe mwichefel epwe eü leenien kirekiröch?