Ole kuulekas ja julge nagu Kristus

„Olge julged! Mina olen maailma ära võitnud.” (JOH. 16:33)

1. Kui täielik oli Jeesuse kuulekus Jumalale?

JEESUS KRISTUS täitis alati Jumala tahet. Talle ei tulnud kunagi mõttessegi olla oma taevasele Isale sõnakuulmatu (Joh. 4:34; Heebr. 7:26). Ent seetõttu, mida tal tuli maa peal kogeda, polnud tal sugugi mitte kerge olla kuulekas. Jeesuse vaenlased, kaasa arvatud Saatan ise, üritasid kohe tema kuulutustegevuse algusest peale teda veenda, sundida või ahvatleda ustavuse teelt lahkuma (Matt. 4:1–11; Luuka 20:20–25). Need vaenlased vaevasid rängalt Jeesust nii hingeliselt, tundeeluliselt kui füüsiliselt. Viimaks läks neil korda ta piinapostil surmata (Matt. 26:37, 38; Luuka 22:44; Joh. 19:1, 17, 18). Kõike seda kogedes jäi Jeesus ka hoolimata äärmiselt rasketest kannatustest „kuulekaks koguni surmani”. (Loe Filiplastele 2:8.)

2., 3. Mida me võime õppida sellest, et Jeesus oli kannatustest hoolimata kuulekas?

² See, mida Jeesus maa peal inimesena koges, õpetas talle kuulekuse uusi tahke (Heebr. 5:8). Võis tunduda, et Jeesusel pole Jehoova teenimise kohta enam midagi juurde õppida, oli ta ju olnud juba teadmata pikka aega Jehoova lähedane kaaslane ning loomise ajal tema „meistertööline” (Õpet. 8:30, UM). Kuid pidades inimesena kannatustest hoolimata usus vastu, tõendas  ta oma täielikku laitmatust. Jumala Poeg Jeesus sai Isaga veelgi lähedasemaks. Mida meil on tema läbielatust õppida?

³ Olgugi et Jeesus oli täiuslik inimene, ei püüdnud ta vaid omal jõul jääda täiuslikult kuulekaks. Ta palus kuulekaks jäämiseks Jumalalt abi. (Loe Heebrealastele 5:7.) Ka meil läheb kuulekuse säilitamiseks vaja alandlikku, jumalakartlikku hoiakut. Apostel Paulus andis seepärast kristlastele nõu: „Hoidke sellist meelelaadi, mis oli ka Kristus Jeesusel, kes ... alandas ... ennast ja jäi kuulekaks koguni surmani” (Filipl. 2:5–8). Jeesuse elukäik tõendas, et inimestel on võimalik olla kuulekas ka kurjas ühiskonnas elades. Jeesus oli muidugi mõista täiuslik, aga kuidas on lugu ebatäiuslike inimestega nagu meie?

Kuulekas hoolimata ebatäiusest

4. Mida tähendab meile see, et oleme loodud vaba tahtega?

⁴ Aadam ja Eeva olid Jumala intelligentsed loodud, kel oli vaba tahe. Meil kui nende järeltulijatel on samuti vaba tahe. Mida see tähendab? See tähendab, et me saame otsustada, kas teha head või kurja. Teisisõnu, Jumal on andnud meile vabaduse valida, kas talle kuuletuda või mitte kuuletuda. Sellise suure vabadusega kaasneb ka vastutus. Meie käitumisotsused tähendavad meile tõesti elu või surma, samuti mõjutavad need meid ümbritsevaid inimesi.

5. Millist võitlust me kõik peame, ja kuidas me võime sellega hakkama saada?

⁵ Päritud ebatäiuse tõttu pole kuulekus midagi endastmõistetavat. Pole alati kerge Jumala seadustele kuuletuda. Ka Paulus pidas selle nimel võitlust. Ta kirjutas: „Oma kehaliikmetes näen ma teist seadust, mis sõdib mu mõistuse seaduse vastu ja viib mind vangi patu seaduse alla, mis on mu liikmetes” (Rooml. 7:23). Loomulikult on kergem kuuletuda siis, kui pole tegemist eneseohverdamise, vaevanägemise või ebamugavusega. Kuid mida me teeme juhul, kui meil tekib konflikt soovi vahel olla kuulekas ning „lihaliku himu ja silmahimu” vahel? Need negatiivsed mõjurid tulenevad meie ebatäiusest, samuti meid ümbritsevast „maailma vaimust” – ja mõlemad on väga tugevad (1. Joh. 2:16; 1. Kor. 2:12). Neile vastu seismiseks tuleb meil ’valmistada oma südant’ juba enne, kui seisame silmitsi raskuse või ahvatlusega, ning teha otsus, et jääme Jehoovale kuulekaks, tulgu mis tuleb (Laul 78:8, UM). Piiblist leiame palju näiteid nende kohta, kes said hästi hakkama, sest olid valmistanud oma südant (Esra 7:10; Taan. 1:8).

6., 7. Too näide, kuidas aitab omal käel uurimine langetada arukaid otsuseid.

⁶ Üks viis valmistada oma südant on usinalt Pühakirja ja sellesisulisi väljaandeid uurida. Oletagem, et oled järgmises olukorras. Käes on õhtu, mille pühendad omal käel uurimisele. Oled just palunud Jehoovalt tema vaimu, et see aitaks sul seda, mida sa ta Sõnast õpid, ellu rakendada. Sul on plaanis vaadata järgmisel õhtul telerist üht filmi. Oled kuulnud filmi kohta mõndagi tunnustavat, kuid tead samuti seda, et selles on ebamoraalsust ja vägivalda.

⁷ Sa mõtled Pauluse manitsusele kirjakohas Efeslastele 5:3: „Hoorust ja igasugust ebapuhtust ega ahnust ärgu isegi mainitagu teie seas, nagu on kohane pühadele.” Samuti on sul meeles Pauluse nõuanne kirjakohas Filiplastele 4:8. (Loe.) Seda inspireeritud nõuannet kaaludes küsid sa endalt: „Kas ma järgin Jeesuse eeskuju olla vankumatult kuulekas Jumalale, kui ma teadlikult avan südame ja meele sedalaadi saadetele?” Mida sa siis teed? Kas ei loobu  sa oma plaanist ja vaatad seda filmi ikkagi?

8. Miks meil tuleb hoida kõrgeid kõlbelisi ja vaimseid norme?

⁸ Oleks viga alandada oma kõlbelisi ja vaimseid norme, mõeldes ehk, et oleme küllalt tugevad seisma vastu halva seltskonna mõjule, kaasa arvatud mõjule, mida avaldab vägivaldne ja ebamoraalne meelelahutus. Me hoopis peame kaitsma ennast ja oma lapsi Saatana vaimu pahelise mõju eest. Arvutikasutajad näevad kõvasti vaeva, et takistada arvuti saastumist kurjade viirustega, mis võivad hävitada andmestiku, segada arvuti tööd ning võtta arvuti koguni enda valdusse ja kasutada seda teiste arvutite ründamiseks. Kas me peaksime olema vähem valvsad Saatana „salakavalate tegude” suhtes? (Efesl. 6:11, allm.)

9. Miks meil tuleb iga päev kuuletuda otsusekindlalt Jehoovale?

⁹ Meil tuleb praktiliselt iga päev nii või teisiti valida, kas toimida Jehoova viisil või mitte. Pääste saamiseks peame kuuletuma Jumalale ja elama tema õigusnormide järgi. Kui jääme Kristuse eeskuju järgides kuulekaks, isegi kui peaksime surema, näitame, et meie usk on ehtne. Jehoova annab meile ustava elutee eest tasu. Jeesus tõotas: „Kes lõpuni vastu peab, see päästetakse” (Matt. 24:13). Kahtlemata eeldab see, et kasvatame endas kohast julgust, sellist, nagu oli Jeesusel (Laul 31:25).

Jeesus – ülim julguse eeskuju

10. Millist laadi survet meile võidakse avaldada ning kuidas me peaksime sellele reageerima?

¹⁰ Meid ümbritseva maailma hoiakute ja käitumislaadi tõttu läheb meil vaja julgust, et seista vastu kõlbelisele laostumusele. Kristlased saavad kogeda kõlbelist, sotsiaalset, majanduslikku ja religioosset survet, mis võib neid kallutada kõrvale Jehoova õigetelt teedelt. Paljudel tuleb kogeda perekonna vastuseisu. Mõne maa haridusasutused propageerivad veelgi jõulisemalt evolutsiooniteooriat ning ateism võidab populaarsust. Sellise survega silmitsi seistes ei saa me lihtsalt pead õlgade vahele tõmmata. Vastuseismiseks ja seeläbi enda kaitsmiseks tuleb meil otsustavalt tegutseda. Jeesuse eeskujust näeme, kuidas see võib õnnestuda.

11. Kuidas võib Jeesuse eeskujule mõtlemine meile rohkem julgust anda?

¹¹ Jeesus ütles oma jüngritele: „Maailmas on teil raskusi, aga olge julged! Mina olen maailma ära võitnud” (Joh. 16:33). Ta ei andnud milleski maailma mõjule järele. Ta ei lasknud mitte kunagi maailmal takistada end täitmast kuulutusülesannet või madaldada oma puhta jumalakummardamise ja õige käitumise norme – ja seda ei tohi teha ka meie. Jeesus lausus palves oma jüngrite kohta: „Nad ei kuulu maailma, nii nagu mina ei kuulu maailma” (Joh. 17:16).  Vajalikku julgust maailmast eraldi püsimiseks saame siis, kui uurime Kristuse julguse eeskuju ja mõtleme selle üle sügavalt järele.

Õppigem Jeesuselt julgust

12.–14. Too näiteid Jeesuse julguse kohta.

¹² Jeesus näitas kogu oma teenistustöö jooksul üles suurt julgust. Kasutades enda kui Jumala Poja õigust, läks ta kartmatult „templisse ning ajas välja kõik, kes templis müüsid ja ostsid, ning lükkas ümber rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid” (Matt. 21:12). Kui sõdurid tulid Jeesust tema viimasel ööl enne surma kinni võtma, astus ta oma jüngrite kaitseks julgelt ette ning sõnas: „Kui te mind otsite, siis laske neil minna” (Joh. 18:8). Veidi hiljem käskis Jeesus Peetrusel mõõga ära panna, osutades sellega, et talle ei anna kindlust mitte maised relvad, vaid Jehoova (Joh. 18:11).

¹³ Jeesus paljastas kartmatult oma aja armastuseta väärõpetajaid ja nende eksitavaid õpetusi. „Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te sulete taeva kuningriigi inimeste ees!” lausus Jeesus neile. „Te ... olete jätnud tähele panemata selle, mis on Seaduses kaalukam, nimelt õigluse ja halastuse ja ustavuse. ... Te puhastate karika ja vaagna väljastpoolt, aga seestpoolt on need täis röövsaaki ja talitsematust” (Matt. 23:13, 23, 25). Samasugust julgust vajasid ka Jeesuse jüngrid, sest väärusujuhid kiusasid neidki taga ning koguni tapsid mõningad neist (Matt. 23:34; 24:9).

¹⁴ Jeesus astus julgelt välja isegi deemonite vastu. Kord kohtas ta deemonite meelevallas meest, kes oli nii tugev, et keegi ei suutnud teda ahelatega kinni siduda. Kartmatult ajas Jeesus arvukad meest oma võimuses hoidnud deemonid välja (Mark. 5:1–13). Tänapäeva kristlastele pole Jumal andnud väge selliseid imetegusid teha. Ent kuulutus- ja õpetustööd tehes tuleb ka meil pidada vaimset sõda Saatana vastu, kes on „pimestanud uskmatute meeled” (2. Kor. 4:4). Nagu Jeesusel, pole ka meie relvad „lihalikud, vaid Jumala tõttu vägevad, et lükata ümber kindlusi” – sügavalt kinnistunud, kuid väärasid usulisi arusaamu (2. Kor. 10:4). Nende vaimsete relvade kasutamise osas on meil Jeesuselt palju õppida.

15. Millest lähtus Jeesuse julgus?

¹⁵ Jeesuse julgus ei olnud uljaspäisus, vaid lähtus usust. Sama käib meie julguse kohta (Mark. 4:40). Kuidas saada ehtsat usku? Taas suunab meid Jeesuse eeskuju. Temast oli näha, et ta tunneb põhjalikult Pühakirja ning usaldab seda täielikult. Jeesus ei kasutanud mitte sõnasõnalist mõõka, vaid vaimu mõõka Jumala Sõna. Ikka ja jälle viitas ta oma õpetuste kinnituseks Pühakirjale. Tihtilugu alustas ta oma sõnu väljendiga „kirjutatud on”, mis tähendas, et see on Jumala Sõnasse kirjutatud. *

16. Kuidas saada tugevamat usku?

¹⁶ Selleks, et ehitada üles usku, mis suudab panna vastu meid kui jüngreid vältimatult tabavatele katsumustele, tuleb meil iga päev Piiblit lugeda ja uurida ning kristlikel  koosolekutel käia, juurutades seeläbi oma mõistusesse tõdesid, mis on usu aluseks (Rooml. 10:17). Meil tuleb õpitu üle ka sügavalt järele mõelda, lasta sellel oma südames kinnistuda. Meid ajendab julgelt tegutsema vaid elav usk (Jaak. 2:17). Ja kuna usk on osa Jumala vaimu viljast, tuleb meil paluda püha vaimu (Gal. 5:22).

17., 18. Kuidas näitas üks noor õde koolis üles julgust?

¹⁷ Noor õde Kitty koges, kuidas tõeline usk annab julguse. Ta teadis juba väiksest peale, et ta ei tohiks koolis ’häbeneda head sõnumit’, seepärast soovis ta väga anda koolikaaslastele head tunnistust (Rooml. 1:16). Ta võttis igal aastal nõuks jagada teistele head sõnumit, ent teda takistas julgusepuudus. Teismeeast välja jõudma hakates vahetas ta kooli. Ta otsustas, et nüüd ei lase ta soodsaid võimalusi käest nagu varem. Kitty palvetas, et tal oleks otsekui Kristusel julgust, head otsustusvõimet ja soodsat juhust.

¹⁸ Esimesel koolipäeval paluti igal õpilasel end tutvustada. Mitmed viitasid oma usulisele taustale, lisades, et nad pole kuigi aktiivsed usklikud. Kitty mõistis, et käes ongi soodus juhus, mille eest ta oli palvetanud. Kui saabus tema kord, lausus ta kindlalt: „Mina olen Jehoova tunnistaja ning mu teejuhiks nii vaimsetes kui moraalsetes asjades on Piibel.” Mõningad õpilased pööritasid ta jutu peale silmi, ülejäänud aga kuulasid tähelepanelikult ning esitasid hiljem küsimusi. Õpetaja aga tõi Kittyt kui oma tõekspidamiste eest seisjat koguni eeskujuks. Kitty on väga rõõmus, et on saanud Jeesuse julgusest eeskuju võtta.

Olgu meil usku ja julgust nagu Kristusel

19. a) Mida tähendab tõeline usk? b) Kuidas me saame teha Jehoovale heameelt?

¹⁹ Samuti apostlid mõistsid, et nende julged teod peavad põhinema usul. Nad palusid Jeesust tungivalt: „Anna meile rohkem usku.” (Loe Luuka 17:5, 6.) Tõeline usk eeldab midagi enamat kui vaid uskumist, et Jumal on olemas. See tähendab arendada Jehoovaga tihedaid, usaldavaid suhteid – selliseid nagu on väiksel lapsel hea ja armastava isaga. Saalomon kirjutas inspiratsiooni all: „Mu poeg! Kui su süda saab targaks, siis rõõmutseb minugi süda ja mu neerud hõiskavad, kui su huuled räägivad õigust!” (Õpet. 23:15, 16). Kui meie samuti seisame julgelt õigete põhimõtete eest, teeb see Jehoovale heameelt, ning seda teades kasvab meie julgus. Niisiis, võtkem alati Jeesusest eeskuju ning seiskem julgelt õiguse eest!

[Allmärkus]

Kas oskad selgitada?

• Mis võimaldab meil jääda hoolimata ebatäiusest kuulekaks?

• Millel põhineb tõeline usk ja kuidas aitab see meil olla julged?

• Mis on selle tulemus, kui oleme kuulekad ja julged nagu Kristus?

[Küsimused]

[Pilt lk 13]

Kas sa ’valmistad oma südant’, et seista vastu ahvatlustele?

[Pilt lk 15]

Nagu Jeesus, saame ka meie ilmutada usul põhinevat julgust