Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bo Nyɔŋmɔ Toi Ni Ofee Ekãa Taakɛ Kristo Fee Lɛ

Bo Nyɔŋmɔ Toi Ni Ofee Ekãa Taakɛ Kristo Fee Lɛ

Bo Nyɔŋmɔ Toi Ni Ofee Ekãa Taakɛ Kristo Fee Lɛ

“Nyɛtsui anyɔa nyɛmli: miye je lɛ nɔ kunim.”—YOH. 16:33.

1. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ ebo Nyɔŋmɔ toi kɛyawula shi?

YESU KRISTO fee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii be fɛɛ be. Esusuuu he shikome po akɛ egbo eŋwɛi Tsɛ lɛ nɔ toi. (Yoh. 4:34; Heb. 7:26) Shi shihilɛi ni ekɛkpe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ haaa ená lɛ mlɛo akɛ eeebo Nyɔŋmɔ toi. Beni Yesu je eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi tɔ̃ɔ ni ehenyɛlɔi ní Satan fata he lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɔne eyiŋ, amɛnyɛ enɔ, ní amɛlaka lɛ koni ekwa Nyɔŋmɔ. (Mat. 4:1-11; Luka 20:20-25) Henyɛlɔi nɛɛ ha Yesu hao waa ni epiŋ hu. Yɛ naagbee lɛ, amɛsɛŋ lɛ yɛ tso nɔ, ni egbo. (Mat. 26:37, 38; Luka 22:44; Yoh. 19:1, 17, 18) Yɛ enɛɛmɛi fɛɛ kɛ amanehulu ni naa wa ni Yesu na lɛ fɛɛ mli lɛ, etee nɔ “ebo toi kɛtee gbele mli.”—Nyɛkanea Filipibii 2:8.

2, 3. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Nyɔŋmɔ toi ni Yesu bo yɛ amanehulu ni ena lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ mli?

2 Shihilɛ ni Yesu kɛbakpe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ákɛ adesa lɛ ha ekase toiboo yɛ gbɛ kroko nɔ. (Heb. 5:8) Dani Yesu aaaba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, etamɔ nɔ ni no mli lɛ ekase nɔ fɛɛ nɔ momo yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli. Ekɛ Yehowa bɔ gbagbalii afii babaoo ní aleee, ni beni Nyɔŋmɔ bɔɔ nibii lɛ, esɔmɔ akɛ “ŋaalɔ.” (Abɛi 8:30) Ni kɛlɛ, bɔ ni enyɛ ehiɛ ehemɔkɛyeli lɛ mli ákɛ adesa yɛ amanehului ni ekɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ eye Nyɔŋmɔ anɔkwa kɛmɔ shi. Enɛ ha wekukpaa ni kã Yesu, ni ji Nyɔŋmɔ Bi lɛ kɛ e-Tsɛ lɛ teŋ lɛ mli bawa waa. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ enɛ mli?

3 Eyɛ mli akɛ Yesu ji gbɔmɔ ni eye emuu moŋ, shi ekɛ ehe fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ. Esɔle koni Nyɔŋmɔ aye abua lɛ ní eya nɔ ebo lɛ toi kɛmɔ shi. (Nyɛkanea Hebribii 5:7.) Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔya nɔ wɔbo Nyɔŋmɔ toi lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔba wɔhe shi ní wɔsɔle. Enɛ hewɔ lɛ, bɔfo Paulo wo Kristofoi hewalɛ akɛ: ‘Nɔ ni Kristo Yesu hu jwɛŋ lɛ, no nɔŋŋ nyɛjwɛŋa yɛ nyɛmli, mɔ ni ba ehe shi ni ebo toi kɛtee gbele mli lɛ.’ (Fili. 2:5-8) Nɔ ni Yesu fee lɛ tsɔɔ akɛ adesai baanyɛ abo Nyɔŋmɔ toi yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ po mli. Eji anɔkwale akɛ Yesu eye emuu, shi ani wɔ ni wɔji adesai ni yeee emuu lɛ hu baanyɛ abo Nyɔŋmɔ toi?

Wɔyeee Emuu shi Wɔbaanyɛ Wɔbo Nyɔŋmɔ Toi

4. Mɛni hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔkɛaahala nɔ ni wɔsumɔɔ lɛ tsɔɔ kɛha wɔ?

4 Nyɔŋmɔ bɔ Adam kɛ Hawa akɛ mɛi ni yɔɔ nilee ní yɔɔ hegbɛ akɛ amɛaahala nɔ ni amɛsumɔɔ. Akɛni amɛshwiei ji wɔ hewɔ lɛ, wɔ hu wɔyɛ hegbɛ akɛ wɔhalaa nɔ ni wɔsumɔɔ. Mɛni enɛ tsɔɔ? Etsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔhala akɛ wɔbaafee ekpakpa loo efɔŋ. Enɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ eha wɔ heyeli ní wɔ diɛŋtsɛ wɔhala akɛ wɔɔbo lɛ toi loo wɔboŋ lɛ toi. Shi wɔbaabu heyeli nɛɛ he akɔntaa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bɔ ni wɔbaa wɔjeŋ wɔhaa lɛ baatsɔɔ kɛji wɔyi baaná wala loo wɔyi naŋ wala. Ni esaa mɛi ni bɛŋkɛ wɔ lɛ hu ahe.

5. Mɛɛ naagba wɔ fɛɛ wɔkɛkpeɔ, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔye nɔ?

5 Akɛni afɔ́ wɔ yɛ esha mli hewɔ lɛ, toiboo waa haa wɔ. Ebɛ mlɛo akɛ wɔɔbo Nyɔŋmɔ mlai lɛ atoi be fɛɛ be. Paulo náaa lɛ mlɛo. Eŋma akɛ: “Minaa mla kroko yɛ mihenii lɛ amli ni kɛ mijwɛŋmɔ mla lɛ wuɔ ta ni eŋɔɔ mi nom ehaa esha mla lɛ ni yɔɔ mihenii lɛ amli lɛ.” (Rom. 7:23) Yɛ anɔkwale mli lɛ, toiboo feɔ mlɛo kɛ́ nɔ ni abiɔ ni wɔfee lɛ haŋ nɔ ko aŋmɛɛ wɔ, wɔpiŋ loo wɔná naagba ko. Shi te wɔfeɔ wɔnii wɔhaa tɛŋŋ kɛ́ wɔyɛ shwelɛ akɛ wɔɔbo Nyɔŋmɔ toi shi “heloo lɛ sɛɛdii nii lɛ kɛ hiŋmɛii lɛ asɛɛdii nii lɛ” miigbala wɔ ni wɔfee nɔ kroko hu? Nɛkɛ nibii ni gbalaa wɔ nɛɛ jɛ emuu ni wɔyeee kɛ agbɛnɛ hu “je nɛŋ mumɔ lɛ” ni ebɔle wɔ lɛ, ni amɛnáa wɔnɔ hewalɛ waa. (1 Yoh. 2:16; 1 Kor. 2:12) Bɔni afee ni wɔte shi wɔwo nɛkɛ nibii ni gbalaa wɔ nɛɛ, esa akɛ ‘wɔsaa wɔtsui wɔto’ dani wɔkɛ naagba ko loo kaa ko akpe, ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔɔbo Yehowa toi ekɔɔɔ he eko nɔ ni wɔkɛbaakpe. (Lala 78:8) Wɔyɛ mɛi babaoo ni Biblia lɛ wie amɛhe akɛ amɛnyɛ amɛfee nakai akɛni amɛsaa amɛtsui amɛto lɛ hewɔ.—Ezra 7:10; Dan. 1:8.

6, 7. Tsɔɔmɔ bɔ ni aŋkro nikasemɔ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ ni ja.

6 Ŋmalɛ lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji ni wɔɔkase jogbaŋŋ lɛ ji gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔsaa wɔtsui wɔto. Ŋɔɔ lɛ akɛ be ni oto ni okɛkaseɔ nii gbɛkɛ lɛ eshɛ. Osɔle okpa Yehowa fai ni ekɛ emumɔ lɛ aye abua bo ni onyɛ okɛ nɔ ni okaseɔ kɛjɛɔ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ atsu nii. Oto oyiŋ akɛ enɔ jetsɛremɔ gbɛkɛ lɛ obaakwɛ sini ko ni abaajie yɛ TV lɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ ajie sini lɛ yi waa moŋ; shi kɛlɛ jeŋba sha kɛ awuiyeli nifeemɔi yɛ mli.

7 Osusu Paulo ŋaawoo ni yɔɔ Efesobii 5:3 lɛ ni kɛɔ akɛ: “Ajwamaŋbɔɔ kɛ nyaŋemɔ nitsumɔ fɛɛ aloo hiɛjoomɔ lɛ akatsĩ tã tete yɛ nyɛteŋ, taakɛ bɔ ni sa mɛi krɔŋkrɔŋi” lɛ he. Okai Paulo ŋaawoo ni yɔɔ Filipibii 4:8 lɛ hu. (Nyɛkanea.) Beni osusuɔ Ŋmalɛ mli ŋaawoo nɛɛ he lɛ, obi ohe akɛ, ‘Kɛ́ mikwɛ nɛkɛ sini ni baaná mitsui kɛ mijwɛŋmɔ nɔ hewalɛ lɛ, ani miikase bɔ ni Yesu bo Nyɔŋmɔ toi yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ?’ Mɛni obaafee? Ani obaaku ohiɛ oshwie nɔ ni okwɛ?

8. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ Yehowa mlai anɔ gbi ko gbi ko lɛ?

8 Nilee bɛ mli akɛ wɔɔku wɔhiɛ wɔshwie Yehowa mlai lɛ anɔ ekolɛ kɛsusumɔ akɛ naanyobɔɔ fɔŋ naŋ wɔ nɔ hewalɛ. Awuiyeli kɛ jeŋba sha he nifeemɔi ni akwɛɔ kɛjieɔ hiɛtserɛ lɛ fata naanyobɔɔ fɔŋ he. Yɛ no najiaŋ lɛ esa akɛ wɔbu wɔ kɛ wɔbii lɛ ahe ni Satan mumɔ lɛ akaná wɔ kɛ amɛ nɔ hewalɛ. Okwaafoi feɔ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaanyɛ koni kooloi bibii, jwɛi, obishii kɛ amɛhenɔi lɛ akafite amɛŋmɔshi nibii loo mɛi krokomɛi ni bɛŋkɛ amɛ lɛ anɔ̃. Ani esaaa akɛ wɔ hu wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ ni wɔbu wɔhe kɛjɛ Satan “ŋaatsɔi” lɛ ahe?—Efe. 6:11.

9. Mɛni hewɔ esa ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaabo Yehowa toi gbi fɛɛ gbi lɛ?

9 Etamɔ nɔ ni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, gbi fɛɛ gbi lɛ wɔhalaa kɛji wɔɔfee Yehowa suɔmɔnaa nii loo wɔfeŋ nakai. Kɛ́ wɔɔná yibaamɔ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔbo Nyɔŋmɔ toi ni wɔkɛ eshishitoo mlai lɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli. Kɛ́ wɔbo Nyɔŋmɔ toi “kɛtee gbele mli” taakɛ Kristo fee lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔyɛ hemɔkɛyeli diɛŋtsɛ. Kɛ́ wɔtee nɔ wɔye anɔkwa lɛ, Yehowa baajɔɔ wɔ. Yesu wo shi akɛ: “Mɔ ni hiɛɔ mli kɛyawulaa shi lɛ, lɛ aaahere eyiwala.” (Mat. 24:13) Enɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ esa akɛ wɔná ekãa ni Yesu jie lɛ kpo lɛ eko.—Lala 31:25.

Yesu Fee Ekãa He Nɔkwɛmɔnɔ ni Fe Fɛɛ

10. Mɛɛ shihilɛi wɔbaanyɛ wɔkɛkpe, ni mɛni esa akɛ wɔfee?

10 Akɛni nifeemɔi kɛ jeŋbai ni esaaa ebɔle wɔ hewɔ lɛ, ebiɔ ni wɔná ekãa ni wɔkɛte shi wɔshi shihilɛi ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ. Kristofoi kɛ shihilɛi komɛi ni baanyɛ aha amɛje Yehowa jalɛ gbɛ̀i lɛ anɔ lɛ kpeɔ. Shihilɛi nɛɛ kɔɔ jeŋba, bɔ ni wɔkɛ mɛi sharaa wɔhaa, shika, kɛ jamɔ he. Mɛi pii kɛ shiteekɛwoo kpeɔ yɛ amɛwekui amli. Yɛ maji komɛi amli lɛ, amaa sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ nɔ mi waa fe bei fɛɛ ni eho yɛ skul srɔtoi lɛ amli, ni mɛi pii hu miikpɛlɛ tsɔɔmɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ nɔ. Ákɛ Kristofoi lɛ, ehe miihia ni wɔfee babaoo fe wɔhiɛ ni wɔɔku wɔshwie nibii nɛɛ anɔ kɛkɛ. Esa akɛ wɔkɛ wɔnane ama shi bɔni afee ni wɔnyɛ wɔbu wɔhe ni amɛkaná wɔnɔ hewalɛ. Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ haa wɔnaa bɔ ni wɔɔfee wɔye omanye.

11. Mɛɛ gbɛ nɔ ekãa ni Yesu fee lɛ nɔ ni wɔɔjwɛŋ lɛ baaha wɔná ekãa babaoo?

11 Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Je lɛŋ lɛ, hejaramɔ nyɛnaa, shi kɛlɛ nyɛtsui anyɔa nyɛmli: miye je lɛ nɔ kunim.” (Yoh. 16:33) Ehaaa je lɛ aná enɔ hewalɛ yɛ gbɛ ko kwraa nɔ. Eŋmɛɛɛ gbɛ gbi ko gbi ko ni je lɛ atsĩ lɛ gbɛ ni ekpa shiɛmɔ loo ni eku ehiɛ eshwie Yehowa mlai ni kɔɔ anɔkwa jamɔ kɛ jeŋba kpakpa he lɛ nɔ; esa akɛ wɔ hu wɔfee nakai nɔŋŋ. Yesu sɔle yɛ ekaselɔi lɛ ahewɔ akɛ: “Amɛjɛɛɛ je lɛ mli, taakɛ bɔ ni mi hu mijɛɛɛ je lɛ mli lɛ.” (Yoh. 17:16) Kɛ́ wɔkase ekãa ni Kristo fee lɛ he nii ni wɔjwɛŋ nɔ lɛ, ebaaha wɔná ekãa ni wɔya nɔ wɔtsi wɔhe kɛjɛ je lɛ he.

Kasemɔ Yesu Ekãafeemɔ Lɛ

12-14. Ha nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ bɔ ni Yesu fee ekãa.

12 Yesu jie ekãa kpele kpo yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli fɛɛ. Ekɛ hegbɛ ni eyɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ Bi lɛ tsu nii, ni ekɛ ekãafeemɔ “tee Nyɔŋmɔ sɔlemɔwe lɛ ni eyashwie mɛi ni hɔ̃ɔ nii kɛ mɛi ni heɔ nii yɛ sɔlemɔwe lɛ, ni etsirɛ shikatsakelɔi lɛ akpɔlɔi lɛ kɛ mɛi ni hɔ̃ɔ okpoi lɛ amaaŋooi lɛ etswiatswiaa shi.” (Mat. 21:12) Beni asraafoi ba Yesu mɔmɔ gbɛkɛ dani enɔjetsɛremɔ ni ebaagbo lɛ, ekɛ ekãafeemɔ nina amɛ kɛfã ekaselɔi lɛ ahe ekɛɛ: “Kɛji mi nyɛtaoɔ lɛ, nyɛhaa mɛnɛɛmɛi ayaa.” (Yoh. 18:8) Be fioo ko sɛɛ lɛ, ekɛɛ Petro ni eŋɔ eklante lɛ eto etoohe, ni Yesu kɛ no feemɔ tsɔɔ akɛ ekɛ ehe efɔ̃ɔɔ tawuu nibii anɔ, shi moŋ Yehowa nɔ ekɛ ehe fɔ̃ɔ.—Yoh. 18:11.

13 Yesu sheee gbeyei akɛ eeekpa amale tsɔɔlɔi ni bɛ suɔmɔ ni hi shi yɛ ebeaŋ lɛ kɛ amɛmale tsɔɔmɔi lɛ ahe mama. Yesu kɛɛ amɛ akɛ: “Kpóo hã nyɛ, woloŋmalɔi kɛ Farisifoi, osatofoi! akɛni nyɛŋãa ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ naa yɛ gbɔmɛi ahiɛ lɛ; . . . mla lɛ mli nii ni he jaraa ni ji kojomɔ kɛ mɔbɔnalɛ kɛ hemɔkɛyeli lɛ moŋ lɛ nyɛshiɔ; . . . nyɛtsumɔɔ kpulu he kɛ kã sɛɛ; shi amɛmligbɛ eyimɔ obɔbɔ kɛ ojotswaa kɛ adufudeyeli.” (Mat. 23:13, 23, 25) Esa akɛ Yesu kaselɔi lɛ aná ekãa ni tamɔ nakai, ejaakɛ apasa jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi baawa amɛyi ni amɛbaagbe amɛteŋ mɛi komɛi po.—Mat. 23:34; 24:9.

14 Yesu fee ekãa eshi daimonioi lɛ po. Be ko lɛ, nuu ko ni daimonioi yɔɔ emli ní he wa aahu akɛ mɔ ko mɔ ko nyɛɛɛ awo lɛ kɔsɔŋkɔsɔ lɛ banina lɛ. Yesu sheee gbeyei, ni efã daimonioi babaoo ni haoɔ nuu lɛ. (Mar. 5:1-13) Nyɔŋmɔ haaa Kristofoi hewalɛ ŋmɛnɛ ni amɛkɛfee naakpɛɛ nii ni tamɔ nakai. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, beni wɔshiɛɔ ni wɔtsɔɔ mɛi anii lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔwu wɔshi Satan, mɔ ni “eshwila mɛi ní heee yeee lɛ ajwɛŋmɔi lɛ.” (2 Kor. 4:4) Tamɔ bɔ ni eji yɛ Yesu gbɛfaŋ lɛ, wɔ hu wɔtawuu nii lɛ “jeee helooŋ nii ni, shi moŋ hewalɛ nii ni yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni akɛkumɔɔ mɔji wuji” ni ji apasa jamɔ tsɔɔmɔi ni ehe shi lɛ. (2 Kor. 10:4) Wɔkaseɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ jogbaŋŋ kɛ́ wɔkɛ tawuu nii ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ tsu nii.

15. Yesu ekãa lɛ damɔ mɛni nɔ?

15 Hemɔkɛyeli mli Yesu jɛ efee ekãa shi jeee patapaafeemɔ mli ejɛ. Esa akɛ wɔ hu wɔjɛ hemɔkɛyeli mli wɔfee ekãa. (Mar. 4:40) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná hemɔkɛyeli diɛŋtsɛ lɛ? Shikome ekoŋŋ lɛ, Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ baaye abua wɔ. Etsɔɔ akɛ ele Ŋmalɛ lɛ jogbaŋŋ ni eyɛ hekɛnɔfɔɔ kwraa hu yɛ mli. Yesu kɛ klante diɛŋtsɛ tsuuu nii akɛ tawuu nii, shi moŋ ekɛ mumɔŋ klante ni ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsu nii. Kɛ́ eetsɔɔ nii lɛ, efɔɔ Ŋmalɛi ayisɛɛ tsɛmɔ ni ekɛmaa enitsɔɔmɔ lɛ nɔ mi. Bei pii lɛ dani ebaawie nɔ ko he lɛ, ekɛɔ akɛ “Aŋma akɛ,” ni tsɔɔ akɛ nɔ ni ewieɔ lɛ jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli. *

16. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔha wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa?

16 Bɔni afee ni wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa ni baaha wɔdamɔ kaai ni mɔ fɛɛ mɔ ni batsɔɔ kaselɔ lɛ kɛkpeɔ lɛ anaa lɛ, esa akɛ wɔkane Biblia lɛ ní wɔkase daa gbi ní wɔya Kristofoi akpeei koni no aha wɔle anɔkwalei ni ji nɔ titri ni haa anáa hemɔkɛyeli lɛ. (Rom. 10:17) Esa akɛ wɔjwɛŋ nibii ni wɔkaseɔ lɛ anɔ jogbaŋŋ ni wɔha ebote wɔtsuiaŋ tɔ̃ɔ. Kɛ́ wɔhemɔkɛyeli lɛ hiɛ kã lɛ no baanyɛ atsirɛ wɔ ni wɔfee ekãa. (Yak. 2:17) Ni esa akɛ wɔsɔle wɔbi Nyɔŋmɔ ni eha wɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ejaakɛ hemɔkɛyeli ji mumɔ lɛ yibii lɛ fã ko.—Gal. 5:22.

17, 18. Gbaa bɔ ni nyɛmi oblayoo fioo ko jie ekãa kpo.

17 Nyɛmi oblayoo fioo ko ni atsɛɔ lɛ Kitty lɛ ná niiashikpamɔ ko ni ha ena akɛ hemɔkɛyeli ni mli wa haa anáa ekãa. Ele kɛjɛ egbekɛbiiashi tɔ̃ɔ akɛ esaaa akɛ ‘ehiɛ gboɔ sanekpakpa lɛ he’ yɛ skul, ni eyɛ shwelɛ akɛ eye eklasbii lɛ odase. (Rom. 1:16) Daa afi lɛ etswaa efai shi akɛ ebaajaje sanekpakpa lɛ etsɔɔ mɛi, shi ekãa ni ebɛ lɛ hewɔ lɛ enyɛɛɛ efee. Afii komɛi asɛɛ lɛ, eshi kɛtee skul kroko. Ewie akɛ: “Afi nɛɛ mashiɛ waa ni mikɛto hegbɛi fɛɛ ni miha eho mihe lɛ anajiaŋ.” Esɔle ní efee ekãa tamɔ Kristo, ená hiɛshikamɔ, kɛ hegbɛ ni sa ni ebaanyɛ ekɛshiɛ.

18 Beni eshi kɛtee skul hee lɛ, klɛŋklɛŋ gbi lɛ abi ni amɛ fɛɛ amɛjie amɛhe shi ekomekome. Amɛteŋ mɛi saŋŋ tsɔɔ jamɔ mli ni amɛyɔɔ, ni amɛkɛfata he akɛ amɛkɛ amɛhe wooo amɛjamɔŋ nifeemɔi lɛ amli tsɔ. Kitty yɔse akɛ náa hegbɛ ni esɔle yɛ he lɛ. Beni eshɛ enɔ lɛ, ekɛ nɔmimaa wie akɛ, “Yehowa Odasefonyo ji mi, ni Biblia lɛ ji nɔ ni tsɔɔ mi gbɛ yɛ jamɔ kɛ jeŋba gbɛfaŋ.” Beni eyaa nɔ ewieɔ lɛ, skulbii lɛ ekomɛi bɔi lɛ kpɛmɔ. Shi mɛi komɛi hu bo lɛ toi ni sɛɛ mli lɛ amɛbibii lɛ saji. Tsɔɔlɔ lɛ hu po jie Kitty yi akɛ efee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa akɛ efã ejamɔ lɛ he. Kitty mii shɛ ehe naakpa akɛ enyɛ efee ekãa taakɛ Yesu fee lɛ.

Ná Hemɔkɛyeli kɛ Ekãa Tamɔ Kristo

19. (a) Kɛ́ akɛɛ mɔ ko yɛ hemɔkɛyeli lɛ mɛni no tsɔɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔha Yehowa tsui anyɔ emli?

19 Bɔfoi lɛ hu yɔse akɛ hemɔkɛyeli ji nɔ ni baaha amɛná ekãa. Amɛkpa Yesu fai akɛ: “Fatamɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ he oha wɔ!” (Nyɛkanea Luka 17:5, 6.) Kɛ́ akɛɛ mɔ ko yɛ hemɔkɛyeli lɛ, no etsɔɔɔ akɛ mɔ lɛ heɔ eyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ kɛkɛ. Ebiɔ ni mɔ lɛ kɛ ehiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ, ni naanyobɔɔ kpakpa ahi ekɛ lɛ teŋ taakɛ eji yɛ bi kɛ etsɛ ni yɔɔ mlihilɛ kɛ suɔmɔ lɛ gbɛfaŋ lɛ. Akɛ mumɔ tsirɛ Salomo ni eŋma akɛ: “Mibi, kɛji otsui le nii lɛ, mi hu mitsui aaanyɔ mimli, ni kɛ́ onaabu miiwie wiemɔi ni ja lɛ, misabai amli aaafili amɛ.” (Abɛi 23:15, 16) Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, wɔle akɛ kɛ́ wɔkɛ ekãa fã jalɛ shishitoo mlai lɛ ahe lɛ ehaa Yehowa tsui nyɔɔ emli, ni enɛ ni wɔle lɛ haa wɔyaa nɔ wɔnáa ekãa babaoo. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔkasea Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ be fɛɛ be, ni wɔkɛ ekãa afã jalɛnifeemɔ he!

[Shishigbɛ niŋmaa]

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Eyɛ mli akɛ wɔyeee emuu moŋ, shi mɛni baaye abua wɔ ni wɔbo Nyɔŋmɔ toi daa?

• Mɛni ji nɔ ni haa anáa hemɔkɛyeli ni mli wa, ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ baaye abua wɔ ni wɔfee ekãa?

• Kɛ́ wɔbo Yehowa mlai lɛ atoi ni wɔfee ekãa tamɔ bɔ ni Kristo fee lɛ, mɛni baajɛ mli aba?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Ani ‘oosaa otsui ooto’ koni onyɛ okpee kaai anaa?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Wɔbaanyɛ wɔjɛ hemɔkɛyeli mli wɔfee ekãa taakɛ Yesu fee lɛ