Jumal annab parimat õpetust

„Ma tõesti pean kõike kahjuks oma Isanda Kristus Jeesuse tundmise ülima väärtuse pärast.” (FILIPL. 3:8)

1., 2. Millise otsuse on mõned kristlased langetanud ja miks?

JUBA esimeses klassis paistis Robert silma oma andekusega. Kui ta oli alles kaheksa-aastane, tuli üks õpetaja spetsiaalselt selleks tema perele külla, et rääkida, mida kõike poiss võiks tulevikus saavutada. Õpetaja lootis, et ühel päeval saab temast arst. Tänu väga heale keskkooli lõputunnistusele oleks Robertil olnud võimalik astuda ükskõik millisesse heasse ülikooli oma riigis. Ent sellest hoolimata otsustas ta loobuda nii-öelda elu suurimast võimalusest ja hakata hoopiski üldpioneeriks.

² Nii nagu Robertil, on ka paljudel teistel kristlastel, noortel ja vanadel, olnud võimalusi selles maailmas edasi jõuda. Ometi on neid, kes otsustavad avanevatest võimalustest mitte kinni haarata, et pühendada rohkem aega Jumala teenimisele (1. Kor. 7:29–31). Mis on ajendanud Robertit ja teisi kristlasi osalema võimalikult palju kuulutustöös? Muidugi armastus Jehoova vastu, kuid ka see, et nad hindavad tema õpetust, mis on parim haridus. Kas sa oled hiljaaegu mõtisklenud, milline oleks su elu siis, kui sa ei teaks tõde? Kui mõtleme mõningate eriliste õnnistuste peale, mis on meile osaks saanud tänu Jehoova õpetusele, aitab see hoida meeles, kui hinnaline on hea sõnum, ning rääkida sellest innustusega teistele.

Au saada Jumalalt õpetust

3. Miks me võime kindlad olla, et Jehoova soovib ebatäiuslikke inimesi õpetada?

³ Jehoova, meie hea Isa, on valmis ebatäiuslikke inimesi õpetama. Kirjakoht Jesaja 54:13 räägib prohvetlikult võitud kristlastest: „Kõik su ehitajad on Jehoova õpilased ning su lastel on suur rahu!” Need sõnad käivad ka Kristuse „teiste lammaste” kohta (Joh. 10:16). Seda näitab selgelt üks meie päevil täituv ennustus. Jesaja nägi nägemuses, kuidas kõikidest rahvastest inimesed lausa voolavad kokku õiget Jumalat teenima. Prohvet kirjeldab neid üksteisele ütlevat: „Mingem üles Jehoova mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu” (Jes. 2:1–3). Milline au on küll saada Jumalalt õpetust!

4. Mida ootab Jehoova neilt, keda ta õpetab?

⁴ Ent mida tuleb teha meil, et Jehoova meid õpetaks? Peamine on see, et oleksime alandlikud ning vastuvõtlikud. Laulik Taavet kirjutas: „Hea ja õiglane on Jehoova ... ja õpetab alandlikke oma teele” (Laul 25:8, 9). Ja Jeesus ütles: „Ma kiidan sind avalikult, Isa, taeva ja maa Isand, sest sa oled hoolikalt peitnud need asjad tarkade ja intelligentsete eest ning avaldanud need pisikestele lastele” (Luuka 10:21). Kas ei tekita see teadmine sinus soovi tulla Jumala ligi, kes „osutab [alandlikele] ärateenimata heldust”? (1. Peetr. 5:5.)

5. Mis on aidanud meil Jumalat tundma õppida?

 ⁵ Kas meie kui Jehoova teenijad võiksime arvata, et oleme õppinud tõde tundma tänu iseenda tarkusele? Ei. Omal käel poleks keegi meist kunagi Jumalat tundma õppinud. Jeesus ütles: „Keegi ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa” (Joh. 6:44). Jehoova tõmbab „kõigi paganate rikkusi” ehk alandlikke inimesi enda ligi tänu kuulutustööle ja püha vaimu abile (Hag. 2:7). Kas pole sa tänulik, et kuulud nende hulka, keda Jehoova on tõmmanud oma Poja juurde? (Loe Jeremija 9:22, 23.)

Jõud elu paremaks muuta

6. Missugust erilist mõju on Jehoova tundmine inimestele avaldanud?

⁶ Jesaja annab edasi kauni kujundliku pildi sellest, millised muutused toimuvad inimestega meie ajal. Ta räägib, et vägivaldsed inimesed saavad rahuarmastajateks. (Loe Jesaja 11:6–9.) Need, kes pidasid varem üksteise vastu vihavaenu kas rassiliste, rahvuslike või kultuuriliste erimeelsuste tõttu, on õppinud rahumeelselt koos elama. Piltlikult öeldes on nad tagunud „oma mõõgad sahkadeks” (Jesaja 2:4). Mis on selliste tähelepanuväärsete muutuste põhjuseks? Inimesed on õppinud Jehoovat tundma ning rakendanud saadud teadmisi ellu. Kuigi Jumala teenijad on ebatäiuslikud, moodustavad nad tõelise rahvusvahelise vennaskonna. See, et eri taustaga inimesed võtavad hea sõnumi vastu ja kannavad head vilja, tõestab, et Jumalalt saadav õpetus on parem kui ükski muu haridus (Matt. 11:19).

7., 8. a) Mis on mõned „kindlused”, mille Jumala õpetus ümber lükkab? b) Mis näitab, et Jumala õpetuse ellurakendamine toob temale kiitust?

⁷ Apostel Paulus võrdles Jumala teenijate kuulutustööd vaimse sõjapidamisega. Ta kirjutas: „Meie sõjapidamise relvad ei ole lihalikud, vaid Jumala tõttu vägevad, et lükata ümber kindlusi. Sest me lükkame ümber arutlused ja iga takistuse, mis on tõstetud Jumala tundmise vastu” (2. Kor. 10:4, 5). Millised on mõned neist „kindlustest”, mis Jumala õpetus ümber lükkab? Need on näiteks valeõpetuste, ebausu ja inimfilosoofiate ränk taak (Kol. 2:8). Jumala õpetus aitab inimestel lahti saada halbadest harjumustest ja arendada Jumalale meelepäraseid omadusi (1. Kor. 6:9–11). See teeb pereelu õnnelikumaks ja annab tõelise elueesmärgi neile, kes on elanud ilma lootuseta. Just sellist juhatust läheb inimestel tänapäeval tarvis.

⁸ Üks omadus, mida Jehoova aitab inimestel arendada, on ausus, nagu näitab järgmine kogemus (Heebr. 13:18). Indias hakkas üks naine Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima ning sai peagi ristimata kuulutajaks. Ühel päeval kuningriigisaali ehituselt koju tulles leidis ta bussipeatuse lähedalt maast kuldketi, mille väärtus oli 800 USA dollarit. Kuigi naine polnud sugugi heal materiaalsel järjel, viis ta leitud keti politseijaoskonda. Politseiametnik ei suutnud oma silmi uskuda. Hiljem küsis üks teine politseinik naiselt: „Miks te seda ketti endale ei jätnud?” Ta selgitas: „Olen õppinud Piiblit ja see on mind muutnud, seepärast tahan nüüd aus olla.” Imestunud politseinik pöördus kogudusevanema poole, kes oli naisega jaoskonda kaasa tulnud, ja ütles: „Meie osariigis on 38 miljonit inimest. Kui te aitaksite kümnel inimesel saada sama ausaks kui see naine, oleks see suur saavutus.” Kas pole meil küllaga põhjusi Jehoovat kiita, kui mõtleme miljonitele inimestele, kelle elu Jumala õpetus on paremaks muutnud?

9. Mis aitab elus suuri muudatusi teha?

⁹ Jumala Sõna vägi ja tema püha vaim aitavad elus suuri muudatusi teha (Rooml.  12:2; Gal. 5:22, 23). Koloslastele 3:10 ütleb: „Riietuge uue isiksusega, uuendades seda täpsete teadmiste abil Tema kuju järgi, kes selle lõi.” Jumala Sõna Piibel suudab paljastada, milline on inimese tegelik olemus, ning muuta tema mõtteviisi ja suhtumist. (Loe Heebrealastele 4:12.) Kui ta saab õigeid piiblilisi teadmisi ja hakkab elama Jehoova õigete normide järgi, saab ta Jumala sõbraks ning väljavaate elada igavesti.

Ettevalmistus tulevikuks

10. a) Miks suudab üksnes Jehoova meid tulevikuks ette valmistada? b) Millised drastilised muutused varsti maa peal aset leiavad?

¹⁰ Jehoova on ainus, kes saab aidata meil tulevikuks valmistuda, sest tema teab, mis meid ees ootab. Tema otsustab, milline on inimkonna tulevik (Jes. 46:9, 10). Üks Piibli ennustus näitab, et „ligidal on Jehoova suur päev” (Sef. 1:14). Sel ajal osutub tõeks kirjakoht Õpetussõnad 11:4, mis ütleb: „Varandusest pole kasu vihapäeval, aga õiglus päästab surmast!” Kui saabub aeg, mil Jehoova hakkab Saatana maailma üle kohut mõistma, siis päästab meid üksnes hea nimi Jumala ees. Rahast pole sel ajal mingit kasu. Hesekiel 7:19 ütleb isegi: „Oma hõbeda nad viskavad tänavaile ja nende kuld on roojane.” See teadmine aitab meil praegu targalt tegutseda.

11. Mis on üks viis, kuidas Jumala õpetus aitab tulevikuks valmistuda?

¹¹ Piibli õpetus valmistab meid Jehoova päevaks ette ka sel viisil, et aitab seada asjad õigesse tähtsusjärjekorda. Apostel Paulus kirjutas Timoteosele: „Käsi neid, kes on rikkad praegusel ajastul, et nad poleks üleolevad ega paneks oma lootust ebakindlale rikkusele, vaid Jumalale.” Isegi kui me pole jõukal järjel, võime sellest Jumala inspireeritud nõuandest midagi õppida. Mida? Selle asemel et koguda endale varandust, peaksime püüdma teha head ja olla „rikkad heade tegude poolest”. Kui seame vaimsed asjad elus esikohale, rajame endale „hea aluse tulevikuks” (1. Tim. 6:17–19). Niisugune ennastohverdav eluviis näitab meie tarkust, sest nagu Jeesus ütles, „mis kasu oleks inimesel sellest, kui ta saaks endale kogu maailma, kuid kaotaks oma hinge?” (Matt. 16:26, 27). Kuna Jehoova päev pole enam kaugel, tasub igaühel meist endalt küsida: „Kuhu kogun mina endale varandust? Kas ma orjan Jumalat või rikkust?” (Matt. 6:19, 20, 24.)

12. Miks ei peaks meid heidutama see, kui mõned meie teenistust halvustavad?

¹² Nagu näitab Jumala Sõna, on kristlastele headest tegudest kõige tähtsam elupäästev töö: Kuningriigi kuulutamine ja inimeste jüngriteks tegemine (Matt. 24:14; 28:19, 20). Nii  nagu esimesel sajandil, halvustavad nüüdki mõned meie teenistust. (Loe 1. Korintlastele 1:18–21.) See aga ei kahanda Kuningriigi sõnumi väärtust ega tähenda, et meil poleks tarvis anda igaühele võimalust uskuda sellesse sõnumisse, kuni veel on aega (Rooml. 10:13, 14). Samal ajal kui õpetame teisi Jumalat tundma, kogeme ka ise palju õnnistusi.

Õnnistused ohvrite eest

13. Millise ohvri tõi apostel Paulus hea sõnumi nimel?

¹³ Enne seda, kui Paulusest sai kristlane, valmistati teda ette edukaks läbilöömiseks juudi ühiskonnas. Arvatavasti hiljemalt 13-aastasena läks Paulus oma kodulinnast Tarsosest Jeruusalemma, et õppida kõrgelt austatud seaduseõpetaja Gamaalieli käe all (Ap. t. 22:3). Hiljem hakkas Paulus oma kaaslaste seas silma paistma ning kui ta oleks sama teed jätkanud, oleks ta judaismis väljapaistavale kohale tõusnud. (Gal. 1:13, 14). Kui aga Paulus hea sõnumi vastu võttis ning kuulutustööd tegema hakkas, hülgas ta kõik selle. Kas Paulus kahetses hiljem oma otsust? Ei. Ta kirjutas: „Ma tõesti pean kõike kahjuks oma Isanda Kristus Jeesuse tundmise ülima väärtuse pärast. Tema pärast olen ma loobunud kõigest ja pean seda rämpsuks” (Filipl. 3:8).

14., 15. Milliseid õnnistusi võime kogeda Jumala kaastöölistena?

¹⁴ Nagu Paulus, nii toovad kristlased ka tänapäeval hea sõnumi nimel ohvreid (Mark. 10:29, 30). Kas me jääme selle tõttu millestki ilma? Robert, keda mainiti sissejuhatuses, ütleb seda, mida tunnevad paljud teisedki: „Ma ei kahetse mitte midagi. Täisajaline teenistus on toonud mulle rõõmu ja rahuldust ning andnud võimaluse maitsta ja vaadata, et „Jehoova on hea”. Iga kord, kui olen toonud mõne materiaalse ohvri, et teenida Jehoovat, on ta mulle palju rohkem tagasi andnud. Niisiis poleks ma justkui midagi ohverdanud. Ma olen ainult võitnud.” (Laul 34:9; Õpet. 10:22.)

¹⁵ Kui ka sina oled juba mõnda aega kuulutus- ja õpetustööd teinud, oled kahtlemata samuti Jehoova headust kogenud. Kas oled millalgi kuulutustööd tehes Jehoova vaimu abi tundnud? Kas oled näinud, kuidas inimeste silmad löövad särama, kui Jehoova on avanud nende südame heale sõnumile?  (Ap. t. 16:14.) Kas Jehoova on aidanud sul ületada takistusi, nii et oled saanud näiteks tema teenistuses rohkem teha? Kas ta on toetanud sind rasketel aegadel, andes sulle võimaluse teda edasi teenida, kui oled tundnud, et su jõud on otsa lõppemas? (Filipl. 4:13.) Kui kogeme Jehoovat teenides tema abi, saab ta meile reaalsemaks ja me tunneme, et oleme temaga veelgi lähedasemad (Jes. 41:10). Kas pole rõõm olla Jumala kaastööline selles suurejoonelises õpetustöös? (1. Kor. 3:9.)

16. Kuidas suhtud sina oma pingutustesse ja ohvritesse õpetustööd tehes?

¹⁶ Paljud inimesed loodavad jätta endast maha kustumatu jälje. Kuid tänapäeval on näha, et isegi suured saavutused unustatakse tihtilugu üsna pea. Kuid see, mida Jehoova teeb nüüdisajal oma nime pühitsemiseks, ei unune kunagi. Neid tegusid mäletatakse igikestvalt (Õpet. 10:7; Heebr. 6:10). Pidagem siis kalliks võimalust osaleda selles ajaloolises Jumala õpetustöös.

Kuidas sa vastaksid?

• Mida ootab Jehoova neilt, keda ta õpetab?

• Kuidas muudab Jumala õpetus inimeste elu?

• Mida head toob meile see, kui anname teistele edasi Jumala õpetust?

[Küsimused]

[Pilt lk 23]

Inimesed, keda Jehoova õpetab, moodustavad tõelise rahvusvahelise vennaskonna

[Pilt lk 24]

Kas pole õnnistus olla Jumala kaastööline?