Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Abaanyɛ Aná Hemɔkɛyeli yɛ Bɔlɔ Lɛ Mli?

Ani Abaanyɛ Aná Hemɔkɛyeli yɛ Bɔlɔ Lɛ Mli?

Ani Abaanyɛ Aná Hemɔkɛyeli yɛ Bɔlɔ Lɛ Mli?

NUU ko ni tsutsu ko lɛ, eheee eyeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ ni akpata ewekumɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi ahiɛ yɛ Yudafoi aseshi ni Nazibii lɛ ka shishi bulemɔ lɛ mli lɛ wie akɛ: “Be mli ni ebayi mijwɛŋmɔŋ akɛ ekolɛ Bɔlɔ ko yɛ ni baanyɛ afo adesai anɔnai asɛɛ, shi etoko eyiŋ akɛ ebaafee nakai lɛ, eha mimli wo la waa!” Jeee lɛ pɛ enu he nakai.

Kɛ́ osharai wuji nina mɛi lɛ, ewaa kɛhaa amɛteŋ mɛi babaoo akɛ amɛaahe amɛye akɛ Nyɔŋmɔ yɛ, aloo amɛkɛ susumɔ ni ji akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ shɛjeɔ amɛ mii. Mɛni ji nibii titrii ni haaa mɛi komɛi ahe aye akɛ Nyɔŋmɔ yɛ? Taakɛ mɛi komɛi susuɔ lɛ, ani adesai ashihilɛi baahi jogbaŋŋ kɛ́ amɛsusuuu Nyɔŋmɔ he loo amɛjáaa Nyɔŋmɔ? Ani mɔ ko ni heee eyeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ baanyɛ aná hemɔkɛyeli yɛ Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ mli?

Nibii Gbohii ni Yaa Nɔ yɛ Jamɔ Mli

Naakpɛɛ sane ji akɛ, jamɔ ji nibii titrii ni haaa mɛi ahe aye akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ ateŋ ekome. Yinɔsaneŋmalɔ Alister McGrath tsɔɔ mli akɛ: “Nii ni afeɔ kɛtekeɔ nɔ kɛ nibii gbohii ni yaa nɔ yɛ jamɔ kui amli lɛ haa mɛi amli woɔ la waa, ni no ji nɔ titri ni haaa mɛi ahe aye akɛ Nyɔŋmɔ yɛ.” Bei pii lɛ, anaa akɛ jamɔ ji nɔ ni hɔ tai ni awuɔ kɛ yiwalɛ nifeemɔi asɛɛ. Jeŋ nilelɔ ko ni heee Nyɔŋmɔ nɔ eyeee ni atsɛɔ lɛ Michel Onfray lɛ tsɔɔ mli akɛ, enuuu shishi akɛ Nyɔŋmɔjamɔ he wolo kome too lɛ nɔŋŋ kanyaa gbɔmɛi akui srɔtoi enyɔ, mɛi ni “bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛba amɛjeŋ yɛ krɔŋkrɔŋfeemɔ mli,” kɛ mɛi ni kɛ “amɛhe woɔ awuiyeli nifeemɔi amli.”

Yɛ mɛi babaoo agbɛfaŋ lɛ, niiashikpamɔi ni amɛyɔɔ yɛ jamɔ he lɛ haaa amɛná miishɛɛ. Beni Bertil ni ji oblanyo ni jɛ Sweden lɛ ji asraafonyo lɛ, enu akɛ asraafoi lɛ ateŋ osɔfo lɛ tsɛ Yesu kɔkɔbɔɔ akɛ mɛi ni kɔlɔɔ klante lɛ, klante nɔŋŋ akɛaakpata amɛhiɛ lɛ yisɛɛ ni ekɛma nɔ mi akɛ tɔmɔ ko bɛ yiwalɛ nifeemɔi ahe. Osɔfo lɛ tsɔɔ mli akɛ, esa akɛ mɔ ko kɛ̃ akɔ nakai klante lɛ, no hewɔ lɛ, asraafoi ji Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi!—Mateo 26:52. *

Bernadette ni agbe etsɛ yɛ France beni awuɔ jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ kaiɔ akɛ, wiemɔ ko ni osɔfo ko wie yɛ enyɛkwɛ̃ biyoo ni eye afii etɛ lɛ yara shishi lɛ ha emli wo la waa, osɔfo lɛ kɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ etsɛ gbekɛ lɛ kɛtee ŋwɛi koni eyatsɔ ŋwɛi bɔfo.” Sɛɛ mli lɛ, Bernadette fɔ́ bi ko ni eje kpa, ni yɛ shihilɛ nɛɛ mli hu lɛ, sɔlemɔ ni eyaa lɛ eshɛjeee emii po.

Hɛl la tsɔɔmɔ lɛ ji nɔ ni ha be ko ni eho lɛ Ciarán ni da yɛ Northern Ireland beni yiwalɛ nifeemɔ yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ kpa Nyɔŋmɔ jamɔ. No mli lɛ, efɔɔ jajemɔ akɛ enyɛ̃ɔ Nyɔŋmɔ ni piŋɔ mɛi yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ, ni etswaa Nyɔŋmɔ mpoa akɛ kɛ́ eyɛ lɛ etswa lɛ nɔ̃. Jeee Ciarán pɛ nyaaa sɔlemɔ mli tsɔɔmɔi ni tamɔ nɛkɛ ni haa mɔ tsui fãa lɛ ahe. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eeenyɛ efee akɛ sɔlemɔ mli tsɔɔmɔi ji nɔ ni ha aná sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ. Alister McGrath kɛɛ akɛ, jeee sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ ni ha Darwin yiŋ fee lɛ kɔshikɔshi kɛji Nyɔŋmɔ yɛ loo ebɛ, shi moŋ hɛl la tsɔɔmɔ lɛ ni “enyaaa he kwraa” lɛ ni ha eyiŋ futu lɛ. McGrath kɛfata he hu akɛ, Darwin “ye awerɛho babaoo yɛ ebiyoo lɛ gbele lɛ hewɔ.”

Mɛi komɛi susuɔ akɛ, mɛi ni kɛ amɛhe woɔ Nyɔŋmɔjamɔ mli lɛ jwɛŋŋ jogbaŋŋ, ni amɛfeɔ veveeve yɛ amɛsusumɔi ahe. Irina ni be ko ni eho lɛ, jamɔŋ shiɛmɔi ni shishinumɔ bɛ he kɛ sɔlemɔi ni atiɔ mli lɛ je etsine lɛ kɛɛ akɛ: “Efeɔ mi akɛ mɛi ni jáa Nyɔŋmɔ lɛ jwɛŋŋ jogbaŋŋ.” Awui ni mɛi ni feɔ veveeve yɛ jamɔ he lɛ yeɔ mɛi lɛ ha Louis mli wo la, ni no ha ená susumɔ ni ehiii kwraa. Ekɛɛ akɛ: “Mikɛ afii pii bu jamɔ akɛ nɔ ko ni nyaraa mɔ hiɛ kɛkɛ, shi amrɔ nɛɛ mina akɛ jamɔ baanyɛ aná mɛi anɔ hewalɛ gbonyo. Enɛ ha miná nyɛ̃ɛ kpele kɛha jamɔi fɛɛ.”

Ani Nibii Baahi Jogbaŋŋ Kɛha Gbɔmɛi Kɛji Amɛjáaa Nyɔŋmɔ?

Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ mɛi babaoo naa jamɔ akɛ nɔ ko ni haaa adesai aya amɛhiɛ ni amɛná toiŋjɔlɛ. Mɛi komɛi po biɔ amɛhe kɛji nibii baahi jogbaŋŋ kɛha adesai kɛ́ amɛjáaa Nyɔŋmɔ loo kɛ́ amɛkɛ amɛhe dɔmɔɔɔ jamɔ ko. Shi kɛ́ akpoo jamɔ kwraa lɛ, ani ebaanyɛ ekɛ naagbai komɛi aba?

Jeŋ nilelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Voltaire ni hi shi yɛ afi 1700 afii lɛ amli lɛ kɛ mlifu wie eshi juu kɛ fɔ̃ nifeemɔi ni tee nɔ yɛ sɔlemɔ lɛ mli yɛ ebeaŋ lɛ. Kɛlɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ Bɔlɔ Ofe ko mli hemɔkɛyeli he miihia bɔni afee ni wɔnyɛ wɔba wɔjeŋ jogbaŋŋ. Sɛɛ mli lɛ, Germanynyo ko ni ji jeŋ nilelɔ ni atsɛɔ lɛ Friedrich Nietzsche lɛ jaje akɛ Nyɔŋmɔ egbo, ni sane nɛɛ bahe shi waa, shi eshe gbeyei akɛ Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli ni abɛ lɛ baanyɛ awo yibii gbohii, ni agbɛnɛ hu no baaha mɛi aba amɛjeŋ bɔ ni amɛsumɔɔ. Ani egbeyeishemɔ lɛ ja?

Woloŋmalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Keith Ward ŋma akɛ, kɛjɛ be ni adesai bote wɔŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ afii lɛ amli lɛ, awuiyeli nifeemɔi lɛ anaa bako shi, shi moŋ amɛtee hiɛ “kɛshɛ he ni anako amɛnɔ dã.” Asaŋ he ni aheee Nyɔŋmɔ nɔ ayeee lɛ hako adesai aye amɛhe kɛjɛ sui gbohii tamɔ juu kɛ fɔ̃ kɛ mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ni anáa lɛ ahe. Anɔkwa saji nɛɛ eha mɛi ni susuɔ nii ahe jogbaŋŋ lɛ ateŋ mɛi babaoo, ni mɛi ni heee amɛyeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ po fata he lɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ sɛɛnamɔ yɛ he akɛ aaahe aye akɛ Nyɔŋmɔ yɛ.

Keith Ward tsɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli lɛ he akɛ: “Hemɔkɛyeli haa mɔ baa ejeŋ jogbaŋŋ daa, ni tsɔɔ akɛ ehaa mɔ naa akɛ sɔ̃ kã enɔ akɛ ekwɛ jeŋ ni Nyɔŋmɔ bɔ lɛ nɔ jogbaŋŋ.” Niiamlipɛimɔi srɔtoi ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ etsɔɔ akɛ, jamɔ mlibii lɛ kɛ amɛhe shãa afɔle kɛhaa mɛi krokomɛi ahilɛkɛhamɔ fe be ko ni eho. Hekɛafɔleshãa su nɛɛ haa amɛtsuii nyɔɔ amɛmli. Nɔ ni ana yɛ niiamlipɛimɔi nɛɛ amli lɛ maa nɔ mi akɛ sɛɛnamɔ yɛ shishitoo mla ni Yesu kɛha nɛɛ he, akɛ: “Nɔhamɔ mli yɛ jɔɔmɔ fe hemɔ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.

Adesai ahilɛkɛhamɔ he nitsulɔ ko ni tsutsu lɛ eheee eyeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ naa kpɛ ehe yɛ bɔ ni Biblia lɛ nyɛɔ etsakeɔ mɛi ashihilɛ ehaa lɛ he. Ewie akɛ: “Mikɛ afii pii ebɔ mɔdɛŋ akɛ maye mabua mɛi koni amɛtsake amɛsui ni yeɔ amɛ diɛŋtsɛ kɛ mɛi krokomɛi awui lɛ, shi miyeko omanye tsɔ, no hewɔ lɛ, minaa kpɛ mihe yɛ bɔ ni mɛi nyɛɔ amɛtsakeɔ kwraa ni amɛbanáa sui kpakpai lɛ he. Agbɛnɛ hu mina akɛ, kɛ́ mɛi nɛɛ tsake lɛ, amɛkuuu sɛɛ amɛyakɔɔɔ amɛsui gbohii lɛ ekoŋŋ.”

Fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi ni heee yeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi asusumɔ ji akɛ, Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli ni ayɔɔ lɛ eha agbe mɛi pii, ni eha awu tai babaoo hu fe bɔ ni eha mɛi efee ekpakpa ni amɛkɛ amɛhe eshã afɔle kɛha mɛi krokomɛi ahilɛkɛhamɔ. Ekolɛ amɛkpɛlɛɔ nɔ akɛ hemɔkɛyeli náa mɛi komɛi anɔ hewalɛ kpakpa, shi amɛyaa nɔ amɛkpɛtɛɔ amɛsusumɔi lɛ ahe gbagbalii. Mɛni hewɔ?

Nibii Krokomɛi ni Haaa Ahe Nyɔŋmɔ Nɔ Aye

Atsɔɔ mɛi pii akɛ, sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ ji anɔkwa sane ni ma shi shiŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, atsɔse yoo ko ni atsɛɔ lɛ Anila lɛ yɛ Albania, yɛ be mli ni maŋ muu lɛ fɛɛ heɔ amɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Atsɔɔ wɔ yɛ skul akɛ mɛi ni heɔ amɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ jwɛŋŋ jogbaŋŋ ni amɛhiŋmɛi gbeleko. Mikase nibii ni yɔɔ naakpɛɛ yɛ tsei kɛ nibii krokomɛi ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ahe daa, shi misusu akɛ fɛɛ jɛ sutsakemɔ mli kɛba, akɛni susumɔ nɛɛ ha efee tamɔ nɔ ni wɔ kɛ je lɛŋ nilelɔi lɛ asusumɔi lɛ kpãa gbee lɛ hewɔ.” Ŋmɛnɛ lɛ, ekpɛlɛɔ nɔ akɛ, “no mli lɛ wɔkpɛlɛ saji ni akɛfiɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ sɛɛ lɛ anɔ ni wɔbiii he sane ko.”

Yɛ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli ni eha amɛmli efu lɛ baanyɛ afee gbɛtsii nii kɛha amɛ. Bei pii lɛ, kɛ́ Yehowa Odasefoi tee shĩa kɛ shĩa koni amɛkɛ mɛi ayagba Biblia lɛ mli hiɛnɔkamɔ lɛ he sane lɛ, amɛkɛ mɛi ni hiɛ su ni tamɔ nɛkɛ kpeɔ. Odasefonyo oblanyo ko tee eyasara Bertil ni atsi etã kɛtsɔ hiɛ lɛ be ko. Bertil kaiɔ akɛ no mli lɛ, ewie yɛ ejwɛŋmɔŋ akɛ: ‘Onii yɛ mɔbɔ pɛ. Ooba obagba ohe naa efolo!’ Bertil kɛɛ akɛ: “Miha eba mishĩa lɛ mli ni mikɛ bɔ ni mimli efu yɛ Nyɔŋmɔ, Biblia lɛ, kɛ jamɔ he lɛ shwie enɔ.”

Gus ni jɛ Scotland lɛ hao yɛ jalɛ sane ni ayeee lɛ hewɔ. Beni Yehowa Odasefoi kɛ lɛ bɔi niiahesusumɔ lɛ, shishijee mli lɛ, ekɛ amɛ jeɔ ŋwane waa ni ekpoɔ amɛwiemɔ lɛ hu. Ebi saji ni tamɔ nɔ ni Hebri gbalɔ Habakuk bi Nyɔŋmɔ lɛ akɛ: “Mɛɛ hewɔ ni ohaa minaa nishaianii, ni okwɛɔ haomɔ nɛɛ?”—Habakuk 1:3.

Agbɛnɛ hu, kɛjɛ blema beebe lɛ adesai ehao yɛ bɔ ni etamɔ nɔ ni jeee Nyɔŋmɔ he sane ko ji efɔŋfeemɔ ni yaa nɔ lɛ he. (Lala 73:2, 3) Be ko lɛ, Simone de Beauvoir, ni ji Frenchnyo niŋmalɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Ewaaa kɛhaaa mi akɛ mamu sane naa akɛ jeee mɔ ko bɔ je lɛ fe nɔ ni mahe maye akɛ bɔlɔ ko yɛ ni eŋmɛ gbɛ ni efɔŋfeemɔ eyi je lɛŋ obɔ lɛ.”

Shi kɛ́ jamɔ kui srɔtoi babaoo nyɛɛɛ atsɔɔ nɔ hewɔ ni efɔŋfeemɔ eyi je lɛ mli obɔ lɛ, ani no tsɔɔ akɛ mɔ ko nyɛŋ atsɔɔ enɛ mli? Gus kɛɛ akɛ, yɛ naagbee lɛ, agbala “nɔ hewɔ ni Bɔlɔ Ofe lɛ eŋmɛ gbɛ ni adesai ana nɔ̃ kɛyashi be ko lɛ mli aha mi yɛ gbɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ nɔ.” Ekɛɛ akɛ, nakai “mligbalamɔ lɛ ye ebua mi jogbaŋŋ.” *

Mɛi ni heee amɛyeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi ayiŋ baanyɛ afee amɛ kɔshikɔshi yɛ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ he, amɛbaanyɛ amɛnu he akɛ Nyɔŋmɔ he miihia amɛ yɛ amɛshihilɛ mli, ni ekolɛ amɛbaasɔle po amɛha lɛ. Nyɛhaa wɔsusua nɔ ni ha mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ mɛi hu ni susuɔ akɛ anyɛŋ ale akɛ Nyɔŋmɔ yɛ loo ebɛ lɛ susu sane nɛɛ he kɛtee shɔŋŋ ni naagbee lɛ no ha amɛná amɛ kɛ amɛ-Bɔlɔ lɛ teŋ wekukpãa ni mli wa waa lɛ he wɔkwɛa.

Mɛni Ye Ebua Amɛ ni Amɛná Hemɔkɛyeli yɛ Bɔlɔ lɛ Mli?

Oblanyo ni yasara Bertil lɛ kɛ Bertil susu nii ahe yɛ gbɛ ni shishinumɔ waaa nɔ, ni etsɔɔ lɛ akɛ srɔtofeemɔ agbo yɛ anɔkwa Kristojamɔ kɛ mɛi ni tsɛɔ amɛhe kɛkɛ akɛ Kristofoi lɛ ajamɔ lɛ teŋ. Bertil tsɔɔ nɔ ni ená he miishɛɛ yɛ amɛniiahesusumɔ lɛ mli beni oblanyo lɛ kɛ odaseyelii haa kɛtsɔɔ akɛ Bɔlɔ ko yɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Minya bɔ ni yɛ mikuɛŋtimɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ eŋmɛ etsui shi eha mi lɛ he waa. . . . Ekɛ mi etaaa saji anaa, ni be fɛɛ be lɛ ehaa mi woji, ni ekaseɔ nii jogbaŋŋ hu dani ebaa miŋɔɔ.” *

Svetlana ni sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ kɛ Komunist susumɔ ená enɔ hewalɛ lɛ ná nɔmimaa akɛ wala mli nibii ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ nyɛmɔi ni sa lɛ pɛ nyɛɔ amɛhiɔ shi. Fɛɛ sɛɛ lɛ, susumɔ ni ahiɛ yɛ wala shihilɛ he ni haa mɔ tsui fãa nɛɛ hao Svetlana waa. Nɔ ni atsɔɔ lɛ yɛ datrɛfoi askul lɛ hu ha eyiŋ futu lɛ babaoo. Ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ wɔmiikase hé ni aheee ayeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ he nii lɛ, wɔkaseɔ akɛ wala mli nibii ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ nyɛmɔi ni sa lɛ pɛ nyɛɔ amɛhiɔ shi. Shi atsɔɔ wɔ yɛ helatsamɔ he nikasemɔi lɛ amli akɛ, esa akɛ wɔye wɔbua mɛi ni he waaa lɛ.” Agbɛnɛ hu, ejwɛŋ nɔ hewɔ ni adesai ni akɛɛ amɛjɛ aduji amli ni no hewɔ lɛ amɛjwɛŋmɔ mli egbele fe aduji lɛ náa henumɔŋ naagbai komɛi ni aduji náaa eko lɛ. Mɔ ni ekpaaa gbɛ akɛ ebaanyɛ egbala saji ni futuɔ mɔ yiŋ nɛɛ amli eha lɛ lɛ ji mɔ ni fee nakai. Ekɛɛ akɛ: “Minaa jɛ Biblia lɛ mli egbala mli etsɔɔ mi akɛ emuu ni wɔyeee lɛ ji nɔ ni haa wɔnáa henumɔŋ naagbai lɛ.” Agbɛnɛ hu, beni Svetlana na hetoi ni Biblia lɛ kɛhaa yɛ sanebimɔi ni tamɔ nɔ hewɔ ni gbɔmɛi kpakpai naa nɔ̃ lɛ ahe lɛ, ená miishɛɛ waa.

Leif ni jɛ Scandinavia lɛ ji mɔ ko ni be ko ni eho lɛ efiɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ sɛɛ waa ni ebuɔ Biblia lɛ akɛ eji gbekɛbii adesãi awolo ko. Shi gbi ko lɛ, enaanyo ko bi lɛ ehemɔkɛyeli lɛ he sane akɛ: “Ani ole akɛ nɔ ni mɛi ewie yɛ Biblia lɛ he kɛkɛ owieɔ lɛ, shi jeee akɛ bo diɛŋtsɛ ole nɔ ko yɛ Biblia lɛ he?” Leif tsɔɔ bɔ ni sanebimɔ nɛɛ ná enɔ hewalɛ eha lɛ mli akɛ: “Miyɔse akɛ mibiko sane yɛ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ he dã, shi mikpɛlɛ nɔ kɛkɛ. . . . Misusuɔ akɛ Biblia lɛ mli gbalɛi kɛ amɛmlibaa ahe nilee ni aaaná lɛ fata nibii ni baanyɛ aye abua mɔ ko ni heee yeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ koni esusu nii ahe yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ ahe.”—Yesaia 42:5, 9.

Ciarán ni atsi etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛ ehe wo maŋkwramɔŋ saji amli afii komɛi, shi no ha enijiaŋ je wui. Be ko beni esusuɔ wala shihilɛ he lɛ, susumɔ nɛɛ bayi ejwɛŋmɔŋ akɛ: Nyɔŋmɔ ni he wa ni yɔɔ suɔmɔ lɛ pɛ baanyɛ atsu naagbai ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe nii ni etsɔɔ lɛ bɔ ni eeefee etsu naagbai ni ekɛkpeɔ lɛ ahe nii. Eye ŋkɔmɔ akɛ, ‘Miná ni kulɛ mina Nyɔŋmɔ ko ni tamɔ nakai.’ Be ko beni ehao waa lɛ, esɔle akɛ: “Kɛ́ oyɛ ni oobo mitoi lɛ, ha mana okadi ko ni tsɔɔ nakai, agbɛnɛ hu, tsɔɔmɔ mi bɔ ni mafee maje naagbai ni mikɛkpeɔ lɛ amli kɛ bɔ ni adesai baafee amɛje nɔnai ni amɛkɛkpeɔ lɛ amli.” Gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ, Yehowa Odasefonyo ko batswa eshinaa. Odasefonyo lɛ tsɔɔ lɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ mɔ ni hɔ efɔŋfeemɔ ni yaa nɔ yɛ adesai anɔyelii amli lɛ sɛɛ. (Efesobii 6:12) Niiamlitsɔɔmɔ nɛɛ ma nɔ ni Ciarán ekpa shi ena lɛ nɔ mi, ni no ha ená shwelɛ akɛ ebaakase babaoo efata he. Beni etee nɔ ekase Biblia lɛ saŋŋ sɛɛ lɛ, hemɔkɛyeli ni eyɔɔ yɛ Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ mli lɛ mli bɔi waa.

Okɛ Adesai A-Bɔlɔ lɛ Teŋ Wekukpãa

Osatofeemɔ ni yaa nɔ yɛ jamɔi amli, tsɔɔmɔi tamɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ ni haa mɛi heɔ amɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ, kɛ efɔŋfeemɔ ni efa babaoo lɛ eha mɛi pii ayiŋ efee amɛ kɔshikɔshi kɛji Bɔlɔ ko yɛ, loo eha amɛteŋ mɛi komɛi po ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ eyɛ. Shi, kɛ́ oŋmɛ gbɛ lɛ, Biblia lɛ baanyɛ aha oná hetoi ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli oha osanebimɔi lɛ. Agbɛnɛ hu, ebaaha ona Nyɔŋmɔ jwɛŋmɔi, ni ji ‘hejɔlɛ jwɛŋmɔi, shi jeee efɔŋ, koni oná hiɛnɔkamɔ kɛha wɔsɛɛ.’ (Yeremia 29:11) Hiɛnɔkamɔ nɛɛ shɛje Bernadette ni yiŋ etɛ̃ɛɛ lɛ akɛ Bɔlɔ ko yɛ, ni fɔ́ bi ni eje kpa lɛ mii waa, oookɛɛ nɔ ni akɛ tsofa ko ni baa piŋmɔ shi eto enɔnaa ni tamɔ pilamɔ lɛ nɔ.

Niiamlitsɔɔmɔ ni Biblia lɛ kɛhaa yɛ nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ eŋmɛ piŋmɔ gbɛ lɛ ená mɛi babaoo ni be ko lɛ amɛheee amɛyeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ ajwɛŋmɔi kɛ amɛtsuii anɔ hewalɛ. Kɛ́ oŋɔ be kɛtao sanebimɔi ni he hiaa ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahetoo kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ, bo hu obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ ko yɛ ni kɛ “wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ teŋ jɛkɛɛɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 17:27.—w09-E 10/1.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 6 Kɛ́ ootao ole kɛji esa akɛ anɔkwa Kristofoi kɛ amɛhe awo tawuu mli lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “Is War Compatible With Christianity?” (Ani Eja Gbɛ akɛ Kristofoi kɛ Amɛhe Aaawo Tawuu Mli?) ni yɔɔ October 1, 2009, The Watchtower lɛ baafa 29-31 lɛ mli lɛ.

^ kk. 22 Kɛ́ ootao nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ eŋmɛ efɔŋfeemɔ gbɛ lɛ he saji fitsofitso lɛ, kwɛmɔ Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? wolo ni Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 106-114 lɛ mli.

^ kk. 25 Kɛ́ ootao sane mlitsɔɔmɔ ni tsɔɔ akɛ bɔlɔ ko yɛ lɛ, kwɛmɔ September 2006 Awake! lɛ ni yitso ji “Is There a Creator?,” ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 13]

Sanebimɔi ní Sutsakemɔ Tsɔɔlɔi Nyɛko Amɛha Hetoo

• Te feɔ tɛŋŋ anáa wala kɛjɛɔ nɔ ko ni wala bɛ mli lɛ mli?—LALA 36:10.

• Mɛni hewɔ kooloi fɔ́ɔ amɛhenɔi pɛ ni tsei hu kwɛ̃ɔ ni amɛwoɔ yibii yɛ amɛhenɔi pɛ lɛ?—1 MOSE 1:11, 21, 24-28.

• Kɛ́ adesai jɛ aduji ni baa shi fe gbɔmɛi amli kɛba lɛ, mɛni hewɔ anako aduŋ henɔ ko ni miihe atamɔ gbɔmɔ lɛ?—LALA 8:5, 6.

• Kɛ́ tsɔɔmɔ ni ji akɛ wala mli nibii ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ nyɛmɔi ni sa lɛ pɛ nyɛɔ amɛhiɔ shi lɛ ji anɔkwale lɛ, te feɔ tɛŋŋ ni mɛi kɛ amɛhe shãa afɔle kɛhaa mɛi krokomɛi ahilɛkɛhamɔ lɛ?—ROMABII 2:14, 15.

• Ani wɔsɛɛ he hiɛnɔkamɔ kpakpa ko yɛ kɛha adesai?—LALA 37:29.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 12]

Te aaafee tɛŋŋ ni Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ aaabɔ jeŋ ni gbekɛbii naa nɔ̃ yɛ mli lɛ?

Osatofeemɔ ni yaa nɔ yɛ jamɔi amli lɛ eha mɛi babaoo ekpa Nyɔŋmɔ jamɔ