Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

?Ol Witnes Blong Jeova i Wan Skul Blong Prostestan?

?Ol Witnes Blong Jeova i Wan Skul Blong Prostestan?

Kwestin Blong Olgeta We Oli Ridim Magasin Ya

?Ol Witnes Blong Jeova i Wan Skul Blong Prostestan?

Ol Witnes blong Jeova oli no tingbaot olgeta olsem wan skul blong Protestan. ?From wanem?

Skul blong Protestan i stat long Yurop long ol yia 1500 K.T., mo hem i traem blong jenisim sam samting long Roman Katolik Jos. Oli stat yusum tok ya “Protestan” blong singaotem ol man we oli folem Martin Luther long Diet of Speyer. Hemia wan miting we oli mekem long taon ya Speyer long yia 1529. Stat long taem ya, oli yusum tok ya oltaem blong tokbaot ol man we oli folem ol tijing mo ol mak we Refomesen * i wantem kasem. Namba 11 buk blong Meriam-Webster’s Collegiate Dictionary i eksplenem se “wan man we i Protestan i joen long wan jos we i talem se Pop i no gat paoa antap long olgeta man long wol, mo i folem ol tijing we oli kamaot long taem blong Refomesen. Ol tijing ya oli olsem: sipos man i gat bilif hemia i naf blong mekem God i glad, mo se ol man we oli bilif oli save kam ol pris, mo Baebol nomo i stamba blong ol trutok.”

I tru, ol Witnes blong Jeova tu oli talem se Pop i no gat paoa antap long ol man mo oli bilif fulwan long Baebol. Be i gat plante samting we i mekem se ol Witnes blong Jeova oli defren olgeta long ol skul blong Protestan. Buk ya The Encyclopedia of Religion i tokbaot ol Witnes blong Jeova se hem i wan skul we i “defren olgeta” long ol narafala skul. Bambae yumi tokbaot tri samting we i mekem se hem i defren.

Faswan samting se, nating se ol Protestan oli sakemaot sam samting long wosip blong Katolik, be ol lida blong Refomesen oli holemtaet yet sam tijing blong Katolik, olsem tijing blong Triniti, helfaea, mo bilif ya se sol blong man i no save ded samtaem. Defren olgeta, ol Witnes blong Jeova oli bilif se ol tijing ya oli agensem wanem we Baebol i tijim, mo oli mekem ol man oli gat wan rong tingting long saed blong God.—Lukluk pej 4-7 long magasin ya.

Namba tu samting se, tingting blong ol skul blong Protestan i blong sakemaot ol tijing blong Katolik Jos. Ol Witnes blong Jeova oli no traem blong blokem no agensem wan jos. Oli tinghae long advaes ya blong Baebol se: “Be man blong wok blong Masta blong yumi, hem i no mas man blong faet, hem i mas mekem i gud long olgeta man. Mo hem i mas wan gudfala man blong tij, we tingting blong hem i longfala. Hem i mas wan man we i save stretem ol man we oli agens long hem, long fasin we i kwaet nomo.” (2 Timoti 2:24, 25) Ol Witnes blong Jeova oli mekem i klia long ol man, olsem wanem samting we Baebol i talem i defren olgeta long ol tijing blong plante skul. Be, mak blong olgeta i no blong traem jenisim ol narafala skul. Defren olgeta, mak blong olgeta i blong givhan long wanwan man we i rili wantem mekem God i glad, blong i kasem stret save long God mo Tok blong hem, Baebol. (Kolosi 1:9, 10) Taem ol man blong ol narafala skul oli no agri wetem ol Witnes blong Jeova, oli no joen long ol raorao from oli luksave se bambae i no gat wan gudfala samting i kamaot from.—2 Timoti 2:23.

Namba tri samting se, grup ya blong Protestan we i stanap bifo, i seraot naoia i go long plante handred naranarafala skul. Ol Witnes blong Jeova oli defren long olgeta from we oli holemtaet fasin ya blong joengud tugeta olsem wan bigfala famle blong ol brata sista raon long wol. Long saed long bilif blong olgeta long Baebol, ol Witnes blong Jeova we oli stap long bitim 230 kantri oli folem advaes blong aposol Pol, hemia blong gat ‘wan tingting nomo.’ Oli no seraot long ol naranarafala grup. Defren olgeta, oli rili ‘joengud we oli gat wan tingting nomo mo we fasin blong olgeta i wan nomo.’ (1 Korin 1:10) Taem oli stap wanples wetem ol Kristin brata sista blong olgeta we oli bilif, oli traehad ‘blong holem pis ya, blong oli save joen gud oltaem.’—Efesas 4:3.

[Futnot]

^ par. 4 Wan grup afta long ol yia 1500 K.T., we i agensem plante tijing blong Katolik Jos mo i statem Protestan Skul.