Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mesia Lɛ Nɔ Nyɔŋmɔ Baatsɔ Ahere Wɔyiwala!

Mesia Lɛ Nɔ Nyɔŋmɔ Baatsɔ Ahere Wɔyiwala!

Mesia Lɛ Nɔ Nyɔŋmɔ Baatsɔ Ahere Wɔyiwala!

“Ejaakɛ taakɛ bɔ ni Adam mli ni mɛi fɛɛ gboiɔ yɛ lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ̃ Kristo mli ni amɛ fɛɛ amɛyi aaaná wala yɛ.”—1 KOR. 15:22.

1, 2. (a) Beni Andrea kɛ Filipo na Yesu lɛ, te amɛfee amɛnii amɛha tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ wɔkɛɔ akɛ wɔyɛ odaseyelii babaoo ni tsɔɔ akɛ Yesu ji Mesia lɛ fe Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ?

BENI Andrea yiŋ tsɔ akɛ Yesu ni jɛ Nazaret lɛ ji Mɔ ni Nyɔŋmɔ Efɔ Lɛ Mu lɛ, eyakɛɛ enyɛmi nuu Petro akɛ: “Wɔna Mesia lɛ.” Filipo hu yiŋ tsɔ akɛ Yesu ji Mesia lɛ, ni eyatao enaanyo Natanael sɛɛ gbɛ ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Wɔna mɔ ni Mose ŋma ehe sane yɛ mla lɛ mli, kɛ gbalɔi lɛ hu lɛ, Yesu, Yosef bi ni jɛ Nazaret lɛ.”—Yoh. 1:40, 41, 45.

2 Ani oyiŋ etsɔ jogbaŋŋ akɛ Yesu ji Mesia lɛ ni awo ehe shi lɛ, Yehowa ‘yiwalaheremɔ tatsɛ nukpa lɛ’? (Heb. 2:10) Ŋmɛnɛ lɛ, wɔyɛ odaseyelii babaoo ni tsɔɔ akɛ Yesu ji Mesia lɛ fe esɛɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ. Nibii ni ba yɛ Yesu shihilɛ mli kɛjɛ efɔmɔ mli aahu kɛyashi beni atee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ, ni aŋmala yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ haa efeɔ faŋŋ akɛ lɛ ji Kristo lɛ. (Nyɛkanea Yohane 20:30, 31.) Agbɛnɛ hu, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Yesu baaya nɔ atsu enitsumɔ akɛ Mesia lɛ he nii kɛjɛ ŋwɛi. (Yoh. 6:40; nyɛkanea 1 Korintobii 15:22.) Nibii ni okase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ baanyɛ aha bo hu oyiŋ atsɔ ni okɛɛ ŋmɛnɛ akɛ ‘ona Mesia lɛ.’ Shi klɛŋklɛŋ lɛ, ha wɔsusu nɔ ni ha mra be mli kaselɔi nɛɛ ayiŋ tsɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ, amɛna Mesia lɛ he wɔkwɛ.

Ajie Mesia lɛ He “Teemɔŋ Sane” lɛ Kpo Fiofio

3, 4. (a) Te kaselɔi ni hi shi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ fee tɛŋŋ ‘amɛna mɔ ni ji Mesia lɛ’? (b) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Yesu pɛ baanyɛ awo gbalɛi ni kɔɔ Mesia lɛ he lɛ fɛɛ obɔ lɛ?

3 Te fee tɛŋŋ ni Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ná nɔmimaa akɛ lɛ ji Mesia lɛ? Yehowa tsɔ gbalɔi lɛ anɔ ejie nibii ni baakadi Mesia ni baaba lɛ akpo fiofio. Biblia he nilelɔ ko kɛ nɔ ni Yehowa fee lɛ to tɛi kukuji ni esa akɛ aŋɔtsara bɔni afee ni aná shɔ̃ɔnɔ ko lɛ he. Ŋɔɔ lɛ akɛ hii babaoo ni leee amɛhe yɛ he ko he ko lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ tɛi kukuji lɛ ateŋ eko ba tsũ ko mli. Kɛ́ akɛ tɛi kukuji ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛba lɛ tsara, ni aná shɔ̃ɔnɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ obaamu sane naa akɛ mɔ ko ni kó tɛi kukuji nɛɛ ni ekɛmaje hii nɛɛ fɛɛ. Taakɛ tɛi kukuji lɛ eko fɛɛ eko he miihia dani abaaná shɔ̃ɔnɔ lɛ, nakai nɔŋŋ Mesia lɛ he gbalɛi lɛ ateŋ eko fɛɛ eko yeɔ ebuaa koni ana mɔ ni ji Mesia lɛ jogbaŋŋ.

4 Belɛ, ani mɔ ko baanyɛ awo Mesia lɛ he gbalɛi lɛ fɛɛ obɔ yɛ heniianaa? Niiamlitaolɔ ko kɛɛ akɛ, “enyɛŋ eba lɛ kɔkɔɔkɔ” akɛ mɔ ko aaawo gbalɛi ni kɔɔ Mesia lɛ he lɛ fɛɛ obɔ yɛ heniianaa. “Yɛ adesai ayinɔsane fɛɛ mli lɛ, Yesu pɛ nyɛ ewo gbalɛi nɛɛ fɛɛ obɔ.”

5, 6. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ agbala Satan toi? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ jie mɛi anɔ ni ‘seshi’ ni awo ehe shi lɛ baatsɔ kɛba lɛ kpo fiofio?

5 Mesia lɛ he gbalɛi lɛ kɔɔ “teemɔŋ sane” ko he. “Teemɔŋ sane” nɛɛ fãi srɔtoi lɛ ahe baaba sɛɛnamɔ kɛha bɔɔ nii fɛɛ. (Kol. 1:26, 27; 1 Mose 3:15) Fɔ ni abu Satan Abonsam, “blema onufu lɛ,” mɔ ni ha adesai bote esha kɛ gbele mli lɛ, fata teemɔŋ sane nɛɛ he. (Kpoj. 12:9) Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ agbala Satan Abonsam toi? Yehowa gba akɛ “yoo” ko ‘seshi’ baatswa Satan yitso nɔ̃. ‘Seshi’ ni agba akɛ ebaaba lɛ baakpɔtɔ onufu lɛ yitso, ni ekɛ no feemɔ baakpata mɔ ni kɛ atuatsemɔ, hela kɛ gbele ba lɛ hiɛ. Shi dani no aaaba lɛ, Nyɔŋmɔ baaŋmɛ gbɛ koni Satan atswa yoo lɛ ‘seshi’ lɛ nanetsitsi nɔ̃ yɛ mfonirifeemɔŋ.

6 Yehowa jie mɔ ni ‘seshi’ lɛ baaji lɛ kpo fiofio. Nyɔŋmɔ kã Abraham kita akɛ: “Oseshi lɛ mli aaajɛ ajɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ jeŋmaji fɛɛ.” (1 Mose 22:18) Mose gba akɛ Mɔ nɛɛ baafee “gbalɔ ko” ni nɔ kwɔ fe lɛ Mose lɛ. (5 Mose 18:18, 19) David ná nɔmimaa akɛ Mesia lɛ baafee eseshibii lɛ ateŋ mɔ kome, ni aaaŋɔ David maŋtsɛsɛi lɛ aha lɛ kɛya naanɔ. Sɛɛ mli lɛ, gbalɔi lɛ hu ma enɛ nɔ mi.—2 Sam. 7:12, 16; Yer. 23:5, 6.

Odaseyelii ni Tsɔɔ akɛ Yesu Ji Mesia Lɛ

7. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ba kɛjɛ “yoo” ni ji Nyɔŋmɔ mfonirifeemɔŋ ŋa lɛ mli?

7 Nyɔŋmɔ tsu e-Bi lɛ, bɔɔ nii fɛɛ ateŋ kromɔ lɛ, kɛjɛ emumɔŋ bɔɔ nii ni yɔɔ ŋwɛi ni feɔ E-fonirifeemɔŋ ŋa lɛ ateŋ kɛba akɛ ‘seshi’ ni awo ehe shi lɛ. Enɛ bi ni Nyɔŋmɔ Bi koome lɛ ‘ajie’ wala ni eyɔɔ yɛ ŋwɛi lɛ “yɛ ehe efɔ̃ shi,” ni afɔ́ lɛ akɛ gbɔmɔ ni eye emuu. (Fili. 2:5-7; Yoh. 1:14) Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ní ‘ha’ Maria ‘nɔ’ lɛ ma nɔ mi akɛ “aaatsɛ́” mɔ ni abaafɔ́ lɛ lɛ akɛ “bi krɔŋkrɔŋ,” “Nyɔŋmɔ bi.”—Luka 1:35.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ha gbalɛi ni kɔɔ Mesia lɛ he lɛ ba mli beni ekɛ ehe ha koni abaptisi lɛ yɛ nu mli lɛ?

8 Mesia lɛ he gbalɛi lɛ tsɔɔ he ni Yesu baajie ehe kpo yɛ kɛ be mli hu ni ebaafee nakai. Afɔ́ Yesu yɛ Betlehem, taakɛ agba afɔ shi lɛ. (Mika 5:1) Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, no mli lɛ Yudafoi lɛ miikpa Mesia lɛ gbɛ waa. Akɛni amɛmiikpa Mesia lɛ puemɔ gbɛ hewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi wie yɛ Yohane Baptisilɔ lɛ he akɛ: “Benɛ lɛ ji Kristo lɛ.” Shi Yohane here nɔ akɛ: “Mɔ ko ni he wa femi miiba.” (Luka 3:15, 16) Beni Yesu ni no mli lɛ eye afii 30 lɛ tee Yohane ŋɔɔ yɛ afi 29 Ŋ.B. koni abaptisi lɛ lɛ, ekɛ nakai feemɔ jie ehe kpo akɛ Mesia lɛ yɛ be naa pɛpɛɛpɛ. (Dan. 9:25) Kɛkɛ ni eje esɔɔmɔ nitsumɔ ni nibii ni sa kadimɔ jogbaŋŋ tee nɔ yɛ mli lɛ shishi, ni ekɛɛ akɛ: “Be lɛ eshɛ, ni Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ enina nyɛ.”—Mar. 1:14, 15.

9. Eyɛ mli akɛ Yesu kaselɔi lɛ leee ehe saji lɛ fɛɛ moŋ, shi mɛɛ nɔmimaa amɛná yɛ ehe?

9 Shi esa akɛ ajaje Yudafoi lɛ agbɛkpamɔi lɛ. Amɛtsɛ́ Yesu yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ Maŋtsɛ, shi no mli lɛ amɛnuuu shishi akɛ ŋwɛi ebaajɛ eye maŋtsɛ, ni ákɛ emaŋtsɛyeli lɛ baabɔi nɔyeli wɔsɛɛ. (Yoh. 12:12-16; 16:12, 13; Bɔf. 2:32-36) Fɛɛ sɛɛ lɛ, beni Yesu bi akɛ, “Namɔ nyɛkɛɔ akɛ miji?” lɛ, Petro ha hetoo oya nɔŋŋ akɛ: “Bo ji Kristo lɛ, Nyɔŋmɔ, hiɛkãlɔ lɛ, bi lɛ.” (Mat. 16:13-16) Beni mɛi babaoo kpa Yesu sɛɛnyiɛmɔ yɛ etsɔɔmɔ ko ni tɔ̃tɔ̃ amɛnane lɛ hewɔ lɛ, Petro ha Yesu hetoo ni tamɔ nakai nɔŋŋ.—Nyɛkanea Yohane 6:68, 69, Ga Biblia hee lɛ.

Esa akɛ Wɔbo Mesia lɛ Toi

10. Mɛni hewɔ Yehowa ma nɔ mi akɛ esa akɛ abo e-Bi lɛ toi lɛ?

10 Beni Nyɔŋmɔ Bi koome lɛ yɔɔ ŋwɛi lɛ, no mli lɛ eji mumɔŋ gbɔmɔ ni yɔɔ hewalɛ. Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ akɛ mɔ ko ni ‘jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.’ (Yoh. 16:27, 28) Ekɛɛ akɛ: “Minitsɔɔmɔ lɛ, jeee minɔ̃ŋ, shi moŋ mɔ ni tsu mi lɛ nɔ̃ŋ.” (Yoh. 7:16) Beni Yesu su tsake lɛ, Yehowa ma nɔ mi akɛ Yesu ji Mesia lɛ, ni efã akɛ: “Nyɛboa lɛ toi!” (Luka 9:35, Ga Biblia hee lɛ) Hɛɛ, esa akɛ wɔbo Mɔ ni Ahala Lɛ lɛ toi loo wɔye ekitai lɛ anɔ. Enɛ baabi ni wɔná emli hemɔkɛyeli ni wɔtsu nitsumɔi kpakpai—nibii enyɔ ni bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ esa akɛ wɔfee koni Nyɔŋmɔ akpɛlɛ wɔnɔ ni wɔná naanɔ wala lɛ.—Yoh. 3:16, 35, 36.

11, 12. (a) Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Yudafoi lɛ kpoo Yesu akɛ Mesia lɛ? (b) Namɛi hé Yesu nɔ amɛye?

11 Eyɛ mli akɛ odaseyelii ni mɔɔ shi jogbaŋŋ yɛ ni tsɔɔ akɛ Yesu ji Mesia lɛ moŋ, shi Yudafoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo heee enɔ amɛyeee. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛhiɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛjwɛŋmɔ yɛ bɔ ni amɛkpaa gbɛ akɛ Mesia lɛ baaji lɛ he, ni gbɛkpamɔi nɛɛ eko ji akɛ Mesia lɛ baajie amɛ kɛjɛ Romabii lɛ ayiwalɛ nɔyeli lɛ shishi. (Nyɛkanea Yohane 12:34.) No hewɔ lɛ, ewa kɛha amɛ akɛ amɛaahe Mesia ni wo gbalɛi ni kɛɛ akɛ, abaagbe Mesia lɛ he guɔ, gbɔmɛi baakwa lɛ, ekɛ hejaramɔ shihilɛ baakpe, ebaale hela, ni yɛ naagbee kwraa lɛ abaagbe lɛ lɛ obɔ lɛ amɛye. (Yes. 53:3, 5) Yesu anɔkwa kaselɔi lɛ po ateŋ mɛi komɛi kpa gbɛ akɛ ebaajie Yudafoi lɛ kɛjɛ Romabii lɛ anɔyeli lɛ shishi, shi amɛgbɛkpamɔi lɛ eyabaaa mli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛtee nɔ amɛye lɛ anɔkwa, ni beni bei shwie mli lɛ amɛná ehe shishinumɔ ni ja.—Luka 24:21.

12 Yiŋtoo kroko hewɔ ni mɛi kpoo Yesu akɛ Mesia ni awo ehe shi lɛ ji akɛ, ewa kɛha amɛteŋ mɛi babaoo akɛ amɛaakpɛlɛ etsɔɔmɔi lɛ anɔ. Ebaabi ni mɔ ‘akwa ehe,’ ‘eye’ Yesu heloo kɛ elá, ‘afɔ lɛ ekoŋŋ,’ ni efee mɔ ni ‘jɛɛɛ je lɛ mli,’ dani enyɛ ebote Maŋtsɛyeli lɛ mli. (Mar. 8:34; Yoh. 3:3; 6:53; 17:14, 16) Henɔwolɔi, niiatsɛmɛi, kɛ osatofoi bu taomɔ nii nɛɛ akɛ, ewa akɛ aaaye nɔ. Shi, Yudafoi ni baa amɛhe shi lɛ kpɛlɛ Yesu nɔ akɛ Mesia lɛ, ni Samariabii komɛi hu fee nakai, ni amɛkɛɛ akɛ: “Anɔkwale, mɔnɛ ji je lɛ walaherelɔ” lɛ.—Yoh. 4:25, 26, 41, 42; 7:31.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ atswa Yesu nanetsitsi nɔ̃ yɛ mfonirifeemɔŋ?

13 Yesu gba akɛ osɔfonukpai lɛ baabu lɛ fɔ, ni Jeŋmajiaŋbii lɛ baasɛŋ lɛ, shi gbi ni ji etɛ lɛ nɔ lɛ, eeete shi. (Mat. 20:17-19) Akɛni ekpɛlɛ nɔ yɛ Akuashɔŋ lɛ hiɛ akɛ lɛ ji “Kristo, Nyɔŋmɔ bi lɛ” hewɔ lɛ, abu lɛ akɛ musubɔlɔ. (Mat. 26:63-66) Pilato enaaa “nɔ ko ni sa gbele” yɛ ehe, shi akɛni Yudafoi lɛ folɔ enaa hu akɛ eewo maŋ lɛ yiŋ ni amɛtse atua hewɔ lɛ, Pilato ‘ŋɔ lɛ eha yɛ amɛtaomɔ lɛ naa.’ (Luka 23:13-15, 25) Belɛ, yɛ odaseyelii ni mɔɔ shi jogbaŋŋ ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ni tsu Yesu lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ‘amɛkwa’ “wala lumɔ lɛ” ni amɛtsɔ ŋaa koni agbe lɛ. (Bɔf. 3:13-15) Taakɛ agba afɔ shi lɛ, ‘afo’ Mesia lɛ “ashɛ afɔ̃” ni asɛŋ lɛ yɛ tso nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B. yɛ Hehoo Gbi lɛ nɔ. (Dan. 9:26, 27; Bɔf. 2:22, 23) Gbe ni agbe lɛ musuŋshãa naa lɛ tsɔɔ akɛ, atswa “enanetsitsi” nɔ̃ taakɛ agba yɛ 1 Mose 3:15 lɛ.

Nɔ Hewɔ ni Esa akɛ Mesia lɛ Agbo

14, 15. (a) Mɛɛ yiŋtoi enyɔ ahewɔ Yehowa ŋmɛ gbɛ ni Yesu agbo? (b) Beni atee Yesu shi sɛɛ lɛ, mɛni efee?

14 Yehowa ŋmɛ gbɛ ni Yesu agbo yɛ yiŋtoi enyɔ ni he hiaa ahewɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, anɔkwa ni Yesu ye kɛtee gbele mli lɛ ha etsu “teemɔŋ sane” lɛ fã ko ni he hiaa lɛ he nii. Yesu ma nɔ mi kɛtee gbele mli tete akɛ, adesa ni eye emuu baanyɛ ahiɛ “Nyɔŋmɔjamɔ” mli ní eba ehe shi eha Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ kɛ́ Satan ka lɛ yɛ gbɛ ni naa wa fe fɛɛ po nɔ. (1 Tim. 3:16) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, taakɛ Yesu kɛɛ lɛ, ‘gbɔmɔ bi lɛ ba koni ebaŋɔ esusuma lɛ eha yɛ mɛi pii akpɔmɔ hewɔ.’ (Mat. 20:28) “Kpɔmɔnɔ” nɛɛ wo esha ni Adam kɛshi eseshibii lɛ he nyɔmɔ, ni no baaha mɛi fɛɛ ni kpɛlɛɔ Yesu nɔ akɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ baatsɔ enɔ ehere wɔyiwala lɛ aná naanɔ wala.—1 Tim. 2:5, 6.

15 Atee Kristo shi beni eye gbii etɛ yɛ gbonyobu mli, ni ejie ehe kpo etsɔɔ ekaselɔi lɛ gbii 40 kɛtsɔɔ akɛ eyɛ wala mli, ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔi krokomɛi ha amɛ. (Bɔf. 1:3-5) Kɛkɛ ni ekwɔ kɛtee ŋwɛi koni ekɛ efɔleshãa kpele lɛ jara lɛ ayaha Yehowa, ni emɛ kɛyashi be ni ato akɛ ebɔi maŋtsɛyeli akɛ Mesia lɛ aaashɛ. Shi dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, eyɛ nitsumɔi babaoo tsumɔ.

Ebaagbe Enitsumɔ akɛ Mesia lɛ Naa

16, 17. Tsɔɔmɔ nitsumɔi ni akɛwo Yesu dɛŋ akɛ Mesia lɛ beni ekwɔ kɛtee ŋwɛi lɛ.

16 Kɛjɛ beni atee Yesu shi kɛbaa nɛɛ, eeye Kristofoi asafo lɛ nɔ akɛ Maŋtsɛ. Yɛ afii ohai abɔ nɛɛ mli fɛɛ lɛ, ekɛ anɔkwayeli ekwɛ Kristofoi asafo lɛ nifeemɔi lɛ anɔ jogbaŋŋ. (Kol. 1:13) Beni be ni ato lɛ shɛ lɛ, awo lɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ. Biblia mli gbalɛi kɛ nibii ni miiya nɔ yɛ je lɛŋ lɛ maa nɔ mi akɛ, Yesu bɔi nɔyeli akɛ Maŋtsɛ kɛjɛ afi 1914, ni ákɛ kɛjɛ nakai be lɛ kɛbaa nɛɛ wɔyɛ “je nɛŋ naagbee lɛ” mli. (Mat. 24:3; Kpoj. 11:15) Beni ebɔi nɔyeli lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, enyiɛ ŋwɛi bɔfoi krɔŋkrɔŋi lɛ ahiɛ ni amɛshɛrɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ amɛfɔ̃ kɛjɛ ŋwɛi.—Kpoj. 12:7-10.

17 Eshwɛ fioo ni shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ ni Yesu je shishi yɛ afi 29 Ŋ.B. lɛ baaba enaagbee kwraa. Etsɛŋ ni ebaakojo hiɛkalɔi fɛɛ. Yɛ nakai beaŋ lɛ, ebaakɛɛ mɛi ni he jɔ tamɔ too gwaŋtɛŋi ni kpɛlɛɔ enɔ akɛ mɔ ni Yehowa baatsɔ enɔ kɛhere wɔyiwala lɛ akɛ, ‘amɛbaŋɔ maŋtsɛyeli lɛ ni asaa ato amɛ kɛjɛ jeŋ shishijee lɛ.’ (Mat. 25:31-34, 41) Kɛ́ be shɛ ní Yesu baanyiɛ tabilɔi ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ahiɛ kɛjie efɔŋfeemɔ fɛɛ kɛya lɛ, ebaakpata mɛi ni kpoo lɛ akɛ Maŋtsɛ lɛ ahiɛ. Kɛkɛ lɛ, Yesu baafĩ Satan, ni eŋɔ lɛ kɛ edaimonioi lɛ kɛwo “bu kwɔŋkwɔŋ” lɛ mli.—Kpoj. 19:11-14; 20:1-3.

18, 19. Mɛni baajɛ Yesu nitsumɔ akɛ Mesia lɛ mli kɛba, ni te adesai ni boɔ Nyɔŋmɔ toi lɛ baaná he sɛɛ amɛha tɛŋŋ?

18 Yɛ Yesu Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, ebaawo gbɛi ni akɛpaiɔ lɛ lɛ fɛɛ obɔ jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Gbɛi ni akɛpaiɔ lɛ lɛ ekomɛi ji: ‘Naakpɛɛ Ŋaawolɔ, Nyɔŋmɔ Hewalɔ, Naanɔ Tsɛ kɛ Hejɔlɛ Lumɔ.’ (Yes. 9:5, 6) E-Maŋtsɛyeli lɛ baaha adesai, ní mɛi ni atee amɛ shi lɛ fata he lɛ, aye emuu. (Yoh. 5:26-29) Mesia lɛ baatsɔɔ adesai ni miisumɔ lɛ agbɛ kɛya “wala nubui ahe,” koni toiŋjɔlɛ ahi adesai ni boɔ Nyɔŋmɔ toi lɛ kɛ Yehowa teŋ. (Nyɛkanea Kpojiemɔ 7:16, 17.) Kɛ́ naagbee kaa lɛ ba naagbee lɛ, ‘abaaŋɔ’ atuatselɔi fɛɛ, ni Satan kɛ edaimonioi lɛ fata he lɛ, ‘awo la kpaakpo lɛ mli,’ ni no baatsɔɔ akɛ akpɔtɔ “onufu” lɛ yitso wɔtsɔwɔtsɔ ni ebaŋ wala mli dɔŋŋ.—Kpoj. 20:10.

19 Hɛɛ, Yesu baatsu enitsumɔ akɛ Mesia lɛ he nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi! Adesai ni akpɔ̃ amɛ lɛ baayi shikpɔŋ ni etsɔ paradeiso lɛ nɔ obɔ, ni amɛbaaná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa kɛ miishɛɛ kɛya naanɔ. Abaatse Yehowa gbɛi krɔŋkrɔŋ ni agbe he guɔ lɛ he jogbaŋŋ diɛŋtsɛ, ni abaabu ejeŋ muu fɛɛ nɔyeli lɛ bem kwraa kɛmɔ shi akɛ no ja. Hɛɛ, enɛ ji gboshinii ni nɔ bɛ ní kã shi kɛha mɛi fɛɛ ni yeɔ Mɔ ni Nyɔŋmɔ Efɔ Lɛ Mu lɛ kitai anɔ lɛ!

Ani Ona Mesia Lɛ?

20, 21. Mɛni hewɔ esa akɛ okɛ mɛi agba Mesia lɛ he sane?

20 Kɛjɛ afi 1914 kɛbaa nɛɛ, wɔyɛ Kristo pa·rou·siʹa be lɛ, loo ebaa be lɛ mli. Eyɛ mli akɛ wɔkɛ wɔhiŋmɛii enaaa akɛ eeye Maŋtsɛ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli moŋ, shi gbalɛi amlibaa maa enɛ nɔ mi. (Kpoj. 6:2-8) Fɛɛ sɛɛ lɛ, taakɛ Yudafoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ fee lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo kpoɔ odaseyelii ni tsɔɔ akɛ Mesia lɛ ebɔi maŋtsɛyeli lɛ. Amɛ hu amɛmiitao mesia ni kɛ ehe baawo maŋkwramɔŋ saji amli loo mɔ ni baatsɔ adesai nɔyelɔi anɔ eye nɔ. Shi bo lɛ, obaná ole akɛ amrɔ nɛɛ, Yesu miiye nɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ. Beni oná ole enɛ lɛ, oná miishɛɛ jogbaŋŋ, aloo jeee nakai? Bo hu enɛ tsirɛ bo ni ojaje, taakɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli kaselɔi lɛ jaje lɛ nɔŋŋ, akɛ: “Wɔna Mesia lɛ.”

21 Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ okɛ mɛi miigba anɔkwale lɛ he sane lɛ, ani omaa Yesu nitsumɔ akɛ Mesia lɛ nɔ mi? Kɛ́ ofee nakai lɛ, ebaaha ohiɛ asɔ nɔ ni efee eha bo, nɔ ni efeɔ amrɔ nɛɛ, kɛ nɔ ni ebaafee wɔsɛɛ lɛ jogbaŋŋ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, taakɛ Andrea kɛ Filipo fee lɛ, bo hu okɛ owekumɛi kɛ onanemɛi gbaa Mesia lɛ he sane. Mɛni hewɔ obɛŋkɛɛɛ amɛ kɛ ekãa ni fe tsutsu nɔ lɛ ní oha amɛná amɛle akɛ Yesu Kristo ji Mesia ni awo ehe shi lɛ lɛɛlɛŋ, ni lɛ enɔ Nyɔŋmɔ baatsɔ ehere wɔyiwala?

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Te kaselɔi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ aaafee tɛŋŋ amɛyɔse Mesia lɛ?

• Mɛɛ yiŋtoi enyɔ ni he hiaa ahewɔ Yesu gbo?

• Mɛni eshwɛ ni Yesu baatsu akɛ Mesia lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 21]

Te mɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ aaafee tɛŋŋ amɛyɔse akɛ Yesu ji Mesia ni awo ehe shi lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Kɛ́ okɛ mɛi miigbaa sane lɛ, ani omaa Yesu nitsumɔ akɛ Mesia lɛ nɔ mi?