Kʼelo li kʼusi yichʼoje

Batan ta saʼobil

Tspojutik ta stojolal Mesías li Diose

Tspojutik ta stojolal Mesías li Diose

Tspojutik ta stojolal Mesías li Diose

«Jech chac cʼu chaʼal ta sventa Adán chijchamutic jcotoltique; jaʼ jech ta sventa Cristo chijchaʼcuxiutic jcotoltic.» (1 COR. 15:22)

1, 2. 1) ¿Kʼusi la spas li Andrés xchiʼuk Felipe kʼalal laj yojtikinik li Jesuse? 2) ¿Kʼu yuʼun chkaltik ti voʼotik ep sprevail kuʼuntik ti jaʼ Mesías li Jesuse ti jaʼ mas chʼabal li yajtsʼaklomtak ta baʼyel sigloe?

 LI Andrese ta sjunul yoʼonton xchʼunoj ti jaʼ Tʼujbil yuʼun Dios li Jesús ta Nazarete. Jaʼ yuʼun xi laj yalbe li sbankil ti jaʼ li Pedroe: «Laj xa jtacutic Buchʼu ti Mesiase». Jaʼ jech spatoj lek yoʼonton li Felipe eke, xi bat yalbe li yamigo ti Natanael sbie: «Laj xa quilcutic maʼ ti Buchʼu tsʼibabil scʼoplal ta jpoc svunal ti oy cʼusi tsots scʼoplal albil yuʼun ti Moisese, xchiʼuc ti tsʼibabil yuʼun ti jʼalcʼopetique, jaʼ ti Jesuse, xnichʼon ti José ti nacal ta jteclum Nazarete» (Juan 1:40, 41, 45Ch).

2 ¿Li voʼot une? ¿Mi ta sjunul avoʼonton achʼunoj ti jaʼ albil Mesías li Jesuse, li «yajval scoltaelic» krixchanoetike? (Heb. 2:10.) Mas to oy srasonal kuʼuntik sventa jchʼuntik lek li avie, jaʼ mas chʼabal li yajtsʼaklomtak Cristo ta baʼyel sigloe. Koliyal li loʼiletik ta Vivliae, jnaʼojtik ti yakʼojbe lek ta ilel sprevailtak ti jaʼ Cristo o Mesías li Jesuse, ti lik vinajuk kʼalal vokʼe xchiʼuk ti jaʼ to te paj kʼalal chaʼkuxie (kʼelo Juan 20:30, 31). Jech xtok, chalbutik sKʼop Dios ti jaʼ onoʼox jech yabtel tspas ta vinajel li Jesuse (Juan 6:40; kʼelo 1 Corintios 15:22). Jaʼ yuʼun xuʼ xkaltik ti «laj xa jta[tik] Buchʼu ti Mesiase», koliyal ti la jchantik li Vivliae. Pe baʼyel jkʼelbetik skʼoplal kʼuxi la snaʼik ti laj xa staik Mesías li yajtsʼaklomtak Jesuse.

Kʼunkʼun lik yichʼ ojtikinel «li cʼusi muc snaʼic» ta sventa Mesiase

3, 4. 1) ¿Kʼuxi la snaʼik baʼyel yajtsʼaklomtak Cristo ti jaʼ Mesías li Jesuse? 2) ¿Kʼu yuʼun chkaltik ti jaʼ noʼox chkʼot ta pasel ta stojolal Jesús li albil kʼopetik ta sventa Mesiase?

3 ¿Kʼu yuʼun ta sjunul yoʼonton la xchʼunik li baʼyel yajtsʼaklomtak Cristo ti jaʼ Mesías li Jesuse? Yuʼun oy kʼusitik laj yal Jeova ta stojolal yaj-alkʼoptak sventa xojtikinik. Sventa xkaʼibetik smelolal taje, jun vinik ti chchanbe skʼoplal Vivliae chalbe skʼoplal ti xkoʼolaj la kʼuchaʼal li kʼusitik jusetʼ pasbil-o li jun mukʼta lokʼol ti pasbil ta mármol tone. Chal ti tstsob sbaik jayvoʼ viniketik ta jun na ti mu junuk velta bu yiloj sbaike, vaʼun li viniketik taje yichʼojik batel jusetʼ li kʼusitik sventa tstsʼakulanik li mukʼta lokʼole. Mi lek la sta yavil li jusetʼ yichʼojik batele, ¿kʼusi van ta jnoptik? Ta jnoptik ti oy buchʼu la slokʼta lek ti kʼu smukʼul li jujusetʼe xchiʼuk ti jaʼ laj yichʼik batel ta jujuntal li jusetʼ ti tsta lek yavile. Veno, jaʼ jech li albil kʼopetik ta Vivlia ta sventa li Mesiase: xkoʼolaj kʼuchaʼal li jusetʼ kʼusitik ti oy kʼusi chal ta sventa li Mesiase.

4 Pe ¿mi ta jech noʼox van chkʼot ta pasel ta stojolal jun krixchano skotol li albil kʼopetik taje? Moʼoj. Oy jun pʼijil vinike laj yal ti mu ta jechuk noʼox chkʼot ta pasel ta stojolal jun krixchano li albil kʼopetik ta sventa Mesiase. Vaʼun laj yal ti «jaʼ Jesús xchiʼuk ti jaʼ noʼox Jesús ta sjunul li kuxlejal» ti kʼot ta pasel ta stojolal skotol li albil kʼopetik ta sventa li Mesiase.

5, 6. 1) ¿Kʼuxi chkʼot ta pasel li kʼusi laj yichʼ albel Satanase? 2) ¿Kʼu yelan kʼunkʼun laj yakʼ tal ta naʼel Dios ti bu chlik talel li albil nitilulale?

5 Li albil kʼopetik ta sventa Mesiase jaʼ mas chalbe skʼoplal «li cʼusi muc snaʼic» ti ep kʼusitik smakoj ta sjunul vinajel-balumile (Col. 1:26, 27; Gén. 3:15Ch). Jtose jaʼ ti kʼalal chapanat li Satanase, «li chon ta voʼonee», ti jaʼ ta smul ti mosoinbil yuʼun mulil xchiʼuk lajel li krixchanoetike (Apo. 12:9). ¿Kʼuxi chkʼot ta pasel li kʼusi laj yichʼ albele? Li Jeovae laj yal ti ch-ayan «snitilul» li «antse», ti jaʼ chpechʼbe ta tekʼel sjol li «chon[e]», vaʼun jaʼ jech chlaj li buchʼu la slikes toybail, chameletik xchiʼuk lajele. Pe kʼalal mu to chkʼot ta pasel taje, li Diose chakʼ ti akʼo xtibat xchak yok yuʼun Diablo li «snitilul» antse.

6 Kʼunkʼun vinaj ti bu likem tal li «snitilul» ants ti albil xa onoʼoxe. Baʼyel, xi albat ta melel yuʼun Jeova li Abrahame: ta stojolal «ti anitilultaque [...] ti mucʼtiquil lumetic oy ta banomile, ta staic xcʼuxubinelic ta sventa ti stuquique» (Gén. 22:17, 18). Laj yal ta mas tsʼakal Moisés ti jaʼ la skʼoplal «jun jʼalcʼop[e]», ti jaʼ la mas tsots skʼoplal kʼuchaʼal stuke (Deu. 18:18, 19). Laj xtoke albat ta melel yuʼun Dios li David ti ta yutsʼ yalal chlik tal li Mesiase, ti jaʼ to laj yal ta mas tsʼakal li j-alkʼopetike, jaʼ chkom ta kʼexolil kʼuchaʼal ajvalil xchiʼuk sbatel osil tspas mantal (2 Sam. 7:12, 16; Jer. 23:5, 6).

¿Kʼusitik svinajeb ti Mesías li Jesuse?

7. ¿Kʼuxi ti te lik tal Jesús ta stojolal li ants stʼujoj Jeovae?

7 Li albil nitilulale te chlik talel ta stojolal li «antse», jaʼ xkaltik, li s-organisasion Jeova ta vinajel ti naka kuxlejaletik ti mu xvinaj ta kʼelele. Jaʼ yuʼun chaʼa, li jun noʼox xNichʼon Dios ti jaʼ li baʼyel kuxlejale, «la scomtsan» li xkuxlejal ta vinajel sventa chvokʼ kʼuchaʼal jun vinik ti maʼuk jpas mulile (Fili. 2:5-7; Juan 1:14). Ta skoj ti «[voliat o chabiat] ta smucʼul stsatsal ti Dios» li smeʼ Jesús ti jaʼ li Mariae, «ta xʼalbat scʼoplal [ti] jaʼ Xnichʼon ti Diose» (Luc. 1:35Ch).

8. ¿Kʼusi albil kʼop kʼot ta pasel yuʼun Jesús kʼalal bat ta stojolal Juan sventa x-akʼbat yichʼ voʼe?

8 Li albil kʼopetike laj onoʼox yal ti ta Belén chvokʼ li Mesiase, vaʼun jaʼ jech kʼot ta pasel (Miq. 5:2). Jech xtok laj yalik kʼusi ora chvul ta lokʼel. Jaʼ yuʼun spatoj xaʼox lek yoʼontonik ta baʼyel siglo li judioetike, yuʼun snaʼojik ti poʼot xa xtal li Mesiase. Kʼalal laj yilik li Juan j-akʼvanej ta voʼe «ta xloʼilaj yoʼntonic, yuʼun tsnopic me jaʼ Cristo». Pe xi laj yal li Juane: «Ta to xtal jun bochʼo echʼem xuʼ yuʼun jech chac cʼu chaʼal vuʼun» (Luc. 3:15, 16). Bat ta stojolal Juan li Jesús sventa ch-akʼbat yichʼ voʼ kʼalal 30 xaʼox jabil yichʼoje. Jaʼtik xa slajebal u li ta sjabilal 29, jaʼo ti kʼalal albil xa chvul ta lokʼel li Mesiase (Dan. 9:25). Taje jaʼo te la slikes li labal sba chol mantal la spase, xi laj yale: «Ista xa scʼacʼalil, yorail xa chlic sventainoxuc li Diose» (Mar. 1:14, 15).

9. ¿Kʼusi la xchʼunik ta melel li yajtsʼaklomtak Cristo akʼo mi muʼyuk xaʼibeik smelolal skotol li kʼusitik ta sventa Mesiase?

9 Pe mu stekeluk chkʼot ta pasel li kʼusitik smalaojike. Akʼo mi la stʼujik sventa ch-och ta ajvalil li Jesuse, muʼyuk laj yaʼibeik lek smelolal ti jaʼ to chkʼot ta pasel ta mas jelavele xchiʼuk ti ta vinajel ch-ajvalilaje (Juan 12:12-16; 16:12, 13; Hech. 2:32-36). Akʼo mi jech, xi la sjakbʼe yajtsʼaklomtak li Cristoe: «Li voʼoxuque, ¿bochʼoun chavalic ec?», xi ta sjunul yoʼonton la stakʼ li Pedroe: «Voʼot Cristoot, Voʼot Xnichʼonot li cuxul Diose» (Mat. 16:13-16). Li Pedro xtoke jaʼtik onoʼox jech laj yal kʼalal ep krixchanoetik la xchʼak sbaik echʼel ta skoj ti ilinik-o li kʼusi laj yakʼ ta chanel Jesuse (kʼelo Juan 6:68, 69).

Skʼan xaʼibeik li skʼop Mesiase

10. ¿Kʼu yuʼun laj yal mantal Jeova ti akʼo xaʼibeik li skʼop xNichʼone?

10 Li jun noʼox xNichʼon Diose toj ep sjuʼel kʼalal te oy ta vinajele. Kʼalal ay ta balumile laj yal ti te likem tal ta stojolal Diose (Juan 16:27, 28). Jaʼ yuʼun xi laj yale: «Muc vuʼcun jcʼop ti liʼ ta xcacʼ ta chanele. Jaʼ scʼop li Bochʼo la stacun tale» (Juan 7:16). Kʼalal la skʼatajes sba li Jesuse, laj yal stuk Jeova ti jaʼ Jesús li buchʼu Tʼujbile xchiʼuk xi laj yal mantale: «Aʼibeic scʼop» (Luc. 9:35). Jaʼ yuʼun li yajtsʼaklomtake skʼan xaʼibeik skʼop o skʼan xchʼunbeik smantal. Skʼan oyuk xchʼunel yoʼontonik xchiʼuk ti lekuk kʼusi spasike, yuʼun me jaʼ noʼox jech xuʼ slekubtasbeik yoʼonton Dios xchiʼuk ti sta xkuxlejalik sbatel osile (Juan 3:16, 35, 36).

11, 12. 1) ¿Kʼu yuʼun ep judioetik ta baʼyel siglo ti la spʼajik kʼuchaʼal Mesías li Jesuse? 2) ¿Buchʼutik ti laj yakʼ xchʼunel yoʼontonik ta stojolale?

11 Epal judioetik la spʼajik Jesús li ta baʼyel sigloe, akʼo mi jamal xvinaj ti jaʼ li Mesiase. ¿Kʼu yuʼun? Jaʼ ta skoj ti kʼusitik kak snopojike. Yuʼun smalaojik jun jbeiltasvanej ti jaʼ chkoltaatik lokʼel li ta skʼob jromaetike (kʼelo Juan 12:34, Ch). Pe li albil kʼopetik ta Vivliae chal ti solel naʼlebil xchiʼuk pʼajbil li Mesiase, ti tsnopes sba lek ta xkuchel skotol vokole, ti pixil ta vokolile xchiʼuk ti chichʼ milele. ¡Jech oxal muʼyuk bu la stsakik ta venta ta skoj taje! (Isa. 53:3, 5.) Xchiʼuk oy junantik yajtsʼaklomtak Jesús ti laj yat yoʼontonik ta skoj ti muʼyuk skoltaoj slumal Israel chilike. Pe tukʼ yoʼonton laj yakʼ sbaik, ta mas jelavel une jamal laj yaʼibeik smelolal li kʼusitik taje (Luc. 24:21).

12 Ep la spʼajik Jesús xtok ta skoj ti tsots la ta chʼunel chaʼiik li chanubtasel chakʼe. Sventa x-ochik li bu ch-ajvalilaj Diose skʼan «acʼo sten ta yoʼnton ti xcuxlejal[ike]», tsveʼbeik li sbekʼtale, chuchʼbeik li xchʼichʼele xchiʼuk ti «muʼyuquic xa ta sventa banamil[e]» (Mar. 8:34, Ch; Juan 3:3; 6:53; 17:14, 16). Jaʼ yuʼun toj vokol laj yaʼiik li jkʼulejetike, li jtoybaetike xchiʼuk li buchʼutik naka noʼox tskuy sbaike. Pe li judioetik ti bikʼit yakʼoj sbaike muʼyuk bu vokol ta chʼunel laj yaʼiik ti jaʼ Mesías li Jesuse, jech kʼuchaʼal oy junantik jsamariaetik ti xi laj yalike: «Jech ta jnaʼcutic o ti jaʼ li Cristoe, ti jaʼ Jcoltavanej yuʼun scotol cristiano ta sbejel banamile» (Juan 4:25, 26, 41, 42; 7:31).

13. ¿Bu ti laj yichʼ tibel xchak yakan ta lokʼol kʼop li Jesuse?

13 Kak onoʼox laj yal Jesús ti chmilat yuʼun li bankilal paleetike, ti chjokʼanat ta jtel teʼ yuʼun li jyanlum krixchanoetike xchiʼuk ti chchaʼkuxi ta yoxibal kʼakʼale (Mat. 20:17-19Ch). Kʼalal laj yal ta Sanedrín ti jaʼ li Cristo xchiʼuk ti jaʼ li xNichʼon Diose laj yichʼ albel ti chopol kʼopoj ta stojolal Diose (Mat. 26:63-66). Kʼalal akʼat ta skʼob Pilato xtoke, te laj yakʼ venta ek ti «muʼyuc smul ti xuʼ ta xmilat oe», pe laj yakʼ ta kʼabal ta skoj ti yaloj xa onoʼox judioetik ti jaʼ la jun jtoybaile (Luc. 23:13-15, 25). La spʼajik «li Jʼacʼcuxlejale» xchiʼuk la sabeik lek skʼoplal kʼuyelan tsmilik akʼo mi oy lek sprevail ti jaʼ li buchʼu Takbil tal yuʼun Diose (Hech. 3:13-15). Jech kʼuchaʼal laj onoʼox yichʼ alele, la «smilic» kʼalal la sjokʼanik ta jtel teʼ ta kʼin Koltael ta sjabilal 33 (Dan. 9:26, 27; Hech. 2:22, 23Ch). Ti kʼuyelan toj abol sba cham taje jaʼ te kʼot ta pasel li kʼusi chal Génesis 3:15 ti chichʼ tibel xchak yakane.

¿Kʼu yuʼun cham li Jesuse?

14, 15. 1) ¿Kʼusi chib srasonal ti toj tsots skʼoplal laj yakʼ chamuk Jesús li Jeovae? 2) ¿Kʼusi la spas Jesús kʼalal chaʼkuxiem xaʼoxe?

14 Oy chib srasonal ti toj tsots skʼoplal laj yakʼ chamuk xNichʼon li Jeovae. Baʼyel, sventa xjam lek smelolal li kʼusi «mucul to oxe». Kʼalal tukʼ laj yakʼ sba kʼalal to ta slajeb li Jesuse, jamal lek laj yakʼ ta ilel ti xuʼ chichʼ ta mukʼ Dios li tukʼil krixchanoe xchiʼuk ti xuʼ tspakbe skʼoplal li mukʼul pas mantal yuʼun Jeova akʼo mi tsots spase ta preva yuʼun li Satanase (1 Tim. 3:16, Ti Achʼ Rextomento yuʼun ti Jesucristoe, ta skʼop Chamula). Li xchibal srasonale jaʼ li kʼusi laj yal stuk Jesús liʼe: «Ti Xnichʼon cristiano licʼote [...] tal jpoj loqʼuel ep cristianoetic sventa mu xbatic ta chʼayel» (Mat. 20:28). Kʼuchaʼal chkiltike, «laj yacʼ sba ta milel cuʼuntic, jaʼ la smanutic jcotoltic» li ta mulil ti laj yakʼ jkuchtik Adane. Chakʼ jkuxlejaltik sbatel osil xtok mi jchʼunojtik lek ti jaʼ tunesbil yuʼun Dios li Jesús sventa jta jkolebaltike (1 Tim. 2:5, 6).

15 Chaʼkuxi ta yoxibal kʼakʼal li Jesuse, vaʼun te van 40 kʼakʼal laj yakʼ sba ta ilel ta stojolal yajtsʼaklomtak sventa xilik ti kuxule xchiʼuk sventa ch-albatik yan mantaletik (Hech. 1:3-5). Laje muy echʼel ta vinajel sventa chbat yakʼ ta stojolal Jeova li stuk xa noʼox sbalil matanal laj yakʼe. Akʼo mi la to smala li senyail ti likem xa ta ajvalil kʼuchaʼal Ajvalil Mesiase, tsots laj yakʼbe yipal abtel ti kʼu sjalil taje.

Chkʼot ta tsutsel yabtel li Mesiase

16, 17. ¿Kʼusitik abtelal lik spas li Jesús kʼalal muy echʼel ta vinajele?

16 Ti oy xa ta sjayibal siglo xchaʼkuxiel li Jesuse, jaʼ yakal tsventain li stsobobbail yajtsʼaklom Cristoe xchiʼuk tukʼ yoʼonton tskʼel tal li abtele (Col. 1:13). Pe kʼot skʼakʼalil xtok un ti chlik spas li yabtel ta Ajvalilal yuʼun Diose. Li albil kʼopetik ta Vivliae xchiʼuk li kʼusitik yakal chkʼot ta pasel ta balumile chakʼ ta ilel ti ta 1914 lik vinajuk li «senyail ti liʼ xa [oy li Jesuse] xchiʼuk li slajebal kʼusitik chkʼotanuk ta pasele» (Mat. 24:3, NM; Apo. 11:15). Mu ta sjaliluk une, li Jesús xchiʼuk xchʼul anjeltake la snutsik lokʼel ta vinajel li Satanás xchiʼuk spukujtake (Apo. 12:7-10).

17 Li chol mantal xchiʼuk chanubtasel ti la slikes ta sjabilal 29 li Jesuse poʼot xa xkʼot ta tsutsel. Poʼot xa me xchapan skotol li krixchanoetike. Li manxo krixchanoetik ti xchʼunojik lek ti jaʼ tunesbil Jesús sventa jta jkolebaltike, xi me yelan ch-albatike: «Ochanic ta pasmantal, yuʼun jech onoʼox chapanbil acʼoplalic ta voʼone ti cʼalal ilic li banamile» (Mat. 25:31-34, 41). Pe li buchʼutik muʼyuk xchʼamike ta me xichʼik lajesel kʼalal tstunes yajsoltarotak ta vinajel li Jesús sventa tslajes li choplejale. Vaʼun li Jesuse ta me xchuk li Satanase xchiʼuk tsjip ochel xchiʼuk spukujtak «ta natil xab» (Apo. 19:11-14; 20:1-3).

18, 19. ¿Kʼusi chkʼot ta pasel yuʼun li Mesiase, xchiʼuk kʼuxi tstabeik sbalil jchʼunej mantal krixchanoetik li kʼusi tspase?

18 Kʼalal yakal ch-ajvalilaj ta Ajvalilal ta Jmil Jabil li Jesuse, jaʼ me jech ch-abtej kʼuchaʼal li sbi akʼbil liʼe: «Echʼem Yutsil, Jbijubtasvanej, Tsatsal Dios, Totil Sbatel Osil, Jʼacʼ-Jun-Oʼntonal» (Isa. 9:6, 7). Vaʼun kʼalal chventainvane ta me xtukʼib skotol li krixchanoetike, te me kapal skʼoplalik ek li buchʼutik chchaʼkuxiike (Juan 5:26-29). Jaʼ me chbeiltasvan echʼel «ta nioʼ sventa cuxlejal» li Mesiase, ti jaʼ jun-o yoʼontonik lek chil sbaik xchiʼuk li Jeovae (kʼelo Apocalipsis 7:16, 17). Pe li chone ta me xichʼ vochʼbel sjol ti chcham-o kʼalal mi tsuts xaʼox li slajeb prevae, jaʼo kʼalal chichʼik jipel yalel «ta mucʼta cʼocʼ tsanbil ta azufre» li Satanás xchiʼuk spukujtake (Apo. 20:10).

19 Ta melel: tukʼ lek tspas yabtel ta Mesías li Jesuse. Koliyal taje, ta me xnakiik ta jun kʼupil sba nichimaltik li krixchanoetik ti laj yichʼik manele, ti xkuxet yoʼontonik ti muʼyuk xa ch-ipajike xchiʼuk ti xmuyubajik noʼoxe. Laj xaʼox me yichʼ sakubtasbel sbi xtok li Jeova ta skoj li chopol kʼoptaele xchiʼuk laj xaʼox yichʼ pakbel lek skʼoplal li sderecho ta ajvalilal ta vinajel-balumile. ¡Toj kʼupil xa noʼox sba kʼusi tstaik li buchʼutik chchʼunbeik smantal li Buchʼu Tʼujbil yuʼun Jeovae!

¿Mi ataoj xa li Mesiase?

20, 21. ¿Kʼusitik srasonal oy kuʼuntik sventa xkalbetik krixchanoetik ti jaʼ Mesías li Jesuse?

20 Leʼ xa tal ta 1914 kuxulutik li ta jvokʼ kʼakʼal ti parousía sbie o ti liʼ xa oy ta ajvalil li Cristoe. Akʼo mi mu xkiltik ti liʼ xa oye, li albil kʼopetik ta Vivliae jaʼ me chakʼ kiltik ti yuʼun jech yakal chkʼot ta pasele (Apo. 6:2-8). Manchuk mi jech, jutuk mu skotol li krixchanoetike mu skʼan stsakbeik ta mukʼ li sprevailtak kʼuchaʼal la spas judioetik ta baʼyel sigloe. Yakal tsmalaik jun jbeiltasvanej, o moʼoje smalaojik ti oy buchʼu chkʼopoj ta stojolalik ta stojol ajvalile. Pe li voʼotike jnaʼojtik lek ti stsakoj xa lek yabtel li Jesuse. ¿Kʼu yelan laj kaʼi jbatik kʼalal laj kaʼibetik skʼoplal taje? Jech van laj kaltik kʼuchaʼal li baʼyel yajtsʼaklomtak Jesuse: «Laj xa jtacutic Buchʼu ti Mesiase».

21 Li avie mas to skʼan jchapbetik yaʼi krixchanoetik li yabtel Jesús kʼuchaʼal Mesiase. ¿Mi jech yakal cha pas? Mi jeche mas to me tsots skʼoplal chavil li kʼusi spasoj xchiʼuk li kʼusi tspas ta atojolale. Avalojbe xa van avamigotak xchiʼuk avutsʼ avalal li skʼoplal Cristoe, jech kʼuchaʼal la spas Andrés xchiʼuk Felipee. Ta jkʼankutik ti akʼo x-ayan ta avoʼonton mas ti xavakʼbe xchanik ti jaʼ tstunes Jesús sventa tspoj krixchanoetik li Diose, ti jaʼ tstunes li albil Mesiase.

¿Mi xuʼ xavalbe smelolal?

• ¿Kʼuxi la staik Mesías li yajtsʼaklomtak Cristo ta baʼyel sigloe?

• ¿Kʼusi chib srasonal toj tsots skʼoplal ti cham li Jesuse?

• ¿Kʼusi tspas ta mas jelavel li Mesiase?

[Sjakʼobiltak sventa xchanobil]

[Lokʼol ta pajina 21]

¿Kʼu yuʼun xuʼ lek xakʼik venta judioetik ta baʼyel siglo ti jaʼ albil Mesías li Jesuse?

[Lokʼol ta pajina 23]

¿Mi chkalbetik skʼoplal ti jaʼ Mesías li Jesús kʼalal ta jchiʼintik ta loʼil yantike?