Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ŋshɔkpɔ Tsuru Agbo lɛ nɔ Bii Ná Biblia

Ŋshɔkpɔ Tsuru Agbo lɛ nɔ Bii Ná Biblia

Ŋshɔkpɔ Tsuru Agbo lɛ nɔ Bii Ná Biblia

MADAGASCAR ji ŋshɔkpɔi ni dara fe fɛɛ yɛ je lɛŋ lɛ ateŋ nɔ ni ji ejwɛ nɔ, ni ekɛ Afrika wuoyi-bokagbɛ ŋshɔ lɛ naa jekɛmɔ aaafee kilomitai 400. Madagascarbii lɛ le Nyɔŋmɔ gbɛi ni ji Yehowa lɛ kɛjɛ blema tɔ̃ɔ, ejaakɛ gbɛi lɛ yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi srɔtoi ni atsɔɔ shishi nɔ ni fa fe afii 170 nɛ kɛtee Malagasy wiemɔ mli lɛ amli. Ehe bahia ni mɛi ni tsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee Malagasy wiemɔ mli klɛŋklɛŋ kwraa lɛ amia amɛhiɛ ni amɛkɛ amɛhe ashã afɔle.

Mɔdɛŋ ni abɔ klɛŋklɛŋ kwraa akɛ atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛya Malagasy wiemɔ mli lɛ je shishi yɛ Mauritius, ni ji ŋshɔkpɔ ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ nɔ. Yɛ afi 1813 mli tɔ̃ɔ lɛ, Owula Robert Farquhar ni jɛ Britain ni yeɔ amralo yɛ Mauritius lɛ to gbɛjianɔ koni atsɔɔ Sanekpakpai lɛ ashishi kɛya Malagasy wiemɔ mli. Sɛɛ mli lɛ, ewo Madagascarbii amaŋtsɛ ni ji Radama I lɛ hewalɛ koni eha tsɔɔlɔi ajɛ London Missionary Society (London Maŋsɛɛ Shiɛlɔi Akuu) lɛ kɛba Ŋshɔkpɔ Tsuru Agbo lɛ nɔ, taakɛ afɔɔ Madagascar tsɛmɔ lɛ.

Yɛ August 18, 1818 lɛ, maŋsɛɛ shiɛlɔi ni jɛ Wales ni atsɛɔ amɛ David Jones kɛ Thomas Bevan lɛ shi Mauritius kɛtee Toamasina ni ji maŋ ni meelei yakpelekeɔ yɛ lɛ. Amɛna akɛ maŋbii lɛ sumɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ waa, ni amɛjáa blematsɛmɛi daa gbi, ni blema saji eyi amɛshihilɛ mli tɔ. Malagasy wiemɔ lɛ ŋɔɔ waa, ni eji wiemɔ ni aná titri kɛjɛ Malayo kɛ Polynesiabii awiemɔ mli.

Jones kɛ Bevan fee skul bibioo ko, ni no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, amɛha amɛŋamɛi kɛ amɛbii jɛ Mauritius bafata amɛhe yɛ Toamasina. Shi awerɛho sane ji akɛ, atridii mɔmɔ amɛ fɛɛ, ni yɛ December 1818 lɛ, Jones ŋa kɛ ebi gbo. Nyɔji enyɔ sɛɛ lɛ, atridii lɛ gbe Bevan kɛ eweku muu lɛ fɛɛ. David Jones pɛ ji mɔ ni shwɛ yɛ amɛ fɛɛ amɛteŋ.

Jones haaa enɛ aje enijiaŋ wui. Etswa efai shi akɛ ebaaha Madagascarbii lɛ anine ashɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ. Jones ku esɛɛ kɛtee Mauritius koni eyatsa ehe, ni ekɛ deŋmegbomɔ bɔi Malagasy wiemɔ lɛ kasemɔ. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ebɔi gbɛjianɔtoo koni etsɔɔ Yohane Sanekpakpa lɛ shishi.

Yɛ October 1820 lɛ, Jones ku esɛɛ kɛtee Madagascar. Eyahi Antananarivo ni ji maŋtiase lɛ, ni etsɛɛɛ ni efee skul hee. Akɛni kpaako kwraa aje skul feemɔ shishi yɛ jɛmɛ hewɔ lɛ, abɛ skul woji, niŋmaa tao, loo okpɔlɔ kɛ sɛi. Shi nibii ni gbekɛbii lɛ bɔi kasemɔ yɛ skul lɛ hi jogbaŋŋ, ni amɛyɛ he miishɛɛ akɛ amɛaakase.

Jones kome too tsɔɔ nii aaafee nyɔji kpawo, ni no sɛɛ lɛ awo maŋsɛɛ shiɛlɔ ko ni atsɛɔ lɛ David Griffiths lɛ gbɛ koni eyaye Bevan najiaŋ ní efata Jones he kɛtsu nii. Mɛi enyɔ nɛɛ bɔ mɔdɛŋ waa koni amɛtsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛya Malagasy wiemɔ mli.

Abɔi Biblia lɛ Shishitsɔɔmɔ

Yɛ afi 1820 afii lɛ shishijee gbɛ lɛ, no mli lɛ sorabe ni ji Malagasy wiemɔ ni akɛ Arabik niŋmaa okadii eŋmala lɛ ji Malagasy wiemɔ pɛ ni aŋmaa. Shi mɛi fioo ko pɛ nyɛɔ amɛkaneɔ. No hewɔ lɛ, maŋsɛɛ shiɛlɔi lɛ yana Maŋtsɛ Radama I, ni eŋmɛ amɛgbɛ koni amɛkɛ Latin niŋmaa okadii aŋma Malagasy wiemɔ lɛ moŋ fe nɔ ni amɛkɛ Arabik niŋmaa okadii aaaŋma.

Abɔi Biblia lɛ shishitsɔɔmɔ yɛ September 10, 1823. Jones bɔi Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ kɛ Mateo wolo lɛ shishitsɔɔmɔ, ni Griffiths hu bɔi Mose Wolo ni Ji Enyɔ lɛ kɛ Luka wolo lɛ shishitsɔɔmɔ. Amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛtsuɔ nii waa. Amɛ diɛŋtsɛ amɛtsuɔ Biblia shishitsɔɔmɔ lɛ babaoo he nii, ni amɛtsɔɔ skulbii lɛ anii leebi kɛ shwane hu amɛfataa he. Amɛfeɔ sɔlemɔ hu yɛ wiemɔi srɔtoi etɛ mli. Kɛlɛ, amɛha Biblia lɛ shishitsɔɔmɔ fee nɔ̃ titri ni amɛfee yɛ amɛshihilɛ mli.

Skulbii 12 ye amɛbua maŋsɛɛ shiɛlɔi enyɔ lɛ ni amɛtsɔɔ Hela Ŋmalɛi lɛ fɛɛ kɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ ateŋ babaoo shishi yɛ nyɔji 18 pɛ mli. Yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, amɛtsɔɔ Biblia tso muu lɛ fɛɛ shishi, ni eshwɛ emlikwɛmɔ. Ehe bahia ni akwɛ mli jogbaŋŋ ni ajaje tɔmɔi ni yɔɔ mli lɛ. No hewɔ lɛ, awo David Johns kɛ Joseph Freeman ni le wiemɔ he mlai ahe nii jogbaŋŋ lɛ agbɛ kɛjɛ England koni amɛbaye amɛbua.

Gbɛtsĩi Nii Anɔ Yeli

Beni atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee Malagasy wiemɔ mli agbe naa lɛ, London Maŋsɛɛ Shiɛlɔi Akuu lɛ wo Charles Hovenden gbɛ koni eyafee klɛŋklɛŋ woji akalamɔ nitsumɔhe yɛ Madagascar. Hovenden yashɛ Madagascar yɛ November 21, 1826 lɛ. Shi beni eshɛ shi nɔŋŋ lɛ, atridii mɔ lɛ, ni yɛ nyɔɔŋ kome sɛɛ lɛ egbo, ni anáaa mɔ ko ni le bɔ ni akɛ woji akalamɔ tsɔne lɛ tsuɔ nii. No sɛɛ afi lɛ, ŋaalelɔ ko ni atsɛɔ lɛ James Cameron ni jɛ Scotland lɛ kwɛ gbɛtsɔɔmɔ wolo ní fata woji akalamɔ tsɔne lɛ he lɛ mli, ni enyɛ etsara tsɔne lɛ. Cameron ka ekwɛ aahu kɛyashi enyɛ ekala Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ yitso 1 lɛ fã ko yɛ December 4, 1827 lɛ. *

Beni Radama I gbo yɛ July 27, 1828 lɛ, naagba kroko ba. Maŋtsɛ Radama fi Biblia shishitsɔɔmɔ lɛ sɛɛ waa. David Jones wie yɛ nakai beaŋ akɛ: “Maŋtsɛ Radama mli jɔ, ni esumɔɔ gbɔmɔ waa. Ewoɔ wolokasemɔ he hewalɛ waa, ni ele akɛ kɛ́ atsɔɔ emaŋbii lɛ nibii ni baaha amɛshihilɛ aya hiɛ lɛ, no he miihia kwraa fe Shika kɛ Jwiɛtɛi.” Shi beni maŋtsɛ lɛ gbo lɛ, eŋa ni atsɛɔ lɛ Ranavalona I lɛ baye esɛɛ, ni etsɛɛɛ ni ebafee faŋŋ akɛ efiŋ Biblia lɛ shishitsɔɔmɔ lɛ sɛɛ tamɔ bɔ ni ewu fee lɛ.

Beni awó Ranavalona I maŋnyɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, gbɔ ko ni jɛ England bi ni aŋmɛ lɛ gbɛ koni ekɛ maŋnyɛ lɛ asusu Biblia lɛ shishitsɔɔmɔ lɛ he. Shi aŋmɛɛɛ lɛ gbɛ. Be kroko lɛ, maŋsɛɛ shiɛlɔi lɛ kɛɛ maŋnyɛ lɛ akɛ, amɛyɛ nibii pii lolo ni amɛbaatsɔɔ maŋbii lɛ ní Hela kɛ Hebri wiemɔ fata he, shi ekɛɛ amɛ akɛ: “Jeee Hela kɛ Hebri wiemɔ lɛ ji nɔ ni he hiaa mi, shi moŋ masumɔ ni male kɛji nyɛbaanyɛ nyɛtsɔɔ mimaŋbii lɛ nɔ ko ni sɛɛnamɔ yɔɔ he, tamɔ samalafeemɔ.” Akɛni Cameron yɔse akɛ abaanyɛ aha amɛshi maŋ lɛ mli dani amɛbaagbe Biblia lɛ shishitsɔɔmɔ naa hewɔ lɛ, ebi ni aha lɛ otsi ni ekɛsusu maŋnyɛ lɛ wiemɔ lɛ he.

Enɔ otsi lɛ, Cameron kɛ samalai enyɔ ni akɛ jɛi niiaŋ nibii fee yaha maŋnyɛ lɛ bɔfoi lɛ. Nɔ ni amɛfee nɛɛ kɛ nitsumɔi krokomɛi ni mɛi ni maŋsɛɛ shiɛlɔi lɛ etsɔse amɛ yɛ ninenaa nitsumɔi amli lɛ tsu kɛha maŋ lɛ ha maŋnyɛ lɛ tsui he jɔ be kplaŋŋ bɔ ni ha amɛnyɛ amɛkala Biblia lɛ mli woji lɛ babaoo, ni eshwɛ woji ni yɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ fioo komɛi pɛ.

Miishɛɛ Sane, kɛ Nijiaŋwujee Hu

Eyɛ mli akɛ shishijee lɛ maŋnyɛ lɛ tseee ehiɛ ehaaa maŋsɛɛ shiɛlɔi lɛ moŋ, shi yɛ May 1831 lɛ, ewo akpɔ ko ní akpaaa gbɛ. Ebaaŋmɛ gbɛ ni abaptisi emaŋbii lɛ akɛ Kristofoi! Shi akpɔ ni ewo lɛ sɛɛ etsɛɛɛ. Wolo ko (A History of Madagascar) tsɔɔ mli akɛ, “mɛi ayibɔ ni abaptisi lɛ gba maŋ onukpai ni sumɔɔ akɛ atsa blema kpãa nɔ lɛ anaa, ni amɛha maŋnyɛ lɛ nu shishi akɛ nuŋtsɔ lɛ niyenii ni amɛyeɔ lɛ tsɔɔ akɛ amɛmiika kitã akɛ amɛbaafi Britain nɔyeli lɛ sɛɛ.” No hewɔ lɛ yɛ afi 1831 naagbee gbɛ beni akpɔ ni awo kɛŋmɛ Kristofoi abaptisimɔ gbɛ lɛ eye nyɔji ekpaa pɛ lɛ, agbala akpɔ nɛɛ sɛɛ.

Akɛni maŋnyɛ lɛ jwɛŋmɔ tsakeɔ oya, ni agbɛnɛ hu maŋ onukpai ni sumɔɔ ni atsa blema kpãa nɔ lɛ miiná maŋnyɛ lɛ nɔ hewalɛ babaoo hewɔ lɛ, no tsirɛ maŋsɛɛ shiɛlɔi lɛ koni amɛkɛ oyaiyeli agbe Biblia lɛ kalamɔ naa. No mli lɛ, akala Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ momo, ni ajara akpei babaoo. Shi gbɛtsii nii kroko ba yɛ March 1, 1835, beni Maŋnyɛ Ranavalona I gu Kristojamɔ ni efã akɛ, akɛ Kristofoi awoji fɛɛ abaha maŋ onukpai lɛ.

Maŋnyɛ lɛ famɔ lɛ tsɔɔ hu akɛ, Madagascarbii ni yeɔ amɛbuaa kɛkalaa Biblia lɛ nyɛŋ amɛtsu nitsumɔ nɛɛ dɔŋŋ. Akɛni maŋsɛɛ shiɛlɔi ni yɔɔ lɛ ayi faaa hewɔ lɛ, amɛtsu nii dɛŋdɛŋ nyɔɔŋ kɛ shwane kɛyashi amɛgbe Biblia tso muu lɛ fɛɛ kalamɔ naa, ni ajie Biblia nɛɛ kpo yɛ June 1835. Hɛɛ, atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee Malagasy wiemɔ lɛ mli agbɛnɛ!

Akɛni agu Kristojamɔ hewɔ lɛ, amɛjara Biblia lɛ oya, ni amɛfu ekomekomei 70 bɔni afee ni amɛbaa yi. Enɛ ni amɛfee lɛ sa jogbaŋŋ ejaakɛ yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ mli lɛ, aha maŋsɛɛ shiɛlɔi lɛ fɛɛ shi ŋshɔkpɔ lɛ nɔ, ni eshwɛ amɛyi enyɔ pɛ. Shi Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ gbɛ eshwã Ŋshɔkpɔ Tsuru Agbo lɛ nɔ.

Suɔmɔ ni Madagascarbii lɛ Yɔɔ Kɛha Biblia Lɛ

Eji miishɛɛ sane akɛ Madagascarbii lɛ aaanyɛ akane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔ mli! Tɔmɔi yɛ shishitsɔɔmɔ lɛ mli, ni amrɔ nɛɛ wiemɔ ni akɛtsɔɔ shishi lɛ be eho. Ni kɛlɛ, kɛ́ hooo kwraa lɛ shĩa fɛɛ shĩa yɛ Biblia, ni Madagascarbii babaoo fɔɔ kanemɔ. Nɔ ni sa kadimɔ waa yɛ shishitsɔɔmɔ nɛɛ he ji bɔ ni Nyɔŋmɔ gbɛi ni ji Yehowa lɛ je kpo yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli fɛɛ lɛ. Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ je kpo yɛ Hela Ŋmalɛi lɛ amli yɛ klɛŋklɛŋ Biblia ni afee yɛ Malagasy wiemɔ mli lɛ mli. No hewɔ lɛ, Madagascarbii lɛ ateŋ mɛi babaoo le Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, beni akala Hela Ŋmalɛi lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, nuu ko ni atsɛɔ lɛ Owula Baker ni ji mɔ ni kwɛ tsɔne ni akɛkala Ŋmalɛi lɛ nɔ lɛ yɔse bɔni Madagascarbii lɛ enya Ŋmalɛi lɛ he eha lɛ, ni ejaje akɛ: “Jeee akɛ miigba, shi miheee miyeee akɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ baatã yɛ maŋ nɛɛ mli gbi ko gbi ko!” Ewiemɔi lɛ eba mli nyɔŋma shiishi. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ, nibii tamɔ atridii, wiemɔ ko ni wa kasemɔ kɛ Madagascar nɔyelɔ lɛ akpɔi lɛ fee gbɛtsii nii moŋ, shi nomɛi nyɛɛɛ atsi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni aaaná yɛ Madagascar lɛ naa.

Amrɔ nɛɛ shihilɛ lɛ hi fe tsutsu lɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Yɛ afi 2008 lɛ, ajie New World Translation of the Holy Scriptures tso muu lɛ fɛɛ kpo yɛ Malagasy wiemɔ mli. New World Translation lɛ eye ebua Madagascarbii lɛ jogbaŋŋ ejaakɛ akɛ wiemɔi ni akɛtsuɔ nii bianɛ ni amɛshishinumɔ waaa tsu nii yɛ mli. Hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ehe shi waa yɛ Ŋshɔkpɔ Tsuru Agbo lɛ nɔ fe tsutsu lɛ.—Yes. 40:8.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 14 Kitãi Nyɔŋma lɛ kɛ Nuŋtsɔ lɛ Sɔlemɔ lɛ ji klɛŋklɛŋ Biblia mli saji ni akala yɛ Malagasy wiemɔ mli, ni afee yɛ Mauritius aaafee April loo May afi 1826 lɛ mli. Shi aja aha Maŋtsɛ Radama weku lɛ mlibii kɛ nɔyeli lɛ mli onukpai lɛ ekomɛi pɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

“New World Translation” ni yɔɔ Malagasy wiemɔ mli lɛ woɔ Nyɔŋmɔ gbɛi ni ji Yehowa lɛ hiɛ nyam