Bai pa asuntu

Poi bebida na se lugar

Poi bebida na se lugar

Poi bebida na se lugar

UN ÓMI ki txomaba Tony tevi txeu prubléma na vida pamodi el ka rekonhese ma el éra visiadu na bebida alkólika. Dja ki el ka ta fikaba fusku óras ki el ta bebeba dimás, el ka ta atxaba ma bebe dimás éra un prubléma na se vida. Pamodi ki se manera di pensa staba mariadu?

Pamodi el ta bebeba dimás, kel-la afeta se manera di pensa. Sikrê Tony sabeba di kel-li ô nau, se sérbru, ki é kel órgon ki ta kontrolaba se korpu, se menti i kuzê ki el ta xintiba, ta funsionaba mariadu óras ki el ta bebeba dimás. Kantu más Tony ta bebeba, ménus kapasidadi se sérbru tinha di ntende kuzê ki sta ta pasaba ku el.

Un otu motivu pa kel manera di pensa mariadu ki Tony tinha, éra kel dizeju fórti ki el tinha di kontinua ku se ábitu di bebe. Un ómi ki txoma Allen, tanbê na komésu ta negaba ma el tinha prublémas ku bebida. El fla: “N ta sukundiba ma N ta bebeba dimás. N ta ranjaba diskulpa. N ka ta rekonheseba ma N tinha prubléma ku bebida alkólika. Nha obijetivu éra ka para di bebe.” Nbóra otus algen sta odjaba ma bebida staba ta kontrola ses vida, Tony i Allen kontinua ta fla ses kabésa ma staba tudu dretu. Nton, es dôs tinha ki fazeba algun kuza pa es kontrola kel mau ábitu di bebe. Má, kuzê ki es pode fazeba?

Toma un disizon!

Txeu algen para di bebe pamodi kes palavra li ki Jizus fla: ‘Pur isu, si bu odju direita ta pô-u ta tropesa, rinka-l i bota-l lonji di bo, pamodi é midjór bu perde un di bus ménbru di ki bu korpu interu botadu na Jiena.’ — Mateus 5:29.

É klaru ki Jizus ka sta fla ma nu debe mágua nos kabésa. Envês di kel-li, Jizus krê flaba ma nu ten ki sta dispostu na tra di nos vida tudu kes kuza ki ta prujudika-nu. Má, pode ser difísil faze kel mudansa li. Si nu faze si, el ta proteje-nu di tudu pensamentu ô situason ki pode leba-nu bebe dimás. Si algen fla-u ma el sta preokupadu ku bo pamodi bu sta ta bebe dimás, tenta bebe más poku. * Si bu odja klaru ma bu ka ta konsigi bebe más poku, nton para di bebe. Kel-li pode ser difísil má tanbê el ta salva bu vida.

Sikrê bu ka ten prubléma ku bebida, bu ten tendénsia di bebe dimás? Si respósta é sin, kuzê ki bu debe faze pa bu poi bebida na se lugar?

Undi ki nu pode atxa ajuda

1. Ten fé ma Jeová ta djuda-u si bu ora sénpri i ku sinseridadi. Bíblia ta da kel konsedju li pa tudu kes algen ki krê agrada Jeová: ‘Na tudu kuza, nhos faze orason ku súplika, djuntu ku agradesimentu, pa nhos dexa Deus sabe kuzê ki nhos krê; i pas di Deus, ki ningen ka ta konsigi ntende, ta guarda nhos korason i nhos pensamentu através di Kristu Jizus.’ (Filipenses 4:6, 7) Kuzê ki bu debe pidi na orason pa bu ten kel pas di Deus?

Seta ma bu ten prubléma ku bebida i ma ningen ka ta pode faze mudansa pa bo. Fla Deus kuzê ki bu ta gostaba di faze pa bu kaba ku kel prubléma i el ta abênsua bu sforsu ki bu sta faze pa bu atxa alíviu i pa ivita prublémas más gravi: ‘Ken ki ta sukundi se pekadus ka ta ten bons rezultadu, má kel ki ta konfesa-s i ta bandona-s, ta tratadu ku mizerikórdia.’ (Provérbios 28:13) Jizus tanbê fla pa nu ora: ‘I ka nhu leba-nu pa tentason, má libra-nu di Malvadu.’ (Mateus 6:13) Modi ki nu pode aji di akordu ku kel ki nu pidi na orason i na undi ki nu pode atxa respóstas pa nos súplika?

2. Bíblia pode djuda-u. ‘Palavra di Deus é bibu i el ten puder. . . i el pode diskubri kuzê ki nu ta pensa i kuzê ki nos korason krê.’ (Hebreus 4:12) Lé i midita na kes versíklu di Bíblia tudu dia, sta ta djuda un monti algen ki ta bebeba txeu dimás . ‘Filís é ómi ki ka ta sigi konsedju di algen mau,. . . má, el gosta txeu di lei di Jeová, i el ta lé Se lei ku vós baxu, dia ku noti. . . . Tudu kuza ki el faze ta ten bon rezultadu.’ — Salmos 1:1-3.

Studa Bíblia ku Tistimunhas di Jeová, da Allen forsa pa el para di bebe dimás. El fla: “N ten sertéza ma si ka éra Bíblia i prinsípius di Bíblia ki djuda-m para di bebe, pa gósi dja-m moreba.”

3. Tenta kontrola bu kabésa. Bíblia ta pâpia di alguns irmon ki ta fazeba párti di kongregason na ténpu di apóstlu ki ta bebeba dimás má ki labadu ‘ku spritu di nos Deus’. (1 Coríntios 6:9-11) Kel-li é modi? Un kuza ki djuda-s para di bebe dimás é dexa di bai fésta, kontrola ses kabésa, ki é un kualidadi ki sô nu ta konsigi ten ku ajuda di spritu santu di Deus. ‘Ka nhos bebe vinhu dimás, pamodi el ta poi algen ta konporta mariadu, má nhos fika xeiu di spritu.’ (Efésios 5:18; Gálatas 5:21-23) Jizus promete ma: ‘Kel Pai, ki sta na Séu, ta da spritu santu pa kes ki pidi-l.’ Pur isu: ‘Nhos kontinua ta pidi, i nhos ta dadu’. — Lucas 11:9, 13.

Kes ki krê adora Jeová sima el ta krê, ta konsigi kontrola ses kabésa óras ki es ta studa Bíblia i faze orason tudu dia di korason. Envês di fika dizanimadu, seta kel promésa li ki sta na Palavra di Deus: ‘Pamodi kel ki ta símia ta pensa sô na karni, ta ben kodje di karni distruison, má kel ki símia ta pensa na spritu, ta kodje di spritu vida pa tudu ténpu. Pur isu, ka nu dizisti di faze kel ki é dretu, pamodi na ténpu sértu nu ta kodje, si nu ka dizanima.’ — Gálatas 6:8, 9.

4. Skodje bons amigu. ‘Ken ki ta anda ku algen ki ten sabedoria, ta ganha sabedoria, má ken ki ta sta djuntu ku algen ki ka ten juís, ta ten prublémas.’ (Provérbios 13:20) Fla bus amigu sobri disizon ki bu toma di para di bebe dimás. Palavra di Deus ta fla ma óras ki bu disidi ka ‘bebe dimás, ka bai féstas diskontroladu i sta na bebedera’, alguns algen ki éra bu amigu ‘ka ta ntende i pur isu es ta pâpia mal di bo.’ (1 Pedro 4:3, 4) Sta disididu na kaba ku kes amizadi ki ta pô-u ku gana di bebe.

5. Poi limiti di kantu ki bu ta bebe. ‘I nhos para di sigi kel mundu li, má nhos troka nhos manera di pensa pa nhos pode transforma, asi nhos ta prova nhos kabésa kal ki é kel vontadi di Deus, ki é dretu, ki é perfetu i ki el ta seta.’ (Romanos 12:2) Envês di bu dexa bus koléga ô “kel sistéma li” fla-u kantu ki bu debe bebe, dexa prinsípius ki sta na Palavra di Deus djuda-u poi bu própi limiti i asi Jeová ta fika kontenti ku bo. Modi ki bu pode sabe kal ki é limiti suguru pa bo?

Kalker bebida alkólika ki bu ta bebe ki ta pô-u ka ta pensa dretu é txeu dimás pa bo. Si bu disidi bebe, ka bu poi un limiti ki bu ta bebe ti ki bu fika kuazi fusku. Mésmu ki bu ta atxa ma bu ka ten ninhun prubléma ku bebida, ka bu dexa kel-li inpidi-u di ser onéstu ku kuantidadi di bebida ki bu ta konsigi bebe. Poi limiti di kantu ki bu ta bebe ki é suguru i ka bu bebe más di ki kel-la.

6. Prende fla nau. ‘Basta nhos dexa pa nhos palavra “sin” ser sin, i pa nhos “nau” ser nau’. (Mateus 5:37) Si un algen oferese-u bebida alkólika más di ki kel ki dja bu poi limiti pa bu bebe, fla nau di manera idukadu. ‘Ki nhos palavras ser sénpri sábi, tenpradu ku sal, pa nhos sabe modi ki nhos ta responde tudu algen.’ — Colossenses 4:6.

7. Pidi ajuda. Bons amigu ki ta ama Jeová, ta ruspeta bu disizon di bebe más poku, pur isu pidi ses ajuda asi pa bu pode kontrola bu ábitu di bebe. ‘Dôs é midjór ki un, pamodi es ten un bon rekonpénsa pa ses trabadju duru. Pamodi, si un di es kai, kel otu ta djuda se kunpanheru labanta.’ (Eclesiastes 4:9, 10; Tiago 5:14, 16) Un organizason * na Mérka fla un kuza kuazi igual ku kel-li: “Bebe más poku alvês pode ser difísil. Pidi bu família i bus amigu pa djuda-u alkansa bu obijetivu.”

8. Kontinua firmi ku bu disizon. ‘Nhos bira kunpridor di palavra, ka nhos fika sô ta obi i ta ngana nhos kabésa ku pensamentus falsu. Má, kel ki ta djobe ku kuidadu pa lei perfetu ki ta liberta i ki kontinua na el, el ka ta ser un algen ki ta obi i ta skese faxi, má un algen ki ta faze óbras; i el ta ser filís na kuza ki el ta faze.’ — Tiago 1:22, 25.

Fika livri di vísiu

Nen tudu algen ki ta bebe dimás ka ta bira visiadu na bebida, má alguns ta kumesa ta bebe txeu dimás ki es ta fika visiadu na bebida alkólika. Vísiu di bebida alkólika ta prujudika saúdi di un algen i kes algen li ta meste más ki sô ses forsa i ajuda spritual pa es konsigi vense kel vísiu li. Allen fla: “Kantu N staba ta tenta para di bebe N ta xintiba txeu dór na korpu i kel-li djuda-m da kónta ma ka éra sô di ajuda spritual ki N mesteba ma tanbê N mesteba di tratamentu di un dotor.”

Txeu algen ki krê para di bebe pa agrada Jeová, meste di ajuda di dotor pa es pode ten bons rezultadu. * Alguns meste ser internadu, pamodi es ta fika duenti dipôs ki es para di bebe. I otus meste di ramedi pa djuda-s kontrola kel vontadi di bebe ô pa djuda-s para di bebe. Jizus ki é fidju di Deus fla: ‘Kes ki tene saúdi ka meste dotor, má kes ki sta duenti.’ — Marcos 2:17.

Si nu obi ku Jeová nu ta ten bons rezultadu

Kel konsedju sábi ki Bíblia ta da sobri bebida alkólika ta ben di Deus verdaderu, ki krê kel ki é midjór pa nos, ka pa nu xinti sábi gósi má pa tudu ténpu. Allen, ki dja ten 24 anu ki para di bebe, fla: “Foi bon sabe ma N podia ser un algen diferenti. Prende ma Jeová krê djudaba mi muda nha vida i. . .” Allen faze un pauza pamodi el kumesa ta txora timenti el staba ta lenbra di kes kuza ki kontise ku el. “Mmm. . . sabe ma Jeová ta ntende, ta preokupa i el ta djuda-nu na kel ki nu meste, é un kuza sábi dimás.”

Nton, si bu sta bebe dimás ô bu sta visiadu na bebida alkólika ka bu dizisti di bu kabésa i atxa ma bu ka ten speransa. Allen i txeu otus algen pasa pa kel mésmu situason ki bu sta gósi. Es konsigi bebe más poku ô ti es para di bebe própi. Es ka rapende di kel-li i nen bo tanbê bu ka ta rapende.

Ka ta nporta si bu disidi bebe bebida alkólika más poku ô nau, lenbra ma Deus ta ama-u i el ta da-u kel konsedju li: ‘Éra bon si bu prestaba atenson na nhas mandamentu. Nton, bu pas ta sérba sima un riu, i bu justisa sima óndias di mar.’ — Isaías 48:18.

[Nótas di rodapé]

^ par. 7 Odja kuadru “ É bebida alkólika ki sta ta kontrola-u?” na pájina 8.

^ par. 20 Instituto Nacional de Combate ao Abuso do Álcool e ao Alcoolismo

^ par. 24 Ten txeu lugar pa faze tratamentu, ospital i alguns prugrama ki ta djuda algen rekupera. Sentinéla ka ta fla ningen kal ki é tratamentu ki el debe faze. Kada algen debe analiza ku kuidadu ki tratamentu ki el pode faze i dipôs toma un disizon di el pa el ki ka ta bai kóntra kes prinsípiu di Bíblia.

 [Kuadru/​Dizenhu]

É bebida alkólika ki sta ta kontrola-u?

Pergunta bu kabésa:

• N sta ta bebe más di kel ki N ta kustuma bebeba?

• N sta ta pasa más ténpu ta bebe di ki antis?

• N sta ta bebe bebidas más fórti?

• N ta bebe óras ki N sta ku kabésa kansadu ô pa N fuji di prublémas?

• N ten un amigu ô un família ki sta preokupadu ku mi pamodi N sta bebe dimás?

• Bebida alkólika dja pô-m ku algun prubléma na kaza, na trabadju ô algun bês ki N viaja?

• É difísil fika sen bebe duránti un simana?

• N ta xinti inkomodadu óras ki otus algen ka ta bebe?

• N ta sukundi di otus algen kuantidadi di bebida alkólika ki N ta bebe?

Si bu responde sin pa un ô más di kes pergunta li, talvês bu meste toma medida pa bu kontrola kuantidadi di bebida ki bu ta bebe.

[Kuadru/​Dizenhu]

Toma disizons sobri bebida alkólika ki ta mostra sabedoria

Antis di bu bebe bebida alkólika pensa na kes kuza li:

N debe bebe ô nau?

Konsedju: Un algen ki ka ta pode kontrola kuantidadi di bebida ki el ta bebe, nton el ka debe bebe.

Ki kuantidadi di bebida ki N debe bebe?

Konsedju: Poi limiti antis di bu kumesa ta bebe, pamodi dipôs ki bu kumesa ta bebe bu ka ta toma bons disizon.

Na ki óra ki N pode bebe?

Konsedju: Ka bu bebe antis di konduzi ô si bu sta faze algun atividadi ki meste pa bu sta ku atenson. Ka bu bebe antis di partisipa na algun atividadi relijiozu, nen si bu sta grávida ô si bu sta toma algun tipu di ramedi.

Na undi ki N pode bebe?

Konsedju: Na un anbienti diskontraídu, undi bu ka ta sukundi ma bu sta ta bebe i ka na frenti di pesoas ki pode fika ofendidu.

Ku kenha ki N debe bebe?

Konsedju: Ku amigus ô família ki é un bon influénsia, má ka ku algen ki ten prublémas ku bebida.

[Kuadru/​Dizenhu]

Palavra di Deus djuda un algen ki ta bebeba txeu

Supot, di Tailándia, ta bebeba txeu. Na komésu, el ta bebeba sô di noti. Poku-poku, el kumesa ta bebe di palmanhan i dipôs tanbê, na óra di almosu. Txeu bês, el ta bebeba sô pa fikaba moku. Má dipôs, el kumesa ta studa Bíblia ku Tistimunhas di Jeová. Kantu el prende ma Jeová Deus ka gosta di algen ki ta bebe dimás, Supot para di bebe. Má dipôs di algun ténpu, el kumesa ta bebe otu bês. Se família fika dizanimadu.

Supot inda ta amaba Jeová i el krê adoraba el sima el ta krê. Se amigus kontinua ta djuda-l. Es insentiva se família pa pasa más ténpu ku el i pa es ka dizisti di el. Na kel ténpu kes palavra ki nu ta atxa na 1 Corintíos 6:10 ki ta fla ma ‘kes ki ta bebe dimás ka ta erda Reinu di Deus’ djuda Supot odja ma se situason éra gravi. El odja ma el mesteba faze tudu kel ki el ta konsigiba pa el vense se prubléma ku bebida.

Di es bês, Supot staba disididu na para di bebe di bês. Ku ajuda di spritu santu di Deus, orientason di Palavra di Deus i ajuda di se família i di kongregason, Supot konsigi kel forsa ki el ta mesteba pa para di bebe. Se família fika txeu kontenti kantu el batiza i el bira un Tistimunha di Jeová. Gósi, Supot ten un bon amizadi ku Deus, un kuza ki sénpri el kreba i el ta uza se ténpu pa djuda otus algen konxe Deus.