Bai pa asuntu

Pamodi ki bu meste da bu vida pa Jeová?

Pamodi ki bu meste da bu vida pa Jeová?

Pamodi ki bu meste da bu vida pa Jeová?

‘Es noti li, un anju di kel Deus ki ami é di sel parse na nha ladu’. ATOS 27:23.

1. Ki pasus ki kes ki sta ba batiza dja da i ki perguntas nu pode faze?

“BU RAPENDE di bus pekadu, bu da bu vida pa Jeová i bu seta se manera di el salva-nu através di Jizus Kristu?” Kel-li é un di kes dôs pergunta ki kes kandidatu pa batiza ta responde na fin di un diskursu di batismu. Pamodi ki un kriston meste da se vida pa Jeová? Modi ki da nos vida pa Deus ta djuda-nu? Pamodi ki ningen ka ta pode adora Deus di manera ki el ta seta si el ka da se vida pa el? Pa sabe respósta, primeru nu meste analiza kuzê ki da bu vida pa Deus krê fla.

2. Kuzê ki da bu vida pa Deus krê fla?

2 Kuzê ki da bu vida pa Deus krê fla? Repara modi ki apóstlu Polu pâpia di se amizadi ku Deus. Dianti di txeu algen ki staba ta viaja na un barku ki staba na prigu, el txoma Jeová di ‘kel Deus ki ami é di sel’. ( Atos 27:22-24.) Tudu kriston verdaderu é di Jeová. Má ‘mundu interu sta na puder di Malvadu.’ (1 João 5:19) Nu ta pasa ta ser di Jeová, óras ki na orason nu ta da nos vida pa el di un manera ki el ta seta. Kel-li é un votu ki ningen ka ta pode faze pa bo. I dipôs bu ta batiza na agu.

3. Kuzê ki batismu di Jizus mostra i modi ki se sigidoris pode imita se izénplu?

3 Jizus da-nu izénplu kantu el skodje faze vontadi di Deus. Jizus ka meste fazeba didikason pa Deus dja ki el nase na nason di Israel ki éra un nason didikadu pa Deus. Má simé, kantu el ba batiza el faze más ki kel ki lei ta izijiba. Palavra di Deus ta mostra ma el fla: ‘Ale-m li! N ben. . . pa faze bu vontadi, ó Deus.’ (Heb. 10:7; Luc. 3:21) Batismu di Jizus mostra ma el da se vida pa faze vontadi di se Pai. Se sigidoris imita se izénplu kantu es batiza. Má na ses kazu, batismu na agu mostra pa tudu algen ma es da ses vida pa Deus na orason.

Modi ki da nos vida pa Deus ta djuda-nu

4. Kuzê ki amizadi di Davidi ku Jonatan ta inxina-nu sobri konpromisu?

4 Da vida pa Jeová é un asuntu sériu. É ka sô un konpromisu. Má modi ki da nos vida pa Jeová ta djuda-nu? Pa djuda-nu ntende, nu odja modi ki óras ki un algen ta faze un konpromisu ku otu algen kel-li ta djuda-s. Un izénplu é amizadi. Pa nu ten un amigu nu ten ki seta responsabilidadi di ser un amigu. Un di kes amizadi más bunitu ki Bíblia ta pâpia di el é kel di Davidi ku Jonatan. Es faze ti un kontratu di amizadi ku kunpanheru. ( 1 Samuel 17:57; 18:1, 3.) Nbóra ka ten txeu amizadi sima kel-li, kuazi tudu amizadi ta bira más fórti óras ki ten un konpromisu ô óras ki es ta xinti ma es ten ki djuda kunpanheru. — Pro. 17:17; 18:24.

5. Modi ki fika pa tudu ténpu ku un dónu bon ta djudaba un skravu?

5 Kel Lei ki Deus da Israel ta pâpia di modi ki faze un konpromisu ku otus algen pode djuda na un otu situason. Pur izénplu, si un skravu tinha un dónu bon, el ta xintiba suguru ku el i el krê fikaba ku se dónu pa réstu di se vida, el pode fazeba un kontratu legal ku se dónu pa tudu ténpu. Kel Lei ta fla: ‘Má, si kel skravu insisti i el fla: “N ta ama nha patron, nha mudjer i nhas fidju; N ka krê fika livri”, se patron debe leba-l dianti di Deus verdaderu. Nton, se patron debe nkosta-l na pórta ô na ladu di pórta, i el debe fra-l orédja ku un gudja grós, i el ta ser se skravu pa tudu se vida.’ — Êxo. 21:5, 6.

6, 7. (a) Modi ki konpromisu ta djuda algen? (b) Kuzê ki kel-li ta mostra sobri nos amizadi ku Jeová?

6 Kazamentu é un relason ki ta iziji txeu konpromisu. É un konpromisu sériu entri un ómi ku un mudjer. Dôs algen ki ta vive djuntu má ki é ka kazadu, ka ta konsigi ten suguransa di verdadi nen pa es i nen pa ses fidju. Má óras ki un ómi ku un mudjer ki é kazadu i es ta ruspeta kuzê ki Bíblia ta fla, es ta tenta rezolve ses prubléma ku amor i es ka ta dizisti di kunpanheru. — Mat. 19:5, 6; 1 Cor. 13:7, 8; Heb. 13:4.

7 Na ténpu ki Bíblia skrebedu, kes algen ki tinha un kontratu legal na ses nogósiu ô na trabadju tinha algun vantaji. (Mat. 20:1, 2, 8) Mésmu kuza ta kontise oji. Pur izénplu, nu ta ten vantaji óras ki nu ten un kontratu antis di nu abri un nogósiu ô di kumesa ta trabadju na un enpréza. Nton, sima un konpromisu é inportanti i ta djuda na amizadi, na kazamentu ô na trabadju, di mésmu manera óras ki nu ta da nos vida pa Jeová, nos amizadi ku el ta bira más fórti. Nu ben odja modi ki ser didikadu pa Jeová djuda kes algen na pasadu i pamodi ki kel-la éra mutu más ki sô un konpromisu.

Modi ki didikason pa Deus djuda Israel

8. Kuzê ki ser didikadu pa Deus ta siginifikaba pa Israel?

8 Kantu Israel faze un votu pa Deus, es bira un nason didikadu pa Jeová. El djunta povu pértu di Monti Sinai i el fla-s: ‘Si nhos obi nha vós na tudu kuza i nhos kunpri nha kontratu, di sertéza nhos ta bira nha propriadadi spesial na meiu di tudu povu’. Povu responde di mésmu manera: ‘Nu sta dispostu na faze tudu kel ki Jeová fla.’ (Êxo. 19:4-8) Pa Israel, ser didikadu pa Jeová éra más di ki faze un konpromisu ô un promésa pa un algen. Kel-li krê flaba ma es éra di Jeová i ma Jeová ta trataba es sima se ‘propriadadi spesial’.

9. Modi ki ser un nason didikadu pa Deus djuda israel?

9 Israelitas tinha txeu vantaji pamodi es éra di Jeová. Jeová éra lial i el ta kuidaba di es sima un pai ki ta kuida di se fidju ku amor. Deus fla Israel: ‘Un mudjer pode skese di se bebé, i ka xinti péna di se fidju ki sai di déntu di el? Sikrê kes mudjer skese, ami nunka N ka ta skeseba di bo.’ (Isa. 49:15) Jeová da-s orientason através di lei, el manda profétas pa nkoraja-s i anjus pa proteje-s. Un salmista skrebe: ‘El ta fla se palavra pa Jakó, se leis i se julgamentus pa Israel.’ (Sal. 147:19, 20; Salmo 34:7, 19; 48:14.) Sima na pasadu Jeová kuida di se povu, oji tanbê el ta kuida di kes ki ta da se vida pa el.

Pamodi ki bu meste da bu vida pa Jeová

10, 11. Nu nase na família di Deus? Splika.

10 Óras ki alguns algen ta pensa na da ses vida pa Jeová i batiza, talvês es ta pergunta: ‘Pamodi ki N ka pode adora Deus sen da nha vida pa el?’ Nu ta ntende kel-li dretu óras ki nu analiza modi ki nos situason ku Deus sta gósi. Lenbra ma pamodi pekadu di Adon, nos tudu nu ka nase na família di Deus. (Rom. 3:23; 5:12) Da nos vida pa Deus é txeu inportanti pa nu faze párti di se família. Nu ben odja pamodi.

11 Dja ki nos pai é pekador es ka ta pode da-nu kel vida perfetu ki nu debe tinha. (1 Tim. 6:19) Nu ka nase sima fidju di Deus, pamodi kantu kel primeru kazal peka, nos tudu fika siparadu di nos Pai i Kriador ki ta ama-nu txeu. (Konpara ku Deuteronómio 32:5.) Désdi kel ténpu, tudu algen na mundu fika siparadu di Deus i di se família.

12. (a) Dja ki nos é inperfetu, modi ki nu pode faze párti di família di Deus? (b) Kuzê ki nu meste faze antis di nu batiza?

12 Má, kada un di nos nu pode pidi Deus pa dexa-nu faze párti di se família. * Dja ki nos é pekador, modi ki kel-li é posível? Apóstlu Polu skrebe: ‘Kantu nu éra inimigus, nu fazedu pas ku Deus através di mórti di se Fidju’. (Rom. 5:10) Óras ki nu ta batiza nu ta pidi Deus pa da-nu un bon konsénsia, asi pa nu faze párti di se família (1 Ped. 3:21) Má antis di nu batiza, ten alguns kuza ki nu meste faze. Nu meste konxe Deus, prende kunfia na el, rapende i muda nos vida. (João 17:3; Atos 3:19; Heb. 11:6) I ten más un kuza ki nu meste faze antis di Deus seta-nu na se família. É kuzê?

13. Pamodi ki un algen ki krê faze párti di família di Deus debe promete ma el ta ama-l i ruspeta-l?

13 Si un algen staba siparadu di Deus, el meste faze un promésa pa Deus antis di el faze párti di se família. Pa ntende kel-li midjór, imajina un pai ki é ruspetadu, ki krê adota un jóven pa ser se fidju. Kel pai é konxedu pa ser un bon ómi. Má antis di el adota-l, el ta pidi pa el faze un promésa. Kel ómi ta fla: ‘Antis di N seta-u sima un fidju, N krê pa bu promete ma bu ta ama-m i ma bu ta ruspeta-m sima un pai.’ Kel ómi li sô ta seta pa el faze párti di se família si el faze kel promésa li. El sta pidi-l dimás? Di mésmu manera, Jeová ta seta na se família sô kes ki ta faze un votu i ta da ses vida pa el. Bíblia ta fla: ‘Nhos oferese nhos kabésa pa el sima un sakrifisiu bibu i didikadu pa el, i di manera ki el ta seta’. — Rom. 12:1, Nova Bíblia Inglesa.

Da vida pa Jeová ta mostra nos amor i fé pa el

14. Modi ki da nos vida pa Jeová é un manera di mostra ma nu ta ama-l?

14 Promete da nos vida pa Deus, é un manera di nu mostra Jeová ma nu ta ama-l di korason. É kuazi igual ku votu ki ta fazedu na un kazamentu. Na kel dia, noivu ta mostra ma el ta ama se noiva óras ki el promete ma el ta ser lial pa el, ka ta nporta kuzê ki kontise. El ka sta sinplismenti ta promete faze un kuza, má el sta faze promésa pa un algen. Kel noivu sabe ma si el ka faze kel votu na dia di kazamentu el ka ta pode vive ku se noiva. Di mésmu manera, nu ka ta pode tra pruvetu di faze párti di família di Jeová si nu ka faze promésa di da nos vida pa el. Nu ta da nos vida pa Deus pamodi nbóra nos é inperfetu, nu krê ser di sel i nu sta disididu na ser lial pa el, ka ta nporta kuzê ki kontise. — Mat. 22:37.

15. Pamodi ki da nos vida pa Deus é un manera di nu mostra fé na el?

15 Óras ki nu ta da nos vida pa Deus nu ta mostra ma nu ten fé na el. Pamodi? Fé ki nu ten na Jeová ta da-nu sertéza ma amizadi ki nu ten ku el é bon pa nos. (Sal. 73:28) Nu sabe ma nen sénpri é ka fásil faze vontadi di Deus pamodi nu sta ta vive ‘na meiu di un jerason mariadu i stragadu’, má nu ta kunfia na promésa di Deus ma el ta djuda-nu. (Fil. 2:15; 4:13) Nbóra nos é inperfetu, nu ta kunfia ma Jeová ta trata-nu ku mizerikórdia ti mésmu óras ki nu peka. ( Salmo 103:13, 14; Romanos 7:21-25.) Nu ten sertéza ma Jeová ta rekonpensa nos disizon di mante lial pa el. — Jó 27:5.

Nu ta ser filís si nu da nos vida pa Deus

16, 17. Pamodi ki da nos vida pa Jeová ta traze filisidadi?

16 Da nos vida pa Jeová ta traze filisidadi pamodi nu sta da algun kuza di nos. Jizus fla un di kes verdadi prinsipal: ‘É más sábi da di ki toma.’ (Atos 20:35) Jizus xinti kel alegria di da duránti se trabadju di pregason li na Téra. Alvês el ta fikaba sen kume, sen diskansa i sen faze otus kuza pa el pode djudaba pesoas atxa kaminhu di vida. (João 4:34) Jizus ta gostaba di faze kuzas ki ta poba se Pai ta fika kontenti. El fla: ‘Pamodi sénpri N ta faze kuzas ki ta dexa-l kontenti.’ — João 8:29; Pro. 27:11.

17 Di kel manera li, Jizus mostra se sigidoris modi ki es debe viveba kantu el fla: ‘Si algen krê ser nha sigidor, el debe nega se kabésa’. (Mat. 16:24) Si nu faze si, nu ta ten un amizadi más fórti ku Jeová. Ten algun algen midjór di ki Jeová pa kuida di nos ku amor?

18. Pamodi ki da nos vida pa Jeová ta traze más filisidadi di ki da nos vida pa algun algen ô algun kuza?

18 Ka ten algen ô algun kuza ki nu ta da nos vida pa el, ki ta traze más filisidadi di ki da nos vida pa Jeová. Pur izénplu, txeu algen ta uza ses vida na buska rikéza, má es é ka filís di verdadi. Má kes ki ta da ses vida pa Jeová, ta ser filís pa tudu ténpu. (Mat. 6:24) Dja ki es da ses vida pa Deus, es é filís. Es ten priviléjiu di ser ‘kolaboradoris di Deus’. (1 Cor. 3:9) Ka ten ningen ki ta fika más kontenti ku es di ki Jeová. Ti mésmu el ta ben poi kes ki é lial pa el ta bira jóven otu bês, asi pa es pode ben tra pruvetu di se amor pa tudu ténpu. — Jó 33:25; Hebreus 6:10.

19. Ki priviléjiu ki kes ki da ses vida pa Jeová ten?

19 Si bu da bu vida pa Jeová, bu ta konsigi ten un amizadi fórti ku el. Bíblia ta fla: ‘Nhos ser amigu di Deus i el ta ser nhos amigu.’ (Tiago 4:8; Sal. 25:14) Na kel otu artigu nu ta ben odja pamodi ki sirbi Jeová é kel midjór disizon.

[Nóta di rodapé]

^ par. 12 Kes disiplu di Jizus ki ta faze párti di kel monti di algen, ta ben bira fidjus di Deus sô dipôs di mil anu. Má mésmu antis, pamodi es da ses vida pa Deus, es pode txoma-l di ‘Pai’ i es pode fla ma es ta faze párti di se família. — João 10:16; Isa. 64:8; Mat. 6:9; Apo. 20:5.

Modi ki bu ta respondeba?

• Kuzê ki da bu vida pa Deus krê fla?

• Modi ki da nos vida pa Deus ta djuda-nu?

• Pamodi ki sérvus di Deus meste da ses vida pa Jeová?

[Perguntas di studu]

[Dizenhu]

Vive di akordu ku promésa ki nu faze pa Jeová ta traze filisidadi pa tudu ténpu