Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Võimalus kuuluda Jehoovale on ärateenimata heldus

Võimalus kuuluda Jehoovale on ärateenimata heldus

Võimalus kuuluda Jehoovale on ärateenimata heldus

„Me kuulume Jehoovale.” (ROOML. 14:8)

1., 2. a) Milline eesõigus meil on? b) Milliseid küsimusi me hakkame käsitlema?

KUI võrratut eesõigust küll pakkus Jehoova Iisraeli rahvale, öeldes: „Te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast” (2. Moos. 19:5). Tänapäeval on kristliku koguduse liikmetel samuti au kuuluda Jehoovale (1. Peetr. 2:9; Ilm. 7:9, 14, 15). See on eesõigus, mis võib tuua meile igikestvaid õnnistusi.

2 Kuuluda Jehoovale on auasi, kuid see toob kaasa ka kohustusi. Mõni võib mõelda: kas ma ikka suudan täita Jehoova ootusi? Kui ma peaksin pattu tegema, kas ta tõukab mu eemale? Ega ma Jehoovale kuuludes ei kaota oma vabadust? Need küsimused väärivad käsitlemist. Kõigepealt tasub aga hoolikat mõelda sellele, miks on hea kuuluda Jehoovale.

Jehoovale kuulumine toob õnne

3. Kuidas tuli Raahabile kasuks otsus teenida Jehoovat?

3 Kuidas Jehoovale kuulumine inimesele kasuks tuleb? Mõelgem Raahabile, muistses Jeerikos elanud prostituudile. Teda oli ilmselt kasvatatud kaananlaste kõlvatu jumalakummardamise vaimus. Kui ta aga kuulis võitudest, mida Jehoova oli andnud Iisraelile, mõistis ta, et tõeline Jumal on Jehoova. Seepärast riskis ta Jumala valituid kaitstes isegi eluga, usaldades nii oma tuleviku nende kätesse. Piibel ütleb: „Eks ka prostituut Raahab mõistetud õigeks tegude alusel, kui ta oli käskjalad külalislahkelt vastu võtnud ja nad teist teed pidi ära saatnud?” (Jaak. 2:25). Kujutle, kui palju head tuli Raahabi ellu siis, kui ta hakkas kuuluma Jumala puhta rahva hulka, kellele käsuseadus õpetas armastust ja õiglasi põhimõtteid. Kui õnnelik võis ta küll olla, et oli hüljanud oma endise eluviisi! Ta abiellus iisraellasega ning kasvatas oma pojast Boasest silmapaistva usumehe (Joosua 6:25; Rutt 2:4–12; Matt. 1:5, 6).

4. Mil moel tuli Rutile kasuks tema otsus teenida Jehoovat?

4 Ka moablanna Rutt otsustas teenida Jehoovat. Lapsena oli ta tõenäoliselt kummardanud Kemost ja teisi moabiitide jumalaid. Kuid millalgi õppis ta tundma tõelist Jumalat Jehoovat ning abiellus iisraellasega, kes elas põgenikuna tema kodumaal. (Loe Rutt 1:1–6.) Hiljem, kui Rutt ja ta kälis Orpa asusid koos oma ämma Noomiga teele Petlemma poole, ergutas Noomi neid koju tagasi minema. Ümberasumine Iisraeli ei pidanud neile ju lihtne olema. Orpa tõepoolest „pöördus tagasi oma rahva ja jumalate juurde”, Rutt aga mitte. Rutt tegutses usus ning teadis, kellele ta soovib kuuluda. Ta ütles Noomile: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal!” (Rutt 1:15, 16). Rutt tegi valiku teenida Jehoovat ning ta sai seeläbi palju abi Jumala seadusest, milles olid sätted leskede, vaeste ja maaomandita inimeste jaoks. Ta leidis õnne, kaitstuse ja turvatunde Jehoova tiibade all.

5. Mida oled sa täheldanud inimeste kohta, kes teenivad ustavalt Jehoovat?

5 Küllap tunned sa inimesi, kes on pärast Jehoovale pühendumist juba aastakümneid teda ustavalt teeninud. Küsi neilt, mida head on Jumala teenimine nende ellu toonud. Muidugi pole kellegi elu probleemitu; ometi on kuhjaga tõendeid, mis kinnitavad laulukirjutaja sõnu „Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!” (Laul 144:15).

Jehoova ootused on mõistlikud

6. Miks pole meil põhjust karta, et me ei suuda elada Jehoova ootuste kohaselt?

6 Võib-olla oled mõelnud, kas sa ikka suudad elada Jehoova ootuste kohaselt. Elu Jumala teenijana, järgides tema seadusi ja rääkides tema nimel, võib tunduda liialt paljunõudev. Näiteks Mooses tundis end ebapädevana, kui ta saadeti rääkima iisraellastega ning Egiptuse kuningaga. Kuid Jumalal polnud Moosese suhtes mingeid ebamõistlikke ootusi. Ta õpetas Moosesele, mida teha. (Loe 2. Moosese 3:11; 4:1, 10, 13–15.) Mooses võttis pakutud abi vastu ja suutis seeläbi rõõmuga Jumala tahet täita. Jehoova ootused on niisama mõistlikud ka meie suhtes. Ta arvestab meie ebatäiusega ja tahab meid aidata (Laul 103:14). Teenida Jumalat Jeesuse järelkäijana on kosutav, mitte koormav, sest selline elutee toob kasu inimestele ja rõõmustab Jehoova südant. Jeesus lausus: „Tulge minu juurde ... ja mina toon teile kosutust. Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, sest mina olen tasase meelega ja südamelt alandlik” (Matt. 11:28, 29).

7. Miks võime kindlad olla, et Jehoova aitab meil teha seda, mida ta meilt ootab?

7 Kuni loodame Jehoovale kui oma jõu allikale, pakub ta meile alati vajalikku julgustust. Näiteks Jeremija polnud loomuldasa kuigi sõnakas. Kui Jehoova ta oma prohvetiks määras, ütles ta: „Oh Issand Jehoova! Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor!” Hiljem ütles ta koguni: „Ma ei taha enam ... rääkida tema nimel” (Jer. 1:6; 20:9). Ometi suutis ta Jehoova toel kuulutada ebapopulaarset sõnumit 40 aastat. Jehoova kinnitas Jeremijale korduvalt: „Mina olen sinuga, et sind aidata ja päästa” (Jer. 1:8, 19; 15:20).

8. Millest ilmneb, et loodame Jehoovale?

8 Nagu Jehoova andis jõudu Moosesele ja Jeremijale, aitab ta ka meil elada nii, nagu ta tänapäeval kristlastelt ootab. Edu võti on usaldada Jumalat. Piibel ütleb: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õpet. 3:5, 6). Meie lootus Jehoovale ilmneb sellest, et võtame vastu abi, mida ta oma Sõna ja koguduse kaudu pakub. Kui laseme Jehooval juhtida oma samme eluteel, ei takista miski meid olemast talle ustavad.

Jehoova hoolib igast oma teenijast

9., 10. Mis laadi kaitset tõotab Laul 91?

9 Jehoovale pühendumist kaaludes on mõned mõelnud ohule langeda pattu ning kaotada hea nimi ja Jehoova soosing. On aga hea teada, et Jehoova aitab meil kõigiti hoida oma kallihinnalisi suhteid temaga. Vaadelgem, kuidas seda väljendab Laul 91.

10 See laul algab sõnadega: „Kes Kõigekõrgema kaitse all [„salajases paigas”, UM] elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib, see ütleb Jehoovale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!” Sest ta kisub sind välja linnupüüdja paelust” (Laul 91:1–3). Pane tähele, et Jumal tõotab kaitsta neid, kes teda armastavad ja talle loodavad. (Loe Laul 91:9, 14.) Mis laadi kaitset siin silmas peetakse? On tõsi, et muistsel ajal kaitses Jehoova mõnd oma teenijat füüsiliselt – mõnel juhul eesmärgiga hoida alal tõotatud Messia põlvnemisliini. Siiski said paljud teised ustavad tunda saatanlikke püüdeid pöörata neid Jumala vastu: neid pandi vangi, piinati ja ka tapeti (Heebr. 11:34–39). Jehoova kaitses neid aga vaimselt, nii et nad said vastupidamiseks vajalikku julgust ega loobunud oma laitmatusest. Seepärast võime mõista Laulu 91 kui tõotust saada vaimset kaitset.

11. Mis on „Kõigekõrgema salajane paik” ja keda Jumal seal kaitseb?

11 Laulukirjutaja mainitud „Kõigekõrgema salajane paik” on seega piltlik koht, mis pakub vaimset kaitset. Need, kes seal Jumala külalistena viibivad, on kaitstud kõige eest, mis võiks ohustada nende usku ja armastust Jumala vastu (Laul 15:1, 2; 121:5). See paik on salajane selles mõttes, et uskmatud ei tea sellest midagi. Seal kaitseb Jehoova neid, kes otsekui ütleksid Jumalale: „Sina oled ... mu Jumal, kelle peale ma loodan.” Sellesse varjupaika jäädes ei pea me ülearu muretsema, et langeme „linnupüüdja” Saatana lõksu ja kaotame Jumala heakskiidu.

12. Millised ohud varitsevad meie suhteid Jumalaga?

12 Millised ohud varitsevad meie kallihinnalisi suhteid Jumalaga? Laulukirjutaja mainib mitut ohtu, nende hulgas „katku, mis rändab pilkases pimedas” ja „tõbe, mis laastab lõunaajal” (Laul 91:5, 6). Linnupüüdja on paljusid lõksu peibutanud, kasutades ära nende isekat soovi olla sõltumatu (2. Kor. 11:3). Teiste tabamiseks õhutab ta neis ahnust, uhkust või materialismi. Kolmandaid eksitab ta selliste filosoofiatega nagu patriotism, evolutsioon ja valereligioon (Kol. 2:8). Ja paljusid on ta meelitanud sugukõlvatuse lõksu. Säärased vaimselt kahjustavad katkud on tapnud miljonite inimeste armastuse Jumala vastu. (Loe Laul 91:7–10; Matt. 24:12.)

Kaitskem oma armastust Jumala vastu

13. Kuidas kaitseb Jehoova meid ohtude eest, mis ähvardavad meie vaimset heaolu?

13 Kuidas Jehoova kaitseb oma rahvast vaimsete ohtude eest? Laulus öeldakse: „Ta annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel!” (Laul 91:11). Taevased inglid juhivad ja kaitsevad meid, nii et meil on võimalik head sõnumit kuulutada (Ilm. 14:6). Lisaks sellele kaitsevad kristlikud kogudusevanemad meid vale mõtteviisi eest, tuginedes õpetamisel kindlalt Pühakirjale. Nad on valmis aitama igaüht, kes näeb vaeva, et saada lahti ilmalikest hoiakutest (Tiit. 1:9; 1. Peetr. 5:2). Samuti annab „ustav ja arukas ori” vaimset toitu, mis kaitseb meie mõistust evolutsiooniõpetuse eest, tugevdab meid himudele vastu seisma, hoiatab taotlemast rikkust ja tähtsust ning kaitseb paljude teiste kahjulike soovide ja mõjude eest (Matt. 24:45). Mis on aidanud sinul niisugustele ohtudele vastu seista?

14. Kuidas hoida end Jumala kaitse all?

14 Mida me peame tegema, et jääda sellesse „salajasse paika” Jumala kaitse alla? Nii nagu me peame pidevalt kaitsma end füüsiliste ohtude eest, nagu õnnetused, kuritegevus ja nakkused, tuleb meil kogu aeg kaitsta end ka vaimsete ohtude eest. Selleks peaksime korrapäraselt vastu võtma Jehoova juhatust meie väljaannete, koguduse koosolekute ja konventide kaudu. Me otsime ka kogudusevanematelt nõu. Ja kas pole tõsi, et meie kristlike vendade ja õdede omadusedki vormivad meid kogu aeg? Tõepoolest, läbikäimine kogudusega aitab meil saada targaks. (Õpet. 13:20; loe 1. Peetruse 4:10.)

15. Miks võime olla kindlad, et Jehoova suudab meid kaitsta kõige eest, mille tõttu minetaksime tema heakskiidu?

15 Pole põhjust kahelda, et Jehoova suudab meid kaitsta kõige eest, mille tõttu minetaksime tema heakskiidu (Rooml. 8:38, 39). Ta on kaitsnud kogudust mõjuvõimsate religioossete ja poliitiliste vaenlaste eest, kelle eesmärk pole enamasti olnud meid mitte tappa, vaid lahutada meie pühast Jumalast. Tõeks on osutunud Jehoova tõotus „Ei kõlba ükski relv, mis valmistatakse sinu vastu” (Jes. 54:17).

Kes annab meile vabaduse?

16. Miks ei saa praegune maailm pakkuda meile vabadust?

16 Kas Jehoovale kuulumine röövib meilt vabaduse? Vastupidi, just maailmale kuulumine rööviks meilt vabaduse. Praegune maailm on Jehoovast võõrdunud ning seda valitseb julm jumal, kes inimesi orjastab (Joh. 14:30). Näiteks püüab Saatana maailm võtta inimestelt vabadust majandusliku surve abil. (Võrdle Ilmutus 13:16, 17.) Samuti orjastab inimesi patu petlik veetlus (Joh. 8:34; Heebr. 3:13). Seega, uskmatud võivad küll tõotada vabadust, propageerides Jehoova nõuetega vastuolus olevat eluviisi, kuid kes neid kuulda võtavad, leiavad end peagi patuse ja häbiväärse eluviisi köidikuist (Rooml. 1:24–32).

17. Millest tahab Jehoova meid vabastada?

17 Seevastu, kui usaldame end Jehoova hoolde, vabastab ta meid kõigest kahjutoovast. Mõnes mõttes on meie olukord nagu eluohtlikus seisundis patsiendil, kes usaldab end oskusliku kirurgi hoolde, teades, et kirurg suudab ta sellest olukorrast välja tuua. Me kõik oleme eluohtlikus seisundis – päritud patu võimuses. Üksnes siis, kui usaldame end Jehoova hoolde, võime Kristuse ohvri alusel oodata vabastust patu tagajärgedest ja elada igavesti (Joh. 3:36). Meie usaldus kirurgi vastu kasvab, kui kuuleme tema heast mainest; samamoodi kasvab meie usaldus Jehoova vastu, kui õpime teda paremini tundma. Niisiis uurime ikka hoolega Piiblit, sest see aitab meil Jumalat armastada. Ja nõnda ei karda me talle kuuluda (1. Joh. 4:18).

18. Mis saab osaks neile, kes kuuluvad Jehoovale?

18 Jehoova on andnud kõigile inimestele valikuvabaduse. Tema Sõna ütleb: „Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada, armastades Jehoovat, oma Jumalat” (5. Moos. 30:19, 20, meie kursiiv). Ta tahab, et väljendaksime oma armastust tema vastu, teenides teda vabal tahtel. Kuulumine Jumalale, keda me armastame, ei röövi meilt vabadust; see toob hoopis jäädava õnne.

19. Miks me võime kuuluda Jehoovale ainult tänu tema ärateenimata heldusele?

19 Patuste inimestena pole me väärt kuuluma täiuslikule Jumalale. Meil on see võimalus üksnes tänu Jumala ärateenimata heldusele (2. Tim. 1:9). Sellepärast kirjutaski Paulus: „Kui me elame, siis elame Jehoovale, ja kui me sureme, siis sureme Jehoovale. Seega, kas me siis elame või sureme, me kuulume Jehoovale” (Rooml. 14:8). Me ei pea eales kahetsema valikut kuuluda Jehoovale.

Kuidas sa vastaksid?

Miks on hea kuuluda Jehoovale?

• Miks me võime olla kindlad, et suudame Jumala ootusi täita?

• Kuidas Jehoova oma teenijaid kaitseb?

[Küsimused]

[Pildid lk 8]

Küsi teistelt, mida head on nende ellu toonud see, et nad kuuluvad Jehoovale

[Pilt lk 10]

Mil moel pakub Jehoova meile kaitset?