Aita oma lapsel katsumustele julgelt vastu astuda

KRISTLIKUD noored on suure surve all. Neid mõjutab Saatana mandunud maailm ning neil tuleb võidelda ka „nooruseale omaste soovidega” (2. Tim. 2:22; 1. Joh. 5:19). Lisaks võivad nende usu vastased neid naeruvääristada või isegi taga kiusata, sellepärast et need noored püüavad ’mõelda oma Loojale’ (Kog. 12:1). Vend nimega Vincent meenutab oma kasvuaastaid: „Keegi alati kiusas mind, toorutses minuga või noris tüli, kuna olin tunnistaja. Vahel oli asi nii hull, et ma ei tahtnud kooli minnagi.” *

Lisaks maailma survele võib meie lapsi painata loomulik soov eakaaslastega sarnaneda. „Pole kerge, kui sind veidraks peetakse,” nendib teismeline Cathleen. Noor vend Alan tunnistab: „Koolikaaslased kutsusid  mind tihti nädalalõpul välja ja ma oleks tõesti tahtnud minna.” Ehk soovib mõni noor väga koolispordi üritustel kaasa lüüa, kus võib paraku kergesti halba seltskonda sattuda. „Ma armastan sporti,” ütleb noor õde Tanya. „Kooli treenerid püüdsid mind alatasa võistkonda värvata. Päris raske oli ära öelda.”

Kuidas aidata oma lapsel katsumustele julgelt vastu astuda? Jehoova on andnud vanematele ülesande oma järeltulijaid eluteel suunata (Õpet. 22:6; Efesl. 6:4). Jumalakartlike vanemate sihiks on istutada oma laste südamesse soov kuuletuda Jehoovale (Õpet. 6:20–23). Sel juhul tahavad ja ka suudavad lapsed maailma mõjule vastu seista, isegi kui vanemaid juures pole.

Muidugi pole vanematel sugugi kerge ühtaegu elatist teenida, lapsi kasvatada ja koguduses tegus olla. Mõned peavad tegema seda kõike üksikvanemana, teised jällegi uskmatu abikaasa vastuseisu taludes. Siiski ootab Jehoova, et vanemad võtaksid laste jaoks aega. Kuidas sa siis saaksid aidata oma lapsel ehitada kaitsevalli eakaaslaste surve, ahvatluste ja kiusamise vastu, millega nad päevast päeva silmitsi seisavad?

Lähedased suhted Jehoovaga

Kõigepealt peaks Jehoova saama lapsele reaalseks. Laps vajab abi, et ’näha Teda, kes on nähtamatu’ (Heebr. 11:27). Varem mainitud Vincent meenutab, kuidas vanemad aitasid tal Jehoovaga lähedaseks saada: „Nad õpetasid mulle, kui tähtis on palvetada. Mäletan, et juba väiksena palvetasin igal õhtul enne magamaminekut. Jehoova oli mulle reaalne.” Kas sa palvetad koos oma lapsega? Võiksid ka kuulata,  mida tema Jehoovale ütleb. Kas ta kordab mehaaniliselt ühtesid ja samu väljendeid või avab Jehoovale oma südame? Lapse palveid kuulates mõistad, millised on tema suhted Jehoovaga.

Jumala Sõna lugemine on samuti tähtis, et noor võiks Jehoovaga lähedaseks saada. Eespool nimetatud Cathleen märgib: „See, et ma juba lapsena Piibli läbi lugesin, oli mulle suureks abiks. See andis kindlustunde, et Jehoova on minuga, kui ka inimesed on minu vastu.” Kas su laps loeb omal käel kavakindlalt Piiblit? (Laul 1:1–3; 77:13.)

On tõsi, et lapsed reageerivad vanemlikule juhatusele erinevalt. Vaimne edenemine võib sõltuda ka east. Ilma juhatuseta on lapsel aga raske Jehoovat kui reaalset isikut tundma õppida. Vanemad peaksid Jumala sõnu lapsele kõvasti kinnitama, et need oleksid tal alati meeles, kus ta ka ei viibiks (5. Moos. 6:6–9). Sinu laps peab olema veendunud, et Jumal tõesti hoolib temast.

Usalduslik suhtlemine

Lapsega suhtlemine on samuti väga tähtis. Hea suhtlemine tähendab kahtlemata enamat kui lapsele loengu pidamist. See tähendab ka küsimuste küsimist ja kannatlikku kuulamist, isegi kui vastused on teistsugused, kui sa tahaksid kuulda. „Ma esitan küsimusi, kuni mõistan, mida mu lapsed mõtlevad ja mis nende elus toimub,” ütleb kahe poja ema Anne. Kas su laps tunneb, et ta kuulatakse ära? Varem tsiteeritud Tanya ütleb: „Minu vanemad tõesti kuulasid mind ja pidasid meie vestlusi ka meeles. Nad teadsid mu klassikaaslaste  nimesid ja küsisid aeg-ajalt nende kohta või millegi kohta, millest olime rääkinud.” Kuulamine ja kuuldu meelespidamine on hea suhtlemise juures väga olulised.

Paljud pered on leidnud, et söögiajad pakuvad sisukaks vestluseks hea võimaluse. „Koos söömise tava oli meie peres tähtis,” räägib Vincent. „Meil kehtis reegel, et oleme laua ääres kogu perega, kui vähegi võimalik. Telerivaatamine, raadiokuulamine või lugemine ei tulnud söögiajal kõne allagi. Enamasti vestlesime kergetel teemadel. Nii pakkus see aeg iga päev vajalikku hingekosutust, et tulla toime koolielu virvarri ja pingetega.” Ta lisab: „Kuna söögiaegadel harjusin vanematega vestlema, oli mul kergem rääkida nendega ka siis, kui vajasin tõsisemates küsimustes abi.”

Kui tihti teie pere iga nädal koos sööb? Kas mõned muudatused selles vallas võimaldaksid teil oma lastega rohkem ja sisukamalt suhelda?

Harjutamise väärtus

Iganädalane pere jumalakummardamisõhtu edendab samuti sisukat mõttevahetust ja aitab noortel oma probleemidega hakkama saada. Varem mainitud Alan lausub: „Perekondlikul uurimisel püüdsid vanemad meid avameelsusele õhutada. Nad võtsid üles teemasid, mis puudutasid meie elu.” Alani ema ütleb: „Osa uurimisajast mängisime läbi kõikvõimalikke olukordi. See õpetas lapsi oma usku kaitsma ning oma seisukohti veenvalt selgitama. Nii said nad keeruliste olukordade käsitlemiseks vajalikku enesekindlust.”

Tõepoolest, eakaaslaste mõjule vastu panemiseks on sageli vaja teha enamat kui pelgalt „ei” öelda ja minema kõndida. Noored peavad oskama selgitada, miks nad midagi teevad või ei tee. Samuti  vajavad nad kindlustunnet, et oskavad õigesti käituda siis, kui neid usu pärast pilgatakse. Kui noored ei oska oma uskumusi kaitsta, on neil raske seista julgelt õige jumalateenimise eest. Võimalike olukordade läbimängimine kasvatab nende enesekindlust.

 Kast leheküljel 18 loetleb mõningaid olukordi, mida võiks pere jumalakummardamisõhtul läbi mängida. Käsitlege neid olukordi realistlikult ja esitage vastuväiteid lapse antud selgitustele. Seejuures meenutage õpetlikke näiteid Piiblist. Selline harjutamine kodus aitab lapsel nii koolis kui ka mujal katsumustele julgelt vastu astuda.

Kas teie kodu on rahusadam?

Kas teie kodu on selline koht, kuhu laps pärast koolipäeva hea meelega naaseb? Kui kodu on rahusadam, siis tuleb su laps igapäevaraskustega paremini toime. Õde, kes teenib praegu Peetelis, märgib: „Kasvuaastatel oli kodune turvatunne minule üks tähtsamaid asju. Kui tahes halb oli koolipäev – ma teadsin, et koju jõudes on kõik jälle hästi.” Milline õhkkond on teie kodus? Kas seal on tavalised „vihapursked, tülitsemised, lahknemised” või valitseb seal „armastus, rõõm, rahu”? (Gal. 5:19–23.) Kui rahu tihti puudub, siis jõua kindlasti selgusele, kuidas kodu oma lastele rahusadamaks muuta.

Samuti saad aidata oma last, kui lood talle võimalusi lävida ülesehitavate kaaslastega. Näiteks võiksid kutsuda tublisid kaaskristlasi koos oma perega meelt lahutama. Ehk võiksid paluda ringkonnaülevaatajat või teisi täisajalisi teenijaid enda poole lihtsale söömaajale? Kas tunned mõnd misjonäri või peetellast, kes võiks su lapsega sõprust pidada, kas või kirja, e-posti või aeg-ajalt ka telefoni teel? Sellised sõprussuhted aitavad su lapsel hoida sirget rada ja seada vaimseid eesmärke. Mõtle, millist head mõju avaldas apostel Paulus noorele Timoteosele (2. Tim. 1:13; 3:10). Lähedane läbikäimine Paulusega aitas Timoteosel pürgida vaimsete eesmärkide poole (1. Kor. 4:17).

Kiida oma last

Jehooval on hea meel näha noori seismas kindlalt tõe eest, kuigi Saatana maailm neid rõhub (Laul 147:11; Õpet. 27:11). Kahtlemata rõõmustad ka sina, kui kristlik noor tegutseb targalt (Õpet. 10:1). Väljenda lapsele oma tundeid tema vastu ja jaga heldelt kiitust. Jehoova on vanematele heaks eeskujuks. Jeesuse ristimise ajal ütles Jehoova: „Sina oled mu armas Poeg, sul on minu heakskiit” (Mark. 1:11). Millist tuge küll võisid Isa sõnad Jeesusele eelseisvaks katsumuseks anda! Ütle ka sina oma lapsele, et armastad teda, ja tunnusta seda, mida ta korda on saatnud.

Arvesta sellega, et sa ei saa oma last täielikult kaitsta ei halva mõju, kiusamise ega naeruvääristamise eest. Ometi võid tema heaks paljugi teha. Meenutagem, mida. Aita tal saada Jehoovaga lähedaseks. Loo kodus õhkkond, mis soodustab avameelset keskustelu. Mängige pere jumalakummardamisõhtutel läbi olukordi, millesse laps võib sattuda. Tee kodust rahusadam. Nii saab su laps hea ettevalmistuse, astumaks oma paljudele katsumustele edukalt vastu.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 18]

 HARJUTAMISEST ON ABI

Loetleme mõned olukorrad, millesse noored võivad sattuda. Võiksite mõned neist pere jumalakummardamisõhtul läbi mängida.

▸ Treener kutsub su tütart kooli spordivõistkonda.

▸ Su pojale pakutakse koduteel suitsu.

▸ Mõned poisid ähvardavad su poja läbi peksta, kui teda veel kuulutamas näevad.

▸ Su tütar on kuulutamas ja uksele tuleb koolikaaslane.

▸ Su tütar peab selgitama kogu klassi ees, miks ta lipule au ei anna.

▸ Su poega pilgatakse pidevalt selle pärast, et ta on Jehoova tunnistaja.

[Pilt lk 17]

Kas su laps loeb omal käel kavakindlalt Piiblit?

[Pilt lk 19]

Kas sa kutsud tublisid kaaskristlasi oma perega koos aega veetma?