Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Jeova Maamena Outumini Wae!

Jeova Maamena Outumini Wae!

Jeova Maamena Outumini Wae!

“Omukulami oe Omutumini mouhamba wovanthu.”—DANIEL 4:17.

1, 2. Omokonda yatyi ovanthu kavetyivili okutumina?

 OVANTHU kavekahi nokutumina nawa! Otyo otyili. Ehunga enene ovanthu vahatuminina nawa omokonda ovanthu vetupu ounongo wokutumina monkhalelo yaviuka. Otyo tyimoneka haunene hono tyina ovatumini ovanyingi valekesa okuti ‘velihole ovo muene, nokuhole onombongo, vokulipanda, vomalityindailo, ononkhembi, vokuna omphata, vokutendeleya, vehetyivili okulikondola omutima, ovakalavi, no kuhehole otyiwa, ovapakuli, no kuna omalityindailo.’—2 Timóteo 3:2-4.

2 Omanima omanyingi konyima, ovotate yetu votete, Andau na Eva kavetavelele outumini wa Huku. Okulinga ngotyo, ovo ankho vasoka okuti vekahi nokuholovona okulitumina. Mahi, tyotyili, ankho vekahi nokutavela outumini wa Satanasi. Ovityita omakwi epandu omanima, ovanthu vekahi nokutumina monkhalelo yahaviukile, mombuelo yehongaiyo enene “lioutumini wouye uno,” Satanasi ukahi nokuetela ovanthu ovitateka ovinene. (João 12:31) Okupopia konthele yonkhalelo yovanthu hono, omukanda História Oxford do Século 20, wati tyitupu esilivilo ‘okuovola ouye umue wokuelipua.’ Omukanda wapopia okuti: “Katyilekesa okuti ouye ngoo kaupondolwa okulingwa, mahi okuovola okulinga ouye ngoo, tyituala koviponga, ovitateka koutumini, novilwa ovinyingi.” Tyotyili, onondaka ombo mbulekesa okuti ovanthu kavetyivili okutumina!

3. Oityi tupondola okupopia konthele yoñgeni Jeova ñgeno atumina inkha Andau na Eva kavalingile onkhali?

3 Ovotate yetu votete kavetavelele outumini wa Huku! Tyotyili, katutyii nawa oñgeni Jeova ñgeno atumina ouye inkha Andau na Eva vatuaileko nekolelo mue. Mahi, tutyii okuti inkha tuetavelele outumini wa Huku, ñgeno ovanthu aveho, vakala nohole, nokuhena okapungulula. (Atos 10:34; 1 João 4:8) Mokonda younongo wa Huku wavilapo, tupondola okukala nonthumbi yokuti inkha ovanthu vatuaileko okutavela outumini wa Jeova, ñgeno tuelityilika ovitateka aviho viaetuako noutumini wovanthu. Outumini wa Huku, ñgeno “wahambukiswa ovipuka aviho viokuna omuenyo.” (Salmo 145:16) Tyotyili, ñgeno wakala outumini wafuapo. (Deuteronômio 32:4) Ovanthu velietela ovitateka ovinyingi mokonda yokuanya outumini oo!

4. Alopi Satanasi matualako okutumina?

4 Moluotyo, otyiwa okuhinangela okuti namphila Jeova ayeka ovanthu vatumine, oe nalumwe ayekelepo okulekesa okuti oe watokala okutumina etungo liae. Alo umwe Ohamba yo ko Mbambilonia wakuluminyinue okuimbuka okuti, “Omukulami oe Omutumini mouhamba wovanthu.” (Daniel 4:17) Konthyulilo, Ouhamba wa Huku maukalinga ehando liae. (Mateus 6:10) Tyotyili, Jeova wayeka Satanasi akale “huku youye uno,” opo aave ekumbululo liaviuka kotyitateka tyakatulilwe nondyale oyo. (2 Coríntios 4:4; 1 João 5:19) Mahi, Jeova kamayeke Satanasi atualeko okutumina. (2 Crônicas 20:6; yeeleka na Jó 1:11, 12; 2:3-6) Nkhele pena vamwe vaholovona okutuminwa na Huku, namphila vekahi mouye utuminwa Nondyale onene ya Huku.

Outumini wa Huku Kova Isilayeli

5. Oityi ova Isilayeli valaele ku Huku?

5 Tunde komuwo wa Abel alo pomuvo welongo lio Isilayeli, ovanthu ovanyingi vekolelo ankho vafenda Jeova nokutavela ovitumino viae. (Hebreus 11:4-22) Kononthiki mba Moisesi, Jeova walingile omphango no vana va Jako, avakala elongo lio Isilayeli. Mo 1513 Puetyi Kristu Eheneye, ova Isilayeli valaele okuti ovo, no vana vavo, mavetavela Jeova Ngomutumini, okupopia okuti: “Atyiho Jeova apopia matutyilingi.”—Êxodo 19:8.

6, 7. Oñgeni outumini wa Huku walekeswa mo Isilayeli?

6 Jeova ankho una ehando limwe etyi aholovona ova Isilayeli opo vakale ovanthu vae. (Tanga Deuteronômio 7:7, 8.) Eholovono olio ankho liakutikinya vali tyipona vala ouwa wova Isilayeli. Ankho muakutikinya enyina lia Huku nouhamba wae, iya otyo ankho tyina esilivilo enene. O Isilayeli ankho vaholovonwa pala okukala ombangi yokuti Jeova oe vala Huku yotyotyili. (Isaías 43:10; 44:6-8) Moluotyo, Jeova wapopila elongo olio okuti: “Ove longo liasukuka pala Jeova Huku yove, iya Jeova wekuholovona opo ukale elongo liae liakolela, pokati kovanthu aveho vekahi kombanda yoohi.”—Deuteronômio 14:2.

7 Outumini wa Huku kova Isilayeli ulekesa okuti oe ankho utyii okuti ovo ovakuankhali. Tupu, ovitumino viae ankho vielipwa, nokulekesa ovituwa viauna Weviava. Ovitumino Jeova aavelele Moisesi, ankho vilekesa nokuayandyuluka nawa ousukuki wa Huku, ohole yae nouviuki, nehando liae liokuevela, noumphwa-lundo. Mononthiki mba Josue, elongo lietavelele ovitumino via Jeova alikala nombembwa nononkhano onongwa mopamphepo. (Josué 24:21, 22, 31) Omuwo oo wehipululo lio Isilayeli, walekesile okuti outumini wa Jeova waviuka.

Outumini Wovanthu Weta Vala Ononkhumbi

8, 9. Oityi ova Isilayeli vaitile, iya otyo atyieta tyi?

8 Mokueenda kuomuvo, ova Isilayeli vayekelepo ovitumino via Huku iya Jeova ayekepo okuveamena. Ova Isilayeli, vaitile omuuli Samuele okuti vahanda okuholovona omunthu opo akale ohamba yavo. Jeova atolela Samuele opo eveavele etyi vaita. Mahi, Jeova ayawisako okuti: “Mokonda, haveko vaanya, mahi ame vaanya ndyikale ohamba yavo.” (1 Samuel 8:7) Namphila Jeova ayekele ova Isilayeli vakale nohamba, oe wevelondola okuti okutuminwa nomunthu, matyiveetela ononkhumbi.—Tanga 1 Samuel 8:9-18.

9 Ehipululo lilekesa okuti elondolo olio lia Jeova, otyili. Okutuminwa nomunthu tyaetele ovitateka ovinyingi ova Isilayeli, haunene tyina ohamba yatyo ankho yehetavela ku Jeova. Ongeleka oyo yova Isilayeli, ilekesa okuti okutuminwa novanthu vehetavela ku Jeova, hapeho tyeta ouwa. Tyotyili, ovanthu vamwe vopulitika, vaita Huku evevatele okueta ombembwa, nepamo. Mahi, oñgeni Huku meveavela ombatelo tyina ovo vehetavela outumini wae?—Salmo 2:10-12.

Elongo Limue Epe Mombuelo Youtumini wa Huku

10. Omokonda yatyi Oisilayeli yapingwa nelongo ekuavo?

10 Elongo lio Isilayeli lialekesile okuti kaliafuilepo pala okuumbila Jeova nekolelo. Ovo vaanya Mesiya walaelue na Huku, iya Jeova nae eveyale, iya apingiyapo elongo epe. Moluotyo, menima lio 33 Pomuvo wa Kristu, kuaonganekwa ewaneno Liovakristau ovalembulwa, ovafendeli va Jeova. Ewaneno olio, alikala elongo epe mombuelo youtumini wa Jeova. Paulu wapopia ewaneno olio okuti “Oisilayeli ya Huku.”—Gálatas 6:16.

11, 12. Ovipuka patyi vielifwa pokati ko Isilayeli yokohale no “Isilayeli ya Huku”?

11 Pokati ko Isilayeli yokohale no “Isilayeli ya Huku” omphe, ankho pena ovipuka vimwe vielifwa novikuavo vielikalela. Tyokuelikalela ngo Isilayeli yokohale, ewaneno lio Vakristau litupu ohamba yomunthu, tupu, kaliesukisile okuava ovilikutila viovinyama pala ononkhali mbavo. Otyipuka tyimwe tyelifwa nelongo lio Isilayeli, newaneno lio Vakristau, epongiyo liovakulu vewaneno. (Êxodo 19:3-8) Ovakulu ovo Ovakristau, kavatumina otyunda. Anthi, valisa ewaneno, nokuendesa nombili ovilinga via Huku. Ovo vatekula nohole kese umwe mewaneno, nokuna onthilo na aveho.—2 Coríntios 1:24; 1 Pedro 5:2, 3.

12 Okusoka konkhalelo Huku atekulile ova Isilayeli, vana valinga onthele yo “Isilayeli ya Huku,” “no nongi onokhuavo,” vakala nolupandu olunene ku Jeova nonkhalelo yae yokutumina. (João 10:16) Mongeleka, ehipululo lilekesa okuti, ovatumini mo Isilayeli, ankho vahongiliya unene vana vekahi mombuelo youtumini wavo, tyilinge pala otyiwa ine otyivi. Otyili otyo, tyinoñgonokesa ovakulu vewaneno okuti, namphila ovo kavatumina ngo nohamba mbo kohale, mahi, vena okuavela apeho ongeleka ongwa yekolelo.—Hebreus 13:7.

Oñgeni Jeova Hono Atumina

13. Otyipuka patyi tyakolela tyapita mo 1914?

13 Ovakristau hono, vapopila ouye okuti outumini wovanthu apa katutu maukapuako. Mo 1914, Jeova wavialeka Ouhamba wae keulu pomaoko Ohamba aholovona, Jesus Kristu. Momuvo oo, oe waavela outumini ku Jesus opo “afinde nokumanuhula okufinda.” (Revelação 6:2) Ohamba oyo yapopilwa okuti: “Tumina pokati konondyale mbove.” (Salmo 110:2) Mahi, ovilongo vikahi nokuanya okutavela outumini wa Jeova. Ovo vatualako okulinga ngatyina “Jeova eheko.”—Salmo 14:1.

14, 15. (a) Oñgeni tutuminwa hono Nouhamba wa Huku, iya omapulo patyi kese umwe ena okulinga? (b) Oñgeni ounene woutumini wa Huku utalwa hono?

14 Otyihupe tyo valembulwa “Oisilayeli ya Huku” onondenge mba Jesus nkhele vekahi pano pohi, vatualako okuundapa ngo “vatumwa vekahi pomphangu ya Kristu.” (2 Coríntios 5:20) Ovo vapewa otyilinga tyomupika wekolelo nokualunguka, opo vaave okulia kuopaspilitu pala ovalembulwa, novanthu ovanyingi Ovakristau vena ekevelelo liokukala nomuenyo wahapu pano pohi. (Mateus 24:45-47; Revelação 7:9-15) Ononkhano onongwa mba Jeova mepongiyo olio, mbumoneka nawa mouhona wopamphepo ovafendeli votyotyili vena hono.

15 Kese umwe puonthue wesukisa okulipula okuti: ‘Ndyinoñgonoka nawa ovilinga ndyina mokati kewaneno Liovakristau? Ndyikahi nokuvatela outumini wa Jeova? Ndyina ehambu liokukala mombuelo youtumini Wouhamba wa Jeova? Natokola okutualako okutolela vakuetu konthele Youhamba wa Huku?’ Ngo Nombangi mba Jeova, tuafwapo pala okutavela ehongolelo tupewa no Nonkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova, nokuundapela kumwe novakulu vewaneno. Mononkhalelo ombo, tulekesa okuti tutavela outumini wa Huku. (Tanga Hebreus 13:17.) Okukala tyafuapo pala okutavela, tyieta ewaneko, otyipuka tyihevilwa mouye uno wokueliyapuka. Tupu, tyieta ombembwa, nouviuki, nenkhimano ku Jeova, okulekesa okuti outumini wae, oo vala waviuka.

Outumini wa Jeova Ufinda

16. Etokolo patyi kese umwe ena okulinga hono?

16 Omuvo pala okutetulula ovitateka viakatulilwe mo Endene ukahi popepi. Moluotyo, ou omuvo pala ovanthu valinge etokolo. Kese umwe una okutokola inkha metavela outumini wa Jeova ine makala konthele youtumini wovanthu. Tuna elao enene liokuvatela ovatendi okulinga etokolo liaviuka. Apa katutu, mo Armagedom, outumini wa Jeova maukamanako apeho outumini wovanthu ukahi nokuhongiliyua na Satanasi. (Daniel 2:44; Revelação 16:16) Outumini wovanthu maukapuako, iya Ouhamba wa Huku maukatumina oohi aiho. Tyotyili, Jeova makaamena outumini wae.—Tanga Revelação 21:3-5.

17. Otyili patyi tyivatela ovatendi okulinga etokolo ewa konthele youtumini?

17 Vana nkhele vehenelinge etokolo liokukala konthele ya Jeova, vena okulikuambela, nokutala ovipuka oviwa outumini wa Huku maukaetela ovanthu. Outumini wovanthu kawafuilepo pala okutetulula ovitateka vioungangala, noufwanga. Outumini wa Huku maukamanako onondingavivi ambuho kombanda yo ohi. (Salmo 37:1, 2, 9) Outumini wovanthu weta ovilwa viahapu, mahi, outumini wa Huku “maukamanako ovita alo kuna kuaoyela oohi.” (Salmo 46:9) Tyotyili, outumini wa Huku maukaeta ombembwa pokati kovanthu novinyama! (Isaías 11:6-9) Outumini wovanthu kautyivili okumanako oluhepo, nondyala, mahi, outumini wa Huku maukamanako ovipuka ovio. (Isaías 65:21) Alo umue ovatumini vokuna omalusoke omawa, kavetyivili okumanako omauvela, nononkhia, mahi, moutumini wa Huku, vokuakulupa mavakakala ovakuendye, vokuvela mavakavelulwa. (Jó 33:25; Isaías 35:5, 6) Tyotyili, oohi maikakala omphangu yombembwa, alo umwe vana vokuankhia mavakatutiliswa.—Lucas 23:43; Atos 24:15.

18. Oñgeni matulekesa okuti tutavela okuti outumini wa Huku, oo vala waviuka?

18 Tyotyili, outumini wa Huku maukamanako ovivi aviho Satanasi aetako etyi ahongiliya ovotate yetu votete okutyindamena Omutungi wavo. Satanasi waetako ovivi mokueenda kuomanima 6.000, mahi, Huku pomaoko a Kristu, makamanako ovivi ovio aviho momanima 1000! Olio elekeso enene liokuti outumini wa Huku wavilapo unene! Ngo nombangi mba Huku yetu, onthue tumutavela ngo Mutumini wetu. Ngotyo, tulekesei kese nthiki, kese ola, momuenyo wetu okuti onthue tuvafendi va Jeova, vetavela Ouhamba wae, nokuna ehambu liokukala Onombangi mbae. Tutualeiko okuundapesa kese omphitilo pala okupopila ovanthu aveho vahanda okutehelela, okuti outumini wa Jeova, oo vala waviuka.

Konthele Youtumini wa Huku, Oityi Tulilongesa Pokutanga . . .

Deuteronômio 7:7, 8?

1 Samuel 8:9-18?

Hebreus 13:17?

Revelação 21:3-5?

[Omapuko Elongeso]

[Ehangununo liolutalatu pefo 29]

Jeova apeho nokutumina

[Ehangununo liolutalatu pefo 31]

Okukala tyafuapo pala okutavela outumini wa Jeova tyieta ewaneko