Milline paik on taevas?

MÕNED arvavad, et meil on võimatu midagi taeva kohta teada, kuna mitte keegi pole eales sealt alla tulnud, et meile sellest rääkida. Nad on ehk unustanud, mida Jeesus sõnas: „Ma olen taevast alla tulnud” (Johannese 6:38, P 1968). Samuti lausus ta mõningatele usujuhtidele: „Teie olete alt, mina olen ülevalt” (Johannese 8:23). Mida rääkis Jeesus taeva kohta?

Jeesus kinnitas, et taevas on seal, kus elab Jehoova. Ta nimetas Jumalat oma ’Isaks, kes on taevas’ (Matteuse 12:50). Ent Jeesus kasutas sõna „taevas” rohkem kui ühes tähenduses. Näiteks viitas ta maa atmosfäärile kui „taevale”, öeldes: „Jälgige taeva linde” (Matteuse 6:26). Kuid Jehoova elab väljaspool maa atmosfääri. Piibel annab teada: „See on tema, kes istub maasõõri kohal” (Jesaja 40:22).

Kas ’Isa, kes on taevas’, elab seal, kus on tähed? Ka füüsilist universumit nimetatakse Pühakirjas „taevaks”. Laulik kirjutas: „Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled” (Laul 8:4, 5).

Ei, Jehoova Jumal ei pea elama enda loodud füüsilises universumis, nii nagu puusepp ei pea elama enda valmistatud kapis. Seepärast sõnas kuningas Saalomon, kui ta pühitses Jehoovale Jeruusalemma templi: „Kas Jumal tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevad ja taevaste taevad ei mahuta sind, saati siis see koda, mille ma olen ehitanud!” (1. Kuningate 8:27.) Kui Jehoova ei ela füüsilises taevas, millises taevas ta siis elab?

Kuigi inimesed on füüsilist taevast võimsate teleskoopidega uurinud ja mõned on käinud kosmoses, on ikkagi tõene see, mis on kirjas Piiblis: „Ükski inimene ei ole Jumalat kunagi näinud” (Johannese 1:18). Jeesus selgitas, miks see nii on, öeldes: „Jumal on Vaim” (Johannese 4:24).

Vaim on inimesest kõrgem eluvorm. Vaimolend ei ole valmistatud sellistest füüsilistest materjalidest nagu liha ja veri, mida inimene võib näha ja katsuda. Seega, kui Jeesus sõnas, et ta elas „taevas” koos oma Isaga, pidas ta silmas seda, et tal oli siis palju aulisem eluvorm kui mistahes füüsilisel loodul (Johannese 17:5; Filiplastele 3:20, 21). Seda vaimumaailma, kus Jeesus koos Isaga elas, nimetabki Piibel „taevaks”. Milline paik see on? Mis seal toimub?

 Koht, kus rõõmsalt koos tegutsetakse

Piibel kirjeldab taevast kui paika, kus käib vilgas tegevus. See raamat räägib sadadest miljonitest ustavatest vaimolenditest, kes seal elavad (Taaniel 7:9, 10). Iga vaimolend on kordumatu isiksus. Kust me seda teame? Kui vaadelda Jehoova nähtavat loodut, siis ei leidu selles kahte täpselt ühesugust elusolendit. Seega võime olla kindlad, et ka taevased vaimolendid erinevad üksteisest suuresti. Väärib märkimist, et kõik need taevased isiksused töötavad ühtsuses, olles hämmastavaks kontrastiks sellele, mis praegu maa peal toimub – inimesed suudavad harva sujuvalt koostööd teha.

Pane tähele, kuidas Piibel kirjeldab taevas toimuvat. „Kiitke Jehoovat, tema inglid, te vägevad sangarid, kes täidate tema käske, kuuldes tema sõna häält! Kiitke Jehoovat, kõik tema sõjaväed, tema teenijad, kes teete tema tahtmist!” (Laul 103:20, 21.) Siit on näha, et taevas tehakse usinasti tööd. Kahtlemata on see töö rahuldustpakkuv.

Inglid on Jehoovat rõõmsalt teeninud väga pikka aega, juba kaua enne maa loomist. Piiblis on kirjas, et kui Jehoova lõi maakera, siis Jumala pojad ’hõiskasid üheskoos ja tõstsid rõõmukisa’ (Iiob 38:4, 7). Ühel Jumala taevasel pojal oli lausa eesõigus osaleda koos Jumalaga kõige muu loomisel (Koloslastele 1:15–17). See põnev kirjeldus rõõmuküllasest tegevusest taevas võib aga sinus küsimusi äratada seoses taeva ja inimkonnaga.

Kas inimesed loodi eluks taevas?

Kuna inglid teenisid Jumalat taevas juba enne maakera loomist, on ilmne, et esimest meest ja naist ei loodud eesmärgiga asustada taevas. Selle asemel ütles Jumal esimesele inimpaarile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa” (1. Moosese 1:28; Apostlite teod 17:26). Aadam oli esimene maine eluvorm, kes võis Jumalat tundma õppida ja teda ustavalt teenida. Ta pidi saama esiisaks kogu inimsoole, kelle koduks on maa. „Taevas on Jehoova taevas ja maa on ta andnud inimlastele!” (Laul 115:16.)

Tavaliselt inimesed ei taha surra, surm ei ole nende jaoks loomulik. Jumal mainis Aadamale surma ainult kui karistust sõnakuulmatuse eest. Kui Aadam oleks Jumalale kuuletunud, poleks ta eales surnud (1. Moosese 2:17; Roomlastele 5:12).

Pole siis ime, et Jumal ei rääkinud Aadamale midagi taevasseminekust. Maa ei pidanud olema paik, kus inimesed läbi proovitakse, kas nad on kõlblikud taevas elama. Inimene loodi elama igavesti maa peal, ja see Jumala eesmärk täitub peagi. Piibel tõotab, et „õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt” (Laul 37:29). On ilmne, et algselt ei pidanud inimesed taevasse minema. Miks siis tõotas Jeesus taevast elu oma apostlitele? Kas Jeesus tahtis öelda, et kõik head inimesed lähevad taevasse?