Lugejad küsivad ...

Kas maa suudab elu püsivalt alal hoida?

▪ Meie kaunil planeedil Maa on hämmastav võime elu alal hoida. Kuid murettekitav kiirus, millega maa rikkalikke ressursse ammendatakse, ja rahvastiku kasv võib panna sind küsima: „Kas toitu ja loodusvarasid jätkub ikka alatiseks? Või on tõesti karta halvimat?”

Sellele küsimusele mõeldes võib meie kartusi hajutada Jumala tõotus, mille ta andis inimkonnale rohkem kui 4000 aastat tagasi: „Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö!” (1. Moosese 8:22.) Järelikult, nii nagu me ei kahtle selles, et päike tõuseb iga päev, võime olla kindlad, et maa ei lakka kunagi andmast seda, mida on vaja elu alalhoidmiseks.

Ühes 2004. aasta aruandes „Kas meie planeet suudab meid ära toita?” märkis keskkonnaajakirjanik Alex Kirby: „Maakera toodab piisavalt, et kõiki ära toita. Kuid tihti on toit vales kohas, maksab liiga palju või ei säili piisavalt kaua. Niisiis selle tagamine, et kõigil oleks piisavalt süüa, on pigem poliitiline kui teaduslik probleem.” Maa kohase järelevaatuse ja loodusvarade otstarbeka kasutamise korral poleks mingit põhjust karta puudust. Näiteks muistse Iisraeli päevil andis Jumal selge juhise maa kohaseks kasutuseks. Nagu on kirjas 3. Moosese 25:4, ütles Jumal iisraellastele: „Seitsmendal aastal olgu maal täielik puhkeaeg, ... sa ei tohi külvata oma põldu.” Kuigi nad ei harinud maad igal seitsmendal aastal, tõotas Jumal hoolitseda selle eest, et rahvas võib rõõmu tunda heade asjade rohkuse üle ega pea muretsema võimaliku puuduse pärast (3. Moosese 26:3–5).

Hoolimata siirastest püüdlustest korvata maale tekitatud kahju ja taastada selle ressursse, on paljud mures, et tehakse liiga vähe ja liiga hilja. Ainsa püsiva lahenduse leiab piiblitekstist Ilmutuse 11:18. Seal on kirjas, et Jehoova kavatseb „hävitada need, kes hävitavad maad”. Jehoova mitte ainult ei tee lõppu maa ja loodusvarade väärtarvitamisele, vaid kindlustab ka selle, et maa annab oma asukaile külluslikult kõike vajaminevat. Igasugune tahtlik hoolimatus Jumala eesmärgi suhtes ja maa omakasupüüdlik kurnamine lõpetatakse. Kuid need, kes meelsasti toetavad Jehoova valitsusvõimu, kogevad kirjakoha Laul 72:16 täitumist: „Viljarohkus on maa peal, mägede otsas kahisevad viljapead.”

Ääretust armastusest ja tarkusest ajendatuna on Jehoova seadnud eesmärgiks, et inimkond jääb elama maa peale ja hoolitseb oma paradiisliku kodu eest (1. Moosese 1:28). Tema valitsuse all õpib kuulekas inimkond looduse ande targalt kasutama, kurnamata maa rikkalikku varaaita. Kui tänulikud me küll oleme, et meil on nii armastav ja hoolitsev Jumal, kes täidab kõigi elavate soovid! (Laul 145:16.)

[Väljavõte lk 22]

„Selle tagamine, et kõigil oleks piisavalt süüa, on pigem poliitiline kui teaduslik probleem”