Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

“Ovaviuki Mavakaliaima Ngekumbi”

“Ovaviuki Mavakaliaima Ngekumbi”

“Ovaviuki Mavakaliaima Ngekumbi”

“Kononthiki ombo, ovaviuki mavakaliaima ngekumbi, mouhamba wa Tate yavo.”—MATEUS 13:43.

1. Jesus waundapesile onongeleka opo ahangunune ononthele patyi mbelikalela Mbouhamba?

 JESUS KRISTU waundapesa onongeleka ononyingi ine ononthengele-popia opo ahangunune ononkhalelo mbelikalaila Mbouhamba. Jesus “wapopila omaunyingi okuundapesa onongeleka. Tyotyili, kevepopilile natyike tyihaundapesa onongeleka.” (Mateus 13:34) Monthengele-popia konthele yokukuna ombuto yotyili Tyouhamba, Jesus watoneka okupopia konthele yonkhalelo yomutima womunthu wetavela otyili, notyilinga tya Jeova mokukulisa ombuto yopaspilitu. (Marcos 4:3-9, 26-29) Tupu Jesus wapopile konthele yeliyawiso enene lia vana vetavela onondaka mbo Uhamba wa Huku pano pohi, namphila hapeho eliyauiso olio linoñgonokwa liwa novanthu. (Mateus 13:31-33) Tupu, watoneka okupopia okuti haveho vetavela onondaka Mbouhamba valinga onthele Youhamba oo.—Mateus 13:47-50. a

2. Mongeleka ya Jesus yotiliku nevu, ombuto ongwa ilekesa tyi?

2 Anthi, ponongeleka mba Jesus imwe yapopia konthele yokuongiya vana mavakatumina na Jesus Mouhamba wae. Oyo iihanwa okuti ongeleka yotiliku nevu yapopiwa mu Mateus kapitulu 13. Mokonda mongeleka onkhuavo Jesus wetupopila okuti ombuto ikahi nokukunwa “ondaka Youhamba,” mongeleka ei utupopila okuti ombuto ongwa ilekesa otyipuka otyikuavo—“ovana vouhamba.” (Mateus 13:19, 38) Ovo kamavakatuminwa Nouhamba, mahi “ovana” ine onomphinga Mbouhamba.—Romanos 8:14-17; tanga Gálatas 4:6, 7.

Ongeleka Yotiliku Nevu

3. Hangununa otyitateka tyakalele nomulume mongeleka no ñgeni atokola okutyitetulula.

3 Ongeleka oyei: “Ouhamba wo keulu ukahi ngomulume umwe wakuna ombuto ongwa mepia liae. Puetyi ovanthu velele, ondyale yae aiya aikunu kombanda evu pokati kotiliku, iya aende. Etyi ovilia viekula nokukala no noñgima, tupu nevu alimoneka. Moluotyo, ovapika vamuene weumbo veya avemupopila okuti: ‘Muhona, kuakunine ombuto ongwa mepia liove? Iya evu liatunda pi?’ Oe evekumbulula okuti: ‘Omunthu umwe ondyale, wetyilinga.’ Avemupulu okuti: ‘Uhanda tuende tukeyongiye?’ Oe ati: ‘Au; opo tyina muongiya evu, tupu muheitukulile kumwe notiliku. Yekei aviho vikulile kumwe alo pokuteya. Iya pomuvo wokuteya mandyitumu ovateyi okuti: Ongiyei tete evu amuikutu ovipandi opo ikayokwe. Konyima amulongela otiliku movimbundu viange.’ ”​—Mateus 13:24-30.

4. (a) Olie omulume wapopiwa mongeleka? (b) Onalupi no ñgeni Jesus ahimbika otyilinga tyokukuna ombuto?

4 Olie omulume wakuna ombuto ongwa mepia liae? Jesus konyima waava ekumbululo etyi ahangununina ovalongwa vae: “Omukuni wombuto ongwa Omona womulume.” (Mateus 13:37) Jesus, “Omona womulume,” wakokola epia pala okukuna mokueenda kuomanima etatu notyinthimbu movilinga viae viokuivisa pano pohi. (Mateus 8:20; 25:31; 26:64) Tunde mo Pendekoste yo  33 P.K., oe wahimbika okukuna ombuto ongwa—“ovana vouhamba.” Okukuna oko kuamoneka etyi Jesus, ngomukalelipo wa Jeova, ahimbika okuava ospilitu sandu kovalongwa vae okuvelembula avakala ovana va Huku. b (Atos 2:33) Ombuto ongwa yekula aikala otiliku yayela. Ombuto oyo ongwa yakunwa pala okuongiya vana mavakala onomphinga novatumini na Jesus Mouhamba wae.

5. Ondyale yapopiwa mongeleka olie, iya evu lilekesa tyi?

5 Olie ondyale, iya olie evu? Jesus wetupopila okuti ondyale “Eliapu.” Evu “ovana vondingavivi.” (Mateus 13:25, 38, 39) Tyafuile ankho Jesus ukahi nokupopia ombuto yotyifo otyivi ine evu. Otyifo otyivi, tyakunwa motiliku tyina nkhele ihenekule. Ongeleka oyo ilekesa nawa vana veliihena okuti Ovakristau, nokuliti ovana Vouhamba mahi otyo vahaave ovinyango oviwa! Ovakristau ovo vomatutu vapopia okuti ovalanduli va Kristu, mahi, tyotyili valinga onthele “yombuto” ya Satanasi Eliapu.—Gênesis 3:15.

6. Onalupi evu liahimbika okumoneka? Oñgeni ovanthu ankho “velele”?

6 Onalupi Ovakristau ovo velifwa nevu vamoneka? Jesus wapopia okuti o “puetyi ovanthu velele.” (Mateus 13:25) Otyo tyamoneka nalupi? Tuvasa ekumbululo monondaka apostolu Paulu ahonekela ovakulu vewaneno ko Efesu: “Ame ndyityii okuti tyina namaende, pokati kenyi mapanyingila omahunyu omakalavi, iya kamavatekula noluembia ohambo. Iya pokati kenyi muene, mapakatuka ovalume, avapopi ovipuka viahaviukile opo vakokele ovalongwa kuvo.” (Atos 20:29, 30) Oe ankho ukahi nokulondola ovakulu ovo opo vatualeko okukala tyipahi mopaspilitu. Etyi ono apostolu ankho mbukahi “ngomutyiko,” okutyilika ounkhembi mbahimbika okulala mononkhia, Ovakristau ovanyingi navo avahimbika okulala mopaspilitu. (Tanga 2 Tessalonicenses 2:3, 6-8.) Ongotyo ovanyingi vahimbika okuyapuka motyili.

7. Oñgeni evu lianyingila motiliku? Hangununa.

7 Jesus katile otiliku maikakala evu, mahi evu liakunwa mokati kotiliku. Ngotyo, ongeleka oyo kailekesa Ovakristau votyili vayapuka motyili. Anthi, ononkhono Satanasi alinga pala okunyona ewaneno lio Vakristau etyi anyingiyamo ovanthu onondingavivi. Pomuwo wa João o apostolu wahulililako, etyi akulupa, vokuayapuka motyili ankho vamonekale nawa.—2 Pedro 2:1-3; 1 João 2:18.

“Yekei Ambuho Mbukulile Kumwe alo Pomuwo Wokuteya”

8, 9. (a) Omokonda yatyi omalondolo Omesene aavela ovapika vae, anoñgonokwa nawa novateheleli va Jesus? (b) Okufuiswapo kuongeleka oyo, oñgeni otiliku nevu viekulila kumwe?

8 Ovapika vomuhona vemupopila otyitateka avemupulu okuti: “Uhanda tuende tukaongiye [evu]?” (Mateus 13:27, 28) Ekumbululo liae limoneka ngoti kaliaviukile. Oe wevepopila vayeke otiliku nevu vikulile kumwe alo pomuwo wokuteya. Ovalongwa va Jesus avanoñgonoka nawa otyitumino otyo. Ovo ankho vetyii okuti tyipuiya okuimbuka evu pokati kotiliku. Vana vokuna ounongo konthele yokukuna tupu vanoñgonoka okuti otyifo otyivi tyina omii viliponda nokuhitakanesa omii viotiliku. c Katyihuvisa okutala okuti Omesene yevelondola opo vakevele!

9 Tupu, mokueenda kuomanima onongeleya ononyingi Mbovakristau vomouye mbukahi nokueta evu enyingi—okuhimbika no Katolika Romana no nongeleya mbo va Ortodoxa, konyima akumoneka ovinkhunkha ovinyingi vio no Protestante. Tupu momuwo oo, ombuto ongwa yehehi yotiliku yahimbika okukunua mepia liouye. Omuhona wapopiwa mongeleka, wakevelela noumphua-lundo omuwo wokukula alo omuwo wehehi wokuteya uhikapo.

Omuvo Wokuteya Ankho Ukevelelwa Unene

10, 11. (a) Omuwo wokuteya onalupi? (b) Oñgeni vana vaelekwa notiliku vahimbika okuetwa motyimbundu tya Jeova?

10 Jesus utupopila okuti: “Eteyo, ehulilo liouye uno, iya ovateyi onoandyu.” (Mateus 13:39) Mokueenda kuononthiki mbahulililako mbouye uno wovivi, ovanthu vekahi nokuyapulwa—ovana Vouhamba vekahi nokuongiyua nokuyapulwa kuvana velifwa nevu. Konthele yotyo, apostolu Petulu utupopila okuti: “Ou omuvo wanakua opo ekoyeso lihimbike mondyuo ya Huku. Inkha tete malihimbika nonthue, iya onthyulilo ya vana vehetavela onondaka ongwa mba Huku, maikakala ñgeni?”—1 Pedro 4:17.

11 Etyi kualamba katutu “kokuhimbika kuononthiki mbahulililako, ine konthyulilo youye uno,” ekoyeso liahimbika na vana vapopia okuti Ovakristau votyotyili, tyilinge “ovana vouhamba” ine “ovana vondingavivi.” “Tete” Ombambilonia onene yatoka, iya momuwo omo ovana Vouhamba vaongiyua okuhimbika okuteyua. (Mateus 13:30) Mahi, oñgeni vokuaelekwa notiliku vahimbika okupakwa motyimbundu tya Jeova? Ovo vokuteyua vaetwa mewaneno Lioukristau, muna vekahi nokupandwa nokuamenwa na Huku, ine vatambula ondyambi yavo yokeulu.

12. Okuteya kutualako alo pi?

12 Ekoyeso olio litualako alopi? Jesus wapopia ekoyeso okuti “omuvo,” tyilekesa okuti mautualako mokueenda kuomuvo umwe. (Revelação 14:15, 16) Ekoyeso lia kese umue povalembulwa litualako alo komuwo wonthyulilo. Malitualako alo vapewa enyingilikilo liahulililako.—Revelação 7:1-4.

13. Omonkhalelo patyi evu lipundukisa ovanthu nokuhetavela ovitumino?

13 Ovalie mavapolwa Mouhamba, iya oñgeni vapundukisa, nokuhetavela ovitumino? (Mateus 13:41) Ononkhalamutwe mbonongeleya mbomatutu velifwa nevu, vekahi nokuyondya ovanthu tunde kohale. Ovo vetyilinga nomalongeso ahapande Huku, “ovipuka vipundukisa,” omalongeso okuti kuna o ifelunu yotupia nelongeso lingwangwanesa nokuhaviukile lio Utatu Ukola. Ononkhalamutwe ononyingi mbonongeleya mbukahi nokuava onongeleka onombi monongeleya mbavo okulinga omaundalelapo mokulinga oupanga nouye uno, novituwa viavo vikundisa. (Tiago 4:4) Tupu, Ovakristau vomouye vekahi nokuyekelela omaundalelapo pokati kovanthu vavo. (Tanga Judas 4.) Namphila vena ovituwa ovio, vatualako okulilekesa ngatyina vena ovituwa oviwa. Tyihambukiswa unene okuti ovana Vouhamba vayapuka komahongiliyo evu no komalongeso omavi apundukisa ovanthu!

14. Oñgeni vokukahi ngevu vekahi nokulila nokukueka komayo?

14 Omonkhalelo patyi vokuelifwa nevu vekahi nokulila nokukueka omayo? (Mateus 13:42) “Ovana vondingavivi” vamoneswa emone mokonda “ovana Vouhamba” vekahi nokuhololola omaunkhembi ovanthu ovo vekahi ngevu. Tupu vekahi nokulila mokonda ombatelo vapewa novanthu vonongeleya mbavo ikahi nokutepuluka, nokuhetyivili vali okuvetumina.—Tanga Isaías 65:13, 14.

15. Omonkhalelo patyi vokuelifwa nevu mavakayumbwa motupia?

15 Omonkhalelo patyi evu maliongiyua nokupakwa motupia? (Mateus 13:40) Otyo tyilekesa onthyulilo yevu. Ovo vekahi ngatyina vekahi nokunyingiyua mofolono yotupia tyilekesa okuti mavakahanyaunuako apeho. (Revelação 20:14; 21:8) Ovakristau velifwa nevu, ononkhembi, mavakahanyaunuako mokueenda “kuononkhumbi ononene.”—Mateus 24:21.

Ovo “Mavakaliaima Unene Ngekumbi”

16, 17. Oityi Malakia aulile konthele Yondyuo ya Huku, iya oñgeni eulo olio liahimbika okufuiswapo?

16 Onalupi vana vokuelifwa notiliku “mavakaliaima unene ngekumbi”? (Mateus 13:43) Konthele yousukuke wondyuo ya Huku, Malakia waulile okuti: “‘Iya Tatekulu yo tyotyili, una muovola, meya otyiuhulukila mondyuo Yae, nomutumwa womphango una muhole. Jeova wongombo yovita wapopia okuti meya tyotyili. Mahi olie metyivili okukoleleya onthiki yokuya kwae, olie makala lutai tyina amamoneka? Mokonda oe makala ngotupia tuonkhulungu nondyapau yovasukuli. Iya mapumphama ngonkhulungu yopalata, nokusukukisa ovana va Levi. Mevekangula ngo olu no palata, iya avakala ovapakuli vovilikutila viaviuka ku Jeova.’”​—Malaquias 3:1-3.

17 Mononthiki mbuno, eulo olio liahimbika okufuiswapo okuhimbikila mo 1918 etyi Jeova, “nomuivisi womphango,” Jesus Kristu, vatala nawa ondyuo yae yopaspilitu. Malakia utupopila oityi tyamoneka etyi otyilinga tyokusukukisa tyamanuhuka: “Iya onwe mamumono vali okuelikalela kukahi pokati komuviuki nondingavivi, no pokati ka una uumbila Huku na una uhemuumbila.” (Malaquias 3:18) Eliyawiso liovilinga vio kuapama vio Vakristau votyotyili, elekeso liokuti omuvo wokuteya wahimbika.

18. Oityi Daniele aulile matyimoneka mononthiki mbetu?

18 Omuuli Daniele wapopile konthele yononthiki mbetu okuti: “Ovanandunge mavakaliaima ngetyi eulu liatwa. Iya vana vatuala ovanthu ovanyingi kouviuki, mavakaliaima ngononthugululu omuvo wahapu.” (Daniel 12:3) Ovalie ovo mavakaliaima ngekumbi? Ovakristau ovalembulwa, otiliku yotyotyili Jesus apopia mongeleka yae yotiliku nevu! ‘Okuongiya’ kuo Vakristau vounkhembi vekahi ngotiliku, tyikahi nokuimbukwa nawa mokonda yeliyawiso liovanthu ovanyingi velifwa nonongi. Tyina veliongiya notyihupe tyo Isilayeli yopaspilitu, ovanthu ovo mavakalinga onthele Youhamba, tupu vayeka otyimimi tyavo tyiliaime menthiki liouye uno.—Zacarias 8:23; Mateus 5:14-16; Filipenses 2:15.

19, 20. Oityi “ovana vouhamba” vakevela nesuko enene, iya oityi matukelilongesa monthele mailandulako?

19 Hono, “ovana Vouhamba” vakevelela nesuko enene ondyambi yavo yomunkhima keulu. (Romanos 8:18, 19; 1 Coríntios 15:53; Filipenses 1:21-24) Tyina omuvo oo nkhele uhenehikepo, ovo vena okutualako nekolelo, okutualako nokuliaima unene, nokukala tyelikalela “novana vondingavivi.” (Mateus 13:38; Revelação 2:10) Onthue tuhambukwa unene mokonda tuna elao liokutala evu likahi ‘nokuongiyua’ mononthiki mbetu!

20 Oupanga patyi ukahi pokati kovana Vouhamba, notyinyingi tyovanthu vena ekevelelo liokukala apeho pano pohi mombuelo youtumini Wouhamba? Onthele ilandulako maikumbulula epulo olio.

[Onondaka Poutoi]

a Opo unoñgonoke nawa ononthengele-popia ombo, tala Momutala Womulavi 1 ya Kakwenye yo 2008, pomafo 20-​29.

b Monthengele-popia ei, okukuna katyilekesa ovilinga viokuivisa nokulinga ovalongwa, tyipondola okueta ovalongwa ovape opo vakale Ovakristau ovalembulwa. Konthele yombuto ongwa ikahi nokukunwa mepia, Jesus wati: “Ovo [“kamavakakala”] ovana Vouhamba.” Okukuna oko tyilekesa okulembula ovana ovo Vouhamba mepia liouye.

c Omii viotyifo otyivi viliponda nomii viotiliku, iya avinyono omii viotiliku, okuitukulapo tyina yeheneyele ipondola okutukukapo kumwe notiliku.—Tala mo Estudo Perspicaz das Escrituras, volume 2 pagina 376.

Okuti Ove Utyihinangela?

Mongeleka ya Jesus yotiliku nevu, ovalie valinga onthele yaava vapopiwa mo?

• Ombuto ongwa

• Omulume wakuna ombuto

• Okukuna ombuto

• Ondyale

• Evu

• Omuvo wokuteya

• Otyimbundu

• Okulila nokukueka komayo

• Ofolono yotupia

[Omapuko Elongeso]

[Ehangununo liolutalatu pefo 25]

Okukuna ombuto ongwa tyahimbika mopendekoste yo 33 P.K.

[Ehangununo liolutalatu pefo 28]

Vokuaelekwa notiliku pahe vekahi nokunyingiyua motyimbundu tya Jeova

[Ehangununo liolutalatu pefo 28]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.