Go na content

Go na table of contents

Wán ipi, wán skapuman

Wán ipi, wán skapuman

Wán ipi, wán skapuman

„Unu di waka na mi baka, sa sidon tu na tapu twarfu kownusturu fu krutu den twarfu lo fu Israel.”—MAT. 19:28.

1. Fa Yehovah ben handri nanga den bakapikin fu Abraham? Fu san ede disi no wani taki dati a no ben wani abi noti fu du nanga tra pipel?

FU DI Yehovah ben lobi Abraham, meki A sori trutru lobi gi den bakapikin fu en. Moro leki 15 hondro yari langa, A ben si a pipel fu Israel di ben de bakapikin fu Abraham, leki en „spesroetoe folkoe [gudu]”. (Leisi Deuteronomium 7:6, Da Bijbel na ini Sranantongo.) A sani dati ben wani taki dati Yehovah no ben wani abi noti fu du nanga tra pipel? Nôno, dati no de so. Na a ten dati, tra pipel di ben wani anbegi Yehovah, ben e kisi okasi fu anbegi Gado makandra nanga a spesrutu pipel fu en. Fu taki en leti, den sma disi di ben teki a Dyu bribi, ben e tron memre fu a pipel fu Gado. Den Israelsma ben musu si den leki den brada (Lef. 19:33, 34). Èn den ben musu hori densrefi na ala den wet fu Yehovah.—Lef. 24:22.

2. Sortu fruwondru sani Yesus ben taki, èn sortu aksi opo kon leki bakapisi fu dati?

2 Ma Yesus ben taigi den Dyu fu a ten fu en wan sani di ben fruwondru den srefisrefi. A ben taigi den: „Den sa puru a kownukondre fu Gado na un anu èn den sa gi en na wan pipel di e meki den froktu fu a kownukondre” (Mat. 21:43). Suma ben o de den sma fu a nyun pipel disi? Fa wi na ini a ten disi e kisi wini fu a kenki disi?

A nyun pipel

3, 4. (a) San na apostel Petrus tyari kon na krin fu a nyun pipel? (b) Suma na den memre fu a nyun pipel disi?

3 Na apostel ben sori krin suma na a nyun pipel disi. Luku san a ben skrifi gi den Kresten brada nanga sisa fu en: „Unu na ’wan spesrutu grupu fu sma di Gado teki, iya, wan grupu fu priester di o tiri leki kownu, wan santa pipel, wan pipel di de wan spesrutu gudu, so taki unu ben sa fruteri ala sma fu den kefalek moi fasi’ fu a sma di kari unu komoto na ini a dungru fu kon na ini en tumusi moi leti” (1 Petr. 2:9). Soleki fa Bijbel ben taki na fesi, den trutru Dyu di ben e bribi taki Yesus na a Mesias, ben de den fosiwan di tron memre fu a nyun pipel (Dan. 9:27a; Mat. 10:6). Bakaten, furu sma di no ben de Dyu, tron memre fu a nyun pipel, bika Petrus ben taki moro fara: „Fosi, unu no ben de wan pipel, ma now unu na a pipel fu Gado.”—1 Petr. 2:10.

4 Nanga suma Petrus ben e taki dyaso? Na a bigin fu a brifi fu en, a e taki: „Wi kon gebore nyun baka fu kan abi wan trutru howpu; [Gado] du dati nanga yepi fu na opobaka fu Yesus Krestes, so taki wi kan kisi wan gudu di no man pori, di no doti, èn di no sa lasi gowe. A gudu disi poti na wan sei na ini hemel gi unu” (1 Petr. 1:3, 4). Sobun, den memre fu a nyun pipel disi na salfu Kresten di abi a howpu fu go na hemel. Den sma disi na a „Israel fu Gado” (Gal. 6:16). Na ini wan fisyun, na apostel Yohanes ben si taki „na Israel fu Gado” e teri 144.000 memre. Den wan disi „bai puru na mindri libisma gi Gado èn gi a Pikin Skapu”, fu dini leki „priester” èn fu ’tiri leki kownu makandra nanga Yesus na ini den dusun yari’.—Openb. 5:10; 7:4; 14:1, 4; 20:6; Yak. 1:18.

Tra sma de tu di de memre fu a pipel fu Gado?

5. (a) Nanga suma den wortu „Israel fu Gado” abi fu du? (b) Fu san ede a wortu „Israel” no abi fu du ala ten nanga den salfuwan?

5 Fu dati ede, den wortu „Israel fu Gado” di skrifi na Galasiasma 6:16, abi fu du soso nanga den salfu Kresten. Ma a de so taki son leisi a wortu „Israel” e prenki tra Kresten boiti den salfuwan? Wi e kisi piki tapu na aksi dati te wi e luku a sani disi di Yesus ben taigi den apostel fu en di ben e tan horibaka gi en: „Mi e meki wan frubontu nanga unu, neleki fa mi Tata meki wan frubontu nanga mi gi wan kownukondre, so taki unu kan nyan èn dringi na mi tafra na ini mi kownukondre, èn so taki unu kan sidon na tapu kownusturu fu krutu den twarfu lo fu Israel” (Luk. 22:28-30). A sani disi o pasa te sani o „meki kon nyun baka” na a ten fu a Dusun Yari Tiri fu Krestes.—Leisi Mateyus 19:28.

6, 7. Suma den wortu „den twarfu lo fu Israel” di skrifi na ini Mateyus 19:28 nanga Lukas 22:30, e prenki?

6 Den 144.000 sa dini na hemel leki kownu, priester, nanga krutuman na a ten fu a Dusun Yari Tiri (Openb. 20:4). Suma den o krutu, èn suma den o tiri? Mateyus 19:28 nanga Lukas 22:30, e sori taki den sa krutu „den twarfu lo fu Israel”. Suma „den twarfu lo fu Israel” e prenki na ini den tekst disi? Den e prenki ala den sma di abi a howpu fu libi na grontapu. Dati na den sma di e poti frutrow na ini a srakti-ofrandi fu Yesus, ma di no de memre fu a priester grupu. (A lo fu Leifi no ben de wan fu den 12 lo fu Israel.) Na ini den tekst disi, den 12 lo fu Israel na den wan di sa kisi blesi te den 144.000 salfuwan sa dini leki priester. Den sma di sa kisi wini fu den blesi disi, na memre tu fu a pipel fu Gado, èn Gado lobi den èn a feni den bun. A fiti taki Bijbel e agersi den sma disi nanga na owruten pipel fu Gado.

7 Dati meki baka di na apostel Yohanes si den 144.000 salfuwan fu Israel di kisi wan marki fu a lasti leisi, dan a si sosrefi wan „bigi ipi” di nowan sma man teri èn di e „komoto fu ala kondre” (Openb. 7:9). Den sma disi o pasa a bigi banawtu libilibi fu go na ini a Dusun Yari Tiri fu Krestes. Drape den sa libi makandra nanga milyardmilyard sma di o kisi wan opobaka (Yoh. 5:28, 29; Openb. 20:13). Ala den sma disi na den agersi „twarfu lo fu Israel” di sa kisi krutu fu Yesus nanga den 144.000 salfuwan di o tiri makandra nanga en.—Tori. 17:31; 24:15; Openb. 20:12.

8. Fa den sani di ben e pasa tapu a dei di den Israelsma ben e tyari ofrandi, ben e sori taki den 144.000 nanga a bigi ipi ben o de wán pipel?

8 Den sani di ben e pasa tapu a dei di den Israelsma ben e tyari ofrandi fu tapu den sondu fu den, ben e sori taki den 144.000 nanga a bigi ipi ben o de wán pipel (Lef. 16:6-10). Na a fosi presi, a granpriester ben musu tyari wan mankaw leki wan sondu ofrandi „gi en eigi sondu èn gi den sondu fu en osofamiri”. Sobun, na a fosi presi, a srakti-ofrandi fu Yesus ben abi fu du nanga den tra priester, noso den wan di sa dini makandra nanga en na ini hemel. Na a dei te den Israelsma ben e tyari ofrandi fu tapu den sondu fu den, dan den ben e tyari sosrefi tu bokoboko leki ofrandi gi den sondu fu den tra Israelsma. Na ini a tori disi, a priestergrupu e prenki den 144.000, èn den tra Israelsma e prenki ala sma di abi a howpu fu libi na grontapu. Disi e sori taki den wortu „twarfu lo fu Israel”, di skrifi na Mateyus 19:28, no abi fu du nanga den salfuwan di o dini leki priester. Ma den wortu dati abi fu du nanga ala tra sma di e sori bribi na ini na ofrandi fu Yesus. *

9. Suma den priester na ini a fisyun fu Esekièl e prenki, èn suma den tra Israelsma e prenki?

9 Luku wan tra eksempre. A profeiti Esekièl ben kisi wan fisyun di ben poti prakseri finifini na a fasi fa sani e waka na ini a tempel fu Yehovah (Esek., kapitel 40-48). Na ini a fisyun dati, den priester di ben e wroko na ini a tempel ben e gi sma rai, èn den ben e kisi rai nanga piri-ai fu Yehovah so taki den ben kan tiri a pipel na a yoisti fasi (Esek. 44:23-31). Na ini a srefi fisyun dati, den memre fu den difrenti lo ben kon fu anbegi Gado èn fu tyari srakti-ofrandi (Esek. 45:16, 17). Sobun, na ini a fisyun disi, den priester e prenki den salfuwan, èn den Israelsma fu den tra lo e prenki den sma di abi a howpu fu libi na grontapu. A fisyun e tyari kon na krin taki den tu grupu e wroko makandra na ini wánfasi, èn taki a priester grupu e teki fesi na ini a tru anbegi.

10, 11. (a) Fa den wortu fu Yesus kon tru na ini a ten fu wi? (b) Sortu aksi di abi fu du nanga den tra skapu, e opo kon?

10 Yesus ben taki fu „tra skapu” di no ben o de na ini a srefi „skapu-pen” fu a „pikin ipi” fu salfu bakaman (Yoh. 10:16; Luk. 12:32). Yesus ben taki: „Mi musu tyari den kon tu, èn den o arki mi sten èn den o tron wán ipi di abi wán skapuman.” A no de fu taki, dati a bribi fu wi kon moro tranga fu di wi si fa den wortu dati kon tru! Tu grupu sma tyari kon na wán, namku a pikin grupu fu salfuwan, èn a bigi ipi fu tra skapu. (Leisi Sakaria 8:23.) Den tra skapu no e dini na ini na inisei fesidyari fu na agersi tempel, ma den e dini na ini na dorosei fesidyari fu a tempel dati.

11 Soleki fa wi si, dan son leisi den Israelsma di no de memre fu a priester grupu e prenki den tra skapu. A sani disi wani taki dati den wan di abi a howpu fu libi na grontapu kan nyan fu a brede èn dringi fu a win na a Memrefesa? Wi sa poti prakseri now na a piki fu na aksi disi.

A nyun frubontu

12. Fu sortu nyun seti Yehovah ben taki na fesi?

12 Yehovah ben taki dati wan nyun seti ben o de gi a pipel fu en. A ben taki: „Disi na a tra frubontu di mi o meki nanga den Israelsma: Mi o poti mi wet na ini den èn mi o skrifi en na ini den ati. Mi o tron den Gado èn den o tron mi pipel” (Yer. 31:31-33). Nanga yepi fu a nyun frubontu disi, a sani di Yehovah ben pramisi Abraham ben o kisi wan tumusi moi kontru, èn sma ben o kisi wini fu a frubontu dati fu ala ten.—Leisi Genesis 22:18.

13, 14. (a) Suma na den wan di abi wan prati na a nyun frubontu? (b) Suma e kisi wini fu a nyun frubontu, èn fa den sma disi e „gi yesi” na a nyun frubontu disi?

13 A neti bifo Yesus dede, a ben taki fu a nyun frubontu disi. A ben taki: „A kan disi e prenki a nyun frubontu di seti fu di mi gi mi brudu di o lon fu unu ede” (Luk. 22:20; 1 Kor. 11:25). A de so taki ala Kresten de na ini a nyun frubontu disi? Nôno. Neleki fa den apostel ben dringi fu a win a neti dati, na so son Kresten abi wan prati na a nyun frubontu. * Yesus ben meki wan tra frubontu nanga den wan disi fu tiri makandra nanga en na ini a Kownukondre fu en (Luk. 22:28-30). Den o de makandra nanga Yesus na ini a Kownukondre fu en.—Luk. 22:15, 16.

14 Fa a de nanga den wan di o libi na grontapu na ondro a tiri fu a Kownukondre? Den sma dati e kisi wini fu a nyun frubontu (Gal. 3:8, 9). Aladi den no abi wan prati na a frubontu, toku den e „gi yesi”, noso den e saka densrefi na ondro a frubontu disi, soleki fa a profeiti Yesaya ben taki: „Na so a de tu nanga den trakondre sma di kon na Yehovah, fu di den wani dini Yehovah èn fu di den lobi a nen fu en. Sobun, den wani tron futuboi fu en, den e si sabat-dei leki wan santa dei, èn den e gi yesi na a frubontu fu mi. Mi o tyari den go na mi santa bergi tu èn mi o meki den prisiri na ini mi oso pe sma e kon begi. Mi o teki a heri bron-ofrandi nanga den srakti-ofrandi di den e tyari fu bron na tapu mi altari. Bika mi oso na wan oso pe ala sma kan kon begi.” Baka dati Yehovah taki: „Bika mi oso na wan oso pe ala sma kan kon begi.”—Yes. 56:6, 7.

Suma musu dringi fu a win, èn nyan fu a brede?

15, 16. (a) Soleki fa Paulus sori, dan sortu grani den wan di de na ini a nyun frubontu, o kisi? (b) Fu san ede den wan di abi a howpu fu libi na grontapu no musu dringi fu a win èn nyan fu a brede na a Memrefesa?

15 Den wan di de na ini a nyun frubontu ’de seiker taki den kan teki a pasi di e go na ini a santa presi’. (Leisi Hebrewsma 10:15-20.) Na den wan disi „o kisi wan kownukondre di no man seki” (Hebr. 12:28). Sobun, soso den wan di sa de kownu nanga priester na ini hemel makandra nanga Yesus Krestes, musu dringi fu a „kan” di e prenki a nyun frubontu. Na den sma disi di abi wan prati na a nyun frubontu o trow nanga a Pikin Skapu (2 Kor. 11:2; Openb. 21:2, 9). Ala den tra sma di e go na a Memrefesa ibri yari no e dringi fu a win, èn den no e nyan fu a brede. Na presi fu dati, den e poti prakseri na wan lespeki fasi na san e pasa na a okasi dati.

16 Paulus e yepi wi tu fu frustan taki den wan di abi a howpu fu libi na grontapu no e dringi fu a win, èn den no e nyan fu a brede na a Memrefesa. Paulus ben taigi den salfu Kresten: „Bika ibri leisi te unu e nyan a brede disi èn e dringi fu a kan disi, unu e tan meki a dede fu Masra bekènti, teleki a doro” (1 Kor. 11:26). O ten a Masra o „doro”? Dati na te a o kon fu teki den lasti salfuwan di de memre fu a trowmisi grupu, fu go libi na hemel (Yoh. 14:2, 3). A de krin taki na Neti-nyanyan fu Masra di e hori ibri yari, no sa hori fu ala ten. ’Den pikin fu na uma di tan abra’ na grontapu, sa tan dringi fu a win èn nyan fu a brede na a Memrefesa teleki densrefi go na hemel (Openb. 12:17). Ma efu a ben de so taki den wan di sa libi fu têgo na grontapu ben mag dringi fu a win èn nyan fu a brede, dan a Memrefesa ben o abi fu hori fu têgo.

„Den o tron mi pipel”

17, 18. Fa a profeititori di skrifi na Esekièl 37:26, 27 kon tru?

17 Yehovah ben taki na fesi taki a pipel fu en ben o de na ini wánfasi. A ben taki: „Mi o meki wan frubontu fu vrede nanga den. Iya, a frubontu di mi o meki nanga den o tan fu ala ten. Mi o gi den a kondre fu den èn mi o meki den kisi furu pikin. Mi o poti mi santa presi na den mindri èn a o tan drape fu ala ten. A tenti fu mi o tapu den. Mi o tron den Gado èn den o tron mi pipel.”—Esek. 37:26, 27.

18 Ala anbegiman fu Gado abi a grani fu kisi wini fu a kontru fu a tumusi moi pramisi disi di de wan frubontu fu vrede. Iya, Yehovah e gi ala den futuboi fu en di e gi yesi na en a dyaranti taki den o abi vrede. A de krin fu si taki den abi den froktu fu a santa yeye. A santa presi di kari na ini a profeititori fu Esekièl, de na den mindri. A santa presi dati e prenki na anbegi fu tru Kresten. Den tron en pipel trutru, fu di den no e dini nowan falsi gado moro, èn den e anbegi Yehovah Gado wawan.

19, 20. Suma Yehovah e kari „mi pipel” tu, èn san Yehovah ben man du nanga yepi fu a nyun frubontu?

19 A de wan trutru grani fu si fa den tu grupu disi kon na wán na ini a ten disi! Aladi a bigi ipi di e kon bigi moro nanga moro no abi a howpu fu libi na hemel, toku den e si en leki wan grani fu wroko makandra nanga den wan di o go na hemel. Den tron wán nanga na Israel fu Gado. Fu di den du dati, meki Yehovah e kari den „mi pipel” tu. Den sma disi na a kontru fu a profeititori disi: „Furu pipel o kon na Yehovah na a ten dati èn den o tron mi pipel, dan mi o tan nanga yu.”—Sak. 2:11; 8:21; leisi Yesaya 65:22; Openbaring 21:3, 4.

20 Nanga yepi fu a nyun frubontu, Yehovah ben man du ala den sani disi. Milyunmilyun sma fu difrenti kondre tron memre fu a pipel di Yehovah feni bun (Mik. 4:1-5). Den abi a fasti bosroiti fu tan gi yesi na a frubontu dati, èn fu dati ede den e agri nanga den komando fu a frubontu dati, èn den e du san Gado e fruwakti fu den (Yes. 56:6, 7). Na so den nanga na Israel fu Gado e tan abi bogobogo vrede. Meki a de so taki yu e ondrofeni dati tu, now èn fu têgo!

[Futuwortu]

^ paragraaf 8 Na so a de tu, taki a wortu „gemeente” moro furu abi fu du nanga den salfuwan (Hebr. 12:23). Ma a wortu dati kan abi fu du tu nanga ala Kresten, awinsi sortu howpu den abi.—Luku A Waktitoren fu 15 april 2007, bladzijde 21-23.

^ paragraaf 13 Fu di Yesus na a Mindriman fu a frubontu, meki a no abi wan prati na a frubontu. Soleki fa a sori, dan leki a Mindriman, a no dringi fu a win, èn a no nyan fu a brede.

Yu e memre disi ete?

• Suma na „den twarfu lo fu Israel” di den 144.000 salfuwan o krutu?

• Fa den salfuwan abi wan prati na a nyun frubontu, èn fa den tra skapu e kisi wini fu a frubontu dati?

• A de so taki ala Kresten musu dringi fu a win èn nyan fu a brede na a Memrefesa?

• Sortu wánfasi ben o de na ini a ten fu wi?

[Aksi fu a tori disi]

[Faki/​Prenki na tapu bladzijde 25]

(Efu yu wani si pe den sani disi skrifi, luku a tijdschrift)

Furu sma e dini now makandra nanga na Israel fu Gado

1950 | 373.430

1970 | 1.483.430

1990 | 4.017.213

2009 | 7.313.173