Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Munye Umhlambi, Munye Nemelusi

Munye Umhlambi, Munye Nemelusi

Munye Umhlambi, Munye Nemelusi

‘Nine leningilandzelako, . . . niyawuhlala etihlalweni tebukhosi letingu-12, nehlulele tive letingu-12 taka-Israyeli.’—MAT. 19:28 NW.

1. Ngubuphi buhlobo Jehova abenabo nesitukulwane sa-Abrahama, futsi kungani loko kungasho kutsi abengabanaki nhlobo labanye bantfu?

 JEHOVA abemtsandza Abrahama, futsi wakhombisa kusitsandza ngebucotfo situkulwane sakhe. Emakhulwini langetulu kwalangu-15 eminyaka, sive saka-Israyeli lebesisitukulwane sa-Abrahama abesitsatsa njengebantfu bakhe labakhetsiwe, “sive lesiligugu lelingelakhe.” (Fundza Dutheronomi 7:6) Loko bekusho kutsi Jehova abengabanaki yini bantfu baletinye tive? Cha, akusho loko. Ngaleto tikhatsi, bantfu lebebafuna kukhonta Jehova labebangasiwo ema-Israyeli, bebavunyelwa kutsi batihlanganise nesive sakhe lesikhetsiwe. Laba labebasandza kugucuka bebatsatfwa njengencenye yalesive. Bekufanele baphatfwe njengebazalwane. (Lev. 19:33, 34) Nabo bekulindzeleke kutsi bayilalele imitsetfo yaJehova.—Lev. 24:22.

2. Ngusiphi simemetelo lesimangalisako Jesu lasenta, futsi loku kusenta sibute miphi imibuto?

2 Nanobe kunjalo, Jesu wenta nasi simemetelo lesimangalisako kumaJuda esikhatsi sakhe: “Umbuso waNkulunkulu uyawutsatfwa kini, unikwe bantfu labayawutsela titselo letifanele.” (Mat. 21:43) Ngubani kantsi lobekatawakha lesive lesisha, futsi lolushintjo lusitsintsa njani tsine lamuhla?

Sive Lesisha

3, 4. (a) Umphostoli Phetro wasichaza njani lesive lesisha? (b) Bobani labakha lesive lesisha?

3 Umphostoli Phetro wasichaza ngendlela lecacile lesive lesisha. Naku lakubhalela emaKhristu labekanye nawo: “Nine nibeluhlanga lolukhetsiwe, nibapristi bebukhosi, sive lesingcwele; nibantfu baNkulunkulu labakhetselwe kumemetela imisebenti lemihle yaNkulunkulu. Nguye lowanibita kutsi niphume ebumnyameni nitewungena ekukhanyeni kwakhe lokumangalisako.” (1 Phet. 2:9) Njengobe bekubiketelwe, emaJuda lamemukela Jesu njengaMesiya aba malunga ekucala alesive lesisha. (Dan. 9:27; Mat. 10:6) Ngekuhamba kwesikhatsi, labanyenti labebangasiwo ema-Israyeli baba yincenye yalesive, ngobe Phetro watsi: “Nine naningesiso sive, kodvwa nyalo senisive saNkulunkulu.”—1 Phet. 2:10.

4 Phetro abekhuluma nabobani lana? Emavi ekucala encwadzi yakhe atsi: ‘Nkulunkulu wasitala kabusha ngemusa wakhe lomkhulu, kuze sibe nelitsemba leliphilako ngekuvuswa kwaJesu Khristu kulabafile. Ngalo lelitsemba sinelifa lelingapheli, lelingenasici, nalelingaphuphi, lenilondvolotelwe lona ezulwini.’ (1 Phet. 1:3, 4) Ngako, lesive lesisha sakhiwa maKhristu lagcotjiwe lanelitsemba lasezulwini. ‘Bangema-Israyeli aNkulunkulu.’ (Gal. 6:16) Embonweni, umphostoli Johane wabona kutsi laba ‘labangema-Israyeli aNkulunkulu’ bangu-144 000. “Kubo bonkhe bantfu ngibo labahlengiwe, balulibo lwaNkulunkulu nelweliWundlu” kute bakhonte ‘njengebaphristi baNkulunkulu naKhristu babuse naye iminyaka leyinkhulungwane.’—Semb. 5:10; 7:4; 14:1, 4; 20:6; Jak. 1:18.

Bakhona Yini Labanye Labayincenye Yalesive Saka-Israyeli?

5. (a) Lomusho lotsi “ema-Israyeli aNkulunkulu” ukhulumela bobani? (b) Kwentiwa yini kutsi leligama lelitsi ‘Israyeli’ libe nencazelo lenabile?

5 Kuyacaca-ke kutsi lomusho lotsi “ema-Israyeli aNkulunkulu” loku-Galathiya 6:16, ukhulumela emaKhristu lagcotjiwe kuphela. Noko-ke, tikhona yini tikhatsi lapho Jehova akhulumela sive saka-Israyeli ngendlela lengumfanekiso lengafaki ekhatsi labagcotjiwe? Imphendvulo ingatfolakala emavini aJesu lawasho kubaphostoli bakhe labetsembekile latsi: ‘Njengobe Babe anginikile ligunya lekubusa, nami-ke ngitaninika lona. Niyawudla ninatse etafuleni embusweni wami, niyawuhlala etihlalweni nehlulele tive tema-Israyeli letingu-12.’ (Luk. 22:28-30 NW) Loku kutakwenteka “nakudalwa kabusha tintfo tonkhe,” nobe nakubuyiselwa tintfo esimeni sato ngesikhatsi sekuBusa kwaKhristu kweminyaka leyiNkhulungwane.—Fundza Matewu 19:28.

6, 7. Lomusho lotsi “tive letingu-12 taka-Israyeli,” kuMatewu 19:28 naku-Lukha 22:30 umelela bobani?

6 Laba labangu-144 000 batawukhonta Nkulunkulu njengemakhosi, baphristi, netikhulu tembuso wasezulwini ngesikhatsi sekuBusa kweminyaka leyiNkhulungwane. (Semb. 20:4) Batawehlulela bobani futsi batawubusa bobani? KuMatewu 19:28 naku-Lukha 22:30, sitjelwa kutsi batawehlulela ‘tive letingu-12 taka-Israyeli.’ Kulelivesi, ‘letive letingu-12 taka-Israyeli’ timelela bobani? Timelela bonkhe bantfu labanelitsemba lekuphila emhlabeni—labakholwa sihlengo saJesu kodvwa labangesiyo incenye yesigaba sebaphristi bebukhosi basezulwini. (Sive semaLevi besingekho eluhlwini lwetive letingu-12 taka-Israyeli.) Letive taka-Israyeli letingu-12 kulendzinyana timelela bantfu labatfola tinzuzo njengobe labangu-144 000 benta imisebenti yabo yebuphristi. Ngisho nobe bangesibo baphristi, laba labatfola letinzuzo nabo babantfu baNkulunkulu, uyabatsandza futsi uyabemukela. Kuyabafanela nabo kutsi bafananiswe nebantfu baNkulunkulu betikhatsi tasendvulo.

7 Loku kuyafanelana naloko lokwabonwa ngumphostoli Johane, ngobe wabona lama-Israyeli akamoya langu-144 000 abekwa luphawu kungakefiki kuhlupheka lokukhulu, wase ubona “sicumbi lesikhulu” sebantfu “labebaphuma etiveni tonkhe” labebangeke babalwe. (Semb. 7:9) Labantfu batawusindza ekuhluphekeni lokukhulu bajabulele kuBusa kwaKhristu kweMinyaka leyiNkhulungwane. Tigidzi talabavusiwe titawuba kanye nabo. (Joh. 5:28, 29; Semb. 20:13) Laba-ke ngibo labakha “tive letingu-12 taka-Israyeli” letitakwehlulelwa nguJesu nalabo labatawubusa naye labangu-144 000.—Imis. 17:31; 24:15; Semb. 20:12.

8. Tentakalo tangeliLanga leNhlawulo yekuBuyisana taminyaka yonkhe, tabuveta njani buhlobo lobutawubakhona emkhatsini walabangu-144 000 nebantfu bonkhe?

8 Lobuhlobo lobukhona emkhatsini walabangu-144 000 nebantfu bonkhe, bufanana naloko bekwenteka ngeLilanga leNhlawulo nekuBuyisana kwaminyaka yonkhe. (Lev. 16:6-10) Umphristi lomkhulu bekufanele ahlabe inkunzi ibe ngumhlatjelo wesono, “atentele yena nemndeni wakhe.” Ngako-ke, sihlengo saJesu sisebenta kucala kulabagcotjiwe lababaphristi labakanye naye labatawukhonta naye ezulwini. Ngalo leLilanga leNhlawulo yekuBuyisana, bekunikelwa ngetimbuti letimbili kute kuhlengwe tono talamanye ema-Israyeli. Kulendzaba, sive sebupristi sifanekisela labangu-144 000, kantsi onkhe lawa lamanye ema-Israyeli afanekisela bonkhe labo labanelitsemba lekuphila emhlabeni. Lenchazelo yaloko lokushiwo nguleligama lelitsi “tive letingu-12 taka-Israyeli” yenabile ngobe yendlulela ngale kwalabo lababaphristi kanye naJesu, ifake ekhatsi bonkhe labo lababa nekukholwa emhlatjelweni wesihlengo saJesu. a

9. Bamelela bobani baphristi bembono waHezekeli welithempeli, futsi ema-Israyeli langesibo baphristi amelela bobani?

9 Asewucabange nganasi lesinye sibonelo. Umphrofethi Hezekeli waboniswa umbono locacile welithempeli laJehova. (Hez., tehl. 40-48) Kulombono, baphristi bebasebenta ethempelini, bendlulisa ticondziso futsi batfola neteluleko kuJehova. (Hez. 44:23-31) Kuso lesimo, kubonakala bantfu baletinye tive beta batewukhonta Nkulunkulu futsi benta neminikelo. (Hez. 45:16, 17) Kulendzinyana, labaphristi bamelela labagcotjiwe, bese kutsi ema-Israyeli labekangaveli etiveni tebaphristi amelele bantfu labanelitsemba lekuphila emhlabeni. Lombono ugcizelela kutsi sigaba sebaphristi siyacondzisa ekukhonteni Nkulunkulu ngendlela lehlantekile futsi lamacembu lamabili asebenta ngebunye.

10, 11. (a) Ngukuphi kugcwaliseka kwemavi aJesu lokucinisa kukholwa kwetfu lesesikubonile? (b) Ngumuphi umbuto lobakhona engcondvweni ngaletinye timvu?

10 Jesu wakhuluma ‘ngaletinye timvu,’ lebetingeke tibe “takulesibaya” sebalandzeli bakhe labagcotjiwe, labakha ‘umhlambi lomncane.’ (Joh. 10:16; Luk. 12:32) Watsi: “Nato futsi kufanele ngitiletse, titakuliva livi lami. Titawuba mhlambi munye tonkhe nemelusi munye.” Kukucinise kakhulu kukholwa kwetfu kubona kugcwaliseka kwalamavi! Emacembu lamabili ebantfu ahlanganiswe ndzawonye—lokulicembu lelincane lalabagcotjiwe kanye nesicumbi lesikhulu saletinye timvu. (Fundza Zakhariya 8:23) Ngisho nobe letinye timvu tingakhonti Nkulunkulu ebaleni lalelithempeli lakamoya, tiyamkhonta Jehova nanobe tingephandle kwemabala alelithempeli.

11 Njengobe Jehova ngaletinye tikhatsi asebentisa ema-Israyeli asendvulo labekangasibo baphristi kutsi amelele letinye timvu, labo labanelitsemba lekuphila emhlabeni kufanele yini batidle letifanekiselo teSikhumbuto? Nyalo sitawucabangela imphendvulo yalombuto.

Sivumelwane Lesisha

12. Nguliphi lilungiselelo lelisha Jehova labiketela ngalo?

12 Jehova wabiketela ngeluhlelo lolusha lwebantfu bakhe ngalesikhatsi atsi: “Ngulesi sivumelwane lengiyakusenta nendlu yaka-Israyeli emva kwaleso sikhatsi: Ngiyawufaka umtsetfo wami etingcondvweni tabo, ngiwubhale etinhlitiyweni tabo. Ngiyawuba nguNkulunkulu wabo, bona babe bantfu bami.” (Jer. 31:31-33) Ngalesivumelwane lesisha, setsembiso Jehova lasenta ku-Abrahama besitawugcwaliseka futsi lokugcwaliseka kwaso bekutawuhlala sikhatsi lesidze.—Fundza Genesisi 22:18.

13, 14. (a) Bobani bahlanganyeli besivumelwane lesisha? (b) Bobani labazuzako kuso, futsi ‘babambelela’ njani esivumelwaneni lesisha?

13 Jesu wakhuluma ngalesivumelwane lesisha ngebusuku bangembikwekufa kwakhe ngalesikhatsi atsi: “Lendzebe sivumelwane lesisha sengati yami lecitselwe nine.” (Luk. 22:20; 1 Khor. 11:25) Onkhe emaKhristu abaliwe yini kulesivumelwane lesisha? Cha. Lamanye awo, njengebaphostoli labanatsa kulendzebe ngalobo busuku, babahlanganyeli besivumelwane lesisha. b Jesu waphindze wenta lesinye sivumelwane nabo sekutsi abuse kanye nabo eMbusweni wakhe. (Luk. 22:28-30) Batawuhlanganyela naJesu eMbusweni wakhe.—Luk. 22:15, 16.

14 Kutsiwani ngalabo labatawuphila emhlabeni babuswe nguMbuso waKhristu? Nabo bayazuza kulesivumelwane lesisha. (Gal. 3:8, 9) Nanobe nje bangesiyo incenye yalesivumelwane, ‘bayabambelela’ kuso ngekutfobela tincabekelwane taso, njengobe umphrofethi Isaya abiketela: “Betive labatibophela bona kuSimakadze [Jehova] kutsi batemkhonta, batsandze nelibito laSimakadze bakhonte yena, bonkhe labagcina liSabatha bangaloni, lababambelela esivumelwaneni sami, labo ngiyakubayisa entsabeni yami lengcwele, ngibanike kujabula endlini yami yekukhuleka.” Jehova uphindze atsi: “Ngobe indlu yami iyawutsiwa yindlu yemkhuleko yato tonkhe tive.”—Isa. 56:6, 7.

Ngubani Lokufanele Adle Tifanekiselo?

15, 16. (a) Umphostoli Pawula usihlobanisa nani lesivumelwane lesisha? (b) Kwentiwa yini kutsi labo labanelitsemba lekuphila emhlabeni bangatidli letifanekiselo teSikhumbuto?

15 Labo labasesivumelwaneni lesisha ‘bangena ngesibindzi endzaweni lengcwele.’ (Fundza Hebheru 10:15-20.) Laba ngibo ‘labemukela umbuso longeke unyakatiswe.’ (Heb. 12:28) Ngako-ke, ngulabo kuphela labatawuba ngemakhosi nebaphristi naJesu Khristu ezulwini lokufanele banatse ‘kulendzebe’ lemelela sivumelwane lesisha. Labo labasesivumelwaneni lesisha ngibo labetsenjiswe kushada neliWundlu (2 Khor. 11:2; Semb. 21:2, 9) Bonkhe labanye lababakhona eSikhumbutweni umnyaka nemnyaka, batibukeli letihloniphako futsi letingatidli letifanekiselo.

16 Pawula usisita sicondze kutsi labo labanelitsemba lekuphila emhlabeni, abatidli letifanekiselo teSikhumbuto. Naku lakusho kumaKhristu lagcotjiwe: “Ngobe nanidla lesinkhwa ninatse kulendzebe, nifakazela kufa kweNkhosi, ize ibuye.” (1 Khor. 11:26) ‘Ibuya’ nini iNkhosi? Ibuya ngalesikhatsi itewutsatsa lilunga lekugcina lesigaba salabagcotjiwe kutsi liye ezulwini. (Joh. 14:2, 3) Kuyacaca-ke kutsi kukhumbula leSidlo seNkhosi Sakusihlwa saminyaka yonkhe angeke kube yintfo lechubeka yentiwa ingapheli. ‘Insali yentalo’ yemfati lesesemhlabeni itawuchubeka idla letifanekiselo kudzimate kube ngulesikhatsi bonkhe sebawutfolile umvuzo wabo wasezulwini. (Semb. 12:17) Kube labo labatawuphila emhlabeni phakadze nabo bebadla letifanekiselo, loko bekutawusho kutsi lesidlo seSikhumbuto besitawuchubeka kuze kube phakadze.

Bayawuba “Bantfu Bami”

17, 18. Sigcwaliseke njani siphrofetho lesikuHezekeli 37:26, 27?

17 Jehova wabiketela bunye bebantfu bakhe nakatsi: “Ngiyawukwenta sivumelwane sekuthula nabo, siyawuba sivumelwane saphakadze. Ngiyawubahlalisa kahle batinte, ngibente bandze, ngibeke indzawo yami lengcwele emkhatsini wabo phakadze naphakadze. Indzawo yami yekuhlala iyawuba kubo; Mine ngiyawuba nguNkulunkulu wabo, bona babe bantfu bami.”—Hez. 37:26, 27.

18 Bonkhe bantfu baNkulunkulu banikwe litfuba lekuzuza kulokugcwaliseka kwalesetsembiso lesimangalisako. Lesi sivumelwane sekuthula. Ngako-ke, Jehova utetsembisa kuthula tonkhe tikhonti takhe letilalelako. Titselo temoya waNkulunkulu tiyabonakala kubo. Indzawo yakhe lengcwele lemelela kukhonta kwebuKhristu lokuhlobile, ikanye nabo. Nemambala babe bantfu bakhe sibili, ngobe balahle tonkhe tinhlobo tekukhonta tithico, base benta Jehova waba nguye yedvwa Nkulunkulu labamkhontako.

19, 20. Bobani labafakwa ekhatsi kwebantfu Jehova lababita ngekutsi “bantfu bami,” futsi yini lesivumelwane lesisha lesente kutsi bayijabulele?

19 Kusijabulisa mbamba kubona bunye balamacembu lamabili esikhatsini setfu! Nanobe sicumbi lesikhulu lesichubeka sikhula njalo site litsemba lekuyewuphila ezulwini, kodvwa siyakujabulela kuba bangani balabo labanalelotsemba. Batihlanganise nalabo labangu-Israyeli waNkulunkulu. Ngekwenta njalo, bafakwa ekhatsi kwebantfu Jehova lababita ngekutsi “bantfu bami.” Kubo sibona kugcwaliseka kwalesiphrofetho: “Tive letinyenti tiyawutihlanganisa naSimakadze [Jehova] ngalelo langa, tibe sive sami. Ngiyawuhlala emkhatsini wenu.”—Zak. 2:11; 8:21; fundza Isaya 65:22; Sembulo 21:3, 4.

20 Ngalesivumelwane lesisha, Jehova wente kutsi konkhe loku bakujabulele. Tigidzi tebantfu betive tibe yincenye yesive saJehova lesasikhetfwe nguye. (Mik. 4:1-5) Batimisele kuchubeka babambelele kulesivumelwane ngekutsi bemukele emalungiselelo aso futsi batfobele netincabakelwane taso. (Isa. 56:6, 7) Ngekwenta njalo, bona kanye na-Israyeli waNkulunkulu, bajabulela tibusiso letinyenti tekuchubeka banekuthula. Shengatsi kungaba nguloko nawe lokujabulelako—nyalo kudzimate kube sikhatsi lesitako!

[Imibhalo lengentasi]

a Labagcotjiwe ngalokuyinhloko baphindze babitwe ‘njengelibandla.’ (Heb. 12:23) Nanobe kunjalo, leligama lelitsi ‘libandla’ linenchazelo lenabile ngobe lingamelela onkhe emaKhristu, ngisho nobe analiphi litsemba.—Fundza Sicongosekulindza sa-April 15, 2007, emakhasi 21-23, (lesitfolakala ngesiZulu.)

b Jesu unguMlamuli kulesivumelwane akasuye umhlanganyeli kuso. NjengeMlamuli, kusebaleni kutsi akatidli letifanekiselo.

Usakhumbula Yini?

• Tibobani ‘letive letingu-12 taka-Israyeli’ letitawehlulelwa ngulabangu-144 000?

• Ngubuphi buhlobo lobukhona emkhatsini walabagcotjiwe kanye naletinye timvu kulesivumelwane lesisha?

• Onkhe emaKhristu kufanele yini atidle tifanekiselo teSikhumbuto?

• Ngubuphi bunye lokwabiketelwa kutsi butawuba khona esikhatsini setfu?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]