Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Okumbatisalwa Menyina Lialie No Liatyi?

Okumbatisalwa Menyina Lialie No Liatyi?

Okumbatisalwa Menyina Lialie No Liatyi?

“Endei, kalongesei ovanthu . . . , opo vakale ovalongwa. Amuvembatisala menyina lia Tate, no lio Mona, no liospilitu sandu.”—MATEUS 28:19.

1, 2. (a) Oityi tyaendele mo Jelusalei mo Pendekoste 33 P.K.? (b) Omokonda yatyi ovanthu ovanyingi vakalele nondundo yokumbatisalwa?

 O JELUSALEI yeyula ovanthu vovilongo ovinyingi. Otyipito tyakolela tyo Pendekoste mo 33 P.K., tyikahi nokulingwa iya ovaenda ovanyingi ankho opo vekahi. Mahi apamoneka otyipuka tyimwe vehenemone, konyima Petulu alingi elongomona limue liakuatesileko ovanthu ovanyingi. Monthiki oyo 3.000 yo va Judeu na vana veheva Judeu avavatelwa no nondaka mbae, avelivele, avambatisalwa momaande. Avayauiswa kewaneno epe lio Vakristau. (Atos 2:41) Ombatisimu yalingilwe momatala eliseta no Jelusalei yahuvisile ovanthu ovanyingi!

2 Oityi tyalundile ovanthu ovanyingi opo vambatisalwe? Komuhuka wonthiki oyo, “kueivalele omuuno watunda keulu ukahi ngo womphepo onene.” Ovalongwa va Jesus 120, ankho vekahi mondyuo avalaukilwa nospilitu sandu. Konyima yotyo, ovalume novakai vokuankhimana avahuvu unene okutehelela ovalongwa “vapopia omalaka elikalaila.” Etyi veiva etyi tyapopia Petulu, okukutikinyamo onondaka konthele yononkhia mba Jesus, ovanyingi “atyivehiki komutima.” Avati, oityi tuesukisa okulinga? Petulu akumbulula okuti: “Livelei, kese umue puonue ambatisalwa menyina lia Jesus Kristu . . . , amutambula otyali tyospilitu sandu.”—Atos 2:1-4, 36-38.

3. Motyipito tyo Pendekoste, oityi ova Judeu na vana vehe va Judeu vokuelivela ankho vesukisa okulinga?

3 Soka kova Judeu na vana veheva Judeu ankho Vena onongeleya mbavo vatehelela Petulu. Ovo vetavela okuti Jeova o Huku yavo. Mokutanga Ovihonekwa vio Hebreu, velilongesa okuti ospilitu sandu ononkhono Huku aundapesa pokulinga ovipuka aviho nokonyima yotyo. (Gênesis 1:2; Juízes 14:5, 6; 1 Samuel 10:6; Salmo 33:6) Mahi ankho vesukisa vali otyipuka tyimwe. Ankho tyakolela okunoñgonoka nokutavela Mesia, Jesus, una Huku aundapesa pala eyovo. Moluotyo, Petulu atoneka okupopia esuko “liokumbatisalwa menyina lia Jesus Kristu.” Etyi nkhele kuakamba ononthiki mbumue, omututiliswa Jesus, watumine Petulu navakuavo opo vakambatisale ovanthu “menyina lia Tate, no lio Mona, no liospilitu sandu.” (Mateus 28:19, 20) Motyita tyotete otyo ankho tyakolela unene no hono tyakolela. Oityi otyo?

Omenyina lia Tate

4. Ovanthu vana ankho vena oupanga na Jeova, epiluluko patyi valingile?

4 Ngetyi tuetyimona, vana vetavelele elongomona lia Petulu vafendele Jeova nokulinga oupanga omuwa nae. Ovo ankho vepuila nokulandula Ovitumino viavo, otyo vatundila kovilongo viokokule okuya mo Jelusalei. (Atos 2:5-11) Anthi, Huku wavatelele ovanthu okulinga omapiluluko avo. Oe wanya elongo lio va Judeu; okulandula Ovitumino ankho hatyoko vali tyaviuka pala okupandwa na Huku. (Mateus 21:43; Colossenses 2:14) Inkha vana vatehelele vahanda okulinga oupanga na Jeova, ankho vesukisa vali otyipuka otyikuavo.

5, 6. Oityi ova Judeu nava vehe va Judeu kohale valingile opo vakale noupanga na Huku?

5 Tyotyili kavayapukile ku Jeova, Omuavi wavo Womuenyo. (Atos 4:24) Vana vetavelele elongomona lia Petulu vetyimona okuti Jeova o Tate wokankhenda okanene. Oe watuma Mesia opo eveyovole nokuhanda okuevela vana Petulu apopila okuti: “Eumbo aliho lio Isilayeli lityinoñgonoke nawa okuti Huku wemulinga Tatekulu na Kristu, Jesus oo, una muapapela momuti.” Hono, vana vetavela onondaka mba Petulu vena ehunga enene liokupanda etyi Tate ekahi nokulinga pala aveho vahanda okulinga oupanga Huku!—Tanga Atos 2:30-36.

6 Tyotyili, ova Judeu ovo, na vana veheva Judeu pahe ankho vapondola okutala okuti oupanga wavo na Jeova wakutikinya okuimbuka okuti oe Omuavi Weyovo lia menyina lia Jesus. Tyimoneka nawa okuti, okulivela kuavo mononkhali, muakutikinya okunoñgonoka okuti tyilinge vetyii ine kavetyii vakutikinyua mononkhia mba Jesus. Tupu vanoñgonoka okuti mokueenda kuononthiki mbuna “vatuaileko okupanda ondongeso yono apostolu nokulipopila.” (Atos 2:42) Ovo ankho vahanda “okufuenaina mokupopia noukuatyili kotyipundi tyokankhenda tuahatokalele.”—Hebreus 4:16.

7. Oñgeni ovanyingi hono vapilulula omalusoke avo konthele ya Huku nokumbatisalwa menyina lia Tate?

7 Hono, ovanthu ovanyingi movilongo vielikalaila vekahi nokulilongesa otyili tyo Mbimbiliya konthele ya Jeova. (Isaías 2:2, 3) Vamwe ankho kavetavela okuti kuna Huku ine vati kakuatesako ovanthu, a mahi vakuatesako okutavela okuti kuna Omuetiko wovipuka aviho una vesukisa okulinga nae oupanga. Ovakuavo ankho vafenda huku youtatu ukola ine ovihuku ovinyingi. Ovo valongeswa okuti Jeova o Huku wike wepondolo aliho, nokupopia enyina liae muene pokupopia nae. Omonkhalelo oyo Jesus apopilile ovalongwa vae okuti vena okumbatisalwa menyina lia Tate.

8. Oityi vana ankho vehei onkhali ya Andau vesukisa okuimbuka konthele ya Tate?

8 Tupu velilongesa okuti navo vapiñgana onkhali ya Andau. (Romanos 5:12) Otyo ankho otyipuka otyipe vena opo vetavele otyili. Ovanthu ankho vaelekwa nomunthu wavela mahi ketyii okuti wavela. Oe upondola okuiva omaluihamo pamwe-pamwe. Mokonda keneende konondotolo okukatalwa, oe upondola okusoka okuti wakongoka. Mahi otyo hatyiliko. (Eleka na 1 Coríntios 4:4) Iya inkha wenda konondotolo okutalwa ouvela wae? Okuti ha nondunge okuovola nokutavela okuliyakulila nokuhakulwa? Tupu, tyina tulilongesa otyili konthele yonkhali tuapiñgana, tupondola “okutavela” Nombimbiliya nokunoñgonoka okuti Huku ukahi nokuava “ehaku.” Yoo, aveho vehei Tate vesukisa okukondoka ku Una upondola ‘okuvehakula.’—Efésios 4:17-19.

9. Oityi Jeova alinga opo tutyivile okulinga nae oupanga?

9 Inkha ove wapakulale omuenyo wove ku Jeova Huku okala Omukristau wambatisalua, ove utyii okuti otyo otyipuka tyimwe otyiwa pala okulinga oupanga nae. Ove pahe upondola okupanda oñgeni oluembia lua Tate yove Jeova, lukahi. (Tanga Romanos 5:8.) Namphila Andau na Eva valinga onkhali kwe, Huku welihinda okuetako Ombuto yae—okukutikinyamo onthue—opo tukale noupanga omuwa nae. Pokulinga ngotyo, Huku wamuene onongembia ononene okutala Omona wae umoneswa ononkhumbi nokuipawa. Otyo katyitukuatesako okuimbuka etumino lia Huku nokutavela ovitumino viae noluembia? Inkha ove nkhele kunetyilinge, ove una ehunga lio kulipakula ku Huku nokumbatisalwa.

Menyina lio Mona

10, 11. (a) Omokonda yatyi ove una ongele na Jesus? (b) Oñgeni ulitehelela konthele yononkhia mba Jesus mbeyovo?

10 Soka vali, namphila, etyi Petulu apopilele ovanthu ovanyingi. Oe watoneka okuvepopila vetavele Jesus, una vesukisa okumbatisalwa “menyina . . . lio Mona.” Omokonda yatyi ankho tyakolela, iya omokonda yatyi tyakolela hono? Okutavela Jesus nokumbatisalwa menyina liae tyihangununa okuimbuka otyilinga tyae moupanga wavo no Mupakeko. Jesus etyi apapelwa momuti wemone wapolako ovitumino vio va Judeu; moluotyo, ononkhia mbae mbuna esilivilo enene. (Gálatas 3:13) Oe wava otyilikutila tyeyovo ovanthu aveho vesukisa. (Efésios 2:15, 16; Colossenses 1:20; 1 João 2:1, 2) Opo etyilinge, Jesus wakoleleya ononkhumbi nokupenyua, nokuvetwa, alo aipawa. Oñgeni ovanyingi valinga opo vapande otyilikutila tyae? Soka etyi tyaendele nomukuendye womanima 12 ankho walinga oungendi nombapolo Titanic, yavetele memanya liomeva mo 1912, ainyingila momeva. Ove usoka okulombokela mowato wokuyola ovanthu, mahi weyula. Pahe omulume umue ukahi kowato oo, ahipi ombesu omukai wae, atundu pomphangu yae ekupake kowato wokuyovola ovanthu. Oñgeni ulitehelela? Tyotyili mopandula unene! Ove upondola okusoka oñgeni omukuendye waendele motyitateka otyo elitehelela. b Etyi Jesus alinga tyavilapo vali tyipona otyo. Oe waipawa opo ove ukamone omuenyo.

11 Oñgeni ulitehelela tyina ulilongesa konthele yetyi Omona wa Huku alinga pala ove? (Tanga 2 Coríntios 5:14, 15.) Nove upandula unene. Otyo tyikuvatela okupakula omuenyo wove ku Huku ‘nokuhalingi etyi ove muene uhanda mahi olingi etyi tyihanda una wankhia pala ove.’ Okumbatisalwa menyina lio Mona tyihangununa okunoñgonoka etyi Jesus alinga pala ove nokutavela etumino liae “Onkhalamutwe Yavilapo yomuenyo.” (Atos 3:15; 5:31) Tyina ankho uhenelinge oupanga no Mupakeko, utupu ekevelo liapama. Mahi, mokuakala nekolelo mohonde ya Jesus Kristu nokuambatisalwa, pahe una oupanga omuwa na Tate. (Efésios 2:12, 13) Apostolu Paulu wahoneka okuti, “onue ankho muayapuka ku Huku iya ankho munondyale, mokonda omalusoke enyi ayembela vala movivi. [Huku] waongiya vali ovanthu, menyina liolutu lua [Jesus], menyina liononkhia mbae, opo mukale ono sandu tyihena nkhali, tyehena omatendeleyo.”—Colossenses 1:21, 22.

12, 13. (a) Okumbatisalwa menyina lio Mona oñgeni tyitukalesa tyina vakuetu vetulinga etyi tyitunumanesa? (b) Ovakristau vokuambatisalwa menyina lia Jesus vena onkhuluminya yokulinga tyi?

12 Namphila ove wambatisaluale menyina lio Mona, una okulunguka keyembelo lionkhali. Okulunguka ngotyo tyikukuatesako kese nthiki. Mongeleka, inkha umue walinga etyi tyikunumanesa, ove utyii okuti amuho muvakuankhali? Onue muesukisa okuevelwa na Huku, iya muna okulievela. (Marcos 11:25) Opo atoneke okupopia konthele yotyo Jesus wava ongeleka: yomuhona waevela omunthu ankho umulevala omakui ekwi onotalentu. (60.000.000 de denários). Konyima, omupika oo wokuaevelwa apake mokaleya omupika umue ankho umulevala ono ndenaliu 100. Jesus pahe ati: Jeova kamaevela una wahaevela omukuatate wae. (Mateus 18:23-35) Tyotyili, okumbatisalwa menyina lio Mona tyihangununa okuimbuka outumini wa Jesus nokulikuatehila okulandula ongeleka yae no nondonga mbae, okukutikinyamo ehando lietu liokuevela vakuetu.—1 Pedro 2:21; 1 João 2:6.

13 Mokonda tuvakuankhali, katutyivili okulandula Jesus monkhalelo yafuapo. Anthi, mokonda welipakula ku Huku nomutima auho, ove uhanda okumuhetekela monkhalelo ove uvila. Otyo tyakutikinya okutualako okuundapa okulilula omunthu omukulu olivaleka omunthu omupe. (Tanga Efésios 4:20-24.) Tyina uhanda okukala nonthilo nepanga, ove uhanda okulilongesa ongeleka yae novituwa viae oviwa. Tupu, tuhanda okulilongesila ku Kristu nokumuhetekela.

14. Oñgeni ove molekesa okuti waimbuka etumino lia Jesus Ohamba keulu?

14 Tala onkhalelo onkhuavo ove upondola okukesa okuti wanoñgonoka etyi tyihangununa okumbatisalwa menyina lio Mona. Huku “wapaka ovipuka aviho mombuelo yonomphai mba [Jesus], iya oe wemulinga omutwe wovipuka aviho pala ewaneno.” (Efésios 1:22) Ngotyo, ove wesukisa okukala nonthilo nonkhalelo ya Jesus yokuhongolela vana velipakula ku Jeova. Kristu mewaneno undapesa ovanthu ovakuankhali, ovakulu vokuapia mopamphepo, avakala ovakulu vewaneno. Vana vena elao olio “Wevelinga ngotyo, opo aonganeke onosandu, . . . okutunga olutu lua Kristu.” (Efésios 4:11, 12) Ngotyo inkha ovalume ovakuankhali walinga otyiponyo, Jesus Ohamba keulu Mouhamba wae una ounongo wokutetulula momuwo wafuapo no ngetyi ahanda. Ove otyo utyitavela?

15. Inkha nkhele kunembatisalwe, ouwa patyi upondola okutala konyima yombatisimu?

15 Tupu vamwe nkhele kavenelipakule ku Jeova nokumbatisalwa. Inkha nove kunembatisalwe, okuti ngetyi wetyimona pombanda waimbuka okuti omona wapola pokati nokupanda etyi ukahi nokulinga? Okumbatisalwa menyina lio Mona tyikuetela ononkhaneno onongwa unene.—Tanga João 10:9-11.

Omenyina Liospilitu Sandu

16, 17. Okumbatisalwa menyina liospilitu sandu tyipunguhuna tyi pala ove?

16 Oityi tyihangununa okumbatisalwa menyina liospilitu sandu? Ngetyi tuetyimona potete, vana ankho vekahi nokutehela Petulu motyipito tyo Pendekoste ankho vetyii oityi ospilitu sandu. Tyotyili, ankho vapondola okulitalelako muene okuti Huku utualako okuundapesa ospilitu sandu. Petulu oumwe pu vana vakalele “tyeyula ospilitu sandu, avahimbika okupopia omalaka elikalaila.” (Atos 2:4, 8) Onondaka “menyina lio,” katyilekesa okuti omenyina liomunthu. Hono, ovipuka ovinyingi vilingwa “menyina lioutumini,” mahi hamunthu ko. Ovipuka ovio vilingwa mepondolo liovatumini. Tyelifwa notyo, una wambatisalua menyina liospilitu sandu wimbuka okuti ospilitu sandu hamunthu ko, mahi ononkhono mba Jeova. Iya una wambatisalua ngotyo unoñgonoka otyilinga tyospilitu sandu mehando lia Huku.

17 Okuti ove melilongeso Liombimbiliya wanoñgonoka otyilinga tyospilitu sandu? Mongeleka ove welilongesa okuti Ovihonekwa viahonekwa kononkhono mba Huku, ospilitu sandu. (2 Timóteo 3:16) Tyina ukahi nokukula mopaspilitu, pahe wanoñgonoka okuti ‘Tate keulu wavela ospilitu sandu vana vemuita,’ okukutikinya ove. (Lucas 11:13) Ove upondola okutala okuti ospilitu sandu ikahi nokuundapa momuenyo wove. Tupu, inkha ove wambatisalua menyina liospilitu sandu, Jesus wapopia okuti Tate mekuavela ospilitu sandu ikuetela ononkhano onongwa tyina wamatambula ospilitu oyo.

18. Ouwa patyi utundilila kokumbatisalwa menyina liospilitu sandu?

18 Otyo tyimoneka nawa hono, okuti Jeova uhongolela nokuendesa ewaneno lio Vakristau nospilitu yae. Ospilitu tupu ikuatesako kese umwe puonthue movilinga vietu via kese nthiki. Okumbatisalwa menyina liospilitu sandu tyakutikinya okuimbuka otyilinga tyospilitu momuenyo wetu nokuundapa nawa nospilitu oyo. Vamwe pamwe velipula, oñgeni vapondola okutyinda omuenyo welikuata nelipakulo lietu ku Jeova no ñgeni ospilitu sandu yakutikinyuamo. Otyo, otyo matukelilongesa monthele onkhuavo.

[Onondaka Poutoi]

a Ovanthu ovo vetavela okuti kuna Huku mahi vasoka okuti kesukile nevi atunga.

b Tala o Despertai! 8 de Abril de 1982, paginas 3-8.

Okuti Ove Utyihinangela?

• Okumbatisalwa menyina lia Tate tyakutikinya tyi pala ove?

• Oityi tyihangununa okumbatisalwa menyina lio Mona?

• Oñgeni molekesa okuti wapanda etyi tyihangununa okumbatisalwa menyina lia Tate no lio Mona?

• Oityi tyihangununa okumbatisalwa menyina liospilitu sandu?

[Omapuko Elongeso]

[Ehangununo liolutalatu pefo 12]

By permission of the Israel Museum, Jerusalem

[Ehangununo liolutalatu pefo 12]

Konyima yo Pendekoste yo 33 P.K., ovalongwa ovape valingile oupanga omuwa na Jeova?