Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tushale anu tusankisha Nzambi nansha padi malu etu ashintuluka

Tushale anu tusankisha Nzambi nansha padi malu etu ashintuluka

Tushale anu tusankisha Nzambi nansha padi malu etu ashintuluka

MALU mmashintuluke mu nsombelu webe anyi? Bidi bikutonda bua kuitaba dishintuluka adi anyi? Malu aa akatu mafikile bavule ba kutudi anyi neabafikile. Bilejilu bilelela bia mu nsombelu bia bantu ba kale bidi mua kutufikisha ku dimanya ngikadilu yatuambuluisha.

Tuangate tshilejilu tshia Davidi ne malu a bungi akapetaye. Pakamuela Samuele manyi bua kuluaye mukalenge, utshivua anu muana mulami wa mikoko. Patshivuaye mupuekele, wakalomba bua kuluisha Goleyata, muntu wa mpolondo wa bena Peleshete. (1 Sam. 17:26-32, 42) Bakabikila Davidi patshivuaye muana bua kusombelaye mu lubanza lua mukalenge Shaula, ne kumutekabu mfumu wa tshiluilu tshia basalayi. Davidi kavua pamuapa muanji kudifuanyikijilaku ne: malu avua mua kushintuluka mu nsombelu wende nanku to; kavua nansha mua kufuanyikija malu atshivua mamuindile kumpala to.

Kadi nsombelu wa Davidi ne Shaula wakalua kunyanguka bibi menemene. (1 Sam. 18:8, 9; 19:9, 10) Bua Davidi kusungila muoyo wende yeye, wakashala unyemakana utua eku ne eku bidimu bia bungi. Nansha pakavuaye mukalenge mu Isalele, malu akakudimuka kabidi bibi bitambe, nangananga pakendaye masandi ne mukaji wa bende e kushipa bayende bua kusokoka bubi buende abu. Mibi yende yakamulelela diakabi dipite bunene mu dîku. Tshilejilu, muanende Abashaloma bakabanga kumuluisha. (2 Sam. 12:10-12; 15:1-14) Tshidibi, pakatonda Davidi bubi buende bua dienda dia masandi ne bua dishipangana, Yehowa wakamubuikidilabu, ke Davidi kulua tshiakabidi muntu uvua Nzambi wanyisha.

Nsombelu webe pebe udi mua kushintuluka. Masama, dikola dia makuta, ntatu ya mu dîku, nansha bienzedi bietu bine, mbintu bidi mua kushintuluisha nsombelu wetu. Ngikadilu kayi idi mua kutuambuluisha bua kuikala badilongolole bua kutantamena ntatu eyi?

Kudipuekesha kudi kutuambuluisha

Didipuekesha didi diumvuija kuikala ne lungenyi lua dikokela. Didipuekesha dilelela didi dituambuluisha bua kudimona tshitudi menemene ne kumona bakuabu anu mudibu. Tuetu katuyi tupepeja ngikadilu mimpe ya bakuabu ne malu mimpe adibu benza, netufike ku dijingulula bimpe menemene tshidibu ne tshidibu benza. Bia muomumue, kudipuekesha kudi mua kutuambuluisha bua kumvua tshidi bualu kampanda butufikidile ne mutudi mua kupita nabu.

Yonatana muana wa Shaula mmutushile tshilejilu tshimpe. Nsombelu wende wakashintuluka bua malu avuaye kayi mua kukudimuna. Pavua Samuele muambile Shaula ne: Yehowa uvua umunyenga bukalenge, kavua mumuambile ne: Yonatana nguvua ne bua kubuangata nansha. (1 Sam. 15:28; 16:1, 12, 13) Muvua Nzambi musungule Davidi bu mukalenge walonda mu Isalele, Yonatana kavua mua kudia bukalenge to. Mu diamba dimpe, dipanga butumike dia Shaula divua dienzele Yonatana bibi. Nansha muvua Yonatana kayi muenze bualu bubi, kavua mua kupingana tatuende mu nkuasa nansha. (1 Sam. 20:30, 31) Ntshinyi tshiakenza Yonatana bua bualu abu? Wakaminyina Davidi munda e kumumvuilaye mukawu bua muvuaye mupangile mua kudia bukalenge anyi? Too. Nansha muvua Yonatana mukulumpe kudi Davidi ne mumonemone mianda, wakashala anu mulamate Davidi umukuatshisha. (1 Sam. 23:16-18) Kudipuekesha nkuvua kumuambuluishe bua kujingulula muntu uvua Nzambi ukuatshisha, ke kubengaye bua ‘kutamba kudielela meji mapite avuaye ne bua kuela.’ (Lomo 12:3) Yonatana wakajingulula tshivua Yehowa utekemena kudiye e kuitabaye tshiakamba Yehowa mu bualu abu.

Bushuwa, dishintuluka dionso dia malu ditu anu diluaku ne lutatu kampanda. Tshikondo atshi, Yonatana uvua kumpala kua bantu babidi bavuaye munange bikole. Wa kumpala uvua mulunda wende munanga Davidi uvua Yehowa musungule bua kuluaye kushala mukalenge. Muibidi uvua tatuende Shaula uvua Yehowa mubenge tshibi mutshikale pinapu ukokesha. Muanda au uvua ne bua kuikala mutatshishe Yonatana mu lungenyi bikole pavuaye uluangana bua kushala anu muanyishibue kudi Yehowa. Padi malu a mu nsombelu wetu asua kushintuluka, meji etu adi mua kutata ne tuetu kumvua nansha buôwa. Kadi tuetu bidikije kumvua tshidi meji a Yehowa, netufike ku dimuenzela mudimu wa lulamatu eku tutantamena malu adi enda ashintuluka.

Bupuekele budi ne mushinga

Bupuekele budi bumvuija kuikala bajingulule padi bukokeshi buetu bua kuenza malu bushikidila. Katuena ne bua kubuejakaja bupuekele ne didipuekesha nansha. Muena didipuekesha udi pamuapa mua kupanga kujingulula miaba ituye pende upangila.

Davidi uvua ne bupuekele. Nansha mukavua Yehowa musungule Davidi bu mukalenge, kuakenza bidimu bivule bivuaye kayi mukokeshe mua kudia bukalenge. Ki mbaleje muaba nansha umue mu Bible ne: Yehowa wakambila Davidi tshivuaye kayi muangatshile bukalenge lukasa nansha. Pabi nansha muvua bualu ebu bumueneka bu bualu buvua mua kunyingalaja Davidi, kabuakamutatshisha to. Uvua mumanye muvuaye pende upangila mu malu makuabu, kujingululaye ne: Yehowa uvua mulekele malu enzeka nanku uvua nawu mu bianza. Ke bualu kayi, nansha pavuabi bikengela bua Davidi kudisungila, kakitaba bua kushipa Shaula, kukandaye ne muinende Abishai bua kenji nanku.​—1 Sam. 26:6-9.

Pamuapa bualu budi mua kujuka mu tshisumbu tshietu butudi katuyi bumvue bimpe, anyi butudi tuetu tumona ne: ki mbabujikije bimpe mu mushindu muakane nansha. Netuitabaku ne bupuekele buonso ne: Yezu ke Mfumu wa tshisumbu, ne udi wenza mudimu ne bakulu badimu bua kutshilombola bimpe anyi? Netulejaku bupuekele buetu bamanye ne: bua kushala banyishibue kudi Yehowa tudi ne bua kuindila dîyi kudiye bua kutuludika ne Yezu Kristo anyi? Netushalaku bindile ne bupuekele nansha biobi biamba kutukolela anyi?​—Nsu. 11:2.

Kalolo kadi kambuluisha bua kumuena malu mu buimpe

Kalolo mbupole malu. Kadi katuambuluisha bua kunanukila mu dikenga ne lutulu katuyi tukuata tshiji, katuyi tulaminangana munda anyi tujinga kusombuelangana. Kalolo nngikadilu udi mukole bua kumupeta. Pende mvese mukuabu wa mu Bible udi ulomba ‘bena kalolo ba pa buloba’ bua ‘bakebe kalolo.’ (Sef. 2:3) Kalolo aka kadi kumvuangana ne didipuekesha ne bupuekele, kadi katu kabidi kakonga ngikadilu mikuabu, bu mudi buimpe ne bupole anyi lutulu. Muena kalolo udi mua kukola mu buena Kristo padiye udifila bua kumulongeshabu ne bua kumubelabu.

Mmushindu kayi udi kalolo mua kutuambuluisha bua kumanya mua kupita ne mianda mipiamipia idi itufikila? Pamuapa ukadi anu mumone ne: bantu ba bungi batu nangananga bamuena dishintuluka dia malu anu mu bubi. Kadi pabi dîba adi nditudi mua kuangata bu tshikondo tshidi Yehowa mua kutulongesha kabidi malu makuabu mavule. Tshilejilu tshia Mose tshidi tshitulongesha bualu ebu.

Pavua Mose ne bidimu 40, ukavua muntu wa ngikadilu milenga mitambe. Wakaleja muvuaye ne luse bua majinga a bantu ba Nzambi e kudifilaye bua bualu buabu. (Eb. 11:24-26) Kadi kumpala kua Yehowa kupa Mose mudimu wa dipatula bena Isalele mu Ejipitu, biakakengela bua malu a mu nsombelu wa Mose kushintulukawu bua kuluaye muena kalolo mukumbane. Ke kunyemaye mu Ejipitu e kuya kusombela mu buloba bua Midiyana bidimu 40 bu mulami wa mikoko, katshiyi muntu wa butumbi. Kadi dishintuluka dia nsombelu edi diakamuenzela tshinyi? Diakamuvuija muntu muimpe mutambe! (Nom. 12:3) Wakamanya mua kuteka disua dia Yehowa kumpala kua diende.

Bua kuleja kalolo kavua naku Mose, tumonabi tshivua tshienzeke pavua Yehowa muambe ne: Uvua usua kulekela tshisamba tshia tshishiku (tshia bena Isalele) bua kuvuija ndelanganyi ya Mose tshisamba tshikole. (Nom. 14:11-20) Ke Mose kulombela Isalele luse kudi Nzambi. Mêyi ende adi aleja ne: uvua uditatshisha anu bua lumu lua Nzambi ne diakalenga dia bana babu, kadi ki mbua malu ende nkayende nansha. Mudimu wa Mose wa kulombola tshisamba atshi ne kutshituangaja ne Nzambi uvua ukengela anu muntu muena kalolo. Mîyama ne Alona bakakula bibi bua Mose, kadi Bible udi wamba ne: Mose wakadi ‘ne kalolo be, wakatamba bantu bonso ne kalolo.’ (Nom. 12:1-3, 9-15) Bimueneka ne: Mose wakalengulula bipendu biabu abi ne kalolo konso. Kadi bu Mose kayi muena kalolo?

Dîba dikuabu, nyuma wa Yehowa uvua mutulukile balume kampanda, kubakuishaye bu baprofete. Yoshua uvua muambuluishi wa Mose wakela meji ne: bena Isalele abu bakavua benza malu avua kaayi mimpe. Kadi Mose yeye, bua kalolo kende, wakamona bualu abu mushindu uvua Yehowa ubumona. Kakapampakana ne: bakadi basua kunyenga bukokeshi buanyi to. (Nom. 11:26-29) Bu Mose kayi muena kalolo, uvua kuikala muitabe dishintuluka dia malu mu bulongolodi bua Yehowa mushindu au anyi?

Kalolo kakambuluisha Mose bua kuenza malu bimpe ne bukokeshi bunene ne mudimu uvua Nzambi mumupeshe. Yehowa wakamutuma bua kubanda ku mukuna wa Holeba ne bua kuikala kumpala kua bantu. Nzambi wakakula ne Mose mukana mua muanjelu e kumutekaye mutuangaji wa tshipungidi tshiende ne bantu. Kalolo ka Mose kakamuambuluisha bua kuitaba dishintuluka dia malu a bukokeshi, yeye kushalaye anu usankisha Nzambi.

Tuambe bishi buetu tuetu? Kalolo kadi ne mushinga wa bungi bua dikola dia yonso wa kutudi. Bonso badi ne midimu kampanda anyi bukokeshi munkatshi mua bantu ba Nzambi badi ne bua kuikala bena kalolo. Kadi katukanda bua kulua bena kudisua padi malu etu asua kushintuluka, katuambuluisha bua kupita ne malu au bimpe ne meji makane. Tshitudi tuenza dîba adi ke tshidi ne bualu. Netuitabe malu au muikalawu mua kushintuluka anyi? Netuamonaku bu mpunga wa tuetu kuakajulula nsombelu wetu anyi? Pamuapa au se udi mua kulua mpunga muimpe mutambe wa tuetu kudileja bena kalolo!

Malu neikale anu enda ashintuluka mu nsombelu wetu. Misangu mikuabu kabiakuikala bipepele bua kumvua tshidi malu kampanda enzekela to. Dishikila dia yonso wa kutudi ne majinga etu bidi mua kutupangisha bua kumona malu mudi Yehowa uamona. Nansha nanku, ngikadilu mimpe bu mudi didipuekesha ne bupuekele ne kalolo neyituambuluishe bua kuitaba malu padiwu ashintuluka kadi kushala anu tulengelela Nzambi.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 4]

Didipuekesha dilelela didi dituambuluisha bua kudimona tshitudi menemene

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 5]

Kalolo kadi kambuluisha yonso wa kutudi bua kukola

[Tshimfuanyi mu dibeji 5]

Mose wakatantamena ntatu yakamuvuija muena kalolo menemene