Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Indvodza Leyagucula Umhlaba

Indvodza Leyagucula Umhlaba

Indvodza Leyagucula Umhlaba

Tigidzigidzi tebantfu tiphilile taphindze tafa lapha emhlabeni. Linyenti lato kute lokungakanani letikwentile letingakhunjulwa ngako. Kodvwa kukhona labambalwa labatentela umlandvo lotsintsa kuphila kwakho kwamalanga onkhe.

UVUKA ekuseni futsi ulungela kuya emsebentini. Njengobe wenta njalo ukhanyisa nesibane kute ukwati kubona. Utsatsa incwadzi nobe magazini lotawufundza nawusebhasini. Awukhohlwa kunatsa emaphilisi lakusita kutsi ulwisane nekugula lokutsite. Lusuku lwakho lusengakacali nakucala, kodvwa sewuvele uzuzile kulokwentiwa ngemadvodza latsite ladvumile.

Michael Faraday Watalwa nga-1791, lesi sati sesimomvelo lesasingumNgisi sasungula umshini losebenta ngagezi, nemshini wekuphehla gezi. Lemishini yasita kakhulu kutsi gezi utfolakale kute usetjentiswe bantfu.

Ts’ai Lun Sikhulu senkantolo yasebukhosini base-China, Ts’ai Lun watiwa ngekutfutfukisa simiso lesasita ekwakhiweni kweliphepha cishe ngemnyaka wa-105 C.E. Leso simiso sagcina sibangele kutsi liphepha likhicitwe ngelizinga lelisetulu.

Johannes Gutenberg Cishe nga-1450, lomsunguli waseJalimane wenta umshini wekucala wekushicilela lobewungatfutfwa uyiswe kulenye indzawo. Lomshini wenta kutsi kushicilela kungaduli, futsi loko kwenta bantfu bakwati kutfola kwatiswa lokunyenti lokuvela etihlokweni letehlukahlukene.

Alexander Fleming Ngemnyaka wanga-1928, lomphenyi wase-Scotland wenta emaphilisi ekulwa nemagciwane lokutsiwa yi-penicillin. Lamaphilisi asetjentiswa kakhulu emhlabeni wonkhe lamuhla kute kwelashwe tifo letibangelwa ngemagciwane.

Akungabateki kutsi lokwentiwa ngulamadvodza lambalwa kwente tigidzigidzi tebantfu kutsi tibe nemphilo lencono.

Kunemuntfu munye-vo! lowehluke kubendlula bonkhe. Yena akatiwa ngekwenta imitsi letsite nobe imishini letsite yesayensi. Kunaloko, lendvodza levela emndenini lophansi futsi leyafa eminyakeni lecishe ibe ngu-2 000 leyengcile, yashiya umlayeto—umlayeto lonemandla welitsemba kanye nendvudvuto. Nakubukwa lizinga lomlayeto lowatsintsa ngalo kuphila kwebantfu emhlabeni wonkhe, labanyenti bangavuma kutsi lendvodza yawugucula mbamba umhlaba.

Lendvodza kwakunguJesu Khristu. Ngumuphi umlayeto lashumayela ngawo? Lomlayeto ukutsintsa njani kuphila kwakho?