Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

Sises Krais—Ia Duwen Sapwellime Mahsen Eh Kin Kamwakid Uhk?

Sises Krais—Ia Duwen Sapwellime Mahsen Eh Kin Kamwakid Uhk?

Sises Krais​—Ia Duwen Sapwellime Mahsen Eh Kin Kamwakid Uhk?

“I pwarodohr pwe irail en ahneki mour, iei, mour unsek.”​—SOHN 10:10.

SISES KRAIS ketidihdo nin sampah keieu pwehn ketikihong kitail mehkot a kaidehn en ale. Sang ni sapwellime doadoahk en kalohk, e ketikihda kisakis kesempwal ehu ong aramas koaros, iei mahsen pwoat me kasalehda dahme mehlel duwen Koht oh kupwure. Irail akan me kin mwekidki mahsen wet kak ahneki mour mwahu ahnsou wet duwehte irail Kristian rar kei me kak kadehde duwen met. * Ahpw ire me keieu kesempwal nan sapwellimen Sises mahsen iei kisakis me keieu kesempwal ong koaros. Kisakis wet iei sapwellime mour unsek me e ketikihda ong kitail. Atail mour ahnsou kohkohdo kin pidada mwomwen atail mwekidki ire kesempwal wet nan sapwellime mahsen.

Dahme Koht oh Krais ketikihda: Sises mwahngih me e pahn ketin lokolok oh pwoula pahn sapwellime imwintihti kan. (Madiu 20:17-19) Ahpw nan sapwellime mahsen nan Sohn 3:16, e mahsanih: “Pwe iei uwen Koht eh ketin loalloale sampah, me e ketikihdohki Sapwellime Iehros, pwe mehmen me kin pwosonla ih en dehr salongala, a en ahneki mour soutuk.” Sises pil mahsanih me e ketido “pwe en tounmeteikihla moure, pwe me ngeder en maiauda.” (Madiu 20:28) Dahme kahrehda e mahsanih me e pahn tounmeteikihla sapwellime mour a kaidehn aramas me pahn kihsang sapwellime mour?

Koht ketin mwekidki sapwellime limpoak oh ketin wiahda koasoandi ehu ong aramas akan pwehn kapitirailla sang dihp oh lipwe kan me iei soh unsek oh mehla. Koht ketin wia met sang ni eh ketikihdo sampah sapwellime Iehros pwehn tounmeteikihla eh mour. Sises ketin pwungki oh kapwaiada met ni eh ketikihda sapwellime mour unsek ong kitail. Koasoandi wet me adaneki tomw, iei sapwellimen Koht kisakis me keieu kesempwal ong aramas akan. * Kisakis wet kak kahluwahlahng mour soutuk.

Dahme ke anahne wia: Ia duwe, tomwo kin wia kisakis ehu ong uhk? Kowe me pahn pilada. Pwehn karasahda met, medewehla me aramas emen kihong uhk kisakis ehu. Kisakiso kaidehn ahmw lao ke alehdi. Duwehte met, Siohwa kin ketikihong uhk tomwo ahpw kisakis wet kaidehn ahmw lao ke alehdi. Ia duwen omw pahn wia met?

Sises mahsanih me irail kan me “pwosonla ih” me pahn ale mour soutuk. Pwoson kin pidada mwomwen omw mour. (Seims 2:26) Pwoson Sises kin wehwehki omw pahn mour pahrekiong soahng kan me e mahsanih oh ketin wia. Pwehn wia met, ke anahne esehla Sises oh pil Semeo. Sises mahsanih: “Oh iet mour: aramas akan en eseikomwihla, me komwihte Koht mehlel, oh pil esehla Sises Krais me komw ketin poaronedohr.”​—Sohn 17:3.

Mpen sounpar 2,000 samwalahro, Sises Krais ketikihda mahsen ehu me wekidala mouren aramas rar kei nin sampah pwon. Ke men kalaudehla omw ese duwen mahsen wet oh ia duwen kowe oh kompoakepahmw kan kak paiekihda duwen met kaidehn ongete ahnsou wet ahpw pil ong ahnsou kohkohdo? Sounkadehdehn Siohwa kan pahn perenki sewese iuk.

[Nting tikitik kan me mi pah]

^ Kaidehn irail koaros me dene irail Kristian kei kin uhdahn idawehn Krais. Sapwellimen Sises tohnpadahk mehlel kan iei irail kan me kin mour pahrekiong padahk mehlel me Sises ketin padahngki duwen Koht oh kupwure.—Madiu 7:21-23.

^ Pwehn kalaudehla omw wehwehki dahme Paipel padahngki duwen tomwo, kilang irelaud 5, “Tomwo—Sapwellimen Koht Kisakis me Keieu Laud,” nan pwuhken Dahme Paipel Uhdahn Padahngki? me Sounkadehdehn Siohwa kan wiahda.