Mwet ngeni masouan

Mwet ngeni tettelin menlapen masouan

Pworaus Mi Mwääl Are Pwüng Ewe Enlet Usun Jises

Pworaus Mi Mwääl Are Pwüng Ewe Enlet Usun Jises

Pworaus Mi Mwääl Are Pwüng Ewe Enlet Usun Jises

MET OM EKIEK? EKKEEI PWORAUS FAN RA PWÜNG ARE MWÄÄL?

Jises a uputiw lon December 25.

Ülümön mwän mi tipatchem ra chuuri Jises atun a kerän uputiw.

Esor pwiin me fefinen Jises.

Jises i Kot nge a wiliti aramas.

Jises esap chök emön aramas mi mürinnö.

CHOMMONG aramas repwe erä pwe mi pwüng ekkeei pworaus meinisin. Eli pwal ekkoch repwe erä pwe a weires are ese fen tufich ach sipwe silei pwüngün. Neman repwe meefi pwe ika ka chök lükü Jises, iwe, a naf.

Iwe nge, rese tipeeü ngeni ewe Paipel, pun a pesekich ach sipwe “silei ach Samol Jesus Kraist.” (2 Piter 1:8) Sipwe angei ena sile ren ach etittina ekkewe puken Kapas Allim, iter Mattu, Mark, Luk, me Jon. Ra pwäralo ewe enlet usun Jises me atufichikich le älefila lefilen minne mi mwääl me minne mi pwüng. Iwe, sipwe ppii met ekkena puk ra pwäratä usun ekkena pworaus mi mak asan.

ÄN ARAMAS LÜKÜ: Jises a uputiw lon December 25.

MI FET?: MI MWÄÄL.

Esor pworaus lon ewe Paipel mi affata maramen are ränin än Jises uputiw. Nge a feito me ia chök December 25? Me ren ewe Encyclopædia Britannica, ekkoch tipitipin chon Kraist “ra mochen pwe uputiwen Jises epwe sereni än chon Rom fetellap, ra föri apwapwaan . . . atun a poputäsefäl le ttamalo rän me ewe akkar a poputä le tekiatä fän läng.” Ena puk a pwal apasa pwe chommong eörenien Krismas ra popu seni “än ekkewe chon fel ngeni mettoch mi weneiti angangen atake me än ewe akkar ttinöchülo fän December ika January.”

Itä Jises a pwapwaiti ach föri apwapwaan uputiwan lon December 25? Sipwe ppii: Ese ffat ränin uputiwen Jises. Paipel ese erä pwe sipwe föri apwapwaan uputiwan, ese pwal wor pisekin ännet pwe ekkewe popun Chon Kraist ra föri ena mettoch. Iwe nge, ewe Paipel a affata ränin än Jises mälo, me a allükü ngeni nöün kewe chon äppirü pwe repwe ächechchema ena rän. * (Luk 22:19) A ffat pwe Jises a kon menlapei aüchean an we asorun mälo, nge esap ränin uputiwan we.​—Mattu 20:28.

ÄN ARAMAS LÜKÜ: Ülümön sou tipatchem (are king me ren ekkoch eöreni) ra chuuri Jises atun a kerän uputiw.

MI FET?: MI MWÄÄL.

Eli ka fen küna ekkewe chünga are liosun ewe mönükol Jises lon leenien amöngöön man, me ekkewe ülümön sou tipatchem ra rongelo fän ar kewe liffang. Iwe nge, ekkena lios rese pwüng.

Mi pwüng pwe eü mwichen aramas seni meserän ra chuuri ewe ät Jises. Iwe nge, iir soufüü. (Mattu 2:1) Nge ra itä küna Jises me lon eü leenien amöngöön man? Aapw; ra chuuri me lon eü imw. Neman, ra feilo chuuri Jises fitu maram mwirin an we uputiw.​—Mattu 2:9-11.

Chokkana ra feilo chuuri Jises, iir rüüemön, ülümön, ika ilik? Ewe Paipel ese affata. Neman aramas ra ekieki pwe iir ülümön pokiten ar kewe ülüngät sokkun liffang. * (Mattu 2:11) Ekkoch ra pwal mwo nge erä pwe emön me emön ekkewe itä sou tipatchem ra tupuni aramas seni sokkopaten mwu. Nge ena ekiek ese mak lon ewe Paipel. Nge eü puken äweween Kapas Allim a erä pwe “emön sou uruwo loom loom a chök kefisitä” ena pworaus mi mwääl.

ÄN ARAMAS LÜKÜ: Esor pwiin me fefinen Jises.

MI FET?: MI MWÄÄL.

A ffat me ren ekkewe puken Kapas Allim pwe a wor pwiin me fefinen Jises. Ewe puken Luk a erä pwe Jises, nöün Meri we “mwänichi,” weween pwe mwirin, a pwal nöünatiw ekkoch me lükün Jises. * (Luk 2:7) Ewe puken Mark a erä pwe ekkoch chon ewe telinimwen Nasaret ra alöllööü Jises ngeni pwiin kewe, weween, ese sokkolo aücheaan. Ra eis: “Sap ätei . . . pwiin James, Josef, Jutas, me Simeon? Ifa usun, fefinan kewe resap nom rech?”​—Mark 6:3; Mattu 12:46; Jon 7:5.

Inaamwo ika ina met ekkewe puken Kapas Allim ra apasa, nge chommong nöüwisin lamalam ra chüen lükü pwe esor pwiin me fefinen Jises. Pwal ekkoch ra erä pwe chokkana, iir tettelin chök pwiin me fefinan. * Ekkoch ra ekieki pwe iir nöün Josef me woon pwal emön. Nge ekieki mwo: Ika pwe Jises, ina i chök nöün Meri, iwe, itä ekkewe chon Nasaret repwe kapas usun pwiin kewe me fefinan? Esor tipemwaramwar pwe iteiten än Meri pwopwo, ra küna. Ra silei pwe Jises, emön chök me lein ekkewe chommong semirit Meri a nöüniiretiw.

ÄN ARAMAS LÜKÜ: Jises i Kot nge a wiliti aramas.

MI FET?: MI MWÄÄL.

Ewe lükü pwe Kot a feitiw fönüfan me a wiliti ewe mwän Jises, ina populapen ewe afalafal itan Trinitas are ülümön kot lon emön, iwe, ena lükü a fen chöüfetäl ren langattam fansoun, nge ese poputä seni fansoun Jises a nonnom woon fönüfan. Ewe Encyclopædia Britannica a erä: “Ewe kapas Trinitas me pworausen ena afalafal ese mak lon ewe Tes Mi Fö . . . A chöülo ekis me ekis ren fitepükü ier, me a efisatä än aramas äninifengen woon.”

Ekkewe lamalam ra ekisaalo aüchean Jises atun ra asukula pwe i ewe Kot a wiliti futuk. * Ifa usun? Ekieki mwo ei kapas äwewe. Ekkoch chon angang ra tingorei nöür meilap, nge a erä pwe ese wor an pöchökkül le mutatä. Nge ika mi pwüng alon ewe meilap, a pwäri an esilla pwe mi aükük nemenian. Nge ika ese pwüng alon, weween, ika a tongeni mutatä ar tingor nge ese föri, iwe, a mwaken.

Iwe, ifa usun Jises a pölüweni rüüemön nöün kewe aposel atun ra tingor ar repwe mot ünükün lon mwuun we? A ereniir: “Esap wor ai pwüüng ai üpwe filätä iö epwe mot lepelifichi me lepelimöngi. Ekei leni Semei a amolätä fän iten chokewe i a filiiretä. (Mattu 20:23) Ika pwe Jises wesewesen Kot, esap chofona alon na? Iwe nge, ren an affata pwe Seman we a lapalap seni, Jises a isetiw eü leenien äppirü mi mürinnö usun tipetekison, me a pwäri pwe ese löllö ngeni Kot.

ÄN ARAMAS LÜKÜ: Jises esap chök emön aramas mi mürinnö.

MI FET?: MI PWÜNG.

Jises a affata pwe a lulo seni emön chök aramas mi mürinnö. A apasa: “Ngang Nöün Kot.” (Jon 10:36) Pwüngün, a mecheres än emön epwe apasa pwe i nöün Kot. Nge ika ese pwüng alon Jises na, weween, esap i emön aramas mi mürinnö pwe emön mi chofona!

Kot, ewe chon pwäratä mi lüküchar seni meinisin. Fän ruu Kot a apasa usun Jises: “Iei i nei.” (Mattu 3:17; 17:5) Ekieki mwo: Ewe Paipel a apworausa pwe fän äkkäeü chök, aramas ra rongorong alon Kot nge lon ruu fansoun, a affata pwe Jises nöün we! Ina ewe pisekin ännet mi lüküchar seni meinisin pwe Jises, i wesewesen nöün Kot.

Mei wor pworausen Jises lon ei lesen kese mwo silei me mwan? Ika ina, pwata kese sopwelo le etittina ekkewe puken Kapas Allim? Epwe apwapwa me älisuk. Jises a pwisin apasa pwe ach silefichi ewe enlet usun iir me Seman we a wewe ngeni “manau esemuch.”​—Jon 17:3.

[Ekkewe pwóróus fan]

^ Mäloon Jises a sereni ewe Ränin Pasofer, are Nisan 14, me ren nöün chon Jus we pwinin maram.—Mattu 26:2.

^ Mattu a makkeei pwe ekkena chon ekis ra “suuki ar kewe leenien iseis” me liffang ngeni Jises kolt, appach mi pwokkus, me säfei mi aüchea. Iwe, ekkena liffang mi mömmong ra war lon fansoun mi fich, pun ekiselo chök nge än Jises famili mi osupwang repwele sülo.​—Mattu 2:11-15, TF.

^ Jises a uputiw ren manamanen ewe ngün mi fel, nge meinisin pwiin kewe me fefinan, iir wesewesen nöün Meri me woon pwülüwan we Josef.​—Mattu 1:25.

^ Ei lükü a pop seni Jerome orun ewe ier 383 C.E., iwe, a chöüfetäl lein chokkewe mi lükü pwe Meri esaamwo tori mwän lon unusen manauan. Jerome a pwäri mwirin pwe a tipemwaramwar usun alon na, nge ewe lamalamen Katolik me chommong aramas ra chüen eäni ena lükü.

^ Ren titchikin pworausen ewe Trinitas, nengeni ewe puk Met ewe Paipel A Wesewesen Apasa? pekin taropwe 232-234, förien Chon Pwäratä Jiowa.

[Pwóór/​Sasing lón pekin taropwe 14]

Pwal Ekkoch Pworaus mi Ämäirü

Mei fet nikinikin Jises? Itä a kon eipö, amönüngaw, me ese tattakir pwe ese tufich ngeni aramas kisikis ar repwe chiechi ngeni? A ina usun ekiekin ekkoch. Ina popun, neman repwe mäirü le silei ekkeei mettoch usun Jises.

• A fiti apwapwaan apwüpwülü me a eti aramas le möngö.​—Jon 2:1-11.

• A mwareiti aramas.​—Mark 14:6-9.

• A pwapwaiti an chiechi ngeni ekkewe semirit.​—Mark 10:13, 14.

• A kechiw mwen mesen aramas.​—Jon 11:35.

• A ümöümöch ngeni aramas mi attong.​—Mark 1:40, 41.