Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udiku ulonda Kristo mu malu onso anyi?

Udiku ulonda Kristo mu malu onso anyi?

Udiku ulonda Kristo mu malu onso anyi?

‘Bu munudi nuenda kabidi, nutambe kukumbanakumbana mu malu aa.’​—1 TES. 4:1.

1, 2. (a) Mmalu a kukema kayi avua bantu ba bungi bamone mu matuku a Yezu? (b) Bua tshinyi tshikondo tshietu etshi tshidi patshi tshia pa buatshi?

KUTUKU muanji kudiambila ne: bu meme muikalapu pavua Yezu pa buloba bivua mua kuikala bimpe anyi? Udi mua kuela meji muvuaye mua kukuondopa ne kukumbushila ntatu itu masama akebesha, peshi ku disanka diuvua mua kumvua bua kumumona wenza bishima ne kuteleja malongesha ende. (Mâko 4:1, 2; Luka 5:3-9; 9:11) Bivua mua kuikala diakalenga dinene dia kuikalapu pavua Yezu wenza malu onso aa. (Luka 19:37) Katshia bantu kabavua banji kumona malu a mushindu eu to. Pashishe malu avua Yezu muenze pa buloba ku diambuluisha dia ‘kudifila kuende bu mulambu’ kaakuenzeka kabidi to.​—Eb. 9:26; Yone 14:19.

2 Kadi matuku atudi aa adi pawu a pa buawu. Bua tshinyi? Bualu tudi mu tshikondo tshivua Bible mubikile ne: ‘Tshikondo tshia ku nshikidilu’ ne ‘matuku a ku nshikidilu.’ (Dan. 12:1-4, 9; 2 Tim. 3:1) Mu tshikondo etshi ke muvuabu bipate Satana mu diulu. Mu matuku makese emu nebamusuike ne nebamuele ‘mu tshina tshidi katshiyi ne nshikidilu.’ (Buak. 12:7-9, 12; 20:1-3) Anu mu tshiotshi tshikondo etshi ke mutudi ne diakalenga dia kuyisha ‘lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi’ pa buloba bujima bua kumanyisha bantu ditekemena dia Mparadizu utudi bindile. Mudimu eu kawakuenzeka musangu muibidi to.​—Mat. 24:14.

3. Kumpala kua Yezu kubandaye mu diulu, ntshinyi tshivuaye muambile bayidi bende bua kuenza? Mudimu au uvua ne bua kulomba tshinyi?

3 Kumpala kua Yezu kubandaye mu diulu wakambila bayidi bende ne: ‘Nenuikale bamanyi banyi mu Yelushalema ne mu Yudaya yonso ne Samalea ne ku mfudilu kua buloba.’ (Bien. 1:8) Mudimu wa kuyisha au uvua ne bua kulomba bua kulongesha bantu pa buloba bujima. Bua tshinyi uvua ne bua kuenzeka? Bua kuvuija bantu bakuabu bayidi ba Kristo kumpala kua nshikidilu kuluaye. (Mat. 28:19, 20) Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza tuetu basue kukumbaja mudimu udi Kristo mutupeshe?

4. (a) Mêyi a Petelo adi mu 2 Petelo 3:11, 12 adi aleja tshinyi? (b) Ntshinyi tshitudi ne bua kudimukila?

4 Mupostolo Petelo wakebeja ne: ‘Bunudi nabu mbua kuikala bantu ba mushindu kayi mu bienzedi bia tshijila ne bia Nzambi, panudi nutekemena ne panudi nuendesha lukasa dilua dia dituku dia Nzambi?’ (2 Pet. 3:11, 12) Mêyi a Petelo adi aleja mutudi ne bua kuikala batabale mu matuku a ku nshikidilu aa ne kuenza malu adi aleja mutudi badilambule kudi Nzambi. Mu malu aa mudi kuyisha kua lumu luimpe. Ke bualu kayi bidi bituenza disanka patudi tumona bana betu ba balume ne ba bakaji ba pa buloba bujima benza mudimu wa kuyisha uvua Kristo mutupeshe ne tshisumi. Tudi tumona kabidi ne: tudi ne bua kuikala badimuke bua tunyinganyinga tua mu bulongolodi bua Satana ebu ne ntatu ya mubidi wetu mupange bupuangane kabitupangishi bua kuenzela Nzambi mudimu ne tshisumi. Nunku, tukonkononayi mushindu utudi mua kutungunuka ne kulonda Kristo.

Itaba midimu idi Nzambi ukupesha

5, 6. (a) Paulo wakela bena Kristo nende ba mu Yelushalema kalumbandi bua tshinyi? (b) Bua tshinyi katuena ne bua kulengulula midimu idi Nzambi mutupeshe?

5 Mu mukanda uvua mupostolo Paulo mufundile bena Kristo nende ba mu Yelushalema, wakabela kalumbandi bua muvuabu batantamene ntatu pavuabu babakengesha. Wakamba ne: ‘Nuvuluke matuku a diambedi munkatshi muawu munuakatantamena mu diluangana dikole dia mu makenga, panuakamana kutokeshibua mu munya.’ Bushuwa, Yehowa uvua uvuluka lulamatu luabu. (Eb. 6:10; 10:32-34) Mêyi a Paulo aa avua ne bua kuikala makankamije bena Kristo bena Ebelu abu bikole. Kadi anu muomu mu mukanda amu, Paulo wakabadimuija kabidi bua tshilele tshitu nasthi bantu tshivua mua kubapangisha bua kuenzela Nzambi mudimu ne tshisumi bobu kabayi batshidimukile. Wakamba ne: bena Kristo bavua ne bua kudimuka bua ‘kupidia’ anyi kubenga kuenzela Nzambi mudimu bua malu kampanda.​—Eb. 12:25.

6 Mubelu wa kudimukila tshilele tshia kulayidila bua kuenza midimu idi Nzambi mutupeshe eu udi ukumbanyina kabidi bena Kristo ba lelu. Tudi tumona ne: mbimpe tudisuike bua kubenga kulengulula midimu yetu ya bena Kristo anyi kukepesha tshisumi tshitudi natshi mu mudimu wa Nzambi. (Eb. 10:39) Mu kuamba kuimpe, kuenza mudimu wa tshijila mbualu bua muoyo anyi lufu.​—1 Tim. 4:16.

7, 8. (a) Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kutungunuka ne kuenzela Nzambi mudimu ne tshisumi? (b) Tuetu bamone ne: tshisumi tshietu ntshikepele, tudi ne bua kuvuluka tshinyi bua Yehowa ne Yezu?

7 Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kubenga kulayidila bua kuenza midimu idi Nzambi utupesha? Mushindu munene utudi mua kuluisha tshilele etshi nkuikala tuela meji pa tshidi didilambula dietu diumvuija. Tuvua balaye Yehowa ne: netuenze disua diende kumpala kua malu onso mu nsombelu wetu ne tudi basue kukumbaja dilaya edi. (Bala Matayo 16:24.) Ke bualu kayi tudi ne bua kuikala tudiebeja imue misangu ne: ‘Ntshidiku mudisuike bua kuenza disua dia Nzambi anu bu muvuabi pamvua mutambule anyi? Peshi tshisumi tshimvua natshi ntshikepe mu kupita kua bidimu?’

8 Tuetu badikonkonone ne muoyo umue ne bamone ne: tudi bapuekeshe maboko, mbimpe tuvuluke mêyi adi akolesha ku muoyo avua muprofete Sefanya muambe a ne: “Bianza biebe kabiteketshi. Yehowa Nzambi webe udi munkatshi muenu, muena bukitu bukole udi ukusungila. Yeye neasanke bua bualu buebe ne disanka dinene.” (Sef. 3:16, 17) Mêyi aa avua manji kukumbanyina bena Isalele bavua bumbuke mu bupika mu Babulona bua kupingana mu Yelushalema. Kadi adi akumbanyina kabidi batendeledi balelela ba Nzambi lelu. Bu mudi mudimu utudi tuenza muikale wa Yehowa, tumanye ne: Yeye ne Muanende badi batuambuluisha ne batukolesha bua kuukumbaja. (Mat. 28:20; Filip. 4:13) Tuetu tudienzeja bua kutungunuka ne kuwenza ne tshisumi, neatubeneshe ne neatuambuluishe bua kuya kumpala.

‘Tukebayi diambedi bukalenge’ ne tshisumi

9, 10. Tshilejilu tshia Yezu tshia didia dinene tshidi tshiumvuija tshinyi? Ndilongesha kayi ditudi tupetelaku?

9 Pavua Yezu udia mu nzubu mua munene mukuabu wa Bafalese, wakafila tshilejilu tshia muntu uvua mubikile bantu mu didia dinene. Mu tshilejilu atshi, wakakula bua diakalenga divua nadi bamue bantu dia kubuela mu Bukalenge bua mu diulu. Wakumvuija kabidi tshidi ‘kulayidila’ kumvuija. (Bala Luka 14:16-21.) Mu tshilejilu atshi, bantu bavuabu babikile mu didia bakamba muvuabu kabayi mua kubuelamu bua malu kampanda. Umue wa kudibu wakamba ne: uvua ne bua kuya kutangila budimi buvuaye ufuma ku disumba. Mukuabu ne: Uvua ufuma ku disumba ngombe ne uvua musue kuyitangila. Munga pende ne: ‘Tshiena mua kulua bualu ndi mfuma ku disela mukaji.’ Kadi malu aa kaavua mua kubapangisha bua kuya mu didia adi to. Muntu udi usumba budimi anyi ngombe utu wanji kuyitangila kumpala, nunku kakuena dijinga dia lukasa lukasa dia kuyitangila panyima pa mumane kuyisumba to. Mmunyi mudi disela mukaji mua kupangisha muntu bua kuitaba dibikila dia mushinga? Nunku, kabiena bitukemesha bua muvua muntu uvua mubikilangane mu tshilejilu atshi mufike munda bikole to.

10 Batendeledi ba Nzambi bonso badi mua kupetela dilongesha ku tshilejilu tshia Yezu etshi. Tshidi tshitulongesha ne: Katuena ne bua kulekela malu etu, bu mudi adibu batele mu tshilejilu tshia Yezu, alua ne mushinga wa bungi ne atupangisha mua kuenzela Nzambi mudimu to. Muena Kristo yeye kayi muteke malu ende pa muaba wawu, tshisumi tshiende mu mudimu wa Nzambi netshikepe ku kakese ku kakese. (Bala Luka 8:14.) Bua bualu ebu kubengabu kutuenzekela, tudi ne bua kulonda mubelu wa Yezu wa ne: ‘Diambedi kebayi bukalenge bua Nzambi ne buakane buende.’ (Mat. 6:33) Bidi bitukolesha ku muoyo patudi tumona batendeledi ba Nzambi bakulumpe ne bana batumikila mubelu muimpe eu. Ba bungi ba kudibu mbabenge kuenza amue malu bua kupeta dîba dia kuyisha bikole. Mbafike ku dimona ne: kukeba diambedi bukalenge bua Nzambi ne tshisumi nkubapeteshe disanka dia bungi ne ditalala.

11. Mmuyuki kayi wa mu Bible udi uleja mudi kuenzela Nzambi mudimu ne tshisumi ne muoyo mujima kuikale ne mushinga?

11 Bua kumona mushinga udi nawu kuenzela Nzambi mudimu ne tshisumi, tangila tshivua tshienzekele Yoasha mukalenge wa Isalele. Wakaya kudidila muprofete Elisha bualu uvua utshina ne: bena Sulia bavua mua kukuata bena Isalele ku bupika. Elisha wakamuambila bua kuasa buta pa dididishi mubutangije luseke lua bena Sulia bua kuleja ne: Yehowa neabambuluishe bua kubatshimuna. Kakuyi mpata, bualu ebu buvua ne bua kuikala bukoleshe mukalenge. Elisha wakambila kabidi Yoasha bua kuangata mikete ne kuyasa mu buloba. Yoasha wakasa isatu patupu. Elisha wakafika munda bua bualu abu, bualu bu yeye muase miketa itanu anyi isambombo mu buloba, bivua bileja ne: uvua mua ‘kupita bena Sulia bukole too ne pavuaye ne bua kubabutula bonso.’ Kadi mpindieu uvua ne bua kubatshimuna anu misangu isatu. Bu muvua Yoasha kayi muenze malu ne tshisumi, wakatshimuna anu misangu mikese patupu. (2 Bak. 13:14-19) Ntshinyi tshitudi tulongela ku bualu ebu? Bua Yehowa kutubeneshaye bikole, tudi ne bua kumuenzela mudimu ne muoyo mujima ne tshisumi.

12. (a) Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kulama tshisumi tshietu mu mudimu wa Nzambi nansha tuetu ne ntatu? (b) Leja mushindu udi kuikala ne tshisumi mu mudimu wa Nzambi kukuambuluishe wewe.

12 Ntatu ya mu nsombelu idi mua kutupangisha bua kuenzela Nzambi mudimu ne tshisumi. Bana betu ba bungi badi baluangana ne ntatu ya malu a makuta. Bakuabu badi batata bua masama makole adi abapangisha bua kuenzela Yehowa mudimu mudibi bikengela. Nansha nanku yonso wa kutudi udi mua kuenza malu adi mua kumuambuluisha bua kulama tshisumi tshiende ne kutungunuka ne kulonda Kristo mu malu onso. Udi mua kulonda mibelu ne mvese idibu bafile mu kazubu kadi kamba ne: “Ntshinyi tshiakuambuluisha bua kutungunuka ne kulonda Kristo?” Konkonona mushindu uudi mua kuyitumikila bilondeshile nsombelu webe. Wewe muenze nanku, neupete masanka a bungi. Kudifila bikole mu mudimu wa Nzambi kudi kutuambuluisha bua kushindama, kulengeja nsombelu wetu ne kutupetesha disanka ne ditalala. (1 Kol. 15:58) Kuenzela Nzambi mudimu ne muoyo mujima kudi kabidi kutuambuluisha bua ‘kuendesha lukasa dilua dia dituku dia Nzambi.’​—2 Pet. 3:12.

Konkonona nsombelu webe

13. Ntshinyi tshidi mua kuleja bituikala tuenzela Nzambi mudimu ne muoyo mujima?

13 Tudi ne bua kumanya ne: bungi bua mêba atudi tuenza mu buambi ki mbudi buleja mutudi tuenzela Nzambi mudimu ne muoyo mujima to. Tudi ne nsombelu mishilangane. Muntu udi wenza dîba dimue anyi abidi mu buambi ngondo yonso udi mua kuikala usankisha Yehowa bikalaye muenze bilondeshile makanda ende a mubidi. (Tangila Mâko 12:41-44.) Nunku bua kumanya bituikala tuenzela Nzambi mudimu ne muoyo mujima, tudi ne bua kukonkonona nsombelu wetu bimpe. Bu mutudi bayidi ba Kristo, tudi kabidi basue kuikala ne meji a buena ende. (Bala Lomo 15:5; 1 Kol. 2:16) Ntshinyi tshivua Yezu muteke pa muaba wa kumpala mu nsombelu wende? Wakambila bisumbu bia bantu mu Kapênuma ne: ‘Bundi nabu mbua kuambila misoko mikuabu lumu luimpe lua bukalenge bua Nzambi; bakantuma bua bualu ebu.’ (Luka 4:43; Yone 18:37) Paudi wela meji ku tshisumi tshivua Yezu natshi mu mudimu wende, nkonkonona nsombelu webe bua kumoma ni kuena mua kuvudija webe.​—1 Kol. 11:1.

14. Mmunyi mutudi kabidi mua kuvudija mudimu wetu wa kuyisha?

14 Kudikonkonona bimpe kudi mua kutufikisha ku dimona ne: tudi mua kuvudija bungi bua mêba atudi tuenza mu buambi. (Mat. 9:37, 38) Tshilejilu, bansonga bena Kristo ba bungi badi bajikije tulasa matuku aa mbangate mudimu wa bumpanda-njila ne mbapete masanka adi afumina ku diyisha ne tshisumi. Udiku pebe musue kupeta masanka aa anyi? Kudi bana betu bakuabu badi bakonkonone nsombelu wabu ne bangate dipangadika dia kuya miaba mikuabu mu ditunga diabu anyi mu dikuabu bua kuambuluisha muaba udibu dijinga dikole ne bamanyishi ba Bukalenge. Bakuabu pabu mbalonge muakulu mukuabu bua kuambuluisha benyi badi mu teritware wabu. Nansha mudibi mua kuikala bikole bua kuvudija mudimu wetu, kuuvudija kudi kutupetesha masanka a bungi ne tudi mua kuambuluisha bantu ba bungi bua “bafike ku dimanya dia malu malelela.”​—1 Tim. 2:3, 4; 2 Kol. 9:6.

Bilejilu bia mu Bible bitudi mua kulonda

15, 16. Mbilejilu bia banganyi bitudi mua kulonda bua kuikala bayidi ba Kristo ba tshisumi?

15 Ntshinyi tshivua bamue bantu bakalua bapostolo ba Kristo benze pavuaye mubambile bua kumulonda? Bible udi wamba bua Matayo ne: ‘Wakashiya bintu bionso, wakajuka, wakamulonda.’ (Luka 5:27, 28) Udi wamba bua Petelo ne Andele bavua balobi ne: ‘Bakashiya tupamba tuabu panshi lukasa, bakamulonda.’ Pashishe Yezu wakamona Yakobo ne Yone balongolola tupamba tuabu pamue ne tatuabu. Bakenza tshinyi pakababikilaye? ‘Bakashiya buatu ne tatuabu lukasa, bakamulonda.’​—Mat. 4:18-22.

16 Tshilejilu tshikuabu tshimpe ntshia Shaula wakalua mupostolo Paulo. Nansha muvuaye mukengeshi munene wa bayidi ba Kristo, wakashintulula nsombelu wende ne kulua ‘lupanza lusungula’ bua kumanyisha dîna dia Kristo. ‘Pa dîba adi mene Paulo wakabanga kuambila bantu bualu bua Yezu mu nsunagoga ne: Yeye udi Muana wa Nzambi.’ (Bien. 9:3-22) Nansha muvuaye mukenge bikole, Paulo kakakepesha tshisumi tshiende to.​—2 Kol. 11:23-29; 12:15.

17. (a) Ntshinyi tshiudi musue kuenza pa bidi bitangila kulonda Kristo? (b) Mmasanka kayi atudi tupeta patudi tuenza disua dia Yehowa ne bukole buetu buonso?

17 Kakuyi mpata, tudi basue kulonda bilejilu bimpe bia bayidi abu ne kuitaba diakamue dibikila dia Yezu dia kumulonda. (Eb. 6:11, 12) Mmasanka kayi atudi tupeta patudi tudienzeja bua kulonda Kristo ne tshisumi mu malu onso? Tudi tupeta disanka patudi tuenza disua dia Nzambi ne patudi tuitaba midimu mikuabu ne majitu mu mudimu wa Nzambi ne mu tshisumbu. (Mus. 40:8; bala 1 Tesalonike 4:1.) Bushuwa, patudi tudienzeja ne muoyo mujima bua kulonda Kristo, tudi tupeta masanka a kashidi bu mudi ditalala dia mu lungenyi, dianyisha dia Nzambi ne ditekemena dia kupeta muoyo wa tshiendelele.​—1 Tim. 4:10.

Udi muvuluke anyi?

• Mmudimu kayi wa mushinga udibu batupeshe? Mmunyi mutudi ne bua kuumona?

• Ntshilele kayi tshitu natshi bantu tshitudi ne bua kudimukila? Bua tshinyi?

• Bua tshinyi udi ne bua kukonkonona nsombelu webe?

• Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kutungunuka ne kulonda Kristo?

[Nkonko ya dilonga]

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 27]

Ntshinyi tshiakuambuluisha bua kutungunuka ne kulonda Kristo?

▪ Bala Dîyi dia Nzambi dituku dionso ne ela meji pa biudi ubala.​—Mus. 1:1-3; 1 Tim. 4:15.

▪ Ikala ne tshibidilu tshia kulomba Nzambi diambuluisha dia nyuma wende ne buludiki buende.​—Zek. 4:6; Luka 11:9, 13.

▪ Ikala usomba ne bantu badi ne tshisumi mu mudimu wa Nzambi ne udisangisha nabu.​—Nsu. 13:20; Eb. 10:24, 25.

▪ Kupu muoyo ne: tudi mu tshikondo tshia kuenza malu ne lukasa.​—Ef. 5:15, 16.

▪ Ikala mumanye bubi bua kulayidila bua kuenzela Nzambi mudimu.​—Luka 9:59-62.

▪ Ikala ne tshibidilu tshia kuela meji pa didilambula diebe ne pa masanka adi afumina ku dienzela Yehowa mudimu ne kulonda Kristo mu malu onso.​—Mus. 116:12-14; 133:3; Nsu. 10:22.