Jumala nimi Jehoova Egiptuse templis

MILLAL on teadaolevalt esimene kord, kui Jumala nimi Jehoova või Jahve esineb piiblivälistes allikates? Mõned õpetlased on veendunud, et juba 14. sajandil e.m.a. Miks nad nii väidavad?

Aastaks 1370 e.m.a olid egiptlased vallutanud palju maid. Tol ajal valitses Egiptuses vaarao Amenhotep III, kes ehitas Nuubiasse (nüüd Sudaan) suurejoonelise Solebi templi. Kui arheoloogid selle templi avastasid, leidsid nad sealt egiptuse hieroglüüfid, mis ilmselt kujutavad heebrea tetragrammatoni: JHWH ehk Jehoova. See graveering on 500 aastat vanem kui kuulus Moabi kivi, seni vanim teadaolnud koht, kus Jumala nimi esineb. Miks tundub õpetlastele, et see on Piibli Jumala nimi, mis on graveeritud Egiptuse templisse?

„Jahule kuuluv Šasu maa”

Vaarao Amenhotep III lasi ehitada templi, mille ta pühendas jumal Amon-Rale. Tempel oli umbes 120 meetrit pikk ja asus Niiluse jõe läänekaldal. Hieroglüüfid, mis ühes saalis kaunistavad sammaste aluseid, toovad ära loetelu territooriumitest, mis Amenhotep enda sõnul oli vallutanud. Igat territooriumi kujutab vang, kelle käed on seotud seljataha ja kes kannab kilpi, millel on tema maa või rahva nimi. Nende seas mainitakse mitmeid maid, kus elasid nõndanimetatud Šasu või Šosou rahvad. Kes oli Šasu rahvas?

Šasu oli üldnimetus, mida egiptlased kasutasid beduiinide, põlatud hõimude kohta, kes elasid teisel pool Egiptuse idapiiri. Šasu maad hõlmasid Palestiina ja Transjordaania lõunapoolset osa ning Siinaid. Mõnede teadlaste meelest võidi Šasu maade all mõelda maid, mis ulatusid põhjas kuni Liibanoni ja Süüriani. Solebi templi nimekiri  vallutatud maadest sisaldab nime, mida võib lugeda mitmeti: „Jahve Šosou maa”, „Jahule kuuluv Šasu maa” või „Šasu-jhw maa”. Egüptoloog Jean Leclant’i sõnul näib see nimi, mis esineb Solebi templis kujutatud kilbil, „olevat sama kui Piibli Jumala tetragramm, JHWH”.

Enamik õpetlasi usub, et nimi Jahu või Jahve viitab seal ja mujal sarnases kontekstis mingile paigale või piirkonnale. Õpetlane Shmuel Ahituv sõnab, et selle graveeringuga mõeldakse „piirkonda, kus Jāhū, Iisraeli Jumala kummardajate sugukond ringi rändas”. * Kui ta järeldus on õige, siis on see kohanimi vaid üks paljudest muistsetest semiidi nimedest, milles sisaldub info nii paikkonna kui ka rahva jumala kohta. Teiseks näiteks on Assur, mis märgib nii Assüüriat kui ka selle peamist jumalat.

Seoses Nuubia templi raidkirjaga sõnab piibliõpetlane ja arheoloog Roland de Vaux: „Piirkonnas, millega iisraellaste esiisadel olid tihedad sidemed, oli juba 2. aastatuhande keskpaigas e.m.a kasutusel nimi, mis tähistas paika või rahvast ja mis oli väga sarnane, kui mitte identne Iisraeli Jumala nimega.”

Nimi, mida endiselt austatakse

Soleb pole sugugi ainus paik Nuubias, kust võib leida Jahve nime egiptuse hieroglüüfides. Näib, et samasugused nimekirjad nagu Solebi templis esinevad ka Ramses II templites Lääne-Amaras ja Akshas, mis on samuti Nuubias. Hieroglüüf, mis Amara nimekirjas tähistab „Jahve Šosou maad”, näib olevat sarnane hieroglüüfidega, mis tähistavad teisi Šosou piirkondi (arvatavasti Seir ja Laaban). Piibel seostab neid alasid Lõuna-Palestiina, Edomi ja Siinaiga (1. Moosese 36:8; 5. Moosese 1:1). Inimesed, kes tundsid ja kummardasid Jehoovat, külastasid neid paiku sageli nii enne kui ka pärast iisraellaste viibimist Egiptuses (1. Moosese 36:17, 18; 4. Moosese 13:26).

Erinevalt teiste jumalate nimedest, mida on mainitud vanades raidkirjades, kasutatakse Piibli Jumala nime Jehoova endiselt laialdaselt ja seda austatakse. Enam kui 230 maal on üle seitsme miljoni Jehoova tunnistaja pühendunud teiste aitamisele – et inimesed õpiksid tundma Jumala nime ning saaksid ka lähedaseks isikuga, kes kannab seda ainulaadset nime, Jehoova (Laul 83:19; Jaakobuse 4:8).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 21]

Miks on Jehoova, Piibli Jumala nimi, graveeritud paganlikku Egiptuse templisse?

[Kaart lk 21]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

EGIPTUS

Solebi tempel

SUDAAN

Niiluse jõgi

[Pildid lk 21]

Templi samba koopia

[Pilt lk 22]

Amon-Ra templi varemed Solebis Sudaanis

[Allikaviide]

Ed Scott/Pixtal/age fotostock

[Pildi allikaviide lk 21]

Taust: Asian and Middle Eastern Division/The New York Public Library/Astor, Lenox and Tilden Foundations