Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nuenu balume, nutu nukokela bumfumu bua Kristo anyi?

Nuenu balume, nutu nukokela bumfumu bua Kristo anyi?

Nuenu balume, nutu nukokela bumfumu bua Kristo anyi?

‘Mutu wa mulume yonso udi Kristo.’​—1 KOL. 11:3.

1. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yehowa nNzambi udi ne malu malondangane?

BUAKABULUIBUA Buak. 4:11 udi wamba ne: ‘Wewe, Mukalenge wetu ne Nzambi wetu, udi muakane bua kuangata butumbi ne buneme ne bukole; bualu bua wewe wakafuka bintu bionso, ne bualu bua disua diebe biakadiku, ne biakafukibua.’ Mudi Yehowa Nzambi mufuke bintu bionso, yeye ke Mfumu Mutambe Bunene wa diulu ne buloba udi ku mutu kua bionso biakafukaye. Dikala dia Yehowa ‘Nzambi wa ditalala, kayi Nzambi wa malu mabuelakane’ didi dimuenekela ku mushindu udiye mulongolole dîku diende dia banjelo.​—1 Kol. 14:33; Yesh. 6:1-3; Eb. 12:22, 23.

2, 3. (a) Nnganyi uvua tshifukibua tshia kumpala tshia Yehowa? (b) Mmuaba kayi udi nawu Muan’a bute kumpala kua Tatuende?

2 Pavua bintu bionso kabiyi bianji kufukibua, Nzambi uvua anu kuoku nkayende bikondo bungi kabuyi kubala. Tshifukibua tshiende tshia kumpala menemene ntshia mubidi wa banjelo tshivuabu babikila bu ‘Dîyi’ bualu tshivua tshiakula mu dîna dia Yehowa. Bintu bionso biakafukibua ne udibu babikila ne: Dîyi eu. Pashishe, yeye kulua pa buloba bu muntu mupuangane uvuabu babikila ne: Yezu Kristo.​—Bala Yone 1:1-3, 14.

3 Bible udi wamba tshinyi bua muaba udi nawu Muan’a bute kumpala kua Nzambi? Mupostolo Paulo udi utuambila ku bukole bua nyuma ne: ‘Ndi musue nuenu numanye ne: Mutu wa mulume yonso udi Kristo, ne mutu wa mukaji yonso udi mulume, ne mutu wa Kristo udi Nzambi.’ (1 Kol. 11:3) Kristo udi ku bumfumu bua Tatuende. Bumfumu ne dikokela bidi ne mushinga bua ditalala ne bulongame kuikalabi munkatshi mua bifukibua bidi ne meji. Nansha yeye uvua ‘munda muende mufukibue bintu bionso’ udi ne bua kukokela bumfumu bua Nzambi kabidi.​—Kolos. 1:16.

4, 5. Yezu uvua umvua mushindu kayi bua muaba uvuaye nawu kumpala kua Yehowa?

4 Yezu wakumvua bishi bua kukokela bumfumu bua Yehowa ne kulua pa buloba? Bible udi wamba ne: ‘Kristo Yezu, yeye wakadi muikale ne Bunzambi mene, kadi kakabala buobumue buende ne Nzambi bu tshintu tshia kulaminyina bikole; kadi yeye wakadiumushila bimanyinu bia butumbi buende, pakangataye mubidi wa mupika, pakaluaye mu tshifuanyikiji tshia muntu. Ne pakamuenekeye mu tshifuanyikiji tshia muntu, yeye wakadipuekesha, wakalua mutumikidi too ne ku lufu, lufu mene lua pa mutshi.’​—Filip. 2:5-8.

5 Yezu uvua anu ukokela ku disua dia Tatuende misangu yonso. Wakamba ne: “Tshiena mua kudienzela bualu nansha bumue. . . . Dilumbuluisha dianyi ndiakane, bualu tshiena nkeba kuenza tshindi meme musue, amu tshidi udi muntume musue.” (Yone 5:30, MMM) Kuambaye kabidi ne: “Bualu bua matuku onso ntu ngenza malu adi amusankisha.” (Yone 8:29) Yezu wakalomba Tatuende mu matuku a ndekelu avuaye pa buloba bu muntu ne: ‘Ngakukutumbisha pa buloba, ngakujikija mudimu uwakumpa.’ (Yone 17:4) Mbimueneke ne: Yezu kavua ne lutatu lua kuitaba bumfumu buvua Nzambi nabu kumutu kuende ne kubukokela nansha.

Kukokela Tatu kudi kuambuluisha Muana

6. Nngikadilu kayi ya dikema ivua nayi Yezu?

6 Pavua Yezu pa buloba, ngikadilu yende ya bungi mimpe ya dikema yakamueneka. Umue wayi ke dinanga dikole divuaye nadi kudi Tatuende. Wakamba ne: “Ndi musue Tatu.” (Yone 14:31) Wakaleja kabidi muvuaye munange bantu dikole. (Bala Matayo 22:35-40.) Yezu uvua muena luse, mumvuidianganyi; kavua muena malu makole anyi muenzejanganyi wa malu ku bukole to. Ke tshiakambidilaye ne: ‘Luayi kundi, bonso badi ne mudimu mukole, badi ne bujitu bunene, meme nennupe dikisha. Angatayi mutshi wanyi wa tshikokedi pa nshingu yenu, nuyile malu kundi; bualu bua meme ndi ne kalolo ne kanemu mu mutshima wanyi; nunku nenusangane dikisha mu mitshima yenu. Bualu bua mutshi wanyi wa tshikokedi udi muakane ne bujitu buanyi budi bupepele.’ (Mat. 11:28-30) Ngikadilu ya Yezu ivua isankisha ne mukenji wa busambi uvuaye wambila bantu biakapetesha bantu ba milongo yonso bavua bu mikoko (nangananga bavua batambe kukengeshibua) dikisha anyi busambi.

7, 8. Mikenji ya Mose ivua ikandika mukaji uvua mashi apatuka munda malu kayi? Kadi Yezu yeye wakamuenzela tshinyi?

7 Tumonayi mpindieu muvua Yezu wenzela bantu bakaji malu. Katshia anu ku kale, balume mbakengeshe bakaji bibi be! Ke muvuabi kabidi bua balombodi ba bitendelelu ba mu Isalele wa pa kale. Kadi Yezu yeye wakenzela bakaji malu ne kanemu. Biakamuenekela mu tshiakenzaye bua mamu uvua musame bidimu 12 mashi amupatuka munda. Baminganga “bakatamba kumukengesha,” e kutulaye bintu biende bionso anu bua ne: umvue bimpe. Nansha nanku, ‘disama diende diakatamba’ anu kukola. Bilondeshile mikenji ya Mose, bavua bamona mukaji au ne: uvua ne bukoya. Kabidi muntu yonso uvua umulenga, bavua bamumona pende bu uvua ne bukoya.​—Lew. 15:19, 25.

8 Pakumvua mamu au ne: Yezu uvua wondopa bavua basama, wakabuela mu tshisumbu tshia bantu bavua balonda Yezu udiambila ne: ‘Bingalenga anu ku tshivualu tshiende, nenkoleshibue.’ Yeye kulenga Yezu, e kumvuaye bimpe diakamue. Yezu uvua mumanye ne: kabivua bimpe bua mukaji au kumulenga ku bilamba to. Kadi kakamutandisha nansha. Pamutu pa kuenza nanku, wakakula nende ne dîyi dimpe dia luse. Uvua mujingulule muvua mamu au mua kuikala umvua bidimu bionso bia bubedi buende abu ne muvuaye ukeba wa kumuambuluisha ne muoyo mujima. Yezu wakamuambila ne luse luonso ne: ‘Muananyi, ditabuja diebe diakukusungila; uye biebe talalâ, usangale ku disama diebe.’​—Mâko 5:25-34.

9. Pavua bayidi ba Yezu bakandika bana bua kabayi kudiye, wakenza tshinyi?

9 Nansha bana pabu bavua bumvua bimpe pavuabu balua kudi Yezu. Dimue edi, pavua bantu balue ne bana babu kudiye, bayidi bende bakabakanda, bela pamuapa meji ne: kavua mua kuanyisha bua bana kumuenza mukodi to. Kadi Yezu yeye kavua ne meji au to. Bible udi utuambila ne: ‘Pakamona Yezu bualu ebu, wakadi ne tshiji, wakambila [bayidi] ne: Nuitabuje bua bana bakese kulua kundi, kanubakandi; bualu bua bukalenge bua Nzambi mbua badi bu bana.’ Kabidi, ‘yeye wakabambula mu maboko ende, wakabasankisha, wakabalenga bianza.’ Yezu kavua anu muitabe bua bana kulua kudiye patupu to, kadi wakabakidila kabidi bimpe.​—Mâko 10:13-16.

10. Mmunyi muvua Yezu mupete ngikadilu milenga ivuaye nayi pa buloba?

10 Mmushindu kayi uvua Yezu mupete ngikadilu mimpe ivuaye nayi pavuaye pa buloba? Kumpala kua yeye kulua muntu pa buloba, uvua mumone bidimu binunu ne binunu muvua Tatuende wa mu diulu wenza malu, kuibidilanganaye nawu. (Bala Nsumuinu 8:22, 23, 30.) Patshivua Yezu mu diulu, wakamona muvua Yehowa ukokesha bifukibua biende bionso ne dinanga, kubangaye pende kumuidikija mushindu au. Yezu uvua mua kuenza nanku bu yeye kayi ukokela anyi? Too! Uvua ne disanka dia kukokela Tatuende; Yehowa pende uvua ne disanka dia kuikala ne Muana wa mushindu eu. Pavua Yezu pa buloba, ngikadilu mimpe ivuaye mutentule kudi Tatuende wa mu diulu yakamueneka bimpe menemene. Ndumu lua dikema kutudi bua kukokela Kristo udi Nzambi musungule bu Mfumu wa Bukalenge bua mu diulu!

Tuidikije ngikadilu ya Kristo

11. (a) Nnganyi utudi ne bua kudienzeja bikole bua kumuidikija? (b) Bua tshinyi balume ke badi nangananga ne bua kudienzeja bua kuidikija Yezu mu tshisumbu?

11 Bonso badi mu tshisumbu tshia bena Kristo, nangananga bantu balume, badi ne bua kutungunuka ne kudienzeja bikole bua kuidikija ngikadilu ya Kristo. Anu bu mutukavua bamone, Bible udi wamba ne: ‘Mutu wa mulume yonso udi Kristo.’ Bu muvua Kristo muidikije Nzambi udi Mutu wende, balume bena Kristo pabu badi ne bua kudienzeja bua kuidikija Kristo udi wabu mutu. Pavua mupostolo Paulo mulue muena Kristo, wakenza pende nanku. Wakambila bena Kristo nende ne: ‘Nuikale bidikiji banyi, bu mundi meme kabidi muidikiji wa Kristo.’ (1 Kol. 11:1) Mupostolo Petelo wakamba pende ne: ‘Nuakabikidibua bua muanda eu, bualu bua Kristo wakakenga bua bualu buenu, wakanushila tshilejilu bua nuenu numulonde mu makasa ende.’ (1 Pet. 2:21) Didimuija dia kuidikija Kristo didi nangananga ditangila bantu balume bua bualu bukuabu kabidi. Bobu mbatu balua bakulu ne basadidi ba midimu. Anu muvua Yezu usanka bua kuidikija Yehowa ke mudi balume bena Kristo ne bua kusanka bua kuidikija Kristo ne ngikadilu yende.

12, 13. Bakulu badi ne bua kuenzela mikoko idibu batangila malu mushindu kayi?

12 Bakulu badi mu tshisumbu tshia bena Kristo mbenzejibue bua kulonga mua kufuana Kristo. Petelo wakasengelela bakulu ne: ‘Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidi munkatshi muenu, nubalame, kanuyi benzejibue ku bukole, kadi ne mitshima ya disanka bu mu disua dia Nzambi; ki mbualu bua kukeba biuma, kadi nuikale ne mutshima mulongolola bimpe; kanuikadi bu bakokeshi ba badi kunyima kuenu, kadi nudivuije bifuanyikiji bimpe kudi mikoko.’ (1 Pet. 5:1-3) Bakulu bena Kristo ki mbatshikokesha nkaya ba dîsu dikole badi bakokesha bakuabu kakuyi dîyi anyi babenzeja malu ku bukole kakuyi luse nansha. Mudibu bidikija tshilejilu tshia Kristo, badi badienzeja bua kuikala ne dinanga ne kanemu ne kudipuekesha ne luse mu malu adibu benzela mikoko idibu babapeshe bua kulama.

13 Badi balombola mu tshisumbu mbantu pabu bena mibi; mbimpe bikale anu bavuluke butekete abu. (Lomo 3:23) Ke bualu kayi badi ne bua kutamba kujinga bua kulonga malu a Yezu ne kuidikija dinanga diende. Mbimpe bikale belangana meji a mushindu udi Nzambi ne Kristo benzela bantu malu, pashishe badienzeja bua kubidikija. Petelo udi utusengelela ne: ‘Buonso buenu nudiluatshishe ne bupuekele, bua kukuatshishangana; bualu bua Nzambi udi upidia badi badisua, kadi udi upa badi badipuekesha ngasa.’​—1 Pet. 5:5.

14. Mmunyi mudi bakulu ne bua kuleja bakuabu buneme?

14 Bantu balume badi ne majitu mu tshisumbu badi ne bua kuikala ne ngikalu milenga mu nsombelu wabu ne mikoko ya Nzambi. Lomo 12:10 udi wamba ne: ‘Mu dinanga dia bana benu ba mu Kristo nunangangane muntu ne muntu; mu buneme muntu ne muntu ateke mukuabu kumpala.’ Bakulu ne basadidi ba mudimu badi ne bua kunemeka bakuabu. Anu bu bena Kristo bonso, kabena ne bua ‘kuenza muanda bua ditapuluka anyi bua kuditumbisha kua patupu; kadi mu mitshima mipuekele badi ne bua kubala bakuabu bu bantu badi babatambe bobu buimpe.’ (Filip. 2:3) Bantu badi balombola badi ne bua kumona bakuabu bu babatambe bobu. Padibu benza nanku, bana betu aba badi balonda mubelu wa Paulo wa ne: ‘Butudi nabu, tuetu bantu bakole, mbua kutuala matekete a badi batekete, ke mbua kudisankisha nkayetu. Muntu ne muntu wa munkatshi muetu asankishe muena mutumba nende bua kuvuija malu mimpe kudiye adi mua kumudiundisha. Bua Kristo kabidi kakadisankisha.’​—Lomo 15:1-3.

‘Nunemeke bakaji’

15. Mmushindu kayi udi balume ne bua kusomba ne bakaji babu?

15 Mpindieu, tukonkononayi mubelu uvua Petelo mupeshe balume basele. Wakafunda ne: ‘Nuenu balume kabidi, nusombe pamue [ne bakaji benu] mu diumvuangana, numanye ne: mukaji mmuena butekete; numunemeke pende.’ (1 Pet. 3:7, MMM) Kunemeka muntu kudi kumvuija kuangata muntu au ne mushinga wa bungi. Nunku, dîba adi udi mua kuitaba ngenyi yende, kunemeka majinga ende ne bidiye musue, pa kumbusha kuoku bualu kampanda bunene budi mua kukupangisha bua kuenza nanku. Mushindu au ke udi mulume ne bua kusomba ne mukajende.

16. Pa bidi bitangila dinemeka bakaji, ntshinyi tshidi Dîyi dia Nzambi didimuija balume?

16 Pavua Petelo ubela balume bua kunemeka bakaji babu, wakabadimuija kabidi ne: ‘Bua kutendelela kuenu kakupumbishibu.’ (1 Pet. 3:7) Bualu ebu budi buleja bimpe mudi Yehowa utamba kutangila mushindu udi balume benzela bakaji babu malu. Padi mulume kayi unemeka mukajende, Nzambi kena uteleja masambila ende to. Kabidi, patu balume banemeka bakaji babu, si bakaji batu pabu balonda tshidibu babambila.

17. Mulume udi ne bua kunanga mukajende mu mushindu kayi?

17 Dîyi dia Nzambi didi difila mubelu wa mushindu udi balume ne bua kunanga bakaji babu ne: ‘Budi balume nabu mbua kusua bakaji babu mene bu mudibu basue mibidi yabu. Bualu bua kakuena kuanji kuikala muntu udi ne mubidi wende lukuna; kadi udi udisha mubidi wende, udi uwulama, bu mudi Kristo ulama ekeleziya. Mulume ne mulume, anange mukaji wende bu mudiye udinanga.’ (Ef. 5:28, 29, 33) Balume badi ne bua kunanga bakaji babu mushindu kayi? Paulo wakafunda ne: ‘Balume, suayi bakaji benu bu muakasua Kristo ekeleziya kabidi, wakadifila bua bualu buende.’ (Ef. 5:25) Bushuwa, mulume udi ne bua kuanyisha nansha bua kufuila mukajende anu bu muvua Kristo mufuile pende bakuabu. Padi mulume muena Kristo wenzela mukajende malu ne dinanga, umumvuila, umutabalela, kayi udivuluka anu yeye nkayende, mbipepele bua mukajende kumukokela.

18. Ndiambuluisha kayi didi balume nadi padibu bakumbaja midimu yabu ya mu mabaka?

18 Kupa bakaji buneme buabu mushindu eu nkulomba balume malu mapitshidile adibu kabayi mua kuenza anyi? Kabiena nanku to! Yehowa kavua mua kubalomba bua kuenza bualu budi bubapitshile tshipimu nansha. Kabidi, batendeledi ba Yehowa badi ne muaba udibu mua kupeta bukole budi butambidile makole onso a panu: ke nyuma muimpe wa Nzambi. Yezu wakamba ne: ‘Nuenu bantu babi, binuamanya mua kupa bana benu bintu bimpe, Tatu wenu wa mu diulu kena upa batu bamulomba nyuma muimpe anyi?’ (Luka 11:13) Mu masambila adi balume bela, badi mua kulomba bua Yehowa abambuluishe ne nyuma wende mu malu adibu benzela bakuabu ne bakaji babu.​—Bala Bienzedi 5:32.

19. Tshiena-bualu tshidi tshilua netshimanyine pa bualu kayi?

19 Bulelela, balume badi ne bujitu bunene bua kumanya mua kukokela Kristo ne kuidikija mushindu udiye ukokesha. Kadi tuambe tshinyi bua bakaji, nanganganga bakaji basela? Tshiena-bualu tshidi tshilua netshiumvuije mushindu udibu ne bua kumona mudimu udi Yehowa mubape mu bulongolodi buende.

Udi muvuluke anyi?

• Nngikadilu kayi ya Yezu itudi ne bua kuidikija?

• Mmushindu kayi udi bakulu mua kuenzela mikoko malu?

• Mmunyi mudi balume ne bua kuenzela bakaji babu malu?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Bua kuidikija Yezu, wambike bakuabu buneme