Wãwen Kwomaroñ Jibõñ Juõn Mõtõm Enañinmij

EOR ke ien ñe kwoj kennan iben juõn mõtõm enañinmij, kwojaje ta eo kwon ba? Elañe kwoj iione wãwen in, eor kilen kwomaroñ kamarmire abañ in. Ewi wãwen? Ilo mol, ejelok kien ko im kwoj aikwij lori ñõn kõmõne men in. Emaroñ oktõk mõnit ko an armij ekkar ñõn jikin eo kwoj ber ie. Emaroñ oktõk karkar ko karkarin armij jen dron. Kin men in, juõn men im emaroñ jibõñ juõn dri nañinmij bwe en emõnlok an mour emaroñ jab lukkun jibõñ bar juõn. Bareinwõt, wãwen mour ak iñjake ko an dri nañinmij eo remaroñ oktõk jen ran ñõn ran.

Men eo eaurõktata kwoj aikwij kõmõne ej ilo am pijaiklok yuk mõke einwõt ñe kwoj ber ilo wãwen in armij in ej iione, im kajeoñ lale ta ko ekõnan im ej aikwiji jen kwe. Ewi wãwen kwomaroñ kõmõne men in? Erkein jet ian nan in kakabilek ko im rej berber ilo Baibel eo.

Kwon Lukkun Roñjake

NAN IN KAKABILEK KO JEN BAIBEL:

“Jabrewõt armij en mõkõj an roñjake, en rumij an konono.”​—JEMES 1:⁠19.

“Eor . . . juõn ien ikõñ, im juõn ien konono.”—EKKLISIASTIS 3:1, 7.

◼ Elañe kwoj lolok juõn mõtõm im enañinmij, kwon lukkun roñjake im melele kin abañ eo an. Kwon jab mõkõj in lelok nan in kakabilek ko, ak kwon jab lemnok bwe kwoj aikwij kwalok ta eo armij eo ej aikwij kõmõne. Ilo am mõkõj im kwalok lemnok ko am, kwomaroñ kwalok jet nan ko im remaroñ kõmetak armij eo, ilo am jab jela kake. Armij in enañinmij ejjab kajeoñ kabukot jibõñ jen armij ro jet, ak ej kajeoñ kabukot juõn eo im enaj lukkun mõnõnõ in roñjake.

Kwon kõtlok bwe eo mõtõm enañinmij en kennan kin jabrewõt men ekõnan. Kwon jab  kennan elañe ej konono, im kwon jab kabwok e ilo am lelok elap jen joñõn nan in kakabilek ko. Juõn eman etan Emílio, * ej ba: “Ear or juõn aõ nañinmij etan fungal meningitis * im ear kõmõn bwe in jab lolokjen. Jet ien ro mõta rej kajeoñ kainemõn iõ ilo air ba: ‘Ejjab kwe wõt kwoj iione abañ kein. Elõñ armij im elaplok air nañinmij jen kwe.’ Bõtab, rar jaje bwe ilo air kennan ilo wãwen in ear jab jibõñ iõ. Ijo turãjet, ear kõmõn bwe en laplok aõ inebata.”

Kwon kõtlok bwe armij eo en lukkun kwalok buruen ilo an jab mijõk bwe kwonaj kajeoñ in kajimeik ta ko ej ba. Elañe ej kwalok ñõn yuk bwe emijõk, kwon melele kin iñjake in an ijellokin am ba bwe ejelok unin an mijõk. Juõn kõra etan Eliana im eor an cancer ej ba: “Elañe ij inebata kin abañ in aõ im ij jino aõ jõñ, ejjab melelen bwe ejoko aõ liki Anij.” Kwon kate yuk bwe kwon melele kin wãwen in armij in ej iione, ijellokin am kajeoñ ukote ñõn wãwen eo kwokõnan. Kwon bareinwõt kememej bwe emaroñ jab einwõt kar mokta im enaj birurulok an metõk kin ta ko kwoj ba. Kwon meanwõr wõt iben. Kwon roñjake wõt, meñe emaroñ eliji men ko ej ba jen ien ñõn ien. (1 Kiñ 19:​9, 10, 13, 14) Bwelen enaj kõnan kwalok ñõn yuk kin abañ in ej iione.

Kwon Melele im Lemnok kin Iñjake ko An

NAN IN KAKABILEK KO JEN BAIBEL:

“Komin lõñliñ iben ro rej lõñliñ, im jõñ iben ro rej jõñ.”​—DRI ROM 12:⁠15.

‘Men otemjej jabrewõt komij kõnan bwe armij ren kõmõn ñõn kom, en eindrein ami kõmõn ñõn ir.’​—MATU 7:​12.

◼ Enaj ewi wãwen am iñjake elañe kwe eo kwoj nañinmij einwõt armij in mõtõm? Elañe ej pojõk ñõn an mwijmwij, taktõ, ak elañe ej kõtar tõbrõkin kakõlkõl ko an, bwelen emaroñ ikũmkũm im nana tammwin. Elañe kwoj iion wãwen in, kwon jela kilen ukoktak iben armij in. Emõnlok kwon jab kwalok elõñ kajitõk ko ilo ien in, elaptata kajitõk ko ejjab tellokin am jela uakir.

Juõn taktõ etan Ana Katalifós ej ba: “Kwon kõtlok bwe dri nañinmij ro ren kennan kin nañinmij eo air ilo ien eo rekõnan, im joñõn eo rekõnan. Elañe rekõnan bwebwenato ibõm, kwon bwebwenato ibeir kin jabrewõt men rej bõkliñtak. Ak elañe rejjab kõnan kennan, emõn elañe kwoj baj jijõt wõt ibeir, im kwomaroñ jibwe peir ilo ien in ebin ñõn ir. Kwonaj kile bwe men eo emaroñ lap air aikwiji ilo ien eo ej juõn armij im remaroñ jõñ iben.”

Kwon koutieje bebe ko an dri nañinmij eo. Juõn dri jeje etan Rosanne Kalick im ear bõk nañinmij in cancer ruo alen, ej ba: “Elañe dri nañinmij eo ej jiroñ yuk jet men ko, kwon drebiji wõt na ibõm. Ien eo wõt im kwomaroñ kwalok melele kein ej elañe baamle eo ej jiroñ yuk bwe kwon konono ikijeir. Kwon kajitõk iben dri nañinmij eo kin ta ko ekõnan bwe ro jet ren jela.” Edson, juõn eo im ear or an cancer ej ba: “Juõn mõta ear kajeded ennan in bwe eor aõ cancer im eban to aõ mour. Ej kab mwij aõ mwijmwij, im ijela bwe eor aõ cancer, ak iar kõtar wõt ennan ko jen aõ kar kakõlkõl. Ke ear itok ennan kein, rar kwalok bwe cancer eo ear jab mõñãñe. Bõtab, emwij an aolep kiõ jela bwe eor aõ cancer. Kõra eo beleiõ ear lukkun metõk kin an armij ro kennan im kwalok elõñ kajitõk ko kin men in.”

Elañe eo mõtõm ej kajeoñ kãlet ta kamarmir ko ej aikwij bõki, kwon jab mõkõj in kwalok kin ta eo kwonaj kar kõmõne elañe kwar iione wãwen in. Juõn dri jeje etan Lori Hope, eo ear bar or an cancer, ej ba: “Mokta jen am kwalok ñõn e kin jabrewõt ennan ko kin nañinmij eo an, emõnlok elañe kwoj kajitõk iben mokta elañe ekõnan eoroñ ennan kein. Kwoj aikwij kõmõne men in, kinke ilo am jab kile, ennan kein remaroñ kõmetak armij in mõtõm.” Ejjab aolep armij rekõnan kobrõk lemnok ko air kin ennan kein kin kilen kamarmir ko.

Meñe kwoj ebak ñõn armij in, en jab lukkun aitok am ber ilo ien am lolok. Am ber iben elukkun aurõk, bõtab eor ien im eo mõtõm emaroñ jab kõnan bwebwenato. Bwelen kin an mõk ak emõjino ñõn an roñjake ak kennan aitok. Ijo  turãjet, kwon jab kalikar ñõn armij eo bwe kwoj ekaiuriur. Eo mõtõm ej aikwij jela bwe kwoj kea kake e.

Ilo am lemnok kin dri nañinmij eo, kwoj aikwij kajerbal lolokjen im jela kwonam. Ñõn wanjoñok, mokta jen am kepoj jet mõña ko, kwon kajitõk iben ta eo ekõnan mõña. Elañe kwonañinmij, emõnlok elañe kwoj lolok armij in mõtõm bar juõn ien.

Kwon Kõkãtõk

NAN IN KAKABILEK KO JEN BAIBEL:

“Nan ko an juõn ri jelãlokjen remaroñ kejmour juõn armij.”​—JABÕN KENNAN KO 12:18, UBS.

“Ami konono, en ien otemjej ilo joij, im en emwij kejãtok e kin salt.”​—DRI KOLOSSE 4:6.

◼ Elañe ejime am lemnok kin eo mõtõm enañinmij, enaj alikar ilo nan im kõmõn ko am. En jab oktõk am lemnok kin in mõtõm im kwon kememej karkar ko karkarin im rar karuaklok yuk ñõn e. Kwon jab kõtlok bwe nañinmij eo an armij in mõtõm en jelet kõtan eo am iben, bwelen kõmõn bwe en oktak wãwen am kõmõn ñõn e. Elañe kwoj kennan ñõn eo mõtõm einwõt juõn armij eo im ejaje ta eo en kõmõne, bwelen enaj lemnok bwe ejelok men en emaroñ in kõmõne. Roberta, juõn kõra im eor an nañinmij in dri, ej ba: “Kwon kõmõn ñõn ña einwõt am kõmõn ñõn ro jet. Eor aõ nañinmij, bõtab imaroñ bareinwõt kwalok lemnok ko aõ im eor aõ kõnan. Kwon jab watõk ña einwõt juõn armij eo ekaburomõjmõj. Kwon jab kennan ñõn iõ einwõt ñe ibwebwe.”

Kememej bwe ejjab baj nan ko am wõt remaroñ jelet armij eo, ak bareinwõt wãwen am ba nan ko. Bwelen wãwen ainikiõm emaroñ jelet armij eo. Elikin an kar Ernesto jela bwe eor an cancer, juõn mõtõn ear call e im ba: “Ijjab tõmak ke eor am cancer!” Ernesto ej ba: “Wãwen an kar armij in mõta ba nan kein ‘am’ im ‘cancer’ ear lukkun kõmõn bwe in lelñoñ.”

Dri jeje Lori Hope ej bar kwalok juõn wanjoñok: “Kajitõk in ‘Ejet am mour?’ emaroñ lõñ melelen ñõn juõn dri nañinmij. Men in ej wawa ion ainikiõm, wãwen am makõtkit, kõtan eo am iben dri nañinmij eo, wãwen am leloke kajitõk eo, im bareinwõt ien eo kwoj kajitõk. Ilo wãwen kein, kajitõk in emaroñ kainemõn jet dri nañinmij, bõtab emaroñ kõmetak ro jet, im kõmõn bwe ren lelñoñ.”

Juõn dri nañinmij ekõnan bwe ro jet ren kwalok kea, melele, im koutiej. Kwon kalikar ñõn armij in bwe elap an aurõk ibõm im kwonaj jibõñ e elañe ej aikwiji yuk. Rosemary, juõn kõra im eor an nañinmij im ej jelet kamelij eo an, ej ba: “Men eo ear lukkun kõkãtõk iõ ej ke iar roñ an ro mõta jiroñtok iõ bwe rej yokwe iõ im renaj ber im jibõñ ña jekron ta eo enaj walok.”​—Jabõn Kennan Ko 15:23; 25:11.

Kwon Jibõñ

NAN IN KAKABILEK KO JEN BAIBEL:

“Jen jab yokwe ilo nan ak kin loer, a ilo kõmõn im mol.”​—1 JON 3:​18.

◼ Aikwij ko an eo mõtõm renaj oktõklok jen ien eo ear kakõlkõl ñõn ien eo ej jino bõk kilen kamarmir ko. Bõtab, ilo aolepen tõre kein, enaj lap an aikwij jibõñ. Ijellokin am ba, “Elañe eor jabrewõt men en kwoj aikwiji, kwon kab ba,” emõnlok elañe kwoj lukkun kwalok ilo alikar kin ta ko kwomaroñ jibõñ e kaki. Kwomaroñ kajitõk am jibõñ e ñõn kõmat kijen mõña, karreo, kwalkol, aen nuknuk ko an, kaikujkuj, ak kwomaroñ bõklok ñõn jikin taktõ eo an. Erkein ej jet ian men ko im kwomaroñ jibõñ armij in im kwalok bwe kwoj kea. Kwon kõmõn bwe armij eo en liki yuk, im kwon mõkõj ñõn ien. Kwon kajejit kalimur ko am ñõn e.​—Matu 5:​37.

Juõn dri jeje etan Rosanne Kalick ej ba: “Jabrewõt men jej kõmõni ñõn jibõñ eo enañinmij, eor tokjen.” Sílvia, juõn eo ear anjo jen nañinmij in cancer ruo alen, ej errã ilo nan kein ilo an ba: “Elukkun kainemõn iõ ñe ro mõta kajjojo rej bõklok iõ aolep ran ñõn bar juõn bukwon bwe in taktõ. Ilo ial eo am lok, elõñ men ko kimij kennan kaki, im elikin aõ taktõ, aolep ien kimij bwijrõk ilo juõn imõn mõña jidrikdrik. Men in ear jibõñ iõ ñõn aõ iñjake bwe ij einwõt bar mokta.”

 Bõtab, kwon jab lemnok bwe kwojela ta ko eo mõtõm ej aikwiji. Dri jeje in etan Rosanne ej ba: “Aolep ien kwon kajitõk iben ta eo ekõnan.” Ej wõnmanlok wõt im ba: “Ilo am jibõñ armij eo, kwon jab bõk erron men otemjej. Men in emaroñ kõmõn bwe dri nañinmij eo en illu. Elañe kwojjab kõtlok aõ kõmõn jabrewõt men, einwõt kwoj lemnok bwe ejelok men imaroñ kõmõne. Ikõnan bwe in iñjake an or tokja. Ijjab kõnan bwe armij ren watõk iõ einwõt juõn dri nañinmij. Jibõñ iõ ñõn kõmõni men ko imaroñwi.”

Ejelok berre bwe eo mõtõm ekõnan bwe en iñjake an or tokjen. Adilson, eo eor an nañinmij in AIDS, ej ba: “Ñe kwoj nañinmij, kwojjab kõnan bwe armij ro ren kejekron yuk einwõt ñe ejelok tokjõm ak ejelok men en kwomaroñ kõmõne. Kwokõnan bõk kwonam im jibõñ, meñe ilo jerbal ko redrik. Elukkun emõn ar mour elañe jej kile bwe jej maroñ wõt kõmõni jet jerbal ko! Men in ej jibõñ kij ñõn kile bwe eor tokjen mour ko ar. Ikõnan bwe armij ro ren kõtlok bwe in kõmõn bebe, im bwe ren lori. Elañe jej nañinmij, ejjab melelen bwe jeban kõmõni erro ko ar einwõt juõn jemen, ak jinen, ak jabrewõt erro ko jet.”

Kwon Nikniki eo Mõtõm

NAN IN KAKABILEK KO JEN BAIBEL:

“Juõn jeran ej yokwe ien otemjej; im juõn jein im jãtin, e ar lotak bwe en dri jibõñ ilo ien jorran.”​—JABÕN KENNAN KO 17:17.

◼ Elañe kwojjab maroñ lolok eo mõtõm bwelen kin an ettolok ijo jikõm ak kin wãwen ko jet, kwomaroñ call e im bwebwenato iben, jejelok ñõn e, ak email lok ñõn e. Ta ko kwomaroñ jeje kaki? Alan D. Wolfelt, juõn taktõ im ej jibõñ armij rein ej ba: “Kwon jejelok ñõn armij eo kin ien ko remõn im komro kin iben dron. Kwon kalimuri bwe kwonaj bar jejelok . . . bar juõn ien. Inem kwon kajejit kalimur in am.”

Kwon jab bwijrõk jen am rejañe armij in mõtõm im enañinmij, kin am mijõk bwe emaroñ bwir men ko kwoj ba ak kõmõni. Ilo buk eo an, Lori Hope ear je: “Aoleper jej ba nan ko im kõmõn jet men ko im remaroñ jab ekkar ak remaroñ kõmetak ro jet. Ejjab abañ eo in. Abañ eo ej walok elañe kwoj lukkun mijõk bwe enaj or bwir kwonaj kõmõne, kin men in kwoj bõprae am jibõñ armij in im elap an aikwiji yuk.”

Juõn eo mõtõm im elap an nañinmij emaroñ laplok an aikwiji yuk kiõ jen kar mokta. Kwon kamol bwe kwoj juõn “jeran eo ej yokwe.” Jibõñ ko am remaroñ jab jolok abañ eo an, bõtab kwomaroñ jibõñ armij in kwoj yokwe bwe en kijenmij wõt meñe elap an iñtan.

[Kamelele eo itulal]