Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Namɔ Baanyɛ Ajie Mɛi Ni Bolɔɔ Kɛha Yelikɛbuamɔ Lɛ?

Namɔ Baanyɛ Ajie Mɛi Ni Bolɔɔ Kɛha Yelikɛbuamɔ Lɛ?

Namɔ Baanyɛ Ajie Mɛi Ni Bolɔɔ Kɛha Yelikɛbuamɔ Lɛ?

“Nyɔŋmɔ, okɛ okojomɔi lɛ ahã maŋtsɛ lɛ . . . Ejaakɛ eeejie ohiafoi ni bolɔɔ lɛ.”—LALA 72:1, 12.

1. Mɛni David nɔkwɛmɔnɔ lɛ haa wɔkaseɔ yɛ Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ he?

KWƐ bɔ ni wiemɔi nɛɛ, ni eeenyɛ efee akɛ Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema Israel lɛ ji mɔ ni ŋma lɛ woɔ mɔ hewalɛ waa! * Afii komɛi dani ebaaŋma wiemɔi nɛɛ, ekɛ Batsheba fite gbãla ni no sɛɛ lɛ eshwa ehe. Beni David kɛ Batsheba efite gbãla lɛ sɛɛ lɛ, ekpá Nyɔŋmɔ fai akɛ: “Yɛ omusuŋtsɔlɛ falɛ naa lɛ, gbee minɔtɔmɔi lɛ. . . . Ni mihe esha lɛ yɛ mihiɛ daa. . . . Naa, nɔ̃ sha mli afɔ́ mi yɛ, ni esha mli minyɛ ŋɔ mi hɔ yɛ.” (Lala 51:3-7) Yehowa jɛɔ mɔbɔnalɛ mli ekɛ wɔ yeɔ akɛ mɛi ni afɔ́ amɛ yɛ esha mli.

2. Mɛɛ gbɛ nɔ Lala 72 yeɔ ebuaa wɔ?

2 Yehowa le akɛ wɔshihilɛ mli yɛ mɔbɔ. Shi taakɛ agba afɔ shi lɛ, Maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ efɔ lɛ mu lɛ ‘aaajie ohiafoi ni bolɔɔ lɛ, kɛ nɔnalɔ ni bɛ bualɔ lɛ. Eeena ohiafo kɛ mɔ ni efĩ lɛ lɛ mɔbɔ, ni ehere mɛi ni efĩ amɛ lɛ asusumai ayiwala.’ (Lala 72:12, 13) Mɛɛ gbɛ nɔ abaatsɔ ajie wɔ kɛjɛ shihilɛ nɛɛ mli? Lala 72 lɛ haa wɔleɔ. Eyɛ mli akɛ afo lala nɛɛ kɛkɔ David binuu Salomo maŋtsɛyeli lɛ he moŋ, shi ehaa wɔnaa bɔ ni Nyɔŋmɔ Bi Yesu Kristo nɔyeli lɛ baajie adesai kɛjɛ nɔnaa mli.

Efee Kristo Nɔyeli lɛ He Mfoniri

3. Mɛni Salomo bi, ni mɛni Nyɔŋmɔ ha lɛ?

3 Beni David ni no mli lɛ egbɔ lɛ fã ni awó Salomo maŋtsɛ lɛ sɛɛ lɛ, ekɛ gbɛtsɔɔmɔi pɔtɛ̃ɛ komɛi ha lɛ, ni Salomo tsu he nii jogbaŋŋ. (1 Maŋ. 1:32-35; 2:1-3) Sɛɛ mli lɛ Yehowa jie ehe kpo etsɔɔ Salomo yɛ lamɔ mli, ni ekɛɛ: “Bi nɔ ni otaoɔ ni mahão!” Salomo bi nɔ kome pɛ: “Ha otsulɔ toiboo tsui, ní mikɛkojo omaŋ lɛ, koni mayoo nɔ ni hi kɛ nɔ ni ehiii.” Akɛni Salomo nibimɔ lɛ tsɔɔ akɛ eyɛ heshibaa hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ha lɛ nɔ ni ebi lɛ, ni ekɛ eko fata he.—1 Maŋ. 3:5, 9-13.

4. Mɛni nɔyelɔ ko ni hi shi yɛ Salomo nɔyeli beaŋ lɛ wie yɛ Salomo nɔyeli lɛ he?

4 Akɛni Yehowa jɔɔ Salomo hewɔ lɛ, Salomo nɔyeli lɛ ha aná toiŋjɔlɛ kɛ shweremɔ babaoo ni anako eko dã yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ nɔyeli ko shishi. (1 Maŋ. 5:5) Mɛi ni yana bɔ ni Salomo nɔyeli lɛ shwere ha lɛ ateŋ mɔ kome ji Sheba maŋnyɛ lɛ, kɛ esafo babaoo lɛ. Ekɛɛ Salomo akɛ: ‘Ohe saji ni minu yɛ mi diɛŋtsɛ mishikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔkwale ni. Jeee emli fã tete agba mi lɛ. Onilee kɛ oshweremɔ lɛ fa aahu fe yijiemɔ ni minu lɛ tete.’ (1 Maŋ. 10:1, 6, 7) Shi Yesu le nii kwraa fe Salomo, no hewɔ ni enyɛ ewie kɛkɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: “Naa, mɔ ni fe Salomo yɛ biɛ” lɛ.—Mat. 12:42.

Salomo Kpeteŋkpele lɛ Baaha Wɔhe Ajɔ Wɔ

5. Mɛni Lala 72 haa wɔnaa, ni mɛni nibii ni Yesu fee lɛ ha ana?

5 Agbɛnɛ nyɛhaa wɔpɛia Lala 72 lɛ mli koni wɔna jɔɔmɔi ni Yesu Kristo ni ji Salomo Kpeteŋkpele lɛ nɔyeli lɛ kɛbaaba. (Nyɛkanea Lala 72:1-4.) Lala nɛɛ haa wɔnaa bɔ ni Yehowa naa e-Bi Yesu Kristo, ni ji “Hejɔlɛ lumɔ” lɛ ‘lumɔyeli lɛ’ ehaa. (Yes. 9:5, 6) Yɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ shishi lɛ, Salomo Kpeteŋkpele lɛ ‘baaye nɔ̃nalɔi asane eha amɛ, ni ebaahere ohiafoi abii ayiwala.’ Ekɛ jalɛ baaye nɔ, ni ekɛ toiŋjɔlɛ aaaba. Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, nibii ni efee lɛ ha ana nɔ ni ebaafee yɛ afii akpe ni ekɛbaaye nɔ lɛ mli.—Kpoj. 20:4.

6. Mɛni Yesu fee ni haa wɔnaa jɔɔmɔi ni Maŋtsɛyeli lɛ kɛbaaba?

6 Susumɔ nibii komɛi ni Yesu Kristo fee ni haa wɔnaa nɔ ni ebaatsu eha adesai kɛwo Lala 72 lɛ obɔ lɛ he okwɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ gbɛ nɔ ni etsɔ ejie musuŋtsɔlɛ kpele kpo etsɔɔ mɛi ni naa nɔ lɛ taa wɔtsuiiaŋ waa. (Mat. 9:35, 36; 15:29-31) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nuu ko ni miiye kpiti lɛ tsi bɛŋkɛ Yesu ni ekpá lɛ fai akɛ: “Kɛji oosumɔ lɛ, ooonyɛ oha mihe atse.” Yesu ha lɛ hetoo akɛ: “Miisumɔ, ohe atse!” Kɛkɛ ni nuu lɛ he wa lɛ! (Mar. 1:40-42) Sɛɛ mli lɛ, Yesu kɛ yoo okulafo ko ni binuu koome ni eyɔɔ lɛ egbo lɛ kpe. Yesu ‘musuŋ tsɔ lɛ’ ni ekɛɛ: “Tee shi!” ni yoo lɛ binuu lɛ te shi. Eba wala mli ekoŋŋ!—Luka 7:11-15.

7, 8. Mɛɛ nibii komɛi Yesu fee kɛtsɔɔ akɛ eyɛ hewalɛ ni akɛtsaa hela?

7 Yehowa ha Yesu hewalɛ ni ekɛfee naakpɛɛ nii. Nɔ ni ba yɛ “yoo ko ni he yeɔ kɛ lá fɔsemɔ afii nyɔŋma kɛ enyɔ” lɛ gbɛfaŋ lɛ feɔ enɛ faŋŋ. Eyɛ mli akɛ “ena nɔ babaoo yɛ tsofatsɛmɛi pii adɛŋ, ni efite edɛŋ nii fɛɛ” moŋ, shi wu moŋ hela lɛ woɔ. Yoo lɛ tsɔ mɛi pii ateŋ ni eyata Yesu he—shi kɛ yoo ko ni “he hoɔ lá” ta mɔ ko he lɛ, eku Mla lɛ mli. (3 Mose 15:19, 25) Yesu yɔse akɛ hewalɛ ko eje emli, no hewɔ lɛ ebi akɛ: “Namɔ ta mitade lɛ he lɛ.” Akɛni yoo lɛ “miishe gbeyei ni ehe miikpokpo” hewɔ lɛ, “eba ebakula shi yɛ ehiɛ, ni ekɛɛ lɛ anɔkwale lɛ fɛɛ.” Beni Yesu yɔse akɛ Yehowa etsa yoo lɛ, ejɛ mlihilɛ mli ekɛɛ lɛ akɛ: “Biyoo ohemɔkɛyeli eha ohe ewao; yaa yɛ hejɔlɛ mli, ni ohela lɛ aaajɔo.”—Mar. 5:25-27, 30, 33, 34.

8 Jeee akɛ hewalɛ ni akɛtsaa mɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha Yesu lɛ ha helatsɛmɛi ahe wa amɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ ená hewalɛ kpele yɛ mɛi ni na lɛ hu anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ beni Yesu tsá mɛi dani eha e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni ehe gbɛ́i waa lɛ, mɛi ni na lɛ ateŋ mɛi babaoo ná miishɛɛ waa. (Luka 6:17-19) Beni Yohane Baptisilɔ lɛ tsu mɛi enyɔ koni amɛyabi Yesu akɛ Lɛ ji Mesia lɛ lo lɛ, amɛna Yesu ni ‘eetsa mɛi pii ahelai kɛ amɛhejaramɔi kɛ mumɔi fɔji, ni mɛi pii hu ni eshwila lɛ, eeha amɛmiina nii.’ Kɛkɛ ni Yesu kɛɛ mɛi enyɔ lɛ akɛ: “Nyɛyaa ni nyɛyagbaa Yohane nibii ni nyɛna ni nyɛnu lɛ, akɛ shwilafoi miina nii, obubuafoi miinyiɛ, kpitiyelɔi ahe miitse, toimulɔi miinu nii, gbohii miite shi, aajaje sanekpakpa lɛ aatsɔɔ ohiafoi.” (Luka 7:19-22) Kwɛ bɔ ni sane nɛɛ baawo Yohane hewalɛ waa eha!

9. Mɛni naakpɛɛ nii ni Yesu fee lɛ feɔ he mfoniri?

9 Anɔkwa sane ji akɛ, mɛi ni Yesu tsa amɛ beni esɔmɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe jɔ amɛ be kukuoo ko kɛkɛ. Mɛi ni etsá amɛ loo etee amɛ shi lɛ gboi yɛ sɛɛ mli. Shi naakpɛɛ nii ni Yesu fee beni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ feɔ naanɔ heyeli ni adesai baaná yɛ e-Mesia nɔyeli lɛ shishi lɛ he mfoniri.

Etsɛŋ, Shikpɔŋ lɛ nɔ Fɛɛ Baatsɔ Paradeiso!

10, 11. (a) Jɔɔmɔi ni Maŋtsɛyeli lɛ kɛbaaba lɛ baahi shi kɛyashi mɛɛ be, ni te Yesu nɔyeli lɛ baaji aha tɛŋŋ? (b) Namɔ kɛ Kristo baahi Paradeiso, ni mɛni baaha ehi shi kɛya naanɔ?

10 Bo lɛ feemɔ bɔ ni shihilɛ yɛ Paradeiso yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baaji aha lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔŋ okwɛ. (Nyɛkanea Lala 72:5-9.) Mɛi ni jáa anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ baahi wala mli yɛ Paradeiso kɛyashi beni hulu kɛ nyɔŋtsere bɛ dɔŋŋ—hɛɛ, amɛbaahi shi kɛya naanɔ! Maŋtsɛ Yesu Kristo baaha amɛhe ajɔ amɛ, “taakɛ nyɔŋmɔ nɛɔ shwieɔ ŋa ni asaa enɔ jwɛi lɛ nɔ lɛ, tamɔ nyɔŋmɔ tueɔ eshwieɔ shikpɔŋ nɔ lɛ.”

11 Beni ofeɔ be mli ni abaawo lala nɛɛ obɔ lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔŋ lɛ, aso hiɛnɔkamɔ ni oyɔɔ akɛ obaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ ni etsɔ paradeiso nɔ lɛ etaaa otsuiŋ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ efɔŋfeelɔ ni asɛŋ lɛ lɛ ná miishɛɛ waa beni Yesu kɛɛ lɛ akɛ: “Okɛ mi aaahi Paradeiso!” lɛ. (Luka 23:43) Abaaha nuu nɛɛ aba wala mli ekoŋŋ yɛ Yesu Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli. Kɛ́ ekpɛlɛ Kristo nɔyeli lɛ nɔ lɛ, ebaanyɛ ehi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ miishɛɛ mli ní hela mɔɔɔ lɛ dɔŋŋ.

12. Yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ shishi lɛ, mɛɛ hegbɛ mɛi ni ejaaa ni abaatee amɛshi lɛ baaná?

12 Yɛ Yesu Kristo ni ji Salomo Kpeteŋkpele lɛ nɔyeli lɛ shishi lɛ, “jalɔ aaafrɔke,” ni tsɔɔ akɛ eeeshwere. (Lala 72:7) Kɛkɛ lɛ Kristo suɔmɔ lɛ kɛ emlihilɛ lɛ baafa babaoo, taakɛ eji beni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Yɛ jeŋ hee ni Nyɔŋmɔ ewo he shi lɛ mli lɛ, abaajɛ suɔmɔ mli aha “mɛi ni ejaaa” ní abaatee amɛ shi lɛ po hegbɛ koni amɛhi shi yɛ Yehowa shishitoo mlai anaa, koni amɛhi shi kɛya naanɔ. (Bɔf. 24:15) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ aŋmɛŋ mɛi ni baakpoo akɛ amɛbaahi shi yɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai anaa lɛ gbɛ ni amɛya nɔ amɛhi shi ní amɛfite toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ ni yɔɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ.

13. Nɛgbɛ Maŋtsɛyeli lɛ baaye nɔ kɛyashi, ni mɛni hewɔ toiŋjɔlɛ ni ekɛbaaba lɛ sɛɛ efoŋ lɛ?

13 Taakɛ lala ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ tsɔɔ lɛ, Salomo Kpeteŋkpele lɛ nɔyeli lɛ baakpele shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. Lala lɛ kɛɔ akɛ: “Eeeye nɔ kɛaajɛ ŋshɔ nɔ kɛaatee ŋshɔ nɔ, ni kɛaajɛ [Eufrate] faa lɛ naa kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ. Ŋa lɛ nɔ bii lɛ aaakoto lɛ, ni ehenyɛlɔi lɛ aaalɛmɔ sũ.” (Lala 72:8, 9) Hɛɛ, Yesu Kristo baaye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. (Zak. 9:9, 10) Mɛi ni hiɛ sɔɔ enɔyeli lɛ kɛ emli jɔɔmɔi lɛ baajɛ amɛsuɔmɔ mli ‘amɛkoto lɛ,’ loo amɛba amɛhe shi amɛha lɛ. Shi eshafeelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ, aaafolɔ amɛ ashwie, kɛ́ ‘amɛye afii oha pɛ’ po. (Yes. 65:20) ‘Amɛaalɛmɔ sũ.’

Enuɔ He Ehaa Wɔ

14, 15. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yesu le bɔ ni adesai nuɔ he amɛhaa, ni “eeejie ohiafoi ni bolɔɔ lɛ”?

14 Adesai eshafeelɔi anii yɛ mɔbɔ naakpa, ni yelikɛbuamɔ he miihia amɛ waa. Shi hiɛnɔkamɔ yɛ kɛha wɔ. (Nyɛkanea Lala 72:12-14.) Yesu, ni ji Salomo Kpeteŋkpele lɛ nuɔ he ehaa wɔ ejaakɛ ele akɛ wɔyeee emuu. Kɛfata he lɛ, Yesu na nɔ̃ yɛ jalɛ hewɔ, ni Nyɔŋmɔ ŋmɛ gbɛ koni ekome etsɔ jaramɔ shihilɛi amli. Hɛɛ, Yesu he jara lɛ aahu akɛ “ehe latsaa tsɔ̃ tamɔ lákulibii ni tsereɔ shwieɔ shi”! (Luka 22:44) Sɛɛ mli beni asɛŋ lɛ yɛ sɛŋmɔtso lɛ nɔ lɛ, ebo kɛ gbee ni wa ekɛɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, mi-Nyɔŋmɔ, mɛɛba okwa mi?” (Mat. 27:45, 46) Eyɛ mli akɛ Yesu na nɔ̃ waa, ni agbɛnɛ hu Satan bɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni eeenyɛ koni eha etse Yehowa hiɛ atua moŋ, shi Yesu ye Yehowa Nyɔŋmɔ anɔkwa.

15 Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yesu naa wɔpiŋmɔi lɛ, ni “eeejie ohiafoi ni bolɔɔ lɛ, kɛ nɔnalɔ ni bɛ bualɔ lɛ.” Tamɔ bɔ ni Yesu Tsɛ lɛ feɔ lɛ, Yesu hu baajɛ esuɔmɔ mli esusu mɛi ahe, ni ‘ebaabo ohiafoi atoi,’ ní ‘etsá mɛi ni amɛtsuii ekumɔ lɛ, ní efimɔ amɛpilamɔi lɛ anɔ.’ (Lala 69:34; 147:3) Akɛni ‘aka Yesu yɛ nibii fɛɛ gbɛfaŋ tamɔ wɔ’ hewɔ lɛ, ebaanyɛ ‘enu wɔgbedemɔi lɛ ahe eha wɔ.’ (Heb. 4:15) Kwɛ bɔ ni eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ amrɔ nɛɛ, Maŋtsɛ Yesu Kristo miiye nɔ yɛ ŋwɛi, ni eyɛ he miishɛɛ waa akɛ eeefo adesai anɔnaa sɛɛ!

16. Mɛni ha Salomo nyɛ enu he eha eshishibii lɛ?

16 Akɛni Salomo ji nilelɔ, ni eyɛ sɛɛyoomɔ hewɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ‘ena ohiafo mɔbɔ.’ Kɛfata he lɛ, yɛ ewala beaŋ fɛɛ lɛ, ekɛ shihilɛi babaoo ni yɔɔ mɔbɔ ni haa mɔ haoɔ waa kpe. Enyɛmi nuu Amnon to enyɛmi yoo Tamar kabonaa, ni Salomo nyɛmi nuu Absalom ha agbe Amnon yɛ efɔŋ nɛɛ hewɔ. (2 Sam. 13:1, 14, 28, 29) Absalom shɔ̃ David maŋtsɛyeli lɛ kɛjɛ edɛŋ, shi eyayeee omanye, ni Yoab gbe Absalom. (2 Sam. 15:10, 14; 18:9, 14) Sɛɛ mli lɛ, Salomo nyɛmi nuu Adonia ka akɛ eeeŋɔ maŋtsɛyeli lɛ. Eji eye omanye kulɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ ebaaha agbe Salomo. (1 Maŋ. 1:5) Wiemɔi ni Salomo kɛtsu nii yɛ sɔlemɔ mli beni agbeleɔ Yehowa sɔlemɔwe lɛ naa lɛ tsɔɔ akɛ Salomo nuɔ adesai anɔnaa shishi. Maŋtsɛ lɛ sɔle eha eshishibii lɛ akɛ: ‘Amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ le lɛ diɛŋtsɛ ehaomɔ kɛ emanehulu. Yehowa ŋɔɔ ofa, ní owo mɔ fɛɛ mɔ nyɔmɔ yɛ enifeemɔ nii lɛ fɛɛ naa.’—2 Kron. 6:29, 30.

17, 18. Mɛɛ amanehulu Nyɔŋmɔ tsuji lɛ ateŋ mɛi komɛi damɔɔ naa, ni mɛni yeɔ ebuaa amɛ yɛ enɛ feemɔ mli?

17 Ekolɛ ‘wɔ diɛŋtsɛ wɔmanehulu’ lɛ jɛ nibii komɛi ni ba yɛ wɔshihilɛ mli be ko ni eho lɛ hewɔ. Yehowa Odasefonyo ko ni atsɛɔ lɛ Mary, * ni eye fe afii 30 shi enako afii 40 lɛ ŋma akɛ: “Miyɛ yiŋtoi pii ahewɔ ni esa akɛ maná miishɛɛ, shi bei pii lɛ, mitsutsu shihilɛ lɛ feɔ mi hiɛgbele, ni ehaa minuɔ he akɛ misaaa. Enɛ haa miwerɛ hoɔ mihe waa, ni bei pii lɛ mifoɔ, oookɛɛ nyɛ kpaakpa nyɛ ni mifee nibii nɛɛ. Amrɔ nɛɛ po lɛ, nibii ni mifee be ko ni eho, ni etɛŋ yɛ mijwɛŋmɔŋ lɛ haa mihenilee gbaa minaa, ni minuɔ he akɛ mihe bɛ sɛɛnamɔ kwraa.”

18 Nyɔŋmɔ tsuji lɛ ateŋ mɛi babaoo nuɔ he nakai nɔŋŋ, shi mɛni baanyɛ aye abua amɛ koni amɛná hewalɛ kɛdamɔ naa? Mary kɛɛ akɛ: “Amrɔ nɛɛ, nanemɛi kpakpai kɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ haa mináa miishɛɛ. Agbɛnɛ hu, mibɔɔ mɔdɛŋ mikɛ mijwɛŋmɔ maa Yehowa shiwoi kɛha wɔsɛɛ lɛ anɔ, ni miyɛ nɔmimaa akɛ bolɔmɔ ni mibolɔɔ kɛha yelikɛbuamɔ lɛ baatsɔ nyamɔ sɔŋŋ.” (Lala 126:5) Esa akɛ wɔná hiɛnɔkamɔ yɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ kɛduro wɔ, ni ji e-Bi ni ewó lɛ Nɔyelɔ lɛ mli. Agba kɛkɔ ehe akɛ: “Eeena ohiafo kɛ mɔ ni efĩ lɛ lɛ mɔbɔ, ni ehere mɛi ni efĩ amɛ lɛ asusumai ayiwala. Eeekpɔ̃ amɛsusuma kɛaajɛ fĩfĩamɔ kɛ yiwalɛ mli, ni amɛlá jara aaawa yɛ ehiɛ.” (Lala 72:13, 14) Kwɛ bɔ ni wiemɔi nɛɛ haa wɔtsui nyɔɔ wɔmli!

Jeŋ Hee ni Jɔɔmɔi Babaoo Yɔɔ Mli Kã Wɔhiɛ

19, 20. (a) Taakɛ atsɔɔ yɛ Lala 72 lɛ, mɛɛ naagba Maŋtsɛyeli lɛ baatsu he nii? (b) Namɔ titri sa yijiemɔ yɛ Kristo nɔyeli lɛ hewɔ, ni te onuɔ he ohaa tɛŋŋ yɛ nɔ ni enɔyeli lɛ baatsu lɛ he?

19 Shikome ekoŋŋ lɛ, feemɔ bɔ ni adesai ni feɔ nɔ ni ja lɛ ashihilɛ baaji aha yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee ni Salomo Kpeteŋkpele lɛ baaye nɔ lɛ mli lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔŋ okwɛ. Awo wɔ shi akɛ: “Shikpɔŋ lɛ nɔ aaaba abele babaoo kɛyashwie gɔji lɛ ayiteaŋ.” (Lala 72:16) Akɛni afɔɔɔ abele dumɔ yɛ gɔji ayiteaŋ hewɔ lɛ, wiemɔi nɛɛ maa nɔ mi akɛ shikpɔŋ lɛ baaba nii babaoo. Shikpɔŋ lɛ aaaba nii “tamɔ Lebanon,” ni ji he ko ni yɛ Salomo nɔyeli lɛ beaŋ lɛ nii baa waa yɛ jɛmɛ lɛ. Bo lɛ, susumɔ he okwɛ! Hɔmɔ baŋ dɔŋŋ, mɔ fɛɛ mɔ baaná niyenii kpakpa eye! Yɛ nakai beaŋ lɛ, akɛ “fɔ nii” baaŋmɛ mɔ fɛɛ mɔ okpɔlɔ.—Yes. 25:6-8; 35:1, 2.

20 Namɔ sa yijiemɔ yɛ jɔɔmɔi nɛɛ fɛɛ ahewɔ? Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji Naanɔ Maŋtsɛ kɛ Jeŋ Fɛɛ Nɔyelɔ lɛ ji mɔ titri ni sa yijiemɔ lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ yɛ nakai beaŋ lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaafee ekome, ní wɔkɛ miishɛɛ alá lala ni ŋɔɔ ni taa mɔ tsuiŋ nɛɛ naagbee wiemɔi lɛ akɛ: “Egbɛ́i lɛ [ni ji Maŋtsɛ Yesu Kristo gbɛ́i lɛ] aaakã shi kɛaatee naanɔ; gbii abɔ ni hulu yɔɔ nɛɛ egbɛ́i lɛ aaagbala niji, ni aaajɔɔ gbɔmɛi yɛ emli; jeŋmaji fɛɛ aaakafo lɛ. Yijiemɔ ahã Yehowa, Nyɔŋmɔ ni ji Israel Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni lɛ ekome too efeɔ naakpɛɛ nii lɛ, ni aaajie enunyam gbɛ́i lɛ yi kɛaatee naanɔ, ni shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ aaayi tɔ kɛ enunyam lɛ! Amen, Amen.”—Lala 72:17-19.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 1 Eyɛ mli akɛ Lala 72 lɛ hiɛkpamɔ wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ “Salomo lala” moŋ, shi David ji mɔ ni fo lala nɛɛ taakɛ naagbee kuku lɛ tsɔɔ lɛ.

^ kk. 17 Atsake gbɛ́i lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni gbalɛ ni yɔɔ Lala 72 lɛ fee he mfoniri?

• Namɔ ji Salomo Kpeteŋkpele lɛ, ni nɛgbɛ ebaaye nɔ kɛyashi?

• Te jɔɔmɔi ni agba yɛ Lala 72 lɛ haa onuɔ he ohaa tɛŋŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Mɛni shweremɔ ni tee nɔ yɛ Salomo nɔyeli lɛ shishi lɛ fee he mfoniri?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 32]

Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa koni wɔná wala yɛ Paradeiso yɛ Salomo Kpeteŋkpele lɛ nɔyeli lɛ shishi