Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nnganyi udi mua kusungila bantu badi balomba dikuatshisha?

Nnganyi udi mua kusungila bantu badi balomba dikuatshisha?

Nnganyi udi mua kusungila bantu badi balomba dikuatshisha?

‘Wewe Nzambi, upeshe mukalenge kulumbulula kuebe kuakane, bualu bua neapandishe mukengedi wa bintu padilaye kudiye.’​—MUS. 72:1, 12.

1. Bualu buvua buenzekele Davidi budi butulongesha tshinyi bua luse lua Nzambi?

MÊYI aa adi akolesha ku muoyo ne bidi bimueneka ne: Davidi Mukalenge wa Isalele ke uvua muafunde. Bidimu bia bungi kumpala kua kuafundaye, uvua ne kanyinganyinga kakole bualu uvua muende masandi ne Beta-sheba. Musangu au, Davidi wakasengelela Nzambi ne: ‘Ku divulangana dia luse luebe, unjimijile matomboka anyi. Mona, ngakaledibua mu dipambuka, ne mu bubi mamuanyi wakangimita munda muende.’ (Mus. 51:1-5) Yehowa utu utuenzela malu ne luse bualu mmumanye ne: tudi bapiane bubi.

2. Musambu wa 72 udi utuambuluisha ku tshinyi?

2 Yehowa mmumanye lutatu lutudi nalu bua bubi butudi bapiane. Kadi anu mukavua Bible muambe, Mukalenge muela manyi wa Nzambi ‘neapandishe mukengedi wa bintu padilaye kudiye, neapandishe muntu mupele udi kayi ne mukuatshishi. Neafuile udi mutekete ne udi ukengela dikuatshisha luse, neasungile mioyo ya bakengedi.’ (Mus. 72:12, 13) Mmushindu kayi wasungilabu bantu? Musambu wa 72 udi utumvuija muenzekabi. Musambu eu udi wakula bua bukalenge bua Solomo muana wa Davidi ne udi uleja muikala bukalenge bua Yezu Kristo Muana wa Nzambi ne bua kusungila bantu ku makenga.

Mundidimbi wa bukokeshi bua Kristo

3. Mbualu kayi buvua Solomo mulombe? Nzambi wakamupesha tshinyi?

3 Panyima pa Davidi ukavua mununu mumane kuambila bantu bua kutekabu Solomo mukalenge, wakalua kuambila Solomo malu masunguluke avuaye ne bua kutumikila ne muoyo mujima. (1 Bak. 1:32-35; 2:1-3) Pashishe, Yehowa wakamuenekela Solomo mu tshilota ne kumuambila ne: ‘Ulombe tshindi mua kukupa.’ Ke Solomo kumulomba anu bualu bumue ne: ‘Upe muntu webe mutshima wa lungenyi bua kulumbuluila nawu bantu bebe ne bua meme kumanya bua kujingulula pankatshi pa malu mimpe ne malu mabi.’ Bu muvua Solomo mulomba bualu ebu ne didipuekesha, Nzambi wakamupesha tshivuaye mulombe, kumutentekela ne bikuabu.​—1 Bak. 3:5, 9-13.

4. Ntshinyi tshivua mukalenge mukuabu wa mu tshikondo tshia Solomo mumuambile bua bukalenge buende?

4 Bu muvua Yehowa mubeneshe Solomo, bukalenge buende buakapetesha bantu ditalala ne bubanji bivuabu kabayi banji kupeta mu bukokeshi bua mukalenge nansha umue. (1 Bak. 4:25) Munkatshi mua bantu bavua balue kumona muvua Solomo ukokesha, muvua mukalenge mukaji wa ku Sheba uvua mulue ne tshisumbu tshia bantu bende. Wakambila Solomo ne: ‘Lumu lungakumvua mu buloba buanyi lua bienzedi biebe ne lungenyi luebe luakadi lulelela. Bakangambila anu tshitupa tshia mêyi; lungenyi luebe ne bubanji buebe bidi bipita lumu lungakumvua bunene.’ (1 Bak. 10:1, 6, 7) Bushuwa Yezu uvua muleje muvuaye ne meji a bungi kupita Solomo, ne wakambilamu pavuaye udiamba ne: ‘Monayi, udi mutambe Solomo udi apa.’​—Mat. 12:42.

Ditalala mu bukokeshi bua Solomo Munene

5. Musambu wa 72 udi utuleja tshinyi? Udi uleja malu kayi enzeka kumpala eku?

5 Tukonkononayi malu adi mu Musambu wa 72 bua tumanye masanka atuapeta mu bukokeshi bua Yezu Kristo udi muikale Solomo Munene. (Bala Musambu wa 72:1-4.) Musambu eu udi uleja mudi Yehowa umvua bua “bukokeshi” bua Muanende Yezu Kristo udi muikale ‘Mukalenge wa ditalala.’ (Yesh. 9:6, 7) Ku bulombodi bua Nzambi, Solomo Munene ‘nealumbuluile bapele ne neasungile bana ba badi bakengela bintu.’ Bukokeshi buende nebuikale bua ditalala ne buakane. Pavuaye pa buloba, Yezu wakenza malu avua aleja tshienzaye mu bukokeshi bua bidimu tshinunu.​—Buak. 20:4.

6. Mmalu kayi akenza Yezu avua aleja tshienzaye mu bukokeshi buende?

6 Tukonkononayi amue malu avua Yezu Kristo muenze adi atuleja tshienzelaye bantu bua kukumbaja Musambu wa 72. Mushindu uvuaye umvuila bantu bavua bakenga luse udi utulenga ku muoyo bikole. (Mat. 9:35, 36; 15:29-31) Tshilejilu, muntu uvua ukenga ne disama dia nsudi wakaya kudi Yezu ne kumusengelela ne: ‘Biwasua kuenza nunku, udi mumanye mua kundengeja.’ Yezu wakamuandamuna ne: ‘Ndi musue, wikale mulengejibue.’ Disama dia muntu au diakajika. (Mâko 1:40-42) Pashishe Yezu wakasambakena ne mukaji wa mu lufuila uvua mufuishe muanende wa balume mulela umue. Yezu “wakamufua luse” ne kumuambila ne: “Bika,” ne muana au kubikaye ku lufu.​—Luka 7:11-15.

7, 8. Ngamue malu kayi avua Yezu muenze avua aleja ne: uvua ne bukole bua kuondopa?

7 Yehowa wakapesha Yezu bukole bua kuenza bishima. Ke tshitudi tumuenena ku tshilejilu tshia ‘mukaji wakadi ne disama dia mashi apatuka bidimu dikumi ne bibidi.’ Nansha muvua ‘banganga buka ba bungi batamba kumukengesha, wakanyanga bintu biende bionso,’ kadi disama diende divua anu dienda dikola. Mukaji au wakadifinya mu musumba wa bantu ne kulenga Yezu nansha muvua mikenji ikandika mukaji uvua ‘umona katshetshi’ anyi tshijila bua kulenga bantu. (Lew. 15:19, 25) Yezu wakumvua ne: bukole kampanda mbupatuke munda muende ne kuebejaye bua kumanya uvua mumulenge. Mukaji au ‘wakatshina, wakazakala, wakalua, wakatua binu kumpala kuende ne kumuambila malu onso bulelela.’ Pakamona Yezu ne: Yehowa mmuondope mukaji au, kakamukanyina to, kadi wakamuambila ne dîyi dimpe ne: ‘Muananyi, ditabuja diebe diakukusungila; uye biebe talala, wikale musangale ku disama diebe.’​—Mâko 5:25-27, 30, 33, 34.

8 Bukole buvua Nzambi mupeshe Yezu bua kuondopa bavua basama buvua kabidi bukemesha bantu bavua bamumona wenza bishima. Tshilejilu, bantu ba bungi bakakema pakamonabu Yezu wondopa bantu kumpala kua kuenzaye muyuki wende muende lumu wa pa mukuna. (Luka 6:17-19) Pavua Yone Mubatiji mutume bayidi bende babidi bua kujadika bikala Yezu uvua Masiya, bakamusangana ‘wondopa bantu ba bungi mabedi abu ne masama abu makole, ubumushila nyuma mibi, utabeja mêsu a ba bungi bakadi bafofo.’ Ke Yezu kuambila bayidi babidi abu ne: ‘Ndayi nuambile Yone malu anuakumona ne anuakumvua ne: Bafofo badi batabala, balema badi benda, bena nsudi badi balengejibua, bena mapapa badi bumvua, bafue badi babishibua ku lufu, badi bambila bapele lumu luimpe lua Nzambi.’ (Luka 7:19-22) Kakuyi mpata Yone wakakola ku muoyo bikole pakumvuaye malu aa.

9. Bishima bivua Yezu muenze bivua bileje tshinyi?

9 Bushuwa, bishima bivua Yezu muenze pa buloba biakambuluisha bantu anu bua tshitupa tshîpi bualu bantu bavuaye muondope ne bavuaye mubishe ku lufu, bakalua anu kufua. Kadi bishima biende bivua bileja muasungilaye bantu bua kashidi mu bukalenge buende bua Masiya.

Buloba bujime nebulue mparadizu

10, 11. (a) Masanka atuapeta mu Bukalenge bua Nzambi neikaleku bua matuku anga? Bukokeshi bua Yezu nebuikale mushindu kayi? (b) Nnganyi wikala ne Yezu mu mparadizu? Ntshinyi tshienzaye bua kushala ne muoyo tshiendelele?

10 Tetabi kumona mu lungenyi muikala nsombelu mu mparadizu pa buloba. (Bala Musambu wa 72:5-9.) Batendeledi ba Nzambi umuepele mulelela nebikale ne muoyo wa kashidi mu mparadizu anu bu mutu dîba ne ngondo bikalaku pabi bua kashidi. Mukalenge Yezu Kristo neakoleshe bantu anu ‘bu mvula udi uloka pa mashinde makoshibue, bu mvula ya tunsense idi imiamina mâyi pa buloba.’

11 Paudi ufuanyikija mu lungenyi luebe dikumbana dia musambu eu, kuenaku umvua muoyo webe uzuka bua kuikala ne muoyo wa kashidi mu mparadizu pa buloba anyi? Bulelela, muenzavi uvuabu bapopele ku mutshi wakasanka bikole pakamuambila Yezu ne: ‘Wewe newikale nanyi mu mparadizu.’ (Luka 23:43) Mu bukokeshi bua bidimu tshinunu, muntu au neabishibue. Yeye mutumikile bumfumu bua Kristo, neapete muoyo wa kashidi pa buloba, bupuangane ne disanka.

12. Bantu babi babishibue mu bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Kristo, nebikale ne mushindu wa kuenza tshinyi?

12 Mu bukokeshi bua Yezu Kristo udi Solomo Munene, “bantu bakane nebikale ne diakalengele,” mbuena kuamba ne: nebaye kumpala mu malu abu onso. (Mus. 72:7) Kristo neanange bantu ne neabenzele malu mimpe bikole anu muvuaye muenze pavuaye pa buloba. Mu bulongolodi bupiabupia budi Nzambi mulaye, nansha bantu “babi” babishibue nebikale ne mushindu wa kuenza malu adi umvuangana ne mikenji ya Yehowa bua kushalabu ne muoyo. (Bien. 24:15) Kadi bantu babenga kutumikila mikenji ya Nzambi, Yehowa kakuitaba bua kubalekela ne muoyo bua kunyangabu ditalala ne bupole bia mu bulongolodi bupiabupia to.

13. Yezu neakokeshe too ne penyi? Bua tshinyi ditalala dia Bukalenge buende kadiakushikila?

13 Mêyi adi alonda aa adi aleja bualabale bua bukokeshi bua Solomo Munene, bualu adi amba ne: ‘Yeye neikale ne bukokeshi ku mâyi manene too ne ku mâyi manene makuabu, ne ku Musulu wa Pelata too ne ku mfudilu kua buloba. Badi bashikame mu tshipela nebinyike mitu yabu kumpala kuende, ne badi nende lukuna nebalake dimfuenkenya dia buloba.’ (Mus. 72:8, 9) Eyowa, Yezu Kristo neakokeshe buloba bujima. (Zek. 9:9, 10) Bantu badi banyisha bumfumu buende ne masanka abu ‘nebinyike mitu yabu’ bua kukokela ku budisuile. Kadi, benji ba malu mabi badi kabayi banyingalala nebabutudibue, nansha bikalabu bakavua ne “bidimu lukama.” (Yesh. 65:20) ‘Nebalake dimfuenkenya dia buloba.’

Yezu udi utumvuila luse

14, 15. Ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: Yezu mmumanye lutatu ludi nalu bantu? Ntshinyi tshidi tshituleja ne: ‘neapandishe mukengedi wa bintu padilaye kudiye’?

14 Bantu bena mapanga bonso badi mu lutatu lua bungi ne badi bakeba diambuluisha. Diakalenga, Nzambi mmutulaye bua kutuambuluisha. (Bala Musambu wa 72:12-14.) Yezu udi muikale Solomo Munene udi utumvuila luse bualu mmumanye bimpe lutatu lutudi nalu bualu tudi bapange bupuangane. Yezu wakakenga kabidi bualu uvua munange buakane, ne Nzambi wakitaba bua kupetaye ntatu ne kuyitantamena. Bua bukole bua dikenga divua Yezu mupete, bisululu anyi ‘luanga luakapatuka mamata manene pambidi pende bu mashi amata panshi.’ (Luka 22:44) Pashishe pavuaye ku mutshi wa makenga, wakela dîyi wamba ne: “Nzambi wanyi, Nzambi wanyi, wakundekela tshinyi?” (Mat. 27:45, 46) Nansha muvuaye mupete makenga a mishindu yonso, ne muvua Satana muenze muende muonso bua kumufikisha ku dilekela Yehowa, Yezu wakashala anu mulamate Yehowa Nzambi.

15 Tudi ne bua kuikala bashindike ne: Yezu mmumone makenga etu ne ‘neapandishe mukengedi wa bintu padilaye kudiye, neapandishe muntu mupele udi kayi ne mukuatshishi.’ Bu mudi Yezu uditeka pa muaba wetu ne dinanga bu Tatuende, ‘neumvue dîyi dia badi bakengela bintu’ ne ‘neakoleshe badi ne mitshima minyingalale, neajingile bilulu pa mputa yabu.’ (Mus. 69:33; 147:3) Yezu ‘neakenge netu mu matekete etu’ bualu ‘wakateyibua mu malu onso muomumue atudi tuteyibua nawu.’ (Eb. 4:15) Tudi ne disanka dia bungi bualu tudi bamanye ne: Mukalenge Yezu Kristo ukadi ukokesha mu diulu ne mmuindile ne muoyo kulukulu bua kusungila bantu ku ntatu yabu.

16. Bua tshinyi Solomo uvua umvuila bantu bavuaye ukokesha luse?

16 Bu muvuaye ne meji ne busunguluji, Solomo ‘wakafuila uvua mutekete ne uvua ukengela dikuatshisha luse.’ Pabi, uvua mupete ntatu mikole mu nsombelu wende. Tshilejilu, muanabu wa balume Amenona wakalala ne muakunyende wa bakaji Tamâ ku bukole, ne muanabu Abashaloma wakashipa Amenona bua bubi buende abu. (2 Sam. 13:1, 14, 28, 29) Abashaloma wakajinga bua kunyenga Davidi nkuasa wa bukalenge ku bukole, kadi wakapangila ne bakamushipa kudi Yoaba. (2 Sam. 15:10, 14; 18:9, 14) Pashishe Adoniya muanabu ne Solomo wa balume wakateta bua kudivuija mukalenge ku bukole. Bu yeye muangate bukalenge, uvua mua kushipa Solomo. (1 Bak. 1:5) Malu avua Solomo muambe mu disambila dia kubanjija nadi ntempelo wa Yehowa adi aleja patoke ne: uvua umvuila bantu bavua bakenga luse. Wakasambidila bantu bende wamba ne: ‘Muntu yonso mmumanye disama diende ne ntatu yende. Ubabuikidile mibi yabu, ufute muntu yonso bu muakadi bienzedi biende.’​—2 Kul. 6:29, 30.

17, 18. Nntatu kayi idi bamue batendeledi ba Nzambi batantamena? Ntshinyi tshidi tshibambuluishe bua kuyitantamena?

17 ‘Lutatu luetu’ ludi mua kuikala lufumina ku amue malu atuvua benze kale. Tshilejilu, Mary, * ntemu wa Yehowa udi ne bidimu 30 udi wamba ne: “Kudi malu a bungi adi ansaka bua kuikala ne disanka, kadi misangu yonso intu mvuluka malu amvua muenza kale, ntu ngumvua bundu ne ndimona tshiyi ne mushinga. Ntu mbungama bikole ne ngumvua anu bua kudila, bienze anu bu ne: ndi muenze malu au malaba. Pantu mvuluka malu au, bitu bintekesha mu mikolo bikole, ndimona tshiyi ne mushinga ne ndipisha.”

18 Bantendeledi ba Nzambi ba bungi badi mua kuikala badiumvua mushindu eu, kadi ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kubakolesha bua kutantamenabu ntatu yabu? Mary udi wamba ne: “Balunda ba pa muoyo ne bena Kristo ba mu tshisumbu tshietu batu bangambuluisha bua kuikala ne disanka. Ntu kabidi ndienzeja bua kutangija lungenyi luanyi ku malu adi Yehowa mutulaye, ne ndi mushindike ne: muadi undi ndila bua kulomba diambuluisha newandamuke mbila ya disanka.” (Mus. 126:5) Tudi ne bua kueyemena Muana wa Nzambi udiye musungule bua kuikala Mukalenge. Bible ukavua muambe bua Yezu ne: ‘Neafuile udi mutekete ne udi ukengela dikuatshisha luse, neasungile mioyo ya bakengedi. Neapikule mioyo yabu ku tshinyangu ne malu makole, ne mashi abu neikale tshintu tshia mushinga mukole ku mêsu kuende.’ (Mus. 72:13, 14) Bualu ebu budi butukolesha ku muoyo bikole.

Buloba bupiabupia bua malu mimpe mbutuindile

19, 20. (a) Anu mudi Musambu wa 72 uleja, mbualu kayi buenza Bukalenge bua Nzambi? (b) Nganyi utudi mua kutumbisha bua bukokeshi bua Kristo? Ntshinyi tshiudi umvua bua malu alua bukalenge ebu kukumbaja?

19 Anji tetabi kabidi kuela meji nsombelu wikala nende bantu bakane mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi pakokesha Solomo Munene. Bible udi utulaya ne: ‘Blé neikale mivule pa buloba too ne pa mitu pa mikuna.’ (Mus. 72:16) Bu mutu biakudia kabiyi bikuata pa nsongo ya mikuna, mêyi aa adi aleja ne: buloba nebuikale ne bufuka bua bungi. Biakudia biameneshabu nebikale anu ‘bu mu Lebanona,’ uvua muikale muaba uvua biakudia bimena bikole pavua Solomo mu bukokeshi. Anji tshinkabi ne: biakudia kabiena bijika, kakuena bantu badi baboba nzala anyi badi balala nayi. Bantu bonso nebadie “bidia bia disanka bia manyi.”​—Yesh. 25:6-8; 35:1, 2.

20 Nganyi utudi mua kutumbisha bua mabenesha onso aa? Muntu wa kumpala utudi ne bua kutumbisha, n’Yehowa Nzambi udi Mukalenge wa tshiendelele ne Mfumu wa diulu ne buloba. Nunku, tuetu bonso netusangishe mêyi etu ku mêyi a ndekelu adi mu musambu muimpe eu adi alenga ku muoyo a ne: ‘Dîna diende nedishaleku tshiendelele! Dîna diende nedishale kudi tunkanunuina tuende patshidi dîba ditema. Bantu nebadivudijile disanka mu bualu buende; bisamba bionso bia bantu nebimubikile ne: Udi ne disanka. Yehowa Nzambi, Nzambi wa Isalele, avudijibue disanka, anu yeye nkayende udi wenza malu a kukema. Dîna diende dia butumbi divudijibue disanka tshiendelele; buloba bujima buujibue tente ne butumbi buende. Amen ne Amen.’​—Mus. 72:17-19.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 17 Tudi bashintulule dîna.

Newandamune munyi?

Musambu wa 72 udi uleja malu kayi enzeka matuku atshilualua?

• Solomo Munene nnganyi? Neakokeshe too ne penyi?

• Ku masanka adibu baleje mu Musambu wa 72, ngepi adi atamba kukusankisha wewe?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 29]

Nsombelu muimpe uvua nende bantu mu bukokeshi bua Solomo uvua uleja tshinyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 32]

Mbia mushinga bua tuetu kuenza ne muetu muonso bua kupeta muoyo mu mparadizu mu bukokeshi bua Solomo Munene