Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ngubani Ongatjhaphulula Labo Abalilela Irhelebho?

Ngubani Ongatjhaphulula Labo Abalilela Irhelebho?

Ngubani Ongatjhaphulula Labo Abalilela Irhelebho?

“Zimu nikela iKosi iingwebo zakho zokwahlulela  . . . Ngombana izokutjhaphulula okhwahlileko olilela irhelebho.”—RHA. 72:1, 12.

1. Endabeni kaDavidi, sifundani ngesirhawu sakaZimu?

QALA bona aduduza kangangani amezwi okungenzeka bona atlolwa yiKosi uDavidi yakwa-Israyeli wekadeni! Iimnyaka ngaphambi kobana awatlole, wazisola ngemva kokwenza ubuhlola noBhathisheba. Ngesikhatheso uDavidi warabhela uZimu: “Ngethando lakho elingapheliko, nangebanga lomusakho ongapheliko wesule iimphambuko zami! . . . Ngihlala njalo nginesazelo ngesono sami. . . . Ngasele ngisisoni mhlana ngibelethwako; ngaba sisoni kusukela mhlana umma abamba isisu.” (Rha. 51:1-5) Ngesirhawu, uJehova ucabangela ubujamo besono esasizuzako.

2. IRhalani 72 lingasirhelebha njani?

2 UJehova uyabuzwisisa ubujamo bethu obudanisako. Nokho, njengombana kwabikezelwa, iKosi kaZimu ezesiweko “izokutjhaphulula okhwahlileko olilela irhelebho, notlhagako onganamrhelebhi. Izobarhawukela abatlhagako nabakhwahlileko, neemphefumulo yabakhwahlileko izoyiphulusa.” (Rha. 72:12, 13) Izobatjhaphulula njani? IRhalani 72 liyasitjela bona izokwenza njani lokho. Litlolwe malungana nobukhosi bendodana kaDavidi uSolomoni, irhalaneli litjengisa kusesengaphambili indlela ukubusa kweNdodana kaZimu, uJesu Krestu, okuzokutjhaphulula ngayo isintu ekugandelelekeni.

Ukutjengiswa Ukubusa KwakaKrestu Kusesengaphambili

3. USolomoni wabawani, begodu uZimu wamnikelani?

3 Ngemva kokulayela bona uSolomoni enziwe ikosi, uDavidi okhulileko wamnikela iinqophiso ezithileko uSolomoni azilandela ngokuthembeka. (1 Kho. 1:32-35; 2:1-3) Ngokukhamba kwesikhathi uJehova wabonakala kuSolomoni ebhudangweni wathi: “Bawa ofuna ngikuphe khona.” USolomoni wenza isibawo esisodwa tere: “Kufuze unikele incekwakho ihliziyo elalelako bona yahlulele abantu bakho, ihlukanise kokuhle nokumbi.” Njengomphumela wesibawo sakaSolomoni sokuthobeka, uZimu wamnikela lokho akubawako nangaphezulu.—1 Kho. 3:5, 9-13.

4. Indlovukazi yeSheba yakuhlathulula njani ukubusa kwakaSolomoni?

4 Ngesibusiso sakaJehova, ukubusa kwakaSolomoni kwaphumela esikhathini esikhethekileko sokuthula nepumelelo ngaphezu kwananyana ngikuphi ukubusa kwakarhulumende ephasini. (1 Kho. 4:25) Hlangana nalabo abeza ukuzokubona bona ubukhosi bakaSolomoni bunjani, bekuyindlovukazi yeSheba, ikhamba neenceku zayo. Yatjela uSolomoni: “Liqiniso ilizwi engalizwa ngisenarhenami . . . Bengingakatjelwa ngitjho nesiquntu. Ukuhlakanipha nepumelelo yakho kudlule izinto engizizwileko.” (1 Kho. 10:1, 6, 7) Nokho, ukuhlakanipha okukhulu kwatjengiswa nguJesu, ogade angathi ngokufaneleko aqalise kuye: “Lapha kukhona okukhulu kunoSolomoni.”—Mat. 12:42.

Itjhaphuluko Ngaphasi KwakaSolomoni Omkhulu

5. IRhalani 72 livezani, begodu khuyini ezako elisitjengisa yona?

5 Akhe siqale iingcenye zeRhalani 72 ngomqopho wokufunda ngeembusiso ngaphasi kokubusa kwakaJesu Krestu, uSolomoni Omkhulu. (Funda AmaRhalani 72:1-4.) IRhalaneli liveza indlela uJehova azizwa ngayo “ngokubusa kobukhosi” kweNdodanakhe, “iKosi yokuThula,” uJesu Krestu. (Isa. 9:6, 7) Ngaphasi kwesinqophiso sakaZimu, uSolomoni Omkhulu ‘uzokujamela indaba yabatlhagako aphuluse namadodana wabakhwahlileko.’ Ukubusa kwakhe kuzokuba nokuthula nokulunga. Lokha asephasini, uJesu watjengisa kusesengaphambili lokho okuzokufezwa kuBusa kwakhe kweeMnyaka eyiKulungwana okuzako.—ISam. 20:4.

6. Ngiziphi iimbusiso ezatjengiswa nguJesu zesikhathi esizako ngaphansi kokubusa koMbuso?

6 Cabangela eminye yemisebenzi kaJesu Krestu esitjengisa kusesengaphambili lokho azokwenzela isintu ekuzaliseni iRhalani 72. Sinebanga lokukarwa sirhawu sakhe esikhulu kwabatlhagako. (Mat. 9:35, 36; 15:29-31) Isibonelo, indoda egade iphethwe silephere yaya kuJesu yamrabhela: “Nawufunako, ungangihlambulula.” UJesu waphendula wathi: “Ngiyafuna, hlambululeka.” Indoda yalapheka! (Markosi 1:40-42) Ngokukhamba kwesikhathi, uJesu wahlangana nomhlolokazi ohlongakalelwe okukuphela kwendodanakhe. ‘Amdabukela kwamambala,’ uJesu wathi, “Sokana! Ngithi kuwe: Vuka!” indodanakhe yavuka. Yaphila godu.—Luka 7:11-15.

7, 8. Ngiziphi ezinye zeembonakaliso zamandla wokulapha kaJesu?

7 UJehova wanikela uJesu amandla wokwenza immangaliso. Lokhu kwatjengiswa endabeni ‘yomfazi ogade aphopha iingazi iminyaka elitjhumi nambili.’ Namtjhana ‘akhamba [abodorhodere, NW] abanengi, waphelelwa ngikho koke egade anakho,’ ubulwelwe bakhe barhagala. Umfazi lo wafahla esiqubuthwini wakghwatha uJesu—aphula uMthetho womfazi ‘ophopha iingazi.’ (Lef. 15:19, 25) UJesu watjheja bona kuphume amandla kuye begodu wabuza bonyana ngubani omkghwathileko. [“Athukiwe begodu ahlengezela”, NW], weza kuye “waguqa ngamadolo wakhupha iqiniso loke.” Atjheja bona uJehova upholise umfazi lo, uJesu wamphatha ngesineke wathi kuye: ‘Ndodakazi, ikholo lakho likupholisile. Khamba ngokuthula, uphole eenhlungwini zakho.’—Markosi 5:25-27, 30, 33, 34.

8 Amandla uJesu awaphiwa nguZimu wokulapha abagulako kufuze bona nawo abathinta egade babukele. Isibonelo, abanengi ngokunganakuzaza kwabakara ukubona uJesu alapha abantu ngaphambi kobana anikele iTjumayelo yeNtabeni edumileko. (Luka 6:17-19) Lokha uJwanisi uMbhabhadisi athumela iinthunywa bona ziyokufuna isiqinisekiso sokobana uJesu bekunguMesiya na, bamfumana ‘Apholisa abantu abanengi abagulako aqotha nemimoya eminengi emimbi enza neemphofu zibone.’ UJesu wathi eenthunyweni eembilezi: “Khambani nibuyele emva niyotjela uJwanisi ngalokho enikubonileko nenikuzwileko: Iimphofu sezibona, abarholopheleko sebakgona ukukhamba, labo abaphethwe silephere bahlanjululiwe, abangezwako eendlebeni bayezwa, abafileko bavusiwe bayaphila, iindaba ezimnandi zitjhunyayelwa ebantwini abatlhagako.” (Luka 7:19-22) Qala bona umlayezo lo wamkhuthaza kangangani uJwanisi!

9. Immangaliso zakaJesu bezitjengisani?

9 Kuliqiniso, ipumuzo yomtlhago uJesu ayinikela phakathi nekonzo yakhe yephasini bekungeyesikhatjhana. Labo abalaphako namtjhana abavusako bafa godu. Nokho, immangaliso uJesu egade azenza nekasephasini bezitjengisa ipumuzo isintu esizoyithabela nekubusa uMesiya.

IParadeyisi Lephasi Loke Liseduze!

10, 11. (a) Iimbusiso zoMbuso zizokuhlala isikhathi esingangani, begodu ukubusa kwakaJesu kuzokuba njani? (b) Ngubani ozokuba noKrestu eParadeyisini, begodu kuzokukghoneka njani bona aphile ngokungapheliko?

10 Linga ukucabanga bona kuzokuba njani ukuphila eParadeyisi ephasini. (Funda AmaRhalani. 72:5-9.) Solonkana ilanga nenyezi kusesekhona abakhulekeli bakaZimu weqiniso bazokuthabela ukuphila eParadeyisini—ngokungapheliko! IKosi uJesu Krestu izokutjengisa bona iyaqabula, ‘njengezulu etjanini nanjengezulu elikhulu elithambisa iphasi.’

11 Njengombana ucabanga ngokuzaliseka kwerhalaneli, ihliziywakho ayitjhukunyiswa lithemba lokuphila ngokungapheliko eparadeyisini ephasini? Kwamambala iselelesi ebesibethelwe sathaba lokha uJesu nekathi: “Uzaba nami eParadeyisini.” (Luka 23:43) Phakathi kokuBusa kwakaJesu kweeMnyaka eyiKulungwana, indoda leyo izokuvuselwa ekuphileni. Neyizithoba ekubuseni kwakaKrestu, izokuphila ipilo epheleleko nenethabo ephasini ngokungapheliko.

12. Phakathi nokuBusa kwakaJesu kweeMnyaka eyiKulungwana, ngiliphi ithuba elivulekele abangakalungi abazokuvuswa?

12 Nekubusa uSolomoni Omkhulu, uJesu Krestu, “olungileko uzokutlhurha,” okutjho bona uzokuphumelela. (Rha. 72:7) Ithando netlhogomelo kaKrestu kuzokuba kukhulu, njengombana bekunjalo nekasephasini. Ephasini elitjha elithenjisiweko lakaZimu, ngitjho ‘nabangakalungi’ abavusiweko bazokuphiwa ithuba elikarisako lokwenza ngokuvumelana neemthetho kaJehova baphile. (IZenzo 24:15) Kuliqiniso, labo abangenzi ngokuvumelana neemfuneko zakaZimu ngeze bavunyelwe ukuragela phambili baphile bathikameze ukuthula kwephasi elitjha.

13. Kuzokukhula kangangani ukubusa koMbuso, begodu kubayini ukuthula kwawo kungeze kwathikaziseka?

13 Kobana ukubusa kwakaSolomoni Omkhulu kuhlanganisa iphasi loke kutjengiswe ngamazwi la: “Uzokuba nabantu abangaphasi kwakhe kusuka elwandle kuya elwandle begodu kusuka eMlanjeni [i-Ewufrathe] bekube sekupheleni kwephasi. Abantu beemfundeni ezinganamanzi bazokukhothama phambi kwakhe, namanabakhe azokukhotha ithuli.” (Rha. 72:8, 9) Kwamambala, uJesu Krestu uzokubusa iphasi loke. (Zak. 9:9, 10) Labo abathokozela ukubusa kwakhe neembusiso zakho “bazokukhothama” bazithobe ngokuzithandela. Ngakelinye ihlangothi izoni ezingatjhugulukiko zizokupheliswa, njengokungathi “zinekhulu leemnyaka.” (Isa. 65:20) ‘Zizokukhotha ithuli.’

UJesu Uyasirhawukela

14, 15. Sazi njani bona uJesu uyawazi amazizo wabantu begodu ‘uzokutjhaphulula okhwahlileko olilela irhelebho’?

14 Isintu esinesono siyatlhuwisa begodu sitlhoga irhelebho kwamambala. Kodwana likhona ithemba ngathi. (Funda AmaRhalani 72:12-14.) UJesu, uSolomoni Omkhulu, uyasirhawukela ngombana uyazi bona asikapheleli. Ngaphezu kwalokho, uJesu watlhoriswa ngebanga ‘lokulunga,’ begodu uZimu wamvumela bona aqalane neenlingo ngaphandle kwerhelebho lakhe. UJesu watshwenyeka khulu emoyeni kangangobana “umjuluko wakhe waba njengamathosi weengazi ziwela equlwanini”! (Luka 22:44) Kamuva, esigodweni sokuhlunguphazwa, walila wathi: “Zimami, Zimami, ungitjhiyeleni na?” (Mat. 27:45, 46) Nangaphezu kwezinto atshwenyeka ngazo, begodu nanyana uSathana enza iimzamakhe yokumsusa kuJehova, uJesu wathembeka kuJehova uZimu.

15 Singaqiniseka bona uJesu uyabubona ubuhlungu bethu begodu ‘uzokutjhaphulula okhwahlileko olilela irhelebho, notlhagako onganamrhelebhi.’ Ngethando elifana nelakaYise, uJesu ‘uzokulalela abakhwahlileko’ begodu ‘apholise abaneenhliziyo eziphukileko, ababophe iindawo zabo ezibuhlungu.’ (Rha. 69:33; 147:3) UJesu ‘uyasizwela ebuthakathakeni bethu,’ ngombana “walingwa kikho koke njengathi.” (Heb. 4:15) Kuthabisa kwamambala ukwazi bona iKosi uJesu Krestu sele abusa ezulwini begodu unetjisakalo yokuqeda umtlhago wabantu!

16. Kubayini uSolomoni gade azwelana nabantu bakhe?

16 Ngombana gade ahlakaniphile godu anelemuko, akunakuzaza bona uSolomoni ‘wabarhawukela abatlhagako nabakhwahlileko.’ Ngaphandle kwalokho, ukuphila kwakhe bekuzele izehlakalo ezidanisako nezithusako. Umnakwabo u-Amnoni wakata udadwabo uThamari, ngebanga lalokho u-Absalomu umnakwabo wabulala u-Amnoni. (2 Sam. 13:1, 14, 28, 29) U-Absalomu weba ubukhosi bakaDavidi, kodwana amano wakhe wokuketula umbuso abhalelwa, begodu wabulawa nguJowabi. (2 Sam. 15:10, 14; 18:9, 14) Ngokukhamba kwesikhathi umnakwabo kaSolomoni u-Adoniya walinga ukuzenza ikosi. Nengabe waphumelela, akunakuzaza bona uSolomoni bekazokubulawa. (1 Kho. 1:5) Kobana uSolomoni gade awazi umtlhago wabantu kwezwakala emthandazwenakhe awenza nekuvulwa itempeli lakaJehova. Ikhuluma ngabantu bayo, ikosi yathandaza yathi: “Omunye nomunye uyawazi umtlhago nobuhlungu bakhe . . . Wena [Jehova] kufuze ulibalele begodu unikele omunye nomunye ngokuvumelana nazo zoke iindlela zakhe.”—2 Mil. 6:29, 30.

17, 18. Ngibuphi ubuhlungu ezinye iinceku zakaZimu ekufuze zibukghodlhelele, begodu yini engazirhelebha bona zenze njalo?

17 ‘Ubuhlungu bethu’ bungabangelwa ngokuthileko esahlangabezana nakho ekuphileni. UMary, * uFakazi kaJehova oseemnyakeni yama-30, watlola: “Nginamabanga amanengi wokuthaba, kodwana izinto ezenzeka esikhathini esidlulileko zivame ukungenza ngizizwe ngineenhloni begodu ngizinyenya. Lokho kungibangela ubuhlungu obukhulu, begodu ngivame ukulila, ngasuthi koke lokho kwenzeke izolo. Iimkhumbulo edzimeleleko isangenza ngizizwe ngingasililitho begodu ngimlandu.”

18 Iinceku zakaZimu ezinengi zinamazizo afana nalayo, kodwana yini engazirhelebha bona zibe namandla wokukghodlhelela? UMary uthi: “Abangani beqiniso nabazalwana nabodade abangokomoya bangenza ngithabe. Godu ngilinga ukucabangisisa ngalokho uJehova akuthembisako ngengomuso, begodu nginethemba lokobana iinyembezi zami zokulilela irhelebho zizokutjhuguluka zibe ziinyembezi zethabo.” (Rha. 126:5) Kufuze sithembele elungiselelweni lakaZimu leNdodanakhe, uMbusi ambekileko. Malungana naye kwabikezelwa: “Izobarhawukela abatlhagako nabakhwahlileko, neemphefumulo yabakhwahlileko izoyiphulusa. Uzokuhlenga imiphefumulwabo ekugandelelweni nenturhwini, neengazi zabo zizokuba ligugu emehlwenakhe.” (Rha. 72:13, 14) Qala bona lokho kuqinisa idolo kangangani!

Silindelwe Liphasi Elitjha Lenala

19, 20. (a) Njengombana kutjengiswe eRhalaneni 72, ngimuphi umraro ozokurarululwa kubusa koMbuso? (b) Ngokuyihloko idumo kufuze liye kubani ngokubusa kwakaKrestu, begodu uzizwa njani ngalokho okuzokufezwa Mbuso loyo?

19 Linga godu ukubona ngelihlo lengqondo ingomuso labantu abalungileko ephasini lakaZimu elitjha ngaphasi kokubusa kwakaSolomoni Omkhulu. Sithenjiswa bona, “Kuzokuba nenala yeenthoro ephasini; Kuzokuba nokuphalaka esiqongolweni seentaba.” (Rha. 72:16) Njengombana ngokujayelekileko iinthoro zingamili esiqongolweni seentaba, amezwi la agandelela indlela iphasi elizokukhiqiza ngayo. Umkhiqizo walo “uzokuba njengoweLibhanoni,” isifunda egade sikhiqiza khulu ngesikhathi sokubusa kwakaSolomoni. Akhusucabange ngalokho! Ukutlhayelelwa kukudla, ukungondleki, nokubulawa yindlala kuzakuba zizinto zesikhathi esidlulileko! Boke bazokuthabela “umgidi wokudla okunamafutha.”—Isa. 25:6-8; 35:1, 2.

20 Idumo lizakuya kubani ngazo zoke iimbusiswezi? Ngokuyihloko eKosini yaPhakade noMbusi Wezulu Nephasi, uJehova uZimu. Ngebanga lalokho, soke sizokuhlanganyela ngethabo ekuvumeni ingcenye yokugcina yengoma emnandi nethinta ihliziyo le: “Ibizo lakhe [iKosi uJesu Krestu] alihlale bekube nini nanini; ibizo lakhe alikhule phambi kwelanga, ngaye abazibusise; iintjhaba azithi uthabile. Akabusiswe uJehova uZimu, uZimu ka-Israyeli, yena yedwa owenza iimsebenzi erarako. Alibusiswe ibizo lakhe eliphazimulako bekube nini nanini, iphazimulo yakhe izalise iphasi zombelele. Amen, Amen.”—Rha. 72:17-19.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 17 Ibizo litjhentjhiwe.

Ungaphendula Njani?

• Isiporofido seRhalani 72 sanikela umbono wani kusesengaphambili?

• Ngubani uSolomoni Omkhulu, begodu kuzokukhula kangangani ukubusa kwakhe?

• Yini ekukarako ngeembusiso ezibikezelwe eRhalanini 72?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 28]

Yini egade ifanekiselwa yipumelelo yangesikhathi sokubusa kwakaSolomoni?

[Isithombe ekhasini 31]

Kufuze silinge ngazo zoke iindlela ukufumana ukuphila eParadeyisini ngaphasi kokubusa kwakaSolomoni Omkhulu