Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Funa Isibusiso SakaJehova Ngetjiseko

Funa Isibusiso SakaJehova Ngetjiseko

Funa Isibusiso SakaJehova Ngetjiseko

“[UZimu] uyabavuza labo abamfunako.”—Heb. 11:6.

1, 2. (a) Abantu abanengi basifuna njani isibusiso sakaZimu? (b) Kubayini kufuze sikukarekele ngokukhethekileko ukufumana isibusiso sakaJehova?

“UZIMU akutjhudubaze!” Kezinye iinarha kujayelekile ukuzwa abantu ongabaziko batjho amezwi lawo emntwini nekathimulako. Abafundisi beenkolo ezihlukahlukeneko bangafunyanwa batjhudubaza abantu, iimbandana, nezinto ezingaphiliko. Abantu abavakatjhela iindawo bangayengelwa bona baye eendaweni ezithileko zekolo ngethemba lokobana bazokufumana isibusiso. Abosopolotiki bavame ukubawela iinarha zabo isibusiso sakaZimu. Ucabanga bona iimbawo ezinjalo zesibusiso ziyafaneleka? Ziyaphumelela na? Bobani abafumana isibusiso sakaZimu, begodu kubayini?

2 UJehova wabikezela bona ngemihla yokuphela, kuzokuba nabantu abahlanzekileko nabanokuthula, abavela kizo zoke iintjhaba abazokutjhumayela iindaba ezimnandi zoMbuso kilo loke iphasi, ngitjho namtjhana bahloywa begodu baphikiswa. (Isa. 2:2-4; Mat. 24:14; ISam. 7:9, 14) Labo kithi abamukele umthwalo wefanelo wokuphila ngokuvumelana nehlathululo leyo bafuna—begodu batlhoga—isibusiso sakaZimu, ngombana ngaphandle kwaso alikho nelincani ithemba lokuphumelela. (Rha. 127:1) Kodwana singasifumana njani isibusiso sakaZimu?

Iimbusiso Zifumana Abalalelako

3. Ngathana ama-Israyeli alalela, bewuzakuba yini umphumela?

3 Funda Iziyema 10:6, 7Ngaphambi kobana isitjhaba sakwa-Israyeli singene eNarheni Yesithembiso, uJehova watjengisa bona besizokuba nepumelelo ekulu nokuvikeleka nesingalalela ilizwi lakhe. (Dut. 28:1, 2) Isibusiso sakaJehova besingeze safikela abantu bakaZimu nje kodwana “besizobafumana.” Kilabo abalalelako, bekunganakuzaza bona bazokufumana iimbusiso.

4. Ukulalela kwamambala kuhlanganisani?

4 Ama-Israyeli bekufuze alalele ngomkhumbulo onjani? UMthetho kaZimu watjengisa bona bekazokudana nekungenzeka abantu bakhe babhalelwe kumkhonza “ngokujekezela nethabo lehliziyo.” (Funda uDuteronomi 28:45-47.) UJehova ufanelwe ngokubhedere khulu kunokumlalela ngombana sizizwa sikatelelekile, njengalokho okungenziwa naziinlwana namtjhana madimoni. (Mar. 1:27; Jak. 3:3) Ukulalela kwamambala kuyindlela yokutjengisa ithando ngoZimu. Kubonakala ngethabo elivela ekholweni lokobana iimthetho kaJehova ayisibudisi nokobana “uyabavuza labo abamfunako.”—Heb. 11:6; 1 Jwa. 5:3.

5. Ukuthemba isithembiso sakaJehova bekungamrhelebha njani umuntu bona alalele umthetho okuDuteronomi 15:7, 8?

5 Cabanga ngendlela ukulalela ngekholo ebekungatjengiswa ngayo ngokuphetha umthetho okuDuteronomi 15:7, 8. (Funda.) Ukuwulalela ngokuzikhuja umthetho loyo bekungathoma ngokuletha ipumuzo ethileko kwabakhwahlileko, kodwana bekungabuthuthukisa na ubuhlobo obuhle phakathi kwabantu bakaZimu? Okuqakatheke khulu, bekuzabe kutjengisa ikholo na emandleni kaJehova wokutlhogomela iinceku zakhe nokuthokozela ithuba lokulingisa ukupha kwakhe? Bekungeze! UZimu watjheja ubujamo behliziyo bomuntu ophanako begodu wathembisa ukumbusisa kikho koke akwenzako. (Dut. 15:10) Ukuba nekholo esithembisweneso bekuzokutjhukumisela esenzweni begodu kulethe iimbusiso ezinengi.—Iziy. 28:20.

6. Umtlolo wamaHebheru 11:6 kufuze usiqinisekise ngani?

6 Ngaphezu kokuba nekholo kuJehova njengoMvuzi, kumaHebheru 11:6 kutjengiswe ifanelo etlhogekako bona sifumane isibusiso sakaZimu. Tjheja bona uJehova uvuza labo [“abamfuna ngetjiseko,” NW.] Ibizo lelimi lokuthoma elisetjenziswe la litjengisa ukulinga ngamandla. Qala bona lokho kusiqinisekisa njani ngokuzaliseka kwesibusiso! Umthombo waso ngokuphela kwakaZimu weqiniso, ‘ongakhulumi amala.’ (KuTitosi 1:2) Sekuziinkulungwana zeemnyaka atjengisa bona iinthembiso zakhe ziyazaliseka nakanjani. Akwenzeki bona lokho akutjhoko kungenzeki. (Isa. 55:11) Ngalokho singaqiniseka kwamambala bona nasinekholo leqiniso, uzokuba Mvuzi kithi.

7. Singazibulungela njani isibusiso “ngenzalo” ka-Abrahama?

7 UJesu Krestu wazibonakalisa ayingcenye eyihloko “yenzalo” ka-Abrahama. AmaKrestu azesiweko akha ingcenye yesibili “yenzalo” eyabikezelwako. Athunywa bona ‘azise imisebenzi emihle yakaZimu. Owabakhupha ebumnyameni wabangenisa ekukhanyeni kwakhe okumangazako.’ (Gal. 3:7-9, 14, 16, 26-29; 1 Pit. 2:9) Angekhe salindela ukuba nobuhlobo obuhle noJehova nengabe asibanaki labo uJesu ababeke bona batlhogomele okungokwakhe. Ngaphandle kwerhelebho ‘lenceku ethembekileko namtjhana ehlakaniphileko,’ angekhe sakwazi ukuzwisisa ngokuzeleko ukuqakatheka kwalokho esikufunda eLizwini lakaZimu nanyana ukwazi bona siliberegise njani. (Mat. 24:45-47) Ngokuberegisa esikufunda eMitlolweni, singazibulungela isibusiso sakaZimu.

Ukubulunga Intando KaZimu Emkhumbulweni

8, 9. Ihloko yembeleko uJakobho yenza njani ngokuvumelana nesibawo sayo?

8 Umkhumbulo wokwenza umzamo omkhulu ukufumana isibusiso sakaZimu ungasikhumbuza ihloko yembeleko uJakobho. Bekangazi bona isithembiso sakaZimu ku-Abrahama besizokuberega bunjani, kodwana wakholelwa bonyana uJehova uzokwandisa inzalo kayisemkhulu, loyo inzalwakhe egade izokuba sitjhaba esinamandla. Ngalokho, ngo-1781 B.C.E., uJakobho waya eHarana ukuyokufuna umfazi. Gade angakarekeli ukufumana umuntu ozokuba mlingani othabisako kwaphela; kunalokho, gade afuna umfazi obekamkhulekeli kaJehova onomqondo ongokomoya nozokuba ngumma omuhle wabantwabakhe.

9 Siyazi bona uJakobho wahlangana nesihlobo sakhe uRaheli. Wamthanda uRaheli wavuma nokuberegela uyise, uLabani, iimnyaka elikhomba bonyana amthathe njengomkakhe. Le, akusiyo indaba yokukhunjulwa yezothando kwaphela. Ngokuqinisekileko uJakobho gade asazi ngesithembiso uZimu uMninimandla woke asenza kuyisemkhulu u-Abrahama godu wasibuyekeza kuyise, u-Isaka. (Gen. 18:18; 22:17, 18; 26:3-5, 24, 25) Ngakelinye ihlangothi, u-Isaka watjela indodanakhe uJakobho: “UZimu uMninimandla woke uzokubusisa akwenze ubelethe wande, ube yibandla leentjhaba. Uzokunikela isibusiso saka-Abrahama, wena nenzalwakho, bona udle ilizwe lokuba ziimfiki kwenu, uZimu alinikela u-Abrahama.” (Gen. 28:3, 4) Ngalokho, umzamo uJakobho awenzako ukufumana umfazi olungileko begodu abe nomndeni kutjengisa ukuthembela kwakhe kilokho uJehova akutjhoko.

10. Kubayini uJehova akuthabela ukubusisa uJakobho?

10 UJakobho gade angafuni uburego bonyana ondle umndenakhe. Umkhumbulwakhe gade usesithembisweni sakaJehova malungana nenzalwakhe. Umnqophwakhe gade usekufezekeni kwentando kaJehova. UJakobho gade azimisele ukwenza nanyana yini esemandlenakhe ukufumana isibusiso sakaZimu naphezu kweenthiyo. Wabulunga umbono loyo ukufika ekuluphaleni kwakhe, begodu uJehova wambusisa ngalokho.—Funda uGenesisi 32:24-29.

11. Ngimuphi umzamo okufuze siwenze ngokuvumelana nentando kaZimu embuliweko?

11 NjengoJakobho, asiyazi yoke imininingwana yokuberega komnqopho kaJehova. Nokho, ngokufunda iLizwi lakaZimu, sibona lokho okufuze sikulindele malungana ‘nesuku leKosi.’ (2 Pit. 3:10, 17) Isibonelo, asazi ngokunqophileko bona isukwelo lizokufika nini, kodwana siyazi bonyana litjhidele. Siyalikholelwa iLizwi lakaZimu nelisithi ngokunikela ubufakazi obupheleleko esikhathini esifitjhanesi esiseleko, sizoziphulusa thina nalabo esibafundisako.—1 Thi. 4:16.

12. Khuyini esingaqiniseka ngayo?

12 Siyatjheja bona isiphelo singafika nanyana kunini; uJehova akukafuzi bonyana alinde bekube kulapho umuntu nomuntu ephasini afumene ubufakazi. (Mat. 10:23) Ngaphezu kwalokho, sifumana isinqophiso sokobana singawenza njani umsebenzethu wokutjhumayela ngendlela ephumelelako. Ngekholo, sihlanganyela emsebenzini lo ngamandlethu woke, sisebenzisa nanyana ngiziphi iinsetjenziswa esinazo. Sizokutjhumayela esimini ethelako ngaso soke isikhathi na? Eqinisweni, singakwazi njani lokho kusesengaphambili? (Funda uMtjhumayeli 11:5, 6.) Umsebenzethu kutjhumayela, sithemba bona uJehova uzosibusisa. (1 Kor. 3:6, 7) Singaqiniseka ngokobana uyayibona imizamethu yamandla, begodu ngomoyakhe ocwengileko, uzosinikela nanyana ngisiphi isinqophiso esisitlhogako.—Rha. 32:8.

Ukufuna Umoya Ocwengileko

13, 14. Amandla womoya kaZimu wokurhelebha iinceku zakhe bona zifaneleke atjengiswe njani?

13 Kuthiwani nesizizwa singafaneleki ngokwaneleko ukwenza isabelo namtjhana singakghoni ukuhlanganyela emberegweni wokutjhumayela? Kufuze sibawe uJehova asiphe umoya wakhe ocwengileko bona uthuthukise nanyana ngiliphi ikghono esinalo ekonzwenakhe. (Funda uLuka 11:13.) Umoya kaZimu ungenza abantu bawufanelekele umberego namtjhana ilungelo lekonzo kungakhathaliseki bona ilemuko namtjhana ubujamo babo bangaphambili bebunjani. Isibonelo, ngemva kokuFuduka eGibhida, umoya kaZimu warhelebha abelusi namakghoba bona bahlule amanababo epini ngitjho nanyana bebanganalemuko kezepi. (Eks. 17:8-13) Msinyana ngemva kwalokho, umoya loyo warhelebha uBhezaleli no-Oholiyabe bona balandele kuhle amaplani amahle khulu, aphefumulelweko wokuklanywa kwetabernakele.—Eks. 31:2-6; 35:30-35.

14 Umoya onamandla loyo warhelebha iinceku zakaZimu zagadesi bona zitlhogomele iintlhogo zehlangano nekutlhogeka bona zithome ukuzigadangisela iincwadi. Umzalwana uR. J. Martin, ogade ambonisi wezokugadangisa ngesikhatheso, encwadinakhe wahlathulula ngalokho ebesele kufeziwe ngo-1927. “Ngesikhathi esifaneleko, iKosi yavula ibadi; safumana umtjhini omkhulu [wokugadangisa] owafikela ezandleni zabantu abangazi litho ngokwakheka kwawo nokuwuberegisa. Kodwana iKosi iyakwazi ukwenza bona imikhumbulo yalabo abazinikele kiyo iberege msinyana. . . . Ngemveke ezimbalwa besele sikghona ukuwuberegisa kuhle; begodu usaberega kuhle, wenza nezinto abenzi bawo ebebangacabangi bona ungazenza.” Nanamhlanjesi uJehova usaragela phambili ayibusisa iimzamo yetjiseko.

15. AmaRoma 8:11 angaba njani sikhuthazo kilabo abaqalene neenlingo?

15 Umoya uberega ngeendlela ezihlukahlukeneko. Umoya loyo ungafunyanwa ngizo zoke iinceku zakaZimu, begodu uzirhelebha ukuhlula ubudisi eziqalana nabo. Kuthiwani nesizizwa singanamandla wokujamelana neenlingo? Singafumana amandla emezwini kaPowula afumaneka kwebeRoma 7:21, 25; no-8:11. Kwamambala, “umoya ocwengileko wakaZimu owavusa uJesu ekufeni” ungasiberegela, usiqinise bona sithumbe ipi esiyilwa neemfiso zenyama. Indinyana leyo beyitlolelwe amaKrestu azeswe ngomoya, nokho ikambisolawulo iberega kizo zoke iinceku zakaZimu. Soke sifumana ukuphila ngokuba nekholo kuKrestu, ngokuberega budisi ukubulala iimfiso ezingakalungi, nokuphila ngokuvumelana neenqophiso zomoya.

16. Khuyini okufanele siyeze bona sifumane umoya kaZimu ocwengileko?

16 Singalindela bona uZimu asiphe amandla wakhe aberegako na ngaphandle kobana senze imizamo? Awa. Ngaphandle kokuthandaza, kufuze sikhuthalele ukuzondla ngeLizwi lakaZimu eliphefumulelweko. (Iziy. 2:1-6) Ngaphezu kwalokho, umoya kaZimu uphezu kwebandla lobuKrestu. Ukuba khona qobe emihlanganweni kutjengisa isifiso ‘sokuzwa bona umoya ukhuluma uthini emabandleni.’ (ISam. 3:6) Ukungezelela kilokho, kufuze sisabele ngokuzithoba kilokho esikufundako. Iziyema 1:23 ziyasiyala: “Buyani nenginikhalimako. Khona-ke ngizokwenza umoya wami uphuphume.” Kwamambala, uZimu ubapha umoyakhe ocwengileko ‘labo abamlalelako.’—IZe. 5:32.

17. Singayifanisa nani imiphumela yesibusiso sakaZimu eemzamwenethu?

17 Ngitjho nanyana kutlhogeka iimzamo yetjiseko bona kufunyanwe isibusiso sakaZimu, khumbula bona umberego obudisi uwodwa awusingunobangela wenala yezinto ezihle uJehova aziphe abantu bakhe. Umphumela wesibusiso sakhe emizamwenethu ungamadaniswa neendlela iimzimbethu ezuza ngayo ngokudla ukudla okunepilo. UZimu wabumba iimzimbethu ngendlela yokobana sithabele ukudla besifumane izakhamzimba kikho. Godu usipha ukudla. Asazi ngokuzeleko bona ukudla kwethu kuzifumanaphi izakhamzimba, begodu inengi lethu ngeze lahlathulula bona iimzimbethu iwafumana njani amandla ekudleni esikudlako. Sazi kwaphela bona ikambiso leyo iyaberega nokobana sibambisana nayo ngokudla. Nesikhetha ukugoma ukudla okunezakhamzimba, iimphumela iba mihle. Ngendlela efanako, uJehova ubeke iimfuneko zokufumana ukuphila okungapheliko, usipha nerhelebho esilitlhogako bona sihlangabezane neemfunekwezo. Ngokukhanyako, wenza umberego omkhulu, ngalokho-ke kufuze adunyiswe. Nanyana kunjalo, nasizakufumana isibusiso kufuze sibambisane naye, senze ngokuvumelana nentando yakhe.—Hag. 2:18, 19.

18. Uzimisele ukwenzani, begodu kubayini?

18 Ngalokho yenza nanyana ngisiphi isabelo ngehliziyo yoke. Hlala uthembele kuJehova bona uphumelele. (Mar. 11:23, 24) Njengombana wenza njalo, qiniseka bona ‘woke ofunako uzakufumana.’ (Mat. 7:8) Abazeswe ngomoya bazokubusiswa ‘ngokuphila’ ezulwini. (Jak. 1:12) ‘Ezinye izimvu’ zakaKrestu, ezilwela ukwamukela isibusiso ngembewu ka-Abrahama, zizokuthabela ukuMuzwa athi: “Yizani nina uBaba anibusisileko! Yizani nizothatha umbuso ebenilungiselelwe wona kusukela ekubunjweni kwephasi.” (Jwa. 10:16; Mat. 25:34) Kwamambala, “labo ababusiswe [nguZimu] bazokudla ilifa lephasi, . . . begodu bazokuhlala kilo ngokungapheliko.”—Rha. 37:22, 29.

Ungahlathulula?

• Kuhlanganisani ukulalela kwamambala?

• Khuyini etlhogekako bona ufumane isibusiso sakaZimu?

• Singawufumana njani umoya ocwengileko kaZimu, begodu ungasiberegela njani?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Iinthombe ekhasini 12]

UJakobho wakakarela ingilozi bona afumane isibusiso sakaJehova.

Njengaye, wenza umzamo ofanako bona ufumane isibusiso?

[Isithombe ekhasini 13]

Umoya kaZimu ocwengileko wenza uBhezaleli no-Oholiyabe bona benze kuhle khulu