Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Sifune Ngebucotfo Sibusiso SaJehova

Sifune Ngebucotfo Sibusiso SaJehova

Sifune Ngebucotfo Sibusiso SaJehova

“[Nkulunkulu] uyabavuza labo labamfunako.”—HEB. 11:6.

1, 2. (a) Bantfu labanyenti basifuna njani sibusiso saNkulunkulu? (b) Kungani kufanele sifune kutfola sibusiso saJehova?

 BANTFU bavamile kutsi “Nkulunkulu akubusise!” nangabe babonga intfo lenhle lobentele yona. Bafundisi bemasontfo lamanyenti lahlukahlukene, batfolakala babusisa bantfu, tilwane kanye netintfo letingaphili. Labanye bantfu baya emasontfweni ngelitsemba lekutsi batawubusiswa. Esikhatsini lesinyenti, bosopolitiki bavame kucela Nkulunkulu kutsi abusise sive sabo. Ucabanga kutsi leto ticelo tikahle yini? Tiyasebenta yini? Ngubani lotfola sibusiso saNkulunkulu futsi ngani?

2 Jehova watsi emalangeni ekugcina, kutawuba nebantfu labahlantekile nalabanekuthula labachamuka etiveni tonkhe. Batawube bashumayela tindzaba letinhle teMbuso emhlabeni wonkhe nobe batondvwa futsi baphikiswa. (Isa. 2:2-4; Mat. 24:14; Semb. 7:9, 14) Tsine njengobe siyincenye yalabashumayeli betindzaba letinhle, siyasidzinga sibusiso saNkulunkulu, ngobe ngaphandle kwaso ngeke siphumelele. (Hla. 127:1) Kodvwa singasitfola njani sibusiso saNkulunkulu?

Tibusiso Titfolwa Bantfu Labalalelako

3. Kube ema-Israyeli alalela, wawutawuba yini umphumela?

3 Fundza Taga 10:6, 7. Kwatsi nje ngalesikhatsi sive saka-Israyeli sesitawungena eVeni Lesetsembiso, Jehova wakwenta kwacaca kuso kutsi sitawutfola inhlalakahle kanye nekuvikeleka nangabe silalela livi lakhe. (Dut. 28:1, 2) Bantfu baJehova bebangeke bagcine nje ngekutfola tibusiso takhe, kodvwa ‘tatiyobalandzela.’ Labo labebatawulalela, nakanjani bebatawutfola tibusiso takhe.

4. Kulalela lokungiko sibili, kufaka ekhatsi ini?

4 Ema-Israyeli kwakufanele alalele anasiphi simo? UMtsetfo waNkulunkulu ukubeka ebaleni kutsi abetawuphatseka kabi kube bantfu bakhe behluleka kumkhonta “ngenjabulo nangekutsakasa.” (Fundza Dutheronomi 28:45-47.) Jehova akafuni kutsi silalele ticondziso takhe kuphela nangabe sisesimeni lesitsite, njengobe tilwane nemademoni nato titilalela ticondziso. (Mak. 1:27; Jak. 3:3) Kulalela Nkulunkulu ngalokusuka enhlitiyweni, kukhombisa kutsi siyamtsandza. Kuhambisana nenjabulo lesuka ekubeni nekukholelwa kutsi imitsetfo yakhe ayisiyo imitfwalo lesindzako futsi “uyabavuza labo labamfunako.”—Heb. 11:6; 1 Joh. 5:3.

5. Kwetsembela esetsembisweni saJehova, kwakungamsita njani umuntfu kutsi alalele umtsetfo lokuDutheronomi 15:7, 8?

5 Cabanga ngendlela kulalela lokucotfo lokumelwe ngabe bekuboniswa ngayo nangabe kugcinwa umtsetfo lobhalwe kuDutheronomi 15:7, 8. (Fundza.) Bantfu labenta ngekuvumelana naloyo mtsetfo bebabalisa. Kwenta kwabo njalo kwakungaletsa imphumuto letsite kulabaphuyile. Kodvwa kwakungabutfutfukisa yini budlelwane lobuhle emkhatsini webantfu baNkulunkulu? Ngetulu kwaloko, kwakuyokubonisa yini kukholwa emandleni aJehova ekunakekela tinceku takhe, nekujabulela litfuba letinalo lekulingisa kuphana kwakhe? Cha, kwakungeke. Nkulunkulu wasibona simo senhlitiyo yemuntfu lopha ngebucotfo, futsi wetsembisa kumbusisa umuntfu lonjalo kuko konkhe lakwentako nakuwo wonkhe umetamo wakhe. (Dut. 15:10) Kuba nekukholwa esitsembisweni lesinjalo, kwakuyawubangela umuntfu kutsi ente lokutsite futsi atfole tibusiso letinyenti.—Taga 8:20.

6. Umbhalo wemaHebheru 11:6, kufanele usicinisekise ngani?

6 Ngetulu kwekuba nekukholwa kuJehova njengaNkulunkulu lobusisa tinceku takhe, incwadzi yemaHebheru 11:6 iveta lenye imfanelo ledzingekako kute sitfole sibusiso sakhe. Naka kutsi Jehova uvuza labo “labamfunako.” Ligama lelulwimi lwekucala lelisetjentiswe lapha, ligudlisela emetamweni lojulile lokufanele uwente. Akubutwa kutsi loko kufanele kusente setsembe kutsi sitasitfola sibusiso sakhe. Umtfombo waleso sibusiso, nguNkulunkulu “longawacali emanga.” (Thit. 1:2) Etinkhulungwaneni teminyaka ukhombisile kutsi loko lakwetsembisile kuliciniso lesingeke siliphike. Emavi akhe akehluleki, aliciniso njalo. (Isa. 55:11) Ngako-ke, singaba nelitsemba lelicinile lekutsi nasikhombisa kukholwa kweliciniso, Jehova utawubonisa kutsi unguMbusisi wetfu.

7. Yini lokudzingeka siyente kute sitfole sibusiso lesivela kuNkulunkulu lasinika sona asebentisa ‘intalo’ ya-Abrahama?

7 Jesu Khristu wakhombisa kutsi usesigabeni sekucala ‘sentalo’ ya-Abrahama. EmaKhristu lagcotjwe ngemoya wona akha sigaba sesibili ‘saleyo ntalo.’ Umsebenti labatfunywe wona ‘kumemetela imisebenti lemihle yaNkulunkulu. Nguye lowababita kutsi baphume ebumnyameni bangene ekukhanyeni kwakhe lokumangalisako.’ (Gal. 3:7-9, 14, 16, 26-29; 1 Phet. 2:9) Akunakwenteka kutsi sibe ngematse nelulwimi naJehova nangabe sibashaya ngenhlanekela labo lababekwe nguJesu kute banakekele imphahla yakhe. Besingeke sikwati kucondza ngalokugcwele bumcoka beliVi laNkulunkulu, ingasaphatfwa indzaba yekwati kutsi singalisebentisa njani ekuphileni kwetfu, kube asisitwa ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile.’ (Mat. 24:45-47) Nangabe sifaka umfutfo kute sitisebentise tintfo lesitifundza emiBhalweni, siyawemukela sibusiso lesivela kuNkulunkulu.

Kubeka Embili Intsandvo YaNkulunkulu

8, 9. Indvodza lenguJakobe yentani leyayiyinkhomba yekutsi iphila ngekuvumelana nekuncusa kwayo?

8 Ludzaba lekufaka umfutfo kute sitfole sibusiso saNkulunkulu, lusenta sicabange ngendvodza lenguJakobe. Bekungamkhanyeli kahle kutsi setsembiso saNkulunkulu lasenta na-Abrahama sitawugcwaliseka njani. Nome kunjalo, bekakukholwa kutsi Jehova utayandzisa intalelwane yakhokho wakhe, futsi batukulu bakhe bebayoba sive lesikhulu. Kungako ngemnyaka wanga-1781 B.C.E., Jakobe atsatsa luhambo wabhekisa emabombo eHarana kute ayewutsatsa khona umfati. Bekangafuni nje kumane atsatse umfati kube shengatsi ugcina licala, kodvwa bekafuna umfati losikhonti saJehova futsi lotawubambisana naye ekukhuliseni bantfwana babo.

9 Jakobe wagcina asahlangene naRakheli lobekasihlobo sakhe. Lutsandvo lwakhe ngaRakheli lavutsa emalangabi kangangekutsi watinikela kuba sisebenti saLabani, babetala wakhe. Kwadzingeka kutsi asebente iminyaka lesikhombisa kute akhone kutfola Rakheli. Lena akusiyo indzaba lokuhloswe ngayo kusenta sicabange telutsandvo. Jakobe bekasikhumbula kahle setsembiso saNkulunkulu Somandla lasenta namkhulu wakhe Abrahama. Waphindze wasisho nakubabe wakhe Isaka. (Gen. 18:18; 22:17, 18; 26:3-5, 24, 25) Isaka wakhuluma nendvodzana yakhe Jakobe watsi: “Shangatsi Nkulunkulu Somandla angakubusisa akuchumise, akwandzise, udzimate ube tive letinyenti. Shangatsi angakunika sibusiso sa-Abrahama, wena kanye netitukulwane takho, uze ulitsatse libe lakho lelive losihambi kulo kwamanje, Nkulunkulu lalinika Abrahama!” (Gen. 28:3, 4) Imetamo yaJakobe yekufuna umfati sibili kute bakhe umndeni, yaba yinkhomba yekutsi uyatetsemba tintfo lebetikhulunywe nguJehova.

10. Yini leyabangela kutsi Jehova abusise Jakobe?

10 Jakobe akazange acoshane nebunjinga bekusita umndeni wakhe. Ingcondvo yakhe beyitse njo esetsembisweni saJehova. Bekanake kakhulu kubona inhloso yaJehova iphumelela. Abetimisele kuwa avuka kute emukele sibusiso lesivela kuNkulunkulu ngetulu kwetinsayeya lahlangabetana nato. Jakobe walondvolota leso simo kwate kwaba sekugugeni kwakhe, kungako Jehova ambusisa.—Fundza Genesisi 32:24-29.

11. Ngumuphi umetamo lokufanele siwente lohambisana nenjongo yaNkulunkulu layembulile?

11 Natsi siyafanana naJakobe ngobe asinayo yonkhe imininingwane lephatselene nekuphumelela kwenjongo yaJehova. Kufundza liVi laNkulunkulu kusenta sibe nemaciniso lasisekelo aloko lokufanele sikulindzele ‘ngelilanga laJehova.’ (2 Phet. 3:10, 17) Sibonelo saloko kutsi asilati ngalokutse ngco lilanga laJehova, kodvwa siyati kutsi lisemnyango. Siyakwetsemba lokushiwo liVi laNkulunkulu kutsi kushumayela bantfu ngemandla etfu onkhe kulesikhatsi lesifushane lesisele, kutawusindzisa tsine kanye nebantfu lesibashumayelako.—1 Thim. 4:16.

12. Yini lesikhanyela bha?

12 Kufanele kusikhanyele bha kutsi kuphela kungafika nome nini. Jehova ngeke afikise kuphela alawulwa lizinga lekutsi sebashunyayelwe bonkhe yini bantfu emhlabeni. (Mat. 10:23) Kuyajabulisa kutsi sitfola ticondziso letifanele letisenta siwente kahle lomsebenti wekushumayela. Sichutjwa kukholwa kute sisebentise onkhe emakhono etfu kanye nemnotfo wetfu kute sente lomsebenti. Indzawo lesishumayela kuyo itawuhlala inebantfu labalalelako yini? Singati njani kutsi bantfu lesibashumayelako batasitsatsa njani? (Fundza Umshumayeli 11:5, 6.) Sinelitsemba lekutsi Jehova utawusibusisa emsebentini wetfu wekushumayela. (1 Khor. 3:6, 7) Site kungabata ngekutsi Jehova uyayibona yonkhe imetamo lesiyentako. Ngetulu kwaloko siyajabula kwati kutsi usebentisa umoya wakhe longcwele kute asinike sicondziso lesisidzingako.—Hla. 32:8.

Kufuna Umoya Longcwele

13, 14. Abonakale kangakanani emandla emoya longcwele waNkulunkulu ekwenteni tinceku takhe kutsi tiphumelele?

13 Kutsiwani nangabe singakhoni kufeza umsebenti lesinikwe wona nobe kuba nencenye emsebentini wekushumayela? Kufanele sicele umoya longcwele waJehova kute sikwati kutfutfukisa nobe ngabe ngumuphi umsebenti lokufanele simentele wona. (Fundza Lukha 11:13.) Umoya waNkulunkulu ungasita bantfu kutsi bakwati kwenta umsebenti lotsite nanobe bangakawufundzeli umsebenti lonjalo. Nasi sibonelo: Ngemuva kwekuphuma kwabo eGibhithe, umoya waNkulunkulu wasita belusi kanye netigcila kutsi tincobe titsa tato emphini nanobe tatite lwati lolutseni ngetindzaba temphi. (Eks. 17:8-13) Ngekushesha ngemuva kwaloko, umoya longcwele wasita Besaleli na-Oholiyabi kutsi bente umdvwebo welithende lekukhontela lebebatawulakha.—Eks. 31:2-6; 35:30-35.

14 Loyo moya lonemandla uhlomisa tinceku taNkulunkulu talamuhla kutsi tikwati kunakekela tidzingo tenhlangano letifaka ekhatsi umsebenti wekushicilela tincwadzi. UMzalwane R. J. Martin lobekacondzisa umsebenti wekushicilela, nakachaza umsebenti labaphumelela kuwenta ngemnyaka wanga-1927, watsi: “Ngesikhatsi lesifanele iNkhosi ivule umnyango, satfola umshini lomkhulu lebesingakwati kuwusebentisa. Kodvwa iNkhosi yasita labo labatinikele kuyo ngalokuphelele kute bakwati kuba netingcondvo letikhaliphile letitawuphumelelisa lomsebenti. Ngemuva kwemaviki lambalwa, besesikwati kuwusebentisa lomshini. Nalamuhla loku, solo uyasebenta futsi wenta umsebenti nebakhi bawo labebangati kutsi uyakwati kuwenta.” Nalamuhla Jehova usawubusisa umsebenti lofanana nalona wekutimisela.

15. Umbhalo waRoma 8:11, ungabakhutsata njani labo labasetilingweni?

15 Umoya waJehova usebenta ngetindlela letihlukahlukene. Tonkhe tinceku taNkulunkulu tingawutfola lomoya wakhe futsi ungatisita kutsi tikwati kulwisana netinkinga letivelako. Kodvwa kutsiwani nangabe tilingo tisengama? Singawatfola emandla emavini aPawula latfolakala encwadzini yaRoma 7:21, 25 kanye nesehluko 8:11. Kuliciniso kutsi ‘umoya waNkulunkulu lowavusa Jesu kulabafile’ ungasisita kutsi sikwati kulwisana netifiso tenyama. Lendzinyana yalamavi langenhla yayibhalelwe emaKhristu lagcotjwe ngemoya, kodvwa leso simiso sisebenta kuto tonkhe tinceku taNkulunkulu. Sonkhe singakutfola kuphila ngekuba nekukholwa kuKhristu futsi sibulale tonkhe tifiso tenyama, siphindze siphile ngekuvumelana nesicondziso semoya.

16. Yini lokufanele siyente kute sitfole umoya longcwele waNkulunkulu?

16 Kufanele yini silindzele kutsi Nkulunkulu asiphe emandla akhe sibe tsine singayenti imetamo yakutsi siwatfole? Cha, akukafanele. Ngaphandle nje kwekuthandaza siwacele, kufanele sifundze liVi laNkulunkulu leliphefumulelwe. (Taga 2:1-6) Ngetulu kwaloko, umoya waNkulunkulu uhlala ebandleni lebuKhristu. Ngako-ke, kuba khona kwetfu njalo emihlanganweni kubonisa sifiso setfu ‘sekuva loko lokushiwo ngumoya emabandleni.’ (Semb. 3:6) Kufanele sikulalele ngekwetsembeka loko lesikufundzako. Taga 1:23 tiyaseluleka: “Ase nilalele [kunisola] kwami; imicabango yami ngitayitfululela kini.” Kuliciniso kutsi Nkulunkulu ubanika umoya wakhe longcwele ‘labo labamlalelako.’—Imis. 5:32.

17. Singawufananisa nani umphumela wesibusiso saNkulunkulu lesingasitfola?

17 Njengobe kufaka umfutfo ngebucotfo kudzingeka kute sitfole sibusiso saNkulunkulu, kufanele sikhumbule kutsi kusebenta ngekutikhandla kukodvwa nje angeke kusente sitfole tibusiso Jehova latinika bantfu bakhe. Umphumela wesibusiso sakhe lesiwutfola ngekutikhandla singawufananisa nendlela imitimba yetfu lezuza ngayo ekudleni lokunemphilo lesikudlako. Nkulunkulu wente imitimba yetfu kutsi ijabulele kudla futsi itfole kondleka kuko. Uphindze asiphe kudla lesikudlako. Akekho lowati kahle-hle kutsi kudla lesikudlako kuwutfola kuphi umsoco, nekutsi imitimba yetfu iwakha njani emandla lesiwatfola ekudleni lesikudlako. Lesikwatiko kutsi lolo hlelo luyasebenta, futsi natsi sibambisana nalo ngekutsi sidle. Nangabe sikhetsa kudla kudla lokunemsoco, umphumela utawuba muhle kakhulu. Nangendlela lefananako, Jehova usinike timfuneko letitasenta sitfole kuphila lokuphakadze, waphindze wasinika lusito lesiludzingako kute sikwati kutenta leto tintfo. Kuyacaca kutsi nguye lowenta umsebenti lomkhulu kunatsi futsi ufanele kudvunyiswa. Nobe kunjalo, kufanele sibambisane naye sente ngekuvumelana nentsandvo yakhe kute sitfole sibusiso.—Hag. 2:18, 19.

18. Yini lotimisele kuyenta futsi ngani?

18 Ngako-ke, tinikele ngayo yonkhe inhlitiyo yakho emsebentini lowentako. Tsembela kuJehova ngaso sonkhe sikhatsi. (Mak. 11:23, 24) Njengobe wenta njalo, bani nelitsemba lekutsi ‘wonkhe umuntfu locelako uyawuphiwa.’ (Mat. 7:8) Labo labagcotjwe ngemoya longcwele batawubusiswa ‘ngemchele wekuphila’ ezulwini. (Jak. 1:12) ‘Letinye timvu’ taKhristu letilwa matima kute titfole sibusiso ngentalo ya-Abrahama, titawujabula natimuva atsi: “Wotani nitewudla lifa lembuso, lenawulungiselelwa seloku kwasekelwa umhlaba.” (Joh. 10:16; Mat. 25:34) Kuliciniso kutsi “lababusisiwe [nguNkulunkulu] bayawudla lifa lemhlaba, . . . bahlale kuwo kuze kube phakadze.”—Hla. 37:22, 29.

Ungachaza Njani?

• Kuhlanganisani kulalela ngebucotfo?

• Yini lokudzingeka uyente kute utfole sibusiso saNkulunkulu?

• Singawutfola njani umoya longcwele waNkulunkulu, futsi ungasisita njani?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Titfombe ekhasini 12]

Jakobe wabambana nengilosi busuku bonkhe afuna kutfola sibusiso saJehova

Wenta lokufananako yini ngekufaka umfutfo ngebucotfo?

[Sitfombe ekhasini 13]

Umoya waNkulunkulu wahlomisa Besaleli kanye na-Oholiyabi kutsi baphumelele