Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Buobumue bua bena Kristo budi butumbisha Nzambi

Buobumue bua bena Kristo budi butumbisha Nzambi

Buobumue bua bena Kristo budi butumbisha Nzambi

‘Nunanukile bua kulama buobumue buenu bua mu nyuma muimpe.’​—EF. 4:3.

1. Mmunyi muvua bena Kristo ba mu Efeso batumbishe Nzambi?

BUOBUMUE buvua mu tshisumbu tshia Efeso buakatumbishisha Yehowa Nzambi mulelela. Efeso uvua tshimenga tshivua tshitumbe bua mishinga ivuabu bendamu. Kakuyi mpata muvua bena Kristo babanji bavua ne bapika ne bakuabu bavua bapele ne bikale bapika. (Ef. 6:5, 9) Kuvua bakuabu bavua bena Yuda bavua balonge bulelela mu ngondo isatu ivua mupostolo Paulo muyishe mu sunagoga wabu. Bakuabu bavua batendelela nzambi Atemise kumpala ne bikale bena majimbu. (Bien. 19:8, 19, 26) Bidi bimueneka ne: buena Kristo bulelela buvua busangishe bantu ba mishindu yonso. Paulo wakamba muvua buobumue buvua mu tshisumbu butumbisha Yehowa. Wakafunda ne: ‘Butumbi buikale kudiye mu ekeleziya.’​—Ef. 3:21.

2. Ntshinyi tshivua tshikeba kunyanga buobumue buvua mu tshisumbu tshia Efeso?

2 Kadi buobumue buvua mu tshisumbu tshia Efeso buvua mu njiwu. Paulo wakadimuija bakulu ne: ‘Bantu nebabike munkatshi muenu mene, bambila bantu malu adi kaayi malelela bua kukokabu bayidi kunyima kuabu.’ (Bien. 20:30) Muvua kabidi bena Kristo batshivua ne lungenyi lua ditapuluka luvua Paulo muambe ne: luvua ‘luenzeja munkatshi mua bana ba bupidia.’​—Ef. 2:2; 4:22.

Mukanda udi uleja mushinga wa buobumue

3, 4. Mmunyi mudi mukanda uvua Paulo mufundile bena Efeso uleja mushinga wa buobumue?

3 Paulo wakamona ne: bua bena Kristo kutungunuka ne kuenza mudimu pamue, yonso wa kudibu uvua ne bua kudienzeja bua kukeba buobumue. Nyuma wa Nzambi wakenzeja Paulo bua kufundila bena Efeso mukanda uvua wakula bua buobumue. Tshilejilu, wakafunda bua disua dia Nzambi dia ‘kusangisha bintu bionso mu Kristo, ne bidi mu diulu ne bidi panshi pa buloba.’ (Ef. 1:10) Wakafuanyikija kabidi bena Kristo ne mabue mashilangane adibu bibaka nawu nzubu, wamba ne: ‘Bitupa bionso bia nzubu bilungakaja bimpe bidi bidiundadiunda too ne paluabi ntempelo wa tshijila mu Mukalenge.’ (Ef. 2:20, 21) Paulo wakakula kabidi bua buobumue bua bena Yuda ne bena Kristo ba mu bisamba bikuabu ne kubavuluija kabidi ne: Nzambi ke uvua mubafuke bonso. Wakakula bua Yehowa bu ‘Tatu udi tshiota tshionso tshia mu diulu ne tshia pa buloba tshidika dîna diende.’​—Ef. 3:5, 6, 14, 15.

4 Patudi tukonkonona nshapita 4 wa Efeso, netumone mudibi bikengela kudienzeja bua kukeba buobumue, mudi Yehowa utuambuluisha bua kuikala mu buobumue ne malu adi mua kutuambuluisha bua kushala mu buobumue. Udi mua kubala nshapita mujima eu bua dikonkonona edi dikuambuluishe.

Bua tshinyi kudienzeja kudi ne mushinga bua kuikala mu buobumue?

5. Bua tshinyi banjelu ba Nzambi batu benza mudimu mu buobumue? Kadi bua tshinyi bidi mua kutukolela tuetu bua kuikala mu buobumue?

5 Paulo wakasengelela bena Kristo ba mu Efeso bua ‘kunanukila bua kulama buobumue buabu bua mu nyuma muimpe.’ (Ef. 4:3) Bua kumanya mudi kudienzeja kuikala ne mushinga, tukonkonone bualu budi butangila banjelu ba Nzambi. Kakuena bintu bibidi bidi ne muoyo pa buloba apa bidi bifuanangane mu malu onso to. Nunku tudi mua kuamba ne: Yehowa mmufuke yonso wa ku banjelu binunu ne binunu wende mushindu. (Dan. 7:10) Kadi badi benzela Yehowa mudimu mu buobumue bualu bonso badi bamuteleja ne benza disua diende. (Bala Musambu wa 103:20, 21.) Padi eku banjelu bikale ne ngikadilu mimpe mishilangane, bantu bobu badi ne bilema bia bungi. Bualu ebu budi mua kubapangisha bua kuikala mu buobumue.

6. Mmalu kayi adi mua kutuambuluisha bua kuenza mudimu pamue ne bana betu badi ne ngikadilu mishilangane ne yetu?

6 Nansha mudi bantu bena mapanga bateta mua kuenza mudimu pamue, batu bapeta ntatu. Tshilejilu, ntshinyi tshidi mua kuenzeka padi muanetu wa lutulu utu ne tshibidilu tshia kufika panyima pa dîba wenza mudimu pamue ne muanetu utu ufika pa dîba kadi muikale ne tshiji tshia lukasa? Yonso wa kudibu udi mua kumona ne: mukuende udi ne tshilema kadi upua muoyo ne: yeye pende udi ne tshiende. Mmunyi mudi bana betu babidi aba mua kuenza mudimu pamue mu diumvuangana? Tumone mudi malu avua Paulo muambe mua kubambuluisha. Pashishe, tuele meji mutudi mua kukeba buobumue pa kuenza malu aa. Paulo wakafunda ne: ‘Ndi nnusengelela ne: Endayi bakanangane mu kudipuekesha kuonso, mu kalolo, mu lutulu ne mu kuikalangana ne luse; nunanukile bua kulama buobumue buenu bua mu nyuma muimpe mu tshisuikidi tshia ditalala.’​—Ef. 4:1-3.

7. Bua tshinyi mbimpe kuditatshisha bua kuikala mu buobumue ne bena Kristo netu bena mapanga bu tuetu?

7 Kulonga mua kuenzela Nzambi mudimu pamue ne bena mapanga bu tuetu kudi ne mushinga bualu bena Kristo balelela badi mubidi umue. Bible udi wamba ne: ‘Mubidi udi umue ne nyuma udi umue, bu munuakabikidibua kabidi mu ditekemena dimue dia dibikidibua dienu. Mukalenge umue udiku, ditabuja dimue, dibatiza dimue, Nzambi umue, Tatu wa bonso.’ (Ef. 4:4-6) Tudi tupetela mabenesha a Yehowa ne nyuma wende mu bulongolodi budiye wenza nabu mudimu. Nansha muntu yeye mutufikishe munda mu tshisumbu, tudi mua kuya kabidi kuepi? Kakuena muaba mukuabu utudi mua kupetela mêyi a muoyo wa tshiendelele.​—Yone 6:68.

Bantu bikale ‘mapa’ badi bakebesha buobumue

8. Kristo udi utuambuluisha bua kuepuka lungenyi lua kutapuluka ku diambuluisha dia banganyi?

8 Paulo wakakula bua tshilele tshivua natshi basalayi ba kale bua kumvuija mudi Yezu mufile ‘mapa’ mikale bantu bua kusangisha bena mu tshisumbu. Musalayi uvua utshimuna mvita uvua mua kulua ne mupika kuende bua kuambuluishaye mukajende ku midimu ya nzubu. (Mus. 68:1, 12, 18) Bia muomumue, bu muvua Yezu mutshimune buloba, wakapeta bapika ba bungi badi badifile bua kuenza mudimu. (Bala Efeso 4:7, 8.) Mmunyi mudiye wenza mudimu ne bapika ba mu tshimfuanyi aba? ‘Wakapa bakuabu bua kuikala bapostolo, ne bakuabu bua kuikala baprofete, ne bakuabu bua kuikala batangadiki, ne bakuabu bua kuikala bampasata, ne bakuabu bua kuikala bayishi bua kulengejabu bansantu tshishiki bua bobu benze mudimu wa kukuatshisha bakuabu, bua kudiundishabu ekeleziya udi mubidi wa Kristo too ne patuapeta buonso buetu buobumue bua ditabuja.’​—Ef. 4:11-13.

9. (a) Mmunyi mudi ‘mapa’ mikale bantu atuambuluisha bua kushala mu buobumue? (b) Bua tshinyi muntu yonso mu tshisumbu udi ne bua kukeba buobumue?

9 Bu mudi bantu badi bu ‘mapa’ aba bikale balami bimpe ba mikoko, badi batuambuluisha bua kushala mu buobumue. Tshilejilu, mukulu yeye mumone bana betu babidi ‘bafikishangana munda’ udi mua kubambuluisha bua kushala mu buobumue padiye ubela yonso wa kudibu ‘ne mutshima wa kalolo’ bua ‘kumupingaja kudi Nzambi.’ (Gal. 5:26–6:1) Bu mudi bantu badi bu ‘mapa’ aba bikale balongeshi, badi batuambuluisha bua kuikala ne ditabuja dikole dimanyine pa malongesha a mu Bible. Nunku badi batuambuluisha bua kuikala mu buobumue ne kuikala bena Kristo bashindame. Paulo wakafunda ne: badi benza nunku bua ‘tuetu katuikadi bu bana kabidi badi batshikishibua eku ne eku ne badi batambakajibua ku lupepele luonso lua diyisha, ku majimbu a bantu, ku budimu budibu balonda mu mashimi abu.’ (Ef. 4:13, 14) Muena Kristo yonso udi ne bua kukeba buobumue ne bena Kristo bakuabu anu bu mudi tshitupa tshionso tshia mubidi tshiambuluisha bikuabu.​—Bala Efeso 4:15, 16.

Tushintulule lungenyi luetu

10. Mmunyi mudi tshiendenda tshia masandi mua kunyanga buobumue buetu?

10 Tudiku bamone mudi nshapita muinayi wa mukanda uvua Paulo mutumine bena Efeso uleja mudi dinanga dikale ne mushinga bua kusangisha bena Kristo bashindame anyi? Udi uleja kabidi tshidi dinanga diumvuija. Tshilejilu, muntu yeye ne dinanga kena mua kuenda masandi to. Paulo wakalomba bena Kristo nende bua kubenga ‘kuenda bu mudi bantu ba bisamba bia bende benda.’ Bantu abu ‘kabavua bamanye mua kufua bundu kabidi’ ne ‘bakadifila ku masandi.’ (Ef. 4:17-19) Bena pa buloba apa mbanange kuenda masandi bikole ne bualu ebu budi mua kunyanga buobumue buetu. Badi baenda mu musokoko anyi patoke, baakula mu bilele, baimba mu misambu ne baatangila bua kujikija lutetuku. Nansha kuenzela muntu utudi katuyi ne lungenyi lua kuselangana nende malu a mananga kudi mua kutusemeja kule ne Yehowa ne tshisumbu tshiende. Bua tshinyi? Bualu kutu kutamba kufikisha bantu ku dienda masandi. Kuenza nunku kudi kabidi mua kufikisha muntu ukadi mu dibaka ku dienda masandi ne bualu ebu budi mua kutapulula bana ne baledi babu ne mulume ne mukajende. Bualu ebu kabuena bushiya bantu mu buobumue. Ke bualu kayi Paulo wakafunda ne: ‘Nuenu kanuakayila ne Kristo udi nunku.’​—Ef. 4:20, 21.

11. Bible udi ukankamija bena Kristo bua kushintulula tshinyi?

11 Paulo wakaleja ne: tudi ne bua kulekela meji mabi adi atapululangana ne kupeta meji adi atuambuluisha bua kusomba mu buobumue ne bakuabu. Wakamba ne: ‘Numushe bienu muntu au wa kale, bu muakadi tshikadilu tshienu tshia diambedi, udi unyangukanyanguka bua nkuka idi imudinga. Nuvuijibue bapiabapia mu nyuma wa meji enu. Nudivuadike muntu mupiamupia wakafukibua mu tshifuanyikiji tshia Nzambi ne buakane ne tshijila bidi bifuma ku malu malelela.’ (Ef. 4:22-24) Mmunyi mutudi mua ‘kuvuijibua bapiabapia mu nyuma wa meji etu’? Patudi tuela meji ku malu atudi tulonga mu Dîyi dia Nzambi ne ku bilejilu bimpe bia bena Kristo netu bashindame, tudi mua kufika ku dipeta muntu mupiamupia ‘wakafukibua mu tshifuanyikiji tshia Nzambi.’

Tushintulule ngakuilu wetu

12. Mmunyi mudi kuamba bulelela kupetesha buobumue? Bua tshinyi bitu bikolele bamue bantu bua kuamba bulelela?

12 Kuamba bulelela kudi ne mushinga bua bantu badi basomba kaba kamue mu dîku ne mu tshisumbu. Kuamba bulelela patoke mu mushindu muimpe kudi mua kusangisha bantu. (Yone 15:15) Kadi ntshinyi tshidi mua kuenzeka bikala muntu ushima muanabu? Padi muanabu umona ne: mmumushime, kakuikala umueyemena kabidi bu kumpala to. Ke bualu kayi Paulo wakafunda ne: ‘Muntu ne muntu nuambilangane ne muena mutumba nenu mêyi malelela; bualu bua tuetu tudi bitupa bia mubidi umue ne bakuabu.’ (Ef. 4:25) Bidi mua kukolela muntu utu ne tshibidilu tshia kushima, mutshibange pamuapa ku buana, bua kuamba bulelela. Kadi Yehowa udi wanyisha bionso bidiye wenza bua kushintuluka ne neamuambuluishe.

13. Kulekela ngakuilu mubi kudi kumvuija tshinyi?

13 Yehowa udi utulongesha bua kuikala kunemekangana mu tshisumbu ne mu dîku ne kusomba mu buobumue pa kutangila mutudi tuakula. Dîyi diende didi diamba ne: ‘Dîyi dibi kadipatuki mukana muenu. Difika dia munda ne tshiji ne lukuna ne diyoyo ne dipendangana ne lukinu luonso biumushibue kunudi.’ (Ef. 4:29, 31) Umue mushindu wa kuepuka ngakuilu mubi ngua kunemeka bakuabu. Tshilejilu, mulume udi wamba mukajende mêyi mabi udi ne bua kudienzeja bua kushintuluka, nangananga padiye umanya mutu Yehowa wangata bantu bakaji ne mushinga. Nzambi mmupeshe bakaji bakuabu nyuma wende bua kukokeshabu ne Kristo bu bakalenge. (Gal. 3:28; 1 Pet. 3:7) Bia muomumue, mukaji udi ne tshibidilu tshia kuelela bayende mbila udi ne bua kushintuluka padiye umanya muvua Yezu udikanda pavuabu bamuenzela malu mabi.​—1 Pet. 2:21-23.

14. Bua tshinyi tshiji ntshibi?

14 Kupanga kukanda tshiji kudi kupetangana bikole ne kuakula mêyi mabi. Kudi kabidi mua kutapulula bena muntu. Tshiji tshidi anu bu kapia. Tshidi mua kukebesha njiwu padibu kabayi batshikanda. (Nsu. 29:22) Muntu udi mufike munda bualu mbamuenzele bibi udi ne bua kukanda tshiji tshiende bua kafiki ku dinyanga malanda a mushinga. Bena Kristo badi ne bua kudienzeja bua kufuilangana luse, pamutu pa kulaminangana munda ne kutungunuka ne kuakula bua bualu budibu babenzele. (Mus. 37:8; 103:8, 9; Nsu. 17:9) Paulo wakabela bena Efeso ne: ‘Nuikale ne tshiji kadi kanuenji bualu bubi; dîba kadibueledi tshiji tshienu; kanushidi Diabolo muaba mu mitshima yenu.’ (Ef. 4:26, 27) Kupanga kukanda tshiji kudi mua kupetesha Diabolo mpunga wa kukebesha bilumbu mu tshisumbu ne kutapulula benamu.

15. Kuangata tshintu tshia bende kudi mua kufikisha ku tshinyi?

15 Kuangata bintu bia bende kudi mua kutapulula bena mu tshisumbu. Bible udi wamba ne: ‘Muntu udi wiba, alekele kuiba.’ (Ef. 4:28) Bantemu ba Yehowa batu beyemenangana munkatshi muabu bikole. Muena Kristo yeye muangate tshintu tshia bende udi mua kufikisha bakuabu bua kubenga kumueyemena kabidi ne udi mua kunyanga buobumue.

Kunanga Nzambi kudi kutusangisha

16. Mmunyi mudi mêyi mimpe akolesha buobumue buetu?

16 Tudi mu buobumue mu tshisumbu tshia bena Kristo bualu tudi banange Nzambi ne dinanga edi didi ditusaka bua kunanga bakuabu. Patudi tuanyisha buimpe bua Yehowa, bidi bitusaka bua kudienzeja bua kutumikila mubelu eu: ‘Ambayi anu mêyi mimpe adi mua kudiundisha bantu bua kuvuidijila bantu badi baumvua disanka. Nulejangane kalolo, nuikalangane ne mitshima ya luse, nulekelangane malu mabi enu bu muakanulekelela Nzambi malu mabi enu mu Kristo.’ (Ef. 4:29, 32) Yehowa utu utufuila tuetu bantu babi luse. Katuenaku petu mua kufuila bantu bakuabu luse patudi tumona malu mabi abu anyi?

17. Bua tshinyi tudi ne bua kudienzeja bua kukeba buobumue?

17 Buobumue bua batendeledi ba Yehowa Nzambi budi bumutumbisha. Nyuma wende udi utulombola mu mishindu mishilangane bua kukeba buobumue. Ki mbimpe tukandamene nyuma wa Nzambi eu to. Paulo wakafunda ne: ‘Kanunyingalaji nyuma muimpe wa Nzambi.’ (Ef. 4:30) Buobumue ntshintu tshia mushinga tshitudi ne bua kulama. Budi bupetesha bantu bonso badi nabu disanka ne butumbisha Yehowa. ‘Nunku nuidikije kuenza mudi Nzambi wenza, bu bana bende bananga. Nuende bienu mu dinanga.’​—Ef. 5:1, 2.

Udi muvuluke anyi?

• Mmalu kayi adi afikisha bena Kristo ku dikala mu buobumue?

• Mmunyi mudi ngikadilu yetu mua kutuambuluisha bua kuikala mu buobumue mu tshisumbu?

• Mmunyi mudi ngakuilu wetu mua kutuambuluisha bua kuenza mudimu pamue ne bakuabu?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Bantu ba mishindu mishilangane badi mu buobumue

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Udiku mumanye njiwu ya kuenzelangana malu a mananga anyi?