Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘UMdosiphambili Wenu NguKrestu Kwaphela’

‘UMdosiphambili Wenu NguKrestu Kwaphela’

‘UMdosiphambili Wenu NguKrestu Kwaphela’

‘Ningabizi noyedwa . . . namtjhana nibizwe mdosiphambili, ngombana uMdosiphambili wenu nguKrestu kwaphela.’—MAT. 23:9, 10.

1. Ngubani aboFakazi BakaJehova abamqala njengoMdosiphambili wabo, begodu kubayini?

AMASONDO wobuSingabukrestu anabadosiphambili abababantu, njengopapa weRoma, nabanye abadosiphambili bamasondo neenkolo ezihlukahlukeneko. Akakho umuntu wenyama aboFakazi BakaJehova abamqala njengomdosiphambili wabo. Abasibafundi nofana abalandeli bananyana ngimuphi umuntu. Lokho kuvumelana namezwi kaJehova asiporofido amalungana neNdodanakhe athi: “Qala! Ngamnikela bona abe bufakazi eenqhemeni zeentjhaba, njengomdosiphambili nomlawuli weenqhema zeentjhaba.” (Isa. 55:4) Ibandla lephasi loke lamaKrestu azesiweko nabangani bawo ‘bezinye izimvu’ alifuni omunye umdosiphambili ngaphandle kwaloyo uJehova abanikele yena. (Jwa. 10:16) Bavumelana namezwi kaJesu athi: ‘UMdosiphambili wenu nguKrestu kwaphela.’—Mat. 23:10.

Ikosana Eyingilozi Yakwa-Israyeli

2, 3. Ngiyiphi indima eqakathekileko eyafezwa yiNdodana kaZimu kwa-Israyeli?

2 Kusasele amakhulu weemnyaka ngaphambi kobana kuthonywe ibandla lobuKrestu, uJehova wanikela abantu bakhe umdosiphambili oyingilozi. Ngemva kokukhupha ama-Israyeli eGibhida, uJehova wawatjela: “Ngithuma ingilozi phambi kwenu bona inigade endleleni inise endaweni enginilungiselele yona. Niziqale ngebanga lakhe nilalele nelizwi lakhe. Ningamvukeli, ngombana ngeze alibalele ukona kwenu; ngombana ibizo lami likuye.” (Eks. 23:20, 21) Kunengqondo ukukholelwa bona ingilozi le, egade ‘inebizo lakaJehova kiyo,’ bekuyiNdodana kaZimu elizibulo.

3 Eqinisweni, ngaphambi kobana ibelethwe njengomuntu, iNdodana kaZimu beyinebizo elithi Mikhayeli. Encwadini kaDanyela, uMikhayeli ubizwa ngokobana “yikosana yabantu [bekhabo lakaDanyela],” u-Israyeli. (Dan. 10:21) Umfundi uJuda utjengisa bona uMikhayeli waba nesandla eendabeni zama-Israyeli kusasele isikhathi eside kufike iinkhathi zakaDanyela. Ngemva kokuhlongakala kwakaMosisi, kubonakala kwanga uSathana bekanqophe ukuberegisa isidumbu sakhe bona athuthukise iinkareko zakhe ngendlela ethileko, mhlamunye ngokwenza ama-Israyeli bona akhulekele iinthombe. UMikhayeli wangenela bona akhandele lokho. UJuda uyalandisa: “Ngitjho nengilozi ekulu uMikhayeli azange ikhe ikwenze lokhu. Mhlana iphikisana noSathana bona ngubani ozathatha isidumbu sakaMosisi, uMikhayeli azange athuke uSathana, kodwana wathi: ‘Sengathi iKosi ingakukhalimela.’” (Juda 9) Isikhatjhana ngemva kwalokho, ngaphambi kokuvinjelwa kweJeriko, akunakuzaza bona bekunguMikhayeli “ikosana yebutho lakaJehova,” owabonakala kuJoshuwa ukumqinisekisa bonyana uZimu uyamsekela. (Funda uJoshuwa 5:13-15.) Lokha ikosana eyidimoni ilinga ukuvimbela ingilozi bona idlulisele umlayezo oqakathekileko kumporofidi uDanyela, ingilozi ekulu uMikhayeli yarhelebha ingilozi leyo.—Dan. 10:5-7, 12-14.

UMdosiphambili Okwabikezelwa Ngaye Uyafika

4. Ngisiphi isiporofido esanikelwako malungana nokufika kwakaMesiya?

4 Ngaphambi kobana kwenzeke isehlakalo esisemaswapheleni wesigaba esigadungileko, uJehova bekathumele ingilozakhe uGabriyela kumporofidi uDanyela bona imazise ngesiporofido esimalungana nokufika ‘kwakaMesiya oMdosiphambili.’ (Dan. 9:21-25) * Ngaso kanye isikhathi esibikezelweko, ngesiruthwana saka-29 C.E., uJesu wabhabhadiswa nguJwanisi. Umoya ocwengileko wathululelwa kuJesu, lokho kwamenza Ozesiweko—uKrestu, uMesiya. (Mat. 3:13-17; Jwa. 1:29-34; Gal. 4:4) NjengoMesiya bekazokuba Mdosiphambili obadlula boke.

5. UKrestu waba njani Mdosiphambili hlangana nekonzwakhe yephasini?

5 Kusukela ekuthomeni kwekonzwakhe yephasini, uJesu wazibonakalisa bona ‘unguMesiya uMdosiphambili.’ Emalangeni ambalwa, wathoma ukubuthelela abafundi, begodu wenza nekarisomraro yakhe yokuthoma. (Jwa. 1:35–2:11) Abafundi bamlandela njengombana akhamba yoke inarha, atjhumayela iindaba ezimnandi zoMbuso. (Luka 8:1) Wababandula emberegweni wokutjhumayela begodu wadosa phambili ekutjhumayeleni nekufundiseni ababekela isibonelo esihle. (Luka 9:1-6) Abadala abamaKrestu namhlanjesi benza kuhle ngokumlingisa endabeni le.

6. UKrestu watjengisa njani bona unguMelusi noMdosiphambili?

6 UJesu wabonisa enye ingcenye yobudosiphambili bakhe ngokuzimadanisa nomelusi onethando. Abelusi beenarha zepumalanga bebayidosa phambili ngokunqophileko iimhlambabo. Ku-The Land and the Book, u-W. M. Thomson watlola: “Umelusi ukhamba phambili, ingasi bona atjengise indlela kwaphela, kodwana ukubona bona iyakhambeka begodu iphephile na. . . . Ngeswazi [lakhe] ubusa abe anqophise umhlambi emadlelelweni ahlaza, awuvikele emanabenawo.” Atjengisa bona nguMelusi wamambala noMdosiphambili, uJesu wathi: “Mina ngingumelusi olungileko, ozimiseleko ukufela izimvu zakhe. Izimvu zami zizwa ilizwi lami. Ngiyazazi, ziyangilandela.” (Jwa. 10:11, 27) Ngokuvumelana nelizwi lakhe, uJesu wafa ukufa okumhlatjelo ngebanga lezimvu zakhe, kodwana uJehova “wamvusela ngesigomeni njengoMkhambiphambili noMphulusi.”—IZe. 5:31; Heb. 13:20.

Ababonisi Bebandla LobuKrestu

7. UJesu ulinqophisa ngani ibandla lobuKrestu?

7 Msinyana ngaphambi kobana anyukele ezulwini, uJesu ovusiweko watjela abafundi bakhe: “Nginikelwe woke amandla ezulwini nephasinapha.” (Mat. 28:18) UJehova wavumela uJesu bona aphe abafundi bakhe umoya ocwengileko bonyana ubaqinise eqinisweni lobuKrestu. (Jwa. 15:26) NgePhentekoste laka-33 C.E. uJesu wakghuthulela umoya lo emaKrestwini wokuthoma. (IZe. 2:33) Ukukghuthulwa komoya loyo kwatjengisa ukuthoma kwebandla lobuKrestu. UJehova wabeka iNdodanakhe ezulwini bona ibe mdosiphambili webandla loke ephasini. (Funda Kwebe-Efesu 1:22; KwebeKholose 1:13, 18.) UJesu unqophisa ibandla lobuKrestu ngomoya kaJehova ocwengileko, begodu uneengilozi ‘ezibekwe ngaphasi kwakhe.’—1 KaPitrosi 3:22.

8. Ekhulwini lokuthoma bobani uKrestu ababeregisela ukudosa phambili abafundi bakhe, begodu bobani ababeregisako namhlanjesi?

8 Godu ngomoya ocwengileko, uKrestu waphana ‘ngezipho ezibabantu,’ ezinye ‘njengabelusi nabafundisi’ ebandleni. (Efe. 4:8, 11, NW) Umpostoli uPowula wakhuthaza ababonisi abamaKrestu: “Zilondeni ngokuzitjheja nina ngokwenu, nawo woke umhlambi umoya ocwengileko awunikele ngaphasi kwenu. Yibani belusi bebandla lakaZimu.” (IZenzo 20:28) Nekuthoma ibandla lobuKrestu, boke ababonisaba bekumadoda azeswe ngomoya. Abapostoli nabadala bebandla leJerusalema baba sihlopha esibusako. UKrestu waberegisa isihlopha esibusakwesi ukunqophisa soke isiqhema ‘sabafowabo’ abazesiweko ephasini. (Heb. 2:11; IZe. 16:4, 5) Esikhathini sokuphelesi, uKrestu unikele “inceku ethembekileko nehlakaniphileko” nababajameleko iSihlopha Esibusako, isiqhema samadoda amaKrestu azesiweko bona siqale ‘yoke ipahla yakhe’—zoke iinkareko zoMbuso ephasini. (Mat. 24:45-47) Abazesiweko nabangani babo bezinye izimvu bayatjheja bona ngokulandela isinqophiso seSihlopha Esibusako sagadesi, eqinisweni balandela uMdosiphambili wabo uKrestu.

UKrestu Uthomisa Umberego Wokutjhumayela

9, 10. UKrestu wazinqophisa njani iindaba ezimalungana nokurhatjhwa kweendaba ezimnandi zoMbuso?

9 Kusukela ekuthomeni, uJesu bekawunqophisa mathupha umberego wokutjhumayela nokufundisa ephasini loke. Wathoma indlela iindaba ezimnandi zoMbuso obekufuze zitjhunyayelwe ngayo ephasini. Phakathi nekonzwakhe, wayala abapostoli bakhe: ‘Ningayi endaweni yabatjhili namtjhana ngiwuphi umuzi wamaSamariya. Endaweni yalokho ningaphalana niye ezimvini ezinye ezilahlekileko, abantu bakoIsrayeli. Khambani notjhumayela, nithi: ‘Umbuso wezulu ubandamele!’’ (Mat. 10:5-7) Bakwenza ngetjiseko lokhu emaJudeni nakumaphroselithe, khulukhulu ngemva kwePhentekoste laka-33 C.E.—IZe. 2:4, 5, 10, 11; 5:42; 6:7.

10 Kamuva, ngomoya ocwengileko, uJesu wakhulisa umberego wokutjhumayela ngoMbuso kumaSamariya nakwabangasimaJuda. (IZe. 8:5, 6, 14-17; 10:19-22, 44, 45) Ngomnqopho wokukhuthaza ukurhatjhwa kweendaba ezimnandi eentjhabeni, uJesu mathupha watjhukumisa uSawula weTarsusi bona abe mKrestu. UJesu wayala umfundi wakhe u-Ananiya: ‘Zilungisele uye endleleni okuthiwa inqophile nendlini kaJudasi, ufune indoda evela eTarsusi enguSawula. . . . Khamba, ngombana nguye osisitja sami esikhethiweko sokuphatha ibizo lami ebantwini abatjhili nemakhosini, nebantwini bakwa-Israyeli.’ (IZe. 9:3-6, 10, 11, 15) “Indoda” le yaba mpostoli uPowula.—1 Thi. 2:7.

11. UKrestu ngomoya ocwengileko wawandisa njani umberego wokutjhumayela?

11 Nekufika isikhathi sokwandisa umberego wokutjhumayela ngoMbuso eentjhabeni zabangasimaJuda, umoya kaJehova ocwengileko wanqophisa uPowula emakhambweni weenthunywa zevangeli e-Asia Minor neYurophu. Ukulandisa kwakaLuka okusencwadini yeZenzo kuthi: “Kuthe basasebenzela iKosi, bazilile, umoya ocwengileko wathi kibo: “Ngikhethelani uBhanabhasi banoSawula, bona benze umsebenzi engibabizele wona.” Bazila, bathandaza, bababeka izandla.” (IZe. 13:2, 3) UJesu wakhetha uSawula weTarsusi bonyana abe ‘sisitja sakhe esikhethiweko’ bona aveze ibizo Lakhe eentjhabeni; ngalokho-ke, isikhuthazo esitjhesi somberego wokufakaza savela kuKrestu, uMdosiphambili webandla. Ukuberegisa kwakaJesu umoya ocwengileko bona anqophise umberego kwakhanya bha phakathi nekhambo lakaPowula lesibili leenthunywa zevangeli. Ukulandisa kuthi ‘umoya kaJesu,’ okutjho bona uJesu ngomoya ocwengileko, wanqophisa uPowula nagade akhamba nabo ekuqunteni bona kufuze baye kuphi begodu nini, godu umbono wabatjhukumisela bona baye eYurophu.—Funda IZenzo 16:6-10.

Ubudosiphambili BakaJesu Ebandleni Lakhe

12, 13. Incwadi yeSambulo itjengisa njani bona uKrestu ukwazi kuhle okwenzeka ebandleni nebandla?

12 UJesu gade akwazi kuhle okwenzeka hlangana namabandla wabalandeli bakhe abazesiweko ngekhulu lokuthoma C.E. Gade anelwazi elikhanyako ngengokomoya lebandla nebandla. Lokhu kuba sepepeneneni nesifunda incwadi yeSambulo isahluko-2 no-3. Wabiza amabandla akhombako we-Asia Minor ngamabizo. (ISam. 1:11) Sinawo woke amabanga wokukholelwa bona gade ajayelene nengokomoya lamanye amabandla wabalandeli bakhe ephasini ngesikhatheso.—Funda ISambulo 2:23.

13 UJesu wabuka amanye amabandla ngokukghodlhelela kwawo, ukuthembeka ngaphasi kokulingwa, ukuthembeka elizwini lakhe nokwala iinhlubuki. (ISam. 2:2, 9, 13, 19; 3:8) Ngakelinye ihlangothi, wanikela isiluleko esinamandla emabandleni ambalwa ngebanga lokuphola kwethando lawo ngaye, ukghodlhelelela kwawo ukukhonza iinthombe, ubufebe nokuhlukana emabandleni. (ISam. 2:4, 14, 15, 20; 3:15, 16) Njengombonisi ongokomoya onethando—ngitjho nakulabo abanikela isiyeleliso esinamandla—uJesu wathi: “Ngibalaya ngibahlunguphaze boke labo engibathandako, nje-ke khuthala utjhuguluke!” (ISam. 3:19) Nanyana asezulwini, uJesu gade adosaphambili emabandleni wabafundi bakhe asephasini ngomoya ocwengileko. Ekupheleni komlayezo oya emabandleni layo, wagandelela: “Loyo onendlebe akezwe bona umoya ukhuluma uthini emabandleni!”—ISam. 3:22.

14-16. (a) UJesu wazibonakalisa njani aMdosiphambili onesibindi wabantu bakaJehova ephasini? (b) Waba yini umphumela wokuba kwakaJesu nabafundi bakhe “bekube sekupheleni kwesikhathi?” (c) Khuyini esizoyicabangela esihlokweni esilandelako?

14 Sibonile bona ingilozi ekulu uMikhayeli (uJesu) yazibonakalisa iMdosiphambili wama-Israyeli onesibindi. Ngokukhamba kwesikhathi uJesu waba Mdosiphambili onesibindi noMelusi onethando wabafundi bakhe bokuthoma. Hlangana nekonzwakhe yephasini, wadosa phambili emsebenzini wokutjhumayela, begodu ngemva kokuvuswa kwakhe, watjhejisisa ukutjhunyayelwa kweendaba ezimnandi zoMbuso.

15 Ngomoya ocwengileko, ekugcineni uJesu gade azokwandisa umsebenzi wokufakaza kuya ekupheleni kwephasi. Ngaphambi kobana anyukele ezulwini, uJesu watjela abalandeli bakhe: “Nizaba namandla bona ningenwe mumoya ocwengileko, benizaba bofakazi bami eJerusalema, kiyo yoke iJudiya neSamariya kufikela emaqintelweni wephasi.” (IZe. 1:8; funda u-1 Pitrosi 1:12.) Ngaphasi kokunqophiswa kwakaKrestu, ubufakazi obukhulu banikelwa ekhulwini lokuthoma.—Khol. 1:23.

16 Kodwana uJesu ngokwakhe watjengisa bona umsebenzi lo gade uzokuragela phambili kufika esikhathini sokuphela. Ngemva kokuthuma abafundi bakhe bona batjhumayele benze nabafundi hlangana nabantu beentjhaba, uJesu wabathembisa: “Ngizahlala nginani njalo, bekube sekupheleni kwesikhathi.” (Mat. 28:19, 20) Solo anikelwa amandla wokubusa ngo-1914, uKrestu unabafundi bakhe ngendlela angakhange enze ngayo begodu umajadujadu njengoMdosiphambili wabo. Umsebenzakhe omkhulu kusukela ngo-1914 uzokuhlahlubwa esihlokweni esilandelako.

[Umtlolo waphasi]

Ukubuyekeza

• INdodana kaZimu yazibonakalisa njani iMdosiphambili omajadujadu kwa-Israyeli?

• UKrestu ulidosa njani phambili ibandla lakhe ephasini?

• UKrestu ukunqophisa njani ukutjhunyayelwa kweendaba ezihle?

• Khuyini etjengisa bona uKrestu ulazi kuhle ingokomoya lebandla nebandla?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 24]

“Ngithuma ingilozi phambi kwenu”

[Isithombe ekhasini 26]

Njengesikhathini esidlulileko, uKrestu uberegisa “izipho ezibabantu” bona ziluse umhlambakhe