Ir al contenido

Ir al índice

2 ¿Ajwach aj eh naqayeʼem i qatiij?

2 ¿Ajwach aj eh naqayeʼem i qatiij?

PAN QAQʼIJIL, kʼih taqeh kʼachareel inkikapaaj chi maʼxta qʼorik reh ajwach aj eh ne inqayeew i qatiij, ruum chi chuʼnchel kiponik ruukʼ i Dios. Reʼ taqeh wilkeebʼ chi kixilak taqeh kʼamal bʼeeh pan iglesia eh re’ inkiqʼor chi chuʼnchel taqeh iglesia holohik taqeh, inkikʼam naah i naʼojbʼal wilih. Xa reʼ laʼ, ¿mi korik i wilih?

Pan korik, reʼ i ruqʼorbʼal i Dios irukʼuhtaaj chi kʼih taqeh tiij maʼ kiponik ta ruukʼ ajwach naq uuk’ inkaaj chi ne kiponik. Najtir cho qʼiij noq xtzʼihbʼjik i Santo Laj Huuj, reʼ taqeh kʼachareel okrinaq naq taqeh chi rub’anariik kitiij reh taqeh tyoox. Xa reʼ laʼ, reʼ Dios kʼih pech xuqʼor keh i rutinamiit chi maʼ inkibʼan i wilih. Pan Salmo 115:4-6 iruqʼor chi reʼ taqeh tyoox, «wilik kixikin», xa re’ la’, «xa maʼ ki-ibʼirinik ta woʼ hoq». ¿Chaaj kamaj ne inqabʼan qatiij reh jenoʼ tʼyoox i maʼ qojrubʼiraj ta?

Reh chi ne inqakoj wach i wilih, qilow jenaj ehtalil wilik pan Santo Laj Huuj ahaʼ re’ profeta Elías irupaj taqeh ajkʼamal bʼeeh ajtiij reh i Baal. Reʼ Elías na naq narubʼanam rutiij reh i Dios eh reʼ taqeh keh na naq kibʼanam kitiij reh i Baal, eh ajwach naq ne inqʼorik cho chi peet ne naq irukʼuhtaaj chi reʼ reh i manlik Dios. Reʼ taqeh i ruprofeta i Baal xkik’ulaa’ i wilih eh xkitoqʼaaʼ kib’anam kitiij. Chuwach k’ih i hora xkibʼan kitiij, «xa reʼ laʼ xamaʼ xyeʼarik ta woʼ keh i xkipahqaaj, eh xamaʼ xi ibʼirjik ta woʼ-oq» (1 Reyes 18:29). ¿Jeʼ na reʼ xukʼul i Elías?

Maʼ jeʼ ta reʼ, noq xukohlaaj rutiij chuwach i Dios, re’ reh xutaqʼaaj cho qʼaaqʼ pan taxaaj reh chi ne iruk’at i rumayij i profeta. ¿Chaaj wo’ reet ma’ jenaj ta wach i kitiij taqeh profeta reh i Baal ruuk’ i rutiij i Elías? Ne inqareq chi riij i pahqanik wilih chupaam i tiij xubʼan i Elías, reʼ inkan pan 1 Reyes 18:36, 37. Ruuk’ i tiij xub’an, xuqʼo’reej i Dios ixibʼ pech, ruukʼ i rubʼihnaal: Jehová.

¿Chaaj woʼ reet re’ Jehová maʼ jenaj ta wach ruukʼ i Baal? Re’ i b’ihnaal Baal iraaj ruqʼorom («ehchaneel», oon «jaaw») reʼre’ naq i rubʼihnaal i kitʼyoox taqeh cananeo eh reh reh wach inqʼorarik reh pan reh reh wach ye’aab’. Xa reʼ laʼ, reʼ rubʼihnaal i Jehová xa jenaj wo’, ruum chi xa reʼ woʼ reh jeʼ reʼ i ru’ihnaal chi jun suut i akʼal. Reʼ reh xuqʼor: «Re’ hin i Jehová. Reʼ wilih i nub’ihnaal, re’ runimaal nuwach ma’ ajwach ta eh inuyeew, ni xa ta re’ i nuloq’il inuyeew keh i korsimaj tyoox» (Isaías 42:8, TNM).

¿Ne na inaqʼor chi reʼ tiij xubʼan i Elías eh reʼ xkibʼan taqeh ruprofeta i Baal xponik ruukʼ i xa jenaj wo’ chi dios? Ma’chih ta. Pan loqʼinik inye’arik reh i Baal kikʼatarik naq taqeh kʼachareel oon taqeh halakʼun chi mayiij, eh inkibʼan woʼ naq i kʼoyomal chuwach taqeh tyoox eh re’ wilih iruchʼuwaʼrisaj naq kiwach taqeh kʼachareel. Xa reʼ laʼ, reʼ ruloq’jiik wach i Jehová saq naq wach eh maʼ irumin ta naq i rutinamiit chi rub’anariik taqeh i chʼuwaʼ wach bʼanooj. Reʼ taqeh tiij inbʼaan naq reh i Jehová, maʼ ne ta naq imponik ruukʼ i Baal. Xa jeʼ rukabʼ noq ne inqataqʼaaj jenoʼ carta reh jeno’ qamigo inqaaj wach eh chi re’ carta wilih ne imponik ruukʼ jenoʼ k’achareel tokoom i rubʼihnaal, eh maʼ holohik ta i runaʼojbʼal.

Jeʼ rukabʼ xukʼuhtaaj i Elías maʼ chuʼnchel ta taqeh tiij kiponik ruukʼ i Dios

Ajwach taqeh inkibʼan kitiij reh i Jehová inkibʼan kitiij reh i ajtzʼuhkrisaneel, reʼ Ajaabʼees keh chuʼnchel taqeh kʼachareel.  a Jeʼ wilih xuqʼor i profeta Isaías pan jenaj tiij xubʼan: «QaJaaw Dios [Jehová], reʼ hat manlik QaJaaw» (Isaías 63:16). Chi riij naq i Dios reʼreʼ qʼorik irubʼan i Jesús noq xuqʼor keh taqeh rajtahqaneel: «Reʼ hin naa woʼ chik wojiik ruukʼ i waJaaw eh aWaJaaw woʼ taq i hat, nuDios i hin aaDios woʼ taq i hat» (Juan 20:17). Ruum chi reʼ Jehová rajaaw i Jesús, chuwach i Dios wilih xub’an rutiij, eh reh woʼ naq i Jehová nakibʼanam kitiij taqeh rajtahqaneel. (Mateo 6:9).

Xa reʼ laʼ, ¿iruqʼor na i Santo Laj Huuj chi naqabʼanam qatiij reh i Jesús, reh i María, keh taqeh tyoox oon keh taqeh ángel? Maʼchih ta. Xa reh woʼ i Jehová naqabʼanam qatiij. Naqilom chaaj wo’ reet. (Éxodo 20:5). Peet, reʼ tiij jenaj wach ruuk’ i loqʼinik, eh re’ i ruqʼorbʼal i Dios iruq’or chi xa reʼ woʼ i Jehová naqayeʼem ruloqʼil. Reʼ rukabʼ, ruum chi reʼ reh irubʼiraj i qatiij (Salmo 65:2). Atoobʼ ta reʼ Jehová iruyeew qʼabʼ chi ne intobjiik ruukʼ taqeh i rukamaj, maʼ ajwach ta aj eh iruyeew qʼabʼ chi ne irub’iraj i qatiij, xa re’ wo’ reh irub’an.

Jeʼ reʼ noq, reh chi reʼ Jehová ne irubʼiraj i qatiij, ko ruman chi xa chuwach wo’ reh ne inqab’an qatiij. Reʼ Santo Laj Huuj iruqʼor chi: «chuʼnchel taqeh nakiqʼorwiik reh i ribʼihnaal i QaJaaw [Jehová] nakikoʼljiik» (Hechos 2:21, RLLH). ¿Iraaj na ruqʼorom i wilih chi reʼ reh irubʼiraj chuʼnchel taqeh i tiij noq inb’anarik pan rubʼihnaal?

a Juʼjun taqeh kikʼuhtaniik i winaq maʼ iruyeew ta qʼabʼ chi ne inkikoj i rubʼihnaal i Dios, eh ma’ inkikanaa’ ta wo’ chi ne inkiq’or pan kitiij. Xa reʼ laʼ, reʼ bʼihnaal wilih inkan ikʼinaq wuquubʼ mil pech chupaam i ruqʼorbʼal i Dios, i xtz’ihb’jik cho pan peet. Inqareq i rub’ihnaal i Dios chupaam taqeh i tiij eh chupaam taqeh salmo xkitz’iihb’aaj taqeh rajkamanoon i Dios, reʼ korik wach kikʼux.