Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jumal kuuleb palvet

Jumal kuuleb palvet

Saa Jumalaga lähedaseks

Jumal kuuleb palvet

1. AJARAAMAT 4:9, 10

KAS Jehoova Jumal tõesti vastab oma ustavate teenijate siirastele palvetele? Piibli ülestähendus ühest vähetuntud mehest nimega Jabes kinnitab, et Jehoova tõesti ’kuuleb palvet’ (Laul 65:3). Selle lühikese ülestähenduse leiame kohast, kust seda oskaks kõige vähem oodata – keset suguvõsade nimekirja, millega algab 1. Ajaraamat. Uurime lähemalt kirjakohta 1. Ajaraamat 4:9, 10.

Kogu info Jabese kohta võib leida neist kahest salmist. 9. salmis on kirjas, et ta ema „oli temale nimeks pannud Jabes, öeldes: „Sest vaevaga olen ma tema ilmale toonud!””. * Miks ta valis sellise nime? Kas tal olid Jabest sünnitades eriliselt tugevad sünnitusvalud? Või oli ta lesk, kes tundis kurvastust selle üle, et tema abikaasat pole nende vastsündinut vastu võtmas? Piibel seda ei täpsusta. Kuid hiljem oli emal põhjust Jabese üle eriliselt uhke olla. Jabese vennad võisid küll olla õiglased mehed, kuid „Jabest austati rohkem kui ta vendi”.

Jabesel oli harjumus palvetada. Tema palve algab Jumalalt õnnistuse palumisega. Seejärel palvetas ta kolme asja pärast, mis on viide tema tugevale usule.

Esiteks palus Jabes Jumalalt: „Laienda mu maa-ala” (salm 10, P 1997). See auväärne mees mitte ei himustanud oma ligimese territooriumit, vaid tema tõsimeelne palve oli pigem seotud inimestega. Ta võis paluda oma maa-ala rahumeelse laiendamise pärast, et seal oleks rohkem tõelise Jumala kummardajaid. *

Teiseks anus Jabes, et Jumala „käsi” oleks temaga. Jumala sümboolne käsi viitab jõule, mida ta kasutab oma teenijate aitamiseks (1. Ajaraamat 29:12). Jabes lootis, et Jumal, kelle käsi pole lühike nende heaks, kes temasse usku üles näitavad, täidab temagi südamesoovid (Jesaja 59:1).

Kolmandaks palvetas Jabes: „Päästa mind kurjast, et mul vaeva ei oleks [„et see mind ei nukrustaks”, P 1938–40].” Fraas „et mul vaeva ei oleks” ei pruugi tähendada, et Jabes palus õnnetusest pääsemist, vaid et kurjuse tagajärjed teda ei muserdaks.

Jabese palve näitab, et ta tundis muret õige jumalakummardamise pärast, et tal oli tugev usk ja ta usaldas isikut, kes kuuleb palvet. Kas Jehoova vastas Jabesele? See lühike ülestähendus lõpeb sõnadega: „Jumal saatis, mis ta palus.”

Palvete kuulja pole muutunud. Tal on hea meel, kui tema teenijad ta poole palvetavad. Need, kes temasse usuvad ja tema peale loodavad, võivad öelda veendunult: „Ükskõik mida me kooskõlas tema tahtega palume, ta kuuleb meid” (1. Johannese 5:14).

[Allmärkused]

^ lõik 2 Nimi Jabes tuleb sõnajuurest tähendusega „valu”.

^ lõik 4 Targumid, juutide ümbersõnastused pühadest kirjutistest, annavad Jabese sõnad edasi järgmiselt: „Õnnista mind lastega ja laienda mu rajasid järelkäijatega.”