Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

“Olie Wanoñgonoka Omutima Wa Jeova?”

“Olie Wanoñgonoka Omutima Wa Jeova?”

“Olie Wanoñgonoka Omutima Wa Jeova?”

“‘Olie wanoñgonoka omutima wa Jeova opo emulongese?’ Mahi, onthue tuna omutima wa Kristu.”—1 CORÍNTIOS 2:16.

1, 2. (a) Otyitateka patyi ovanthu ovanyingi vena? (b) Oityi tuesukisa okuhinangela konthele yonkhalelo yetu yokusoka no ya Jeova?

 OKUTI tyihole okukupuiya okunoñgonoka onkhalelo yokusoka yomunthu mukuenyi? Hamwe wanepa pahetyino, iya ulitehelela okuti kukahi nokunoñgonoka nawa onkhalelo yokusoka ya una muelinepa nae. Tyotyili, ovalume novakai vasoka nokupopia monkhalelo yelikalela. Ongotyo, mokonda momihoko vimwe ovalume novakai vapopia omalaka elikalaila! Tupu, omihoko no malaka elikalaila vieta onkhalelo yelikalela yokusoka novituwa vielikalela. Anthi, tyina unoñgonoka vali nawa vakuenyi, mokala vali nomphitilo yokuhimbika okunoñgonoka onkhalelo yavo yokusoka.

2 Katyituhuvisa okuti onkhalelo yetu yokusoka yelikalela no ya Jeova. Menyina liomuuli Isaia, Jeova watolela ova Isilayeli okuti: “Omalusoke enyi hamalusoke ange ko, nonondyila mbange hanondyila mbenyi ko.” Moluotyo, Jeova aave ongeleka ati: “Mokonda ngetyi eulu liaya vali peulu tyipona oohi, tupu nonondyila mbange mbaya vali peulu tyipona onondyila mbenyi, nomalusoke ange apona omulusoke enyi.”—Isaías 55:8, 9.

3. Omononkhalelo patyi onombali tupondola okulinga “oupanga na Jeova”?

3 Okuti otyo tyilekesa okuti katupondola alo umwe okuovola okunoñgonoka onkhalelo ya Jeova yokusoka? Au. Namphila na lumwe makatunoñgonoka nawa-nawa omalusoke aeho a Jeova, mahi Ombimbiliya ituavela ondundo yokulinga “oupanga na Jeova.” (Tanga Salmo 25:14; Provérbios 3:32.) Onkhalelo imwe yokulinga oupanga na Jeova, okukala nonthilo, nokutala nawa ovilinga viae ngetyi viahonekwa Mondaka yae Ombimbiliya. (Salmo 28:5) Onkhalelo onkhuavo, okunoñgonoka “omutima wa Kristu,” “otyifuika tya Huku uhamonwa.” (1 Coríntios 2:16; Colossenses 1:15) Okutaindya omuwo wokulilongesa Ombimbiliya nokusokolola nawa kuetyi tutanga, matuhimbika okunoñgonoka ovituwa via Jeova nonkhalelo yae yokusoka.

Lunguka Neyembelo Liapenga

4, 5. (a) Eyembelo patyi liapenga tuesukisa okulityilika? Hangununa. (b) Ova Isilayeli vatokelele molusoke patyi luapenga?

4 Tyina tusokolola nawa ovilinga via Jeova, tuesukisa okulityilika eyembelo liokukoyesa Huku monkhalelo yokusoka yovanthu. Eyembelo olio, liapopiwa mondaka ya Jeova, ngetyi tyahonekwa mo Salmo 50:21 yati: “Ove wasoka okuti mandyikala umwe ngoove.” Otyo tyikahi ngetyi tyapopile omunongo umwe konthele Yombimbiliya omanima 175 konyima, wati: “Ovanthu vena eyembelo liokukoyesa Huku nonkhalelo yavo muene, nokusoka okuti Huku uhongolelwa novitumino vihongolela ovanthu.”

5 Onthue tuesukisa okulunguka opo tuhasoke okuti omalusoke a Jeova ekahi ngomalusoke etu ine omahando etu. Otyo tyakolela mokonda yatyi? Tyina tulilongesa Ovihonekwa, ovipuka vimwe Jeova alinga, vipondola okumoneka ngatyina vihaviukile monkhalelo yetu yokusoka youkuankhali. Ova Isilayeli kohale, vatokelele molusoke luapenga ngoolo, konthele yonkhalelo Jeova ankho evetekula. Tala etyi Jeova evepopila: “Onwe tyotyili mamukapopia okuti: ‘Ondyila ya Jeova kayaviukile.’ Tehelelei mbambavo, tyikumba tyo Isilayeli. Ondyila yange kayaviukile? Hanondyila mbenyi muene mbahaviukile?”—Ezequiel 18:25.

6. Oityi Jobe esukisile okunoñgonoka? Oityi onthue tupondola okulilongesila kuotyo?

6 Otyipuka tyimwe matyituvatela okulityilika eliva liokukoyesa Jeova monkhalelo yetu yokusoka, okuimbuka okuti omalusoke etu omasupi unene, iya pamwe aponya unene. Otyo, Job wesukisile okutyinoñgonoka. Mokueenda kuomuvo wononkhumbi mbae, Job wasoyele unene ahimbika okusoka unene konthele yae muene. Wayekelepo okusoka kuetyi tyakolela vali unene. Anthi, Jeova noluembia emukuatesako opo ahandyule omalusoke ae. Jeova wemulingile omapulo alamba po 70 elikalaila, ehetyivili okuekumbulula. Ngotyo, Jeova walekesa nawa okuti enoñgonoko lia Jobe esupi. Jobe etavela nomutima weliola, nokupilulula onkhalelo yae yokusoka.—Tanga Jó 42:1-6.

Kala “Nomutima wa Kristu”

7. Omokonda yatyi okulilongesa ovilinga via Jesus matyituvatela okunoñgonoka onkhalelo ya Jeova yokusoka?

7 Jesus wahetekela nawa-nawa Tate yae movipuka aviho apopia nevi alinga. (João 14:9) Moluotyo, okulilongesa nawa ovilinga via Jesus matyitukuatesako okunoñgonoka onkhalelo ya Jeova yokusoka. (Romanos 15:5; Filipenses 2:5) Pahe, tutalei omahipululo evali ono Evandyeliu.

8, 9. Ngetyi tyahonekwa mu João 6:1-5, onkhalelo patyi yahindilile Jesus okupula Filipe? Oityi emupulilile?

8 Nkhele soka kuetyi. Ankho kuakamba katutu pala o Pasikwa yo 32 P.K. Ono apostolu mba Jesus ankho opo vakondoka kovilinga ovinene viokuivisa mo Galileia. Mokonda ankho vepuila novilinga ovio aviho, Jesus aende navo pomphangu papoleya konthele Yelunga lio Galileia. Mahi, otyinyingi tyovanthu atyivelandula. Etyi Jesus avelula ounyingi oo nokuvelongesa ovipuka ovinyingi, apamoneka otyitateka konthele yokulia. Oñgeni ovanthu ovo aveho mavavasi okulia pofika pahakala ovanthu? Etyi Jesus aimbuka esuka-suka olio, apulu Filipe, ankho wotyilongo otyo, ati: “Opi matukalanda onombolo opo ovanthu ava valie?”—João 6:1-5.

9 Oityi Jesus alingila Filipe epulo olio? Okuti ankho Jesus wasukalala netyi malingi? Au. Iya ankho oityi asoka? Apostolu João, ankho nae walipo, wahangununa okuti: “[Jesus] ankho upopia ngotyo opo emulole, mokonda etyi malingi oe muene ankho utyii.” (João 6:6) Jesus ankho ulola ovalongwa vae, okutala inkha ekolelo liavo liliyawisa. Mokualinga epulo olio, oe watala etyi vasoka nokuveavela omuvo opo valekese onthumbi yavo muetyi malingi. Mahi ovalongwa kavetyivilile okulekesa ekolelo liavo, iya otyo tyalekesa okuti tyotyili omalusoke avo omasupi. (Tanga João 6:7-9.) Konyima Jesus alekesa okuti oe upondola okulinga otyipuka tyimwe ankho vahasokele na katutu. Kehuviso, oe waavela okulia ovityita novityita viovanthu ovo ankho vankhia ondyala.—João 6:10-13.

10-12. (a) Oityi Jesus ahalingilile liwa etyi omukai omu Gregu aita? Hangununa. (b) Oityi matulilongesa pahe?

10 Ehipululo olio, tupu malituvatela okunoñgonoka olusoke lwa Jesus mehipululo ekuavo. Etyi palamba omuvo uhehi tunde etyi aavela okulia onthumbo oyo yovanthu, Jesus nono apostolu mbae, avaende no kokulio kuekumbi, okulamba onondimbu mbo Isilayeli, okuenda ko Tiru no Sidon. Iya oko, avavasi omukai umwe omu Gregu, waita Jesus avelule omona wae. Potete, Jesus ngoti wanianga omukai oo. Mahi etyi omukai atualako okumuita, Jesus emupopila okuti: “Tete nkhele yeka ovana vatuuke, mokonda katyaviukile okupola ombolo yovana oiyumbu koviwena.”—Marcos 7:24-27.

11 Oityi Jesus tete aanyenene okuvatela omukai oo? Okuti Jesus ankho ukahi nokumulola, ngetyi alingile Filipe, opo atale oñgeni otyo matyimukalesa, nokumupa omuvo opo alekese ekolelo liae? Onkhalelo omu apopia, namphila kayaholololelwe ponondaka mbahonekwa, kayasoyesile omukai oo. Onondaka ‘oviwena’ Jesus aundapesa, mbaanda omutima wae. Ngotyo Jesus walinga nga he uhanda okuavela omona etyi aita, mahi ahalekesa ehando olio, opo atale inkha omona wesuka umwe. Iya mokonda omukai walekesa okuti una ekolelo, Jesus emulingila etyi aita.—Tanga Marcos 7:28-30.

12 Omahipululo oo evali ono Evandyeliu, etuavela enoñgonoko ewa ‘liomutima wa Kristu.’ Pahe tutalei oñgeni omahipululo oo etukuatesako okunoñgonoka vali nawa omutima wa Jeova.

Onkhalelo Jeova Atekulile Moisesi

13. Oñgeni okunoñgonoka nawa onkhalelo ya Jesus yokusoka matyitukuatesako?

13 Okunoñgonoka nawa oñgeni Jesus asoka, tyituvatela okunoñgonoka onotestu Mbovihonekwa hamwe mbepuiya. Mongeleka, tala onondaka Jeova apopilile Moisesi etyi ova Isilayeli valinga onthane yo olu pala okufenda. Huku wati: “Natala ovanthu ava, iya andyiimbuka okuti ovanthu vokuna omutima watena. Moluotyo, pahe ndyeke, opo ndyinumane novanthu ava, andyivenyimiko, iya ove andyikulingi elongo limwe enene.”—Êxodo 32:9, 10.

14. Oñgeni Moisesi akumbulula onondaka mba Jeova?

14 Ehipululo litualako okuti: “Moisesi elivondela ku Jeova Huku yae, ati: ‘Omokonda yatyi Jeova, monumanena novanthu vove wapola motyilongo tyo Egitu, nononkhono ononene nokuwoko kuapama? Ngotyo, ova Egitu kamavapopi okuti: “Wevepolako nolusoke oluvi, opo uveipaele pokati konomphunda nokuvenyima kombanda yoohi”? Yekapo onyengo yove onene, nokulikondola omutima konthele yotyivi wasokela ovanthu vove. Hinangela Abraiau, na Isake, na Isilayeli, ovaumbili vove, vana waanena ove muene, etyi wevepopila okuti: “Mandyiyawisa ovana venyi ngononthungululu mbo keulu, iya otyilongo tyino atyiho nalaa, ame, mandyityipe ombuto yenyi, opo vetyipiñgane omuvo auho.”’ Iya Jeova ahimbika okulikondola okulinga otyivi ankho asokela ovanthu vae.”—Êxodo 32:11-14. a

15, 16. (a) Etyi Jeova apopia tyaavelele Moisesi omphitilo yatyi? (b) Omonkhalelo patyi Jeova “elikondola”?

15 Okuti tyotyili ankho tyesukisa umwe Moisesi aviyule Jeova? Au! Namphila Jeova apopia etyi ankho asoka okulinga, mahi olio ankho halioko ekoyeso liae. Tyotyili, Jeova ankho ulola Moisesi, ngetyi Jesus alingile Filipe nomukai omu Gregu. Moisesi wapelue omuvo wokupopia etyi asoka. b Jeova waholovonene Moisesi opo akale onkhala-kati yo Isilayeli nae Muene. Iya Jeova ankho wahumba otyilinga apele Moisesi. Okuti Moisesi wasoyele? Okuti otyo tyemuhindila okuavela Jeova ondundo opo alimbwe o Isilayeli, nokulinga ovana va Moisesi elongo enene?

16 Ekumbululo lia Moisesi lialekesa ekolelo liae nonthumbi mouviuki wa Jeova. Etyi alinga, tyalekesa okuti oe ankho kesukile vala nae muene, anthi ankho wesuka vali unene nenyina lia Jeova. Oe ankho kahandele enyina lia Jeova liundulwe. Moisesi walekesile nawa okuti ankho wanoñgonoka nawa “omutima wa Jeova” konthele yotyo. (1 Coríntios 2:16) Oityi tyatundililako? Mokonda Jeova ankho kenetokole okulinga natyike, ehipululo liati oe “wahimbika okulikondola.” Mo Hebreu, onondaka ombo mbuhangununa vala okuti Jeova kaetele ehanyu ankho asoka okuetela elongo aliho lio Isilayeli.

Onkhalelo Jeova Atekulile Abraiau

17. Oñgeni Jeova alekesile okuti wapua unene elundo nomasukalalo a Abraiau?

17 Ongeleka onkhuavo ilekesa oñgeni Jeova aavela ovaumbili vae omphitilo yokulekesa ekolelo liavo nonthumbi, oya Abraiau etyi aita konthele yo Sodoma. Mehipululo olio, Jeova walekesa okuti wapua unene elundo mokuayeka Abraiau okulinga omapulo etyinana. Nthiki imwe, Abraiau wapopia monkhalelo ihuvisa okuti: “Kuove katyaviukile okulinga ngotyo, okuipaa omuviuki kumwe nondingavivi, iya omuviuki akala ngatyina ondingavivi! Otyo kuove katyaviukile. Omukoyesi wouye auho, kamalingi etyi tyaviuka?”—Gênesis 18:22-33.

18. Oityi tulilongesila konkhalelo Jeova atekulile Abraiau?

18 Mehipululo olio oityi tuanoñgonoka konthele yonkhalelo Jeova asoka? Okuti Jeova ankho wesukisa okusokesuako na Abraiau opo alinge etokolo liaviuka? Au. Tyipondola Jeova ankho wapopia vala omokonda yatyi alingila etokolo liae. Mahi, nomapulo oo, Jeova waavela Abraiau omuvo opo etavele etokolo olio nokunoñgonoka olusoke Lwae. Otyo tupu tyakuatesako Abraiau okunoñgonoka onkhenda onene ya Jeova nouviuki wae. Tyotyili, Jeova watekulile Abraiau monkhalelo youpanga.—Isaías 41:8; Tiago 2:23.

Otyo Tyitulongesa Tyi

19. Oñgeni tupondola okuhetekela Jobe?

19 Oityi tuanoñgonoka konthele “yomutima wa Jeova”? Onthue tuesukisa okuyeka Ondaka ya Huku itukalese nenoñgonoko liaviuka konthele yomutima wa Jeova. Tuhasokei na lumwe okuti omalusoke a Jeova ekahi ngo etu, nokumukoyesa monkhalelo yetu yokusoka. Jobe wati: “[Huku] hamunthu ukahi ngaame pala ndyimukumbulule, opo tuende kumwe nae mekoyeso.” (Jó 9:32) Nga Jobe, tyina tuhimbika okunoñgonoka omutima wa Jeova, tukala nondundo yokuti: “Tala! Oku okononthele vala mbonondyila mbae. Iya otyo tyeivala okutotovola vala! Mahi, olie upondola okulekesa okuti wanoñgonoka omutitimo wae omunene?”—Jó 26:14.

20. Oityi tuesukisa okulinga inkha tuavasa otestu Yovihonekwa yepuiya okunoñgonoka?

20 Ngetyi tutanga Movihonekwa, oityi tuesukisa okulinga inkha tuavasa otestu yepuiya okunoñgonoka, haunene konthele yomalusoke a Jeova? Inkha tuaovolola nawa, mahi no ngotyo katuavasile ekumbululo liayandyuluka, tupondola okutyitala ngatyina onthumbi yetu mu Jeova ikahi nokulolwa. Hinangela okuti, pamwe onotestu mbumwe mbutuavela omphitilo opo tulekese ekolelo lietu movituwa via Jeova. Tuimbukei nomutima weliola okuti onthue katuanoñgonokele ovipuka aviho oe alinga. (Eclesiastes 11:5) Ngotyo, matukala nondundo yokutavela onondaka mbo apostolu Paulu mbati: “Omalumono a Huku nounongo wae nenoñgonoko viaya kohi unene ngatyi! Omakoyeso ae kaevilwa okunoñgonokwa, onondyila mbae kambuvilwa okuovololwa! Mokonda, ‘olie wanoñgonoka omutima wa Jeova ine olie wakala omulongi wae’? Ine, ‘olie wemuavela tete, opo emufete tyo?’ Mokonda ovipuka aviho vituka kwe, vikahiko mokonda yae, no palae. Oe ankhimanekwe apeho. Amem.”—Romanos 11:33-36.

[Onondaka Poutoi]

a Ehipululo lielifwa nolio livasiwa mu Números 14:11-20.

b Ngetyi ovanongo vamwe vapopia, melaka lio Hebreu ondaka yapitiyua “ndyeke” mu Êxodo 32:10, ipondola okutalwa ngatyina akonga, okuita Moisesi opo apopileko ine akale ‘lutai pokati’ ka Jeova nelongo. (Salmo 106:23; Ezequiel 22:30) Mahi, Moisesi kakalele nowoma wokupopila Jeova etyi asoka.

Okuti Ove Utyihinangela?

• Oityi matyituvatela okulityilika eyembelo liokukoyesa Jeova monkhalelo yetu yokusoka?

• Oñgeni okunoñgonoka ovilinga via Jesus tyituvatela okukala “noupanga na Jeova”?

• Oityi ove welilongesila kuetyi Jeova atomphola na Moisesi na Abraiau?

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 13]

Oityi tuanoñgonoka konthele yokusoka kwa Jeova, nonkhalelo oe atekulile Moisesi na Abraiau?