Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Otsigem alati esmalt „tema õigust”

Otsigem alati esmalt „tema õigust”

Otsigem alati esmalt „tema õigust”

„Otsige siis alati esmalt Jumala kuningriiki ja tema õigust, ning kõike seda antakse teile lisaks.” (MATT. 6:33)

1., 2. Mis on Jumala õigus ja millel see rajaneb?

„OTSIGE siis alati esmalt Jumala kuningriiki” (Matt. 6:33). See Jeesus Kristuse üleskutse tema mäejutluses on Jehoova tunnistajaile tänapäeval hästi teada. Me soovime igas eluvaldkonnas tõendada, et armastame seda kuningriigivalitsust ja tahame olla sellele lojaalsed. Kuid meil tuleks tähele panna ka väljendi teist osa: „ja tema õigust”. Mis on Jumala õigus ja mida tähendab seda esmalt otsida?

2 Algkeelseid sõnu, mille vasteks on „õigus”, võib tõlkida ka vastega „õiglus”. Loojana on Jehooval voli kehtestada normid selle kohta, mis on hea ja mis halb, mis on õige ja mis vale (Ilm. 4:11). Ometi pole Jumala õigus külm, jäik seadustekogu ega lõputu loetelu reegleid ja määrusi. See rajaneb hoopis Jehoova olemusel ning tema põhiomadusel õiglusel, mis on harmoonias tema teiste põhiomadustega: armastuse, tarkuse ja jõuga. Jumala õigus on seotud tema tahte ja eesmärgiga. See kätkeb Jumala nõudeid neile, kes soovivad teda teenida.

3. a) Mida tähendab otsida esmalt Jumala õigust? b) Miks me tahame Jehoova norme järgida?

3 Mida tähendab otsida esmalt Jumala õigust? Lihtsalt öelduna tähendab see Jumala tahte täitmist, et talle meeldida. Kui me otsime Jumala õigust, siis püüame elada kooskõlas tema väärtuste ja täiuslike normidega, mitte aga oma suva järgi. (Loe Roomlastele 12:2.) See on eluviis, milles on tähtis koht suhetel Jehoovaga. Jumala õiguse otsimine ei tähenda tema seadustele karistushirmust kuuletumist. Hoopis armastus Jumala vastu on see, mille ajel me püüame kõigest väest talle meeldida, ning seepärast me järgimegi tema norme, mitte ei kehtesta enda omi. Me mõistame, et nii teha on õige, et nõnda me oleme loodud elama. Meil tuleb õigust ja õiglust armastada, nagu seda tegi Jumala kuningriigi kuningas Jeesus Kristus (Heebr. 1:8, 9).

4. Miks on nii tähtis otsida Jumala õigust?

4 Kui tähtis on otsida Jehoova õigust? Mõelgem järgmisele tõsiasjale. Aadam ja Eeva pandi Eedeni aias proovile just nimelt selles, kas nad tunnustavad Jehoova õigust neile norme kehtestada (1. Moos. 2:17; 3:5). Kuna nad seda ei tunnustanud, pärandasid nad oma järeltulijatele, sealhulgas meile, viletsuse ja surma (Rooml. 5:12). Jumala Sõna aga kinnitab: „Kes taotleb õigust ja headust, leiab elu, õigluse ja au!” (Õpet. 21:21, meie kursiiv). Jah, kui otsime esmalt Jumala õigust, on tulemuseks head suhted Jehoovaga ja see omakorda toob meile pääste (Rooml. 3:23, 24).

Oht minna enda õigust täis

5. Millise ohu suhtes me peame valvsad olema?

5 Kirjas Rooma kristlastele rääkis apostel Paulus ühest ohust, mille suhtes me kõik peame valvsad olema, kui tahame esmalt Jumala õigust otsida. Ta ütles oma aja juutide kohta: „Ma tunnistan neile, et nad on innukad Jumala suhtes, kuid seda mitte kooskõlas täpsete teadmistega; sest kuna nad ei tunne Jumala õigust, vaid üritavad kinnitada enda oma, ei ole nad alistunud Jumala õigusele” (Rooml. 10:2, 3). Pauluse sõnul ei mõistnud need juudid Jumala õigust, sest nad püüdsid agaralt kinnitada enda õigust. *

6. Millisel hoiakul me ei tohiks lasta tekkida ja miks?

6 Me võime säärasesse lõksu langeda näiteks siis, kui suhtume Jumala teenimisse kui võistlusse ja võrdleme end teistega. Niisuguse hoiaku tõttu võime kergesti hakata endast liiga palju arvama. Tegelikult aga unustaksime nõnda toimides Jehoova õiguse (Gal. 6:3, 4). Õige motiiv õige asja tegemiseks on armastus Jehoova vastu. Mis tahes püüded tõestada omaenda õigust võiksid nullida meie väite, et armastame Jumalat. (Loe Luuka 16:15.)

7. Kuidas näitas Jeesus, et on väär olla enda õigust täis?

7 Jeesus tundis muret nende pärast, „kes olid eneses kindlad, et nemad on õiged, ja kelle meelest teised polnud mitte midagi”. Ta käsitles seda probleemi nõnda, et tõi ühe piltliku näite. Ta jutustas: „Kaks meest läksid üles templisse palvetama, üks oli variser ja teine maksukoguja. Variser seisis ja hakkas endamisi palvetama: „Oo Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole selline nagu ülejäänud inimesed: väljapressijad, ülekohtused, abielurikkujad, või ka selline nagu see maksukoguja. Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnendiku kõigest, mis ma saan.” Aga maksukoguja seisis eemal ega tahtnud silmigi taeva poole tõsta, vaid tagus endale vastu rinda ja ütles: „Oh Jumal, ole mulle patusele armuline.”” Jeesus lõpetas oma loo sõnadega: „Ma ütlen teile: see mees läks alla oma koju, olles osutunud õigemaks kui too teine; sest igaüht, kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, aga kes ennast ise alandab, seda ülendatakse” (Luuka 18:9–14).

Oht olla „liiga õiglane”

8., 9. Mida tähendab olla „liiga õiglane” ning milleni võib selline hoiak inimese viia?

8 Teisest ohust, mille suhtes peaksime valvsad olema, räägib Koguja 7:16: „Ära ole liiga õiglane ja ära pea ennast väga targaks: miks peaksid ennast hävitama?” (Meie kursiiv.) Jumala vaimust juhituna esitas piiblikirjutaja salmis 20 ka põhjuse sellise hoiaku vältimiseks: „Sest ükski inimene ei ole maa peal nii õige, et ta teeks ainult head, aga mitte kunagi pattu!” „Liiga õiglane” inimene kehtestab oma õigusnormid ja mõistab nende alusel teiste üle kohut. Sealjuures ta ei taipa, et nii seab ta enda normid Jumala omadest ettepoole ja osutub nõnda Jumala silmis ülekohtuseks.

9 „Liiga õiglane” inimene võib isegi Jehoova toimimisviisid kahtluse alla seada. Meil tuleb aga meeles hoida, et kui peame küsitavaks, kas Jehoova otsused on õiged ja õiglased, siis seame sisuliselt oma õiguse mõõdupuu Jehoova omast ettepoole. Sellega me otsekui suruksime Jehoova kohtupinki ja mõistaksime enda õigusnormide alusel tema üle kohut. Tegelikult on aga Jehooval ainsana õigus määrata, mis on õige ja mis mitte; meil sellist voli ei ole (Rooml. 14:10).

10. Kuidas võib juhtuda, et hakkame Iiobi kombel Jumala üle kohut mõistma?

10 Ehkki keegi meist ei kavatse Jumala üle kohut mõista, võib meie ebatäiuslik loomus meid ometi sellele teele viia. See võib kergesti juhtuda, kui näeme midagi, mis on meie meelest ebaõiglane, või kui meid ennast tabavad raskused. Isegi ustav Iiob tegi sellise vea. Iiobi loo alguses on tema kohta öeldud, et ta oli „vaga ja õiglane, ta kartis Jumalat ja hoidus kurjast” (Iiob 1:1). Siis aga tabas teda terve rida õnnetusi, ja see oli tema arvates ebaõiglane. Nii juhtuski, et Iiob hakkas pidama „ennast Jumalast õigemaks” (Iiob 32:1, 2). Iiobi mõtlemist oli vaja korrigeerida. Järelikult ei peaks me imestama, kui sedasi on vahel ka meiega. Kui nii, siis mis võib aidata meil oma mõtlemist parandada?

Meil pole asjast alati täit pilti

11., 12. a) Mida me peame meeles pidama, kui miski tundub meile ebaõiglane? b) Miks võib mõnele tunduda, et Jeesuse näite töölised kannatasid ülekohut?

11 Esiteks tuleks meil meeles pidada, et meil pole asjast alati täit pilti. Nii oli ka Iiobiga. Ta ei teadnud midagi Jumala ingelpoegade taevastest kogunemistest, kus Saatan tema kohta valesüüdistusi esitas (Iiob 1:7–12; 2:1–6). Iiob ei teadnud, et tema hädade taga on Saatan. Ja me ei saa kindla peale väita, et Iiob üldse teadis, kes Saatan õieti on. Seepärast järeldas ta ekslikult, et Jumal on talle need õnnetused toonud. On tõesti kerge teha vale järeldus, kui me ei tea kõike asjaga seonduvat.

12 Mõelgem näiteks Jeesuse piltlikule näitele viinamarjaistanduse töölistest. (Loe Matteuse 20:8–16.) Jeesus räägib selles loos majaperemehest, kes maksis ühesuguse palga kõigile töölistele, hoolimata sellest kas nad olid töötanud terve päeva või kõigest ühe tunni. Mis tundeid see sinus tekitab? Kas see on sinu meelest õiglane? Võib-olla kujutled sa end kohe nende tööliste olukorda, kes olid pika päeva kõrvetava päikese käes tööd teinud. Sulle võib tunduda, et nemad oleksid muidugi pidanud suurema palga saama. Nii võimegi järeldada, et peremees oli hoolimatu ja ebaõiglane. Isegi tema sõnad töölistele, kes olukorra pärast nurisesid, võivad tunduda meelevaldsed, justkui oleks ta oma võimu kuritarvitanud. Kas meil on aga asjast tervikpilt?

13. Millise teise nurga alt me võiksime Jeesuse piltlikku näidet vaadelda?

13 Analüüsigem seda piltlikku näidet teise nurga alt. Istanduse omanik arvestas tõenäoliselt sellega, et kõigil neil töömeestel on pere toita. Jeesuse ajal maksti põllutöölistele palk välja iga päev ja nende pered sõltusid sellest. Pidades seda meeles, mõelgem nüüd nende olukorrale, kelle peremees leidis päeva lõpus ja kes seepärast tegid tööd ainult ühe tunni. Kuigi nad poleks kõigest ühe tunni palgaga saanud oma peret ära toita, olid nad ometi valmis töötama ja ootasid terve päeva, et tööd saada (Matt. 20:1–7). Polnud nende süü, et nad ei saanud kogu päeva tööd teha. Miski ei viita sellele, et nad oleksid tööst kõrvale hiilinud. Kujutle, et sina peaksid ootama terve päeva, samal ajal kui tead, et mitu suud sõltub sinu teenitavast rahast. Kui tänulik sa oleksid, kui saaksid veidigi tööd – ja kuidas sa küll üllatuksid, saades selle eest piisavalt raha, et pere ära toita!

14. Mida väärtuslikku õpetab meile piltlik näide istandusetöölistest?

14 Hinnakem nüüd peremehe tegutsemist uuesti. Ta ei maksnud kellelegi liiga madalat palka. Sellest, kuidas ta kõiki töölisi kohtles, ilmneb, et ta pidas lugu nende õigusest elatisele. Kuigi tööturul polnud töölistest puudust, ei kasutanud ta neid ära, nii et oleks pakkunud neile väiksemat tasu kui õiglane. Kõik tema töölised pöördusid koju palgaga, millest piisas pere äratoitmiseks. Kui võtame arvesse neid lisadetaile, suhtume tema teguviisi ehk teisiti. Tema otsus oli armastav, ta ei kuritarvitanud oma võimu. Mida me siit õpime? Seda, et kui meil pole asjast täit pilti, võime teha vale järelduse. Õigupoolest tõstab see tähendamissõna hästi esile Jumala õiguse ülimust; see ei põhine vaid seadusesätetel ega sellel, mida keegi väärib.

Meie vaatenurk võib olla vildakas või kitsas

15. Mille tõttu võib meie vaatenurk olla vildakas või kitsas?

15 Teiseks, kui mõni olukord paistab ebaõiglane, peaksime arvestama asjaoluga, et meie vaatenurk võib olla vildakas või kitsas. See võib olla vildakas, kuna seda võivad moonutada ebatäius, eelarvamused või kultuuritaust. Kitsas on meie vaatenurk aga selle tõttu, et me ei suuda näha teiste ajendeid ega tea, mis on tegelikult nende südames. Seda ei saa öelda Jehoova ega Jeesuse kohta (Õpet. 24:12; Matt. 9:4; Luuka 5:22).

16., 17. Mis võis olla põhjus, miks Jehoova ei rakendanud Taaveti ja Batseba puhul abielurikkumist puudutavat seadust, mille ta ise oli andnud?

16 Analüüsigem lugu, kus räägitakse Taaveti abielurikkumisest Batsebaga (2. Saam. 11:2–5). Moosese seaduse järgi väärisid nad mõlemad surmaotsust (3. Moos. 20:10; 5. Moos. 22:22). Jehoova küll karistas neid, kuid ta ei rakendanud nende puhul omaenda seadust. Kas see polnud mitte ebaõiglane? Kas ta oli Taaveti suhtes erapoolik ja rikkus enda õigusnorme? Mõnele piiblilugejale on nii tundunud.

17 Meil tuleb aga arvestada, et Jehoova andis selle abielurikkumist puudutava seaduse ebatäiuslikele kohtunikele, kes ei suutnud näha inimeste südamesse. Tänu sellele seadusele said nad oma otsustes järjepidevad olla. Jehoova seevastu näeb inimeste südamesse (1. Moos. 18:25; 1. Ajar. 29:17). Järelikult pole meil põhjust arvata, et Jehoovat oleks pidanud piirama seadus, mille ta oli teinud ebatäiuslike kohtunike jaoks. Kui me nii mõtleksime, siis me otsekui sunniksime suurepärase nägemisega inimest kandma prille, mis on vajalikud neile, kel on kehv nägemine. Jehoova nägi Taaveti ja Batseba südames ehtsat kahetsust. Ta võttis seda kohtumõistmisel arvesse ning tegi halastava ja armastava otsuse.

Otsigem alati Jehoova õigust

18., 19. Mille meelespidamine aitab meil mitte hinnata Jehoovat enda mõõdupuu järgi?

18 Seega, kui meile Piiblit lugedes või oma elus midagi kogedes vahel tundub, et miski on Jehoova poolt ebaõiglane, ärgem kunagi hinnakem teda enda mõõdupuu järgi. Pidagem meeles, et meil pole alati asjast täit pilti ning et meie vaatenurk võib olla vildakas või kitsas. Ärgem kunagi unustagem, et „mehe viha ei saavuta seda, mis on õige Jumala silmis” (Jaak. 1:19, 20). Nii ei kibestu meie süda Jehoova vastu (Õpet. 19:3).

19 Nagu Jeesus, tunnistagem meiegi alati, et Jehooval üksi on õigus määrata, mis on õige ja hea (Mark. 10:17, 18). Püüdkem omandada „täpseid teadmisi” ehk „õiget mõistmist” tema normide kohta (Rooml. 10:2, UT 2005; 2. Tim. 3:7). Tunnustagem neid ja elagem Jumala tahtega kooskõlas. Nii näitame, et otsime esmalt „tema õigust” (Matt. 6:33).

[Allmärkus]

^ lõik 5 Ühe õpetlase sõnul võib vastega „kinnitama” tõlgitud algkeelne sõna tähendada ka „ausammast püstitama”. Need juudid püstitasid piltlikult öeldes ausamba endale, mitte Jumalale.

Kas sa mäletad?

• Miks on tähtis otsida Jehoova õigust?

• Millise kahe ohu suhtes me peaksime valvsad olema?

• Kuidas me saame otsida esmalt Jumala õigust?

[Küsimused]

[Pilt lk 9]

Mida õpetab meile Jeesuse näide kahest mehest, kes templis palvetasid?

[Pilt lk 10]

Kas istanduse omanik oli ebaõiglane, kui maksis 11. tunni töölistele sama palga nagu neile, kes olid töötanud kogu päeva?