Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tukebe ‘buakane buende’ kumpala

Tukebe ‘buakane buende’ kumpala

Tukebe ‘buakane buende’ kumpala

‘Kadi diambedi kebayi bukalenge buende ne buakane buende, nunku nebanupe bintu ebi bionso.’​—MAT. 6:33.

1, 2. Buakane bua Nzambi ntshinyi? Mbuimanyine pa tshinyi?

BANTEMU ba Yehowa mbamanye bimpe mubelu uvua Yezu Kristo mufile mu muyuki wende wa pa mukuna wa ne: ‘Kadi diambedi kebayi bukalenge buende.’ (Mat. 6:33) Mu nsombelu wetu yonso, tudi tudienzeja bua kuleja mutudi banange Bukalenge bua Nzambi ne basue kubulamata. Kadi tudi ne bua kuvuluka kabidi tshitupa tshibidi tshia mubelu eu tshia ne: ‘ne buakane buende.’ Buakane bua Nzambi ntshinyi? Kubukeba kumpala kudi kumvuija tshinyi?

2 Bu mudi Yehowa mufuki wetu, udi ne bukenji bua kutuambila tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. (Buak. 4:11) Buakane bua Nzambi ki mmulongolongo wa mikenji mikole to. Kadi mbuimanyine pa ngikadilu mimpe ya Yehowa ne ngikadilu wende munene wa buakane pamue ne ngikadilu yende mikuabu minene ya dinanga, meji ne bukole. Nunku buakane bua Nzambi budi bupetangana ne disua diende ne malu adiye mulongolole. Mudi kabidi malu adiye ulomba bantu badi basue kumutendelela.

3. (a) Kukeba buakane bua Nzambi kumpala kudi kumvuija tshinyi? (b) Bua tshinyi tudi tutumikila mikenji ya Yehowa?

3 Kukeba buakane bua Nzambi kumpala kudi kumvuija tshinyi? Mu tshikoso, tudi mua kuamba ne: kudi kumvuija kuenza disua dia Nzambi bua kumusankisha. Kudi kabidi kumvuija kudienzeja bua kuikala ne nsombelu udi umvuangana ne mikenji yende pamutu pa yetu. (Bala Lomo 12:2.) Nsombelu wa mushindu eu udi utulomba bua kuikala mu malanda makole ne Yehowa. Kukeba buakane bua Nzambi kakuena kumvuija anu kutumikila mikenji yende bua kubenga kupeta dinyoka. Kadi dinanga ditudi banange Nzamdi ke didi ditusaka bua kudienzeja bua kumusankisha pa kutumikila mikenji yende pamutu pa yetu. Tudi bamanye ne: ebu ke bualu buimpe butudi ne bua kuenza, bualu mene buvuaye mutufukile. Tudi ne bua kunanga buakane anu bu Yezu Kristo, mfumu wa Bukalenge bua Nzambi.​—Eb. 1:8, 9.

4. Bua tshinyi mbimpe kukeba buakane bua Nzambi?

4 Bua tshinyi mbimpe kukeba buakane bua Yehowa? Tukonkononayi bualu ebu: Diteta dia kumpala mu budimi bua Edene divua ne bua kuleja bikala Adama ne Eva mua kuitaba bukenji bua Yehowa bua kubelela mikenji anyi kubenga kubuitaba. (Gen. 2:17; 3:5) Dibenga kutumikila diabu ndikebele bana babu ntatu ne lufu. (Lomo 5:12) Kadi Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: ‘Udi ulonda buakane ne luse lujalame udi upeta muoyo, buakane ne butumbi.’ (Nsu. 21:21) Kukeba buakane bua Nzambi kumpala kudi kutufikisha ku dikala mu malanda mimpe ne Yehowa ne bualu ebu nebutusungile.​—Lomo 3:23, 24.

Njiwu ya didimona bantu bakane

5. Njiwu kayi itudi ne bua kuepuka?

5 Pavua mupostolo Paulo mufundile bena Kristo ba mu Lomo, wakaleja patoke njiwu itudi tuetu bonso ne bua kuepuka tuetu basue kukeba buakane bua Nzambi ne kubupeta. Wakamba bua bana babu bena Yuda ne: ‘Ndi mumanyi wa bualu buabu ne: Badi ne lukunukunu kudi Nzambi, kadi ki ndua lungenyi lulelela. Bualu bua pakapangabu kumanya buakane bua Nzambi, ne pakadibu bakeba kujadika buakane buabu mene, kabakadikokesha ku buakane bua Nzambi.’ (Lomo 10:2, 3) Bilondeshile Paulo, batendeledi abu kabavua bamanye tshidi buakane bua Nzambi bumvuija to, bualu bavua baditatshisha bikole bua kujadika buakane buabu. *

6. Ndungenyi kayi lutudi ne bua kuepuka? Bua tshinyi?

6 Tudi mua kukuluka mu buteyi ebu patudi tumona mudimu utudi tuenzela Nzambi bu tshintu tshia kutembangana natshi kudi bakuabu. Lungenyi elu ludi mua kutufikisha bipepele ku didieyemena. Kadi tuetu tuenza nunku, tudi tupua buakane bua Yehowa muoyo. (Gal. 6:3, 4) Tudi tuenzela Yehowa mudimu bualu tudi bamunange. Kujinga kuleja mutudi bakane nekuleje mutudi katuyi banange Yehowa.​—Bala Luka 16:15.

7. Mmunyi muvua Yezu muakule bua didieyemena?

7 Bualu bua ‘bantu bavua badieyemena ne: tudi bakane ne bavua bapetula bantu bakuabu’ buvua butonda Yezu. Wakakula bua bualu bua didieyemena pakafilaye tshilejilu etshi: ‘Bantu babidi bakabanda mu ntempelo bua kutendelela Nzambi; munga wakadi Mufalese, mukuabu wakadi musangishi wa mulambu. Mufalese wakimana, wakatendelela Nzambi munda munda ne: Nzambi, ndi nkusakidila bua meme tshiena bu bantu bakuabu, bobu badi banyengi, badi babi, badi bena masandi, tshiena kabidi bu musangishi wa mulambu eu. Ntu ngajila biakudia lumingu lumue misangu ibidi; ntu ngafila tshia dikumi tshia bintu bionso bintu ngapeta. Kadi musangishi wa mulambu wakimana pa bule, kakasua kuambula mpala mulu, wakadikuma mu tshiadi, wakamba ne: Nzambi, ndi muntu mubi, umfue luse.’ Ku ndekelu kua tshilejilu etshi, Yezu wakamba ne: ‘Ndi nuambila ne: Muntu au wakapueka ku nzubu kuende mubinge, mukuabu mupile; bualu bua wadibanshisha nebamupuekeshe, wadipuekesha nebamubandishe.’​—Luka 18:9-14.

Njiwu mikuabu nkupita kudibingisha

8, 9. ‘Kupita kudibingisha’ kudi kumvuija tshinyi? Kudi mua kutufikisha ku tshinyi?

8 Njiwu mikuabu itudi ne bua kuepuka mmileja mu Muambi 7:16. Udi wamba ne: ‘Kupitshi kudibingisha; kudivuiji bu muena lungenyi lutambe; udi musue kudibutula bua tshinyi?’ Pashishe mufundi wa mukanda eu udi utuambila mu mvese wa 20 tshitudi katuyi ne bua kudibingishila wamba ne: ‘Bulelela, kakuena muntu muakane pa buloba utu wenza malu makane, kayi wenza malu mabi.’ Muntu udi ‘upita kudibingisha’ udi wela mikenji bua tshidi tshimpe buende yeye ne ulumbuluisha bantu bilondeshile mikenji yende ayi. Kadi udi upua muoyo ne: padiye wenza nanku udi uteka mikenji yende ku mutu kua ya Nzambi ne uleja nunku mudiye kayi muakane ku mêsu kua Nzambi.

9 ‘Kupita kudibingisha’ anyi bilondeshile Bible mikuabu, ‘kuikala muntu wa malu makane mapite’ peshi ‘kupitshisha ne dikeba dia buakane’ kudi mua kutufikisha ku dimona ne: mushindu udi Yehowa wenza malu kawena muakane. Kadi tudi ne bua kuvuluka ne: tuetu tumona mapangadika a Yehowa bu kaayi makane, tudi tutuadija kuteka mikenji yetu ku mutu kua yende. Mbienze anu bu ne: tudi tuteka Yehowa ku tshilumbuluidi ne tumulumbuluisha bilondeshile mikenji yetu ya tshidi tshimpe ne tshibi. Pabi Yehowa ke udi ne bukenji bua kuamba tshidi tshimpe ne tshidi tshibi, ki ntuetu to!​—Lomo 14:10.

10. Ntshinyi tshidi mua kutufikisha ku dilumbuluisha Nzambi anu bu muvua Yobo muenze?

10 Nansha mudi yonso wa kutudi kayi musue kulumbuluisha Nzambi, dipanga bupuangane dietu didi mua kutufikisha ku dienza bualu ebu. Mbipepele bua kuenzekabi nunku patudi tumona bu bakose tshilumbu kampanda bibi anyi patudi tukenga tuetu bine. Nansha Yobo uvua ne lulamatu lukole wakenza pende tshilema etshi. Kumpala Bible uvua mubikile Yobo ne: ‘muntu wa mutshima mutoke ne wa malu makane, uvua utshina Nzambi, wepuka malu mabi.’ (Yobo 1:1) Kadi pashishe Yobo wakapeta ntatu ya bungi ivuaye umona mimukuate patupu, pende kayi ne bualu. Biakamufikisha ku ‘didibingisha’ pamutu pa ‘kubingisha Nzambi.’ (Yobo 32:1, 2) Yobo uvua ne bua kuakaja lungenyi luende. Nenku katukemi bituikala imue misangu tudimona tuetu bamane kuenza tshilema tshia muomumue. Biobi bituenzekele, ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuakaja lungenyi luetu?

Katutu anu bamanye malu onso

11, 12. (a) Patudi tumona ne: ki mbakose bualu kampanda bimpe, ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka? (b) Bua tshinyi muntu udi mua kumona ne: tshilejilu tshia Yezu tshia bena mudimu ba mu budimi bua tumuma tua mvinyo tshidi tshileja kansungasunga?

11 Bualu bua kumpala butudi ne bua kumanya mbua se: Katutu anu bamanye malu onso adi mafikishe bualu kampanda ku dienzeka to. Ke tshivua tshienzekele Yobo. Kavua mumanye bua bisangilu bivua banjelu ba Nzambi benze mu diulu pavua Satana mumubande ne malu a mafi. (Yobo 1:7-12; 2:1-6) Yobo kavua mumanye ne: Satana ke uvua umukengesha to. Katuena nansha bamanye bikala Yobo uvua mumanye Satana muine. Nunku buende yeye, Nzambi ke uvua umukengesha. Bushuwa, patudi katuyi bamanye malu onso bitu bipepele bua kufika ku dimona bualu kampanda mu mushindu mubi.

12 Tuangate kabidi tshilejilu tshia Yezu tshia bena mudimu ba mu budimi bua tumuma tua mvinyo. (Bala Matayo 20:8-16.) Mu tshilejilu etshi, Yezu udi wakula bua muena budimi udi ufuta bena mudimu bonso ditufu dimue, nansha badi benze mudimu dituku dijima anyi badi benze dîba dimue patupu. Udi umona bualu ebu bishi? Uvua muenze bimpe anyi? Pamuapa udi umvuila bantu bavua benze mudimu dituku dijima pa munya bibi. Buebe wewe, bavua ne bua kupeta difutu dia bungi! Patudi tuela meji nunku, tudi mua kumona muena budimi au bu muntu mubi, uvua ne kansungasunga. Nansha diandamuna divuaye mupeshe bantu bavua badilakana didi mua kumuleja bu mfumu wa mudimu mubi. Kadi tudiku bamanye malu onso avua mamusake bua kuenza nanku anyi?

13. Mmushindu kayi mukuabu utudi mua kukonkonona tshilejilu tshia Yezu tshia bena mudimu ba mu budimi bua tumuma tua mvinyo?

13 Tukonkononayi tshilejilu etshi mu mushindu mukuabu. Kakuyi mpata, muena budimi wa mu tshilejilu etshi uvua mumanye ne: bantu bonso aba bavua ne bua kudisha mêku abu. Mu matuku a Yezu, bavua bafuta bantu bavua benza mudimu mu madimi ku dituku. Mêku abu avua apetala mushindu anu ku makuta avuabu babafuta dituku dionso. Bu midibi nanku, elaku meji bua bantu bavua muena budimi mupete ku dilolo menemene ne benze mudimu anu dîba dimue patupu. Pamuapa kakuvua mushindu wa kudisha bena mu mêku abu ne difutu dia dîba dimue patupu. Pabi bavua basue kuenza mudimu ne bindile dituku dijima bua kuupeta. (Mat. 20:1-7) Katshivua tshilema tshiabu bua muvuabu kabayi benze mudimu dituku dijima. Kakuena bualu budi buleja ne: bavua babenga kuenza mudimu ku bukole. Ela meji wewe ne bua kuindila dituku dijima, mumanye ne: bantu bakuabu mbidile difutu diebe bua kudiabu dituku adi. Newikale ne disanka dia bungi wewe mupete mudimu, ne neuleje dianyisha dia bungi paudi upeta difutu dikumbane bua kudisha bena mu dîku diebe.

14. Ndilongesha kayi dia mushinga ditudi bapetele ku tshilejilu tshia budimi bua tumuma tua mvinyo?

14 Mpindieu tukonkononayi kabidi tshivua muena budimi muenze. Kavua mufute muntu nansha umue kadifutu kakese. Kadi uvua mumone bena mudimu bonso bu bakumbane bua kudisha mêku abu. Bu muvua bena mudimu bapeteka bipepele, uvua mua kubenzeja mudimu mukole ne kubafuta difutu dikese, kadi kakenza nanku to. Bena mudimu bende bonso bakapingana ku nzubu yabu ne difutu dikumbane bua kudisha mêku abu. Kumanya malu makuabu a pa mutu aa kudi mua kushintulula mutudi tumona tshivua muena budimi muenze. Dipangadika diende didi dileja ne: uvua mfumu wa mudimu muimpe uvua kayi ukengesha bena mudimu bende. Ntshinyi tshitudi tulongela ku bualu ebu? Patudi bamanye anu malu makese bidi mua kutufikisha ku diela meji mu mushindu mubi. Tshilejilu etshi ntshileje patoke mudi buakane bua Nzambi bupite bua bantu. Buakane buende kabuena buimanyina anu pa mikenji ikadi miela ne kabuena bulondesha bikala bantu babukumbanyine.

Lungenyi luetu ludi mua kutushima anyi mua kuikala lukese

15. Bua tshinyi lungenyi luetu ludi mua kutushima anyi kuikala lukese?

15 Bualu buibidi butudi ne bua kuvuluka patudi tumona ne: mbakose tshilumbu kampanda bibi mbua ne: lungenyi luetu ludi mua kutushima anyi ludi mua kuikala lukese. Dipanga bupuangane, dielela bantu bakuabu meji mabi anyi bilele bia muaba utudi bakolele bidi mua kunyanga lungenyi luetu. Lungenyi luetu ndukese bualu katuena bamanye mua kumona tshidi tshisaka muntu bua kuenza bualu kampanda ne kumanya tshidi menemene mu muoyo wende. Kadi Yehowa ne Yezu bobu mbamanye malu onso aa.​—Nsu. 24:12; Mat. 9:4; Luka 5:22.

16, 17. Bua tshinyi Yehowa kavua muenzejibue bua kulonda mukenji uvua utangila dienda masandi pavua Davidi muende ne Beta-sheba?

16 Tukonkonone muyuki wa Davidi pavuaye muende masandi ne Beta-sheba. (2 Sam. 11:2-5) Bilondeshile mikenji ya Mose, bavua bakumbanyine lufu. (Lew. 20:10; Dut. 22:22) Nansha muvua Yehowa mubanyoke, kavua mulonde mukenji uvuaye yeye muine muele. Yehowa uvuaku mukose tshilumbu bibi anyi? Uvuaku muengeleke Davidi ne mushipe mikenji yende ya tshidi tshimpe ne tshibi anyi? Bamue bantu batu babala Bible batu bamona ne: ke tshivua Nzambi muenze.

17 Kadi Yehowa ke uvua mupeshe balumbuluishi bena mapanga bavua kabayi mua kumona mu mutshima wa muntu mukenji eu uvua utangila dienda masandi. Nansha muvuabu kabayi mua kumanya malu onso, mukenji eu uvua ubambuluisha bua kukosa bilumbu bionso bia nunku mu mushindu wa muomumue. Kadi Yehowa yeye udi mua kumona mu muoyo wa muntu. (Gen. 18:25; 1 Kul. 29:17) Nunku mikenji ivua Yehowa muele bua balumbuluishi bena mapanga kayivua mua kumupangisha bua kuenza bualu buakane. Bu biobi bikale nanku, bivua mua kuikala anu bu kuenzeja muntu udi umona bimpe bua kuvuala lunete lua mêsu bua kumona bimpe. Yehowa uvua mua kubala mu mutshima wa Davidi ne wa Beta-sheba ne kumona ne: bavua banyingalale ne muoyo umue. Wakabalumbuluisha ne luse ne dinanga bilondeshile tshivuaye mumone.

Tutungunuke ne kukeba buakane bua Yehowa

18, 19. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kubenga kulumbuluisha Yehowa bilondeshile dietu dimona dia tshidi tshimpe ne tshibi?

18 Nunku tuetu tumona imue misangu ne: Yehowa mmuenze bibi mu bualu kampanda butudi babale mu Bible peshi budi butufikile, katumulumbuluishi bilondeshile dietu dimona dia tshidi tshimpe ne tshibi to. Tuvuluke ne: katuena anu bamanye malu onso ne lungenyi luetu ludi mua kutushima anyi ludi mua kuikala lukese. Katupu muoyo ne: ‘tshiji tshia muntu katshiena tshienza malu makane a Nzambi.’ (Yak. 1:19, 20) Mu mushindu eu, mioyo yetu ‘kayakukuatshila Yehowa tshiji.’​—Nsu. 19:3.

19 Anu bu Yezu, tumanyayi ne: anu Yehowa ke udi ne bukenji bua kuamba tshidi tshimpe ne tshibi. (Mâko 10:17, 18) Tudienzeje bua kupeta “dimanya dilelela.” (Lomo 10:2; 2 Tim. 3:7, MMV) Patudi tuitaba malu aa ne tuenza malu adi umvuangana ne disua dia Yehowa, tudi tuleja mutudi tukeba ‘buakane buende’ kumpala.​—Mat. 6:33.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 5 Bilondeshile mumanyi mukuabu, muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “kujadika” udi kabidi mua kumvuija ‘kuibaka tshivulukilu.’ Nunku bena Yuda abu bavua bibaka tshivulukilu tshia mu tshimfuanyi bua kuditumbisha pamutu pa kutumbisha Nzambi.

Udi muvuluke anyi?

• Bua tshinyi mbimpe kukeba buakane bua Yehowa?

• Tudi ne bua kuepuka njiwu ibidi kayi?

• Mmunyi mutudi mua kukeba buakane bua Nzambi kumpala?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Ntshinyi tshitudi tulongela ku tshilejilu tshia Yezu tshia bantu babidi bavua basambila mu ntempelo?

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Bivuaku bikumbanyine bua kufuta bantu bavua benze mudimu dîba dimue difutu dia muomumue ne bantu bavua bawenze dituku dijima anyi?