Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ragelani Phambili Nifuna Qangi “Ukulunga Kwakhe”

Ragelani Phambili Nifuna Qangi “Ukulunga Kwakhe”

Ragelani Phambili Nifuna Qangi “Ukulunga Kwakhe”

“Ragelani phambili, nifuna qangi umbuso kaZimu nokulunga kwakhe, yena uzaningezelela ezinye izinto.”—MAT. 6:33.

1, 2. Khuyini ukulunga kwakaZimu, begodu kusekelwephi?

“KUNALOKHO, funani qangi umbuso.” (Mat. 6:33) Lesi siyeleliso esanikelwa nguJesu Krestu eTjumayelwenakhe yeNtabeni eyaziwa khulu namhlanjesi BoFakazi BakaJehova. Kizo zoke iingcenye zokuphila kwethu, sizimisele ngamandla ukutjengisa bona siyamthanda urhulumende woMbuso loyo begodu sifuna ukuthembeka kiwo. Kodwana godu kufuze sikhumbule incenye yesibili yomutjho othi, “nokulunga kwakhe.” Khuyini ukulunga kwakaZimu, begodu kutjho ukuthini ukukufuna qangi?

2 Ngokuya ngokweenkambisolawulo zakaZimu ukulunga kwakhe kunqophile. NjengoMbumbi, uJehova unelungelo lokubeka iinkambisolawulo zokuhle nokumbi, zokulungileko nokungakalungi. (ISam. 4:11) Nokho, ukulunga kwakaZimu akutjho bona akunabuntu, unerhelokazi leemthetho eqinileko alibekileko. Kunalokho, kusekelwe ebuntwini bakaJehova neemfanelweni zakhe zokulunga, lezo ezikhambisana nethando, ukuhlakanipha namandlakhe. Ngalokho-ke, ukulunga kwakaZimu kuhlotjaniswa nentando nomnqophwakhe. Kuhlanganisa nalokho akulindele kilabo abafuna ukumkhonza.

3. (a) Kutjho ukuthini ukufuna qangi ukulunga kwakaZimu? (b) Kubayini kufuze siphile ngokuvumelana neenkambisolawulo zakaJehova zokulunga?

3 Kutjho ukuthini ukufuna qangi ukulunga kwakaZimu? Bulula-nje, kutjho ukwenza intando kaZimu bona simthabise. Ukufuna ukulunga kwakhe kuhlanganisa ukulinga ukuphila ngokuvumelana neenkambisolawulo zakhe ezipheleleko ingasi zethu. (Funda KwebeRoma 12:2.) Indlela yokuphila le ihlanganisa ubuhlobo bethu noJehova. Akusiyindaba yokulalela iimthethwakhe ngombana sisaba ukujeziswa. Kunalokho, ithando lethu ngoZimu lisitjhukumisela bona silinge ngamandla ukumthabisa ngokuphila ngeenkambisolawulo zakhe, singazenzeli zethu. Siyazi bona le yinto ehle okufuze siyenze, begodu ngilokho esinqophe ukukwenza. NjengoJesu Krestu, iKosi yoMbuso kaZimu, kufuze sithande ukulunga.—Heb. 1:8, 9.

4. Kubayini kuqakatheke kangaka ukufuna ukulunga kwakaZimu?

4 Kuqakatheke kangangani ukufuna ukulunga kwakaJehova? Cabangela iphuzu nanti: Ukulingwa kokuthoma okwenzeka esimini ye-Edeni bekusekelwe ekutheni u-Adamu no-Efa bazolamukela ilungelo lakaJehova lokubeka iinkambisolawulo namtjhana awa. (Gen. 2:17; 3:5) Ukubhalelwa kwabo ukwenza njalo kwaletha umtlhago nokufa kithi njengeenzukulwana zabo. (Rom. 5:12) Ngakelinye ihlangothi, iLizwi lakaZimu lithi: “Loyo olwela ukulunga nomusa wethando uzokufumana ukuphila, ukulunga nedumo. (Iziy. 21:21) Kwamambala, ukufuna qangi ukulunga kwakaZimu kungasidosela ebuhlotjeni obuhle ngoJehova kube kuphuluswa kwethu.—Rom. 3:23, 24.

Ingozi Yokuzibona Ulungile

5. Ngiyiphi ingozi okufuze siyigegede?

5 Nekatlolela amaKrestu weRoma, umpostoli uPowula waveza ingozi soke okufuze siyigegede nesifuna ukuphumelela ekufuneni qangi ukulunga kwakaZimu. Nekakhuluma ngamaJuda egade anawo, wathi: “Ngiyabafakazela bona bayatjhiseka ngoZimu, batjhiseka banganalo ilwazi eliliqiniso. Ngombana abakwazi ukulunga okuvela kuZimu, kodwana balinga ukuzenzela kwabo ukulunga, abazange bathobele ukulunga kwakaZimu.” (Rom. 10:2, 3) Ngokuya ngokwakaPowula, abakhulekelabo akhenge bakuzwisise ukulunga kwakaZimu ngombana bebaphasi phezulu balinga ukuzenzela ukulunga kwabo. *

6. Ngimuphi umukghwa okufuze siwugegede, begodu kubayini kufuze senze njalo?

6 Ukuphela kwendlela esingawela ngayo eqhingeneli kuqala ikonzwethu kuZimu njengephaliswano, ukuzimadanisa nabanye. Umukghwa lo ungasenza siwathembe ngokweqileko amakghonwethu. Kodwana kwamambala, nesenza njalo, sizabe silibala ukulunga kwakaJehova. (Gal. 6:3, 4) Ibanga elihle lokwenza okulungileko lithando lethu ngoJehova. Nanyana ngimiphi imizamo yokulwela ukuzenza abalungileko ingasusa ihloso yethu yokumthanda.—Funda uLuka 16:15.

7. UJesu wathini ngomraro wokuziqala njengolungileko?

7 UJesu bekatshwenyekile ngalabo “ebebazithemba ngokulunga kwabo, banyaza boke abanye.” Wakhuluma ngomraro wokuzibona ulungile ngokulandisa umfanekiso naku: “Kwaba khona abantu ababili abaya etempeleni ukuyothandaza: Omunye bekumFarisi, omunye imthelisi. “UmFarisi wajama yedwa ngeqadi wathandaza wathi: ‘Ngiyakuthandaza, Zimu, ngombana angisimarhamaru, angisigalajani, angihlobongi njengabanye abantu. Ngizila ukudla amalanga amabili evekeni, ngikunikela kwetjhumi kwengikuzuzako.’ “Kodwana umthelisi wajamela kudanyana, wabe wabhalelwa nakuqala ezulwini. Wazibetha isifuba wathi: ‘Zimu, ngirhawukele, mina soni!’” UJesu wathi: “Ngiyanitjela-yi, bona umthelisi wabuyela ekhaya elitjalelwe izono, ingasi umFarisi; ngombana loyo naloyo ozikhulisako, uzokwehliswa, loyo naloyo ozithobako uzaphakanyiswa.”—Luka 18:9-14.

Enye Ingozi—Ukuba “Ngolunge Ngokudluleleko”

8, 9. Kutjho ukuthini ukuba “ngolunge ngokudluleleko,” begodu kungasidoselaphi?

8 Enye ingozi ekufuze siyigegede ihlathululwe kuMtjhumayeli 7:16: “Ungabi ngolunge ngokudluleleko, nanyana uzibonise utshanye khulu. Kubayini uzibangela ihlekelele?” Umtloli weBhayibhili ophefumulelweko godu uragela phambili njengombana kutjengiswe evesini-20, ukusinikela ibanga lokugegeda imikghwa enjalo uthi: “Akunamuntu olungileko ephasini oragele phambili enza okulungileko angoni.” Umuntu oba “ngolunge ngokudluleleko” ubeka iinkambisolawulo zakhe zokulunga bese uhlulela abanye ngazo. Nokho, uyabhalelwa kutjheja bona ngokwenza njalo, uphakamisa ukulunga kwakhe ngaphezu kokwakaZimu begodu ngalokho azibonakalise angakalungi emehlweni kaZimu.

9 Ukuba “ngolunge ngokudluleleko” kungasibangela sisole ngitjho nendlela kaJehova yokwenza izinto. Nokho, kufuze sikhumbule bona, nengabe sisola ukulunga neenqunto zakaJehova, eqinisweni, sithoma ukubeka iinkambisolawulo zethu ngaphezu kwezakaJehova. Kufana nokulinga uJehova nokumahlulela ngeenkambisolawulo zethu zokulungileko nokungakalungi. Kodwana uJehova nguye onelungelo lokubeka iinkambisolawulo zokulungileko, ingasi thina!—Rom. 14:10.

10. Njengendabeni kaJobhi, khuyini engasibangela bona sahlulele uZimu?

10 Nanyana kungekho hlangana nathi ongafuna ukuhlulela uZimu ngamabomu, ukungapheleli kwethu kungasenza bona senze njalo. Lokhu kungenzeka lula nesibona into esiyiqala njengengakalungi namtjhana nengabe siqalene nobudisi. Ngitjho nendoda ethembekileko uJobhi yenza iphoso enjalo. Kwekuthomeni uJobhi bekahlathululwa “njengongasolekiko nolungileko, osaba uZimu nobalekela okumbi.” (Job 1:1) Kodwana uJobhi wehlelwa miraro eemnengi, leyo eyabonakala njengengakamfaneli. Lokhu kwenza uJobhi bona aqale “umphefumulwakhe njengolungileko kunokobana athi nguZimu olungileko.” (Job 32:1, 2) Ukucabanga kwakaJobhi bekufuze kulungiswe. Ngalokho akukafuzi sirareke nengabe ngezinye iinkhathi sizifumana sisebujamweni obufanako. Lokho nekungenzeka, khuyini engasirhelebha bona sitjhugulule indlela esicabanga ngayo?

Asiwazi Ngaso Soke Isikhathi Woke Amabanga

11, 12. (a) Nengabe sibona ngasuthi kunento engakalungi, khuyini okufuze siyikhumbule? (b) Kubayini omunye angabona kwanga umfanekiso kaJesu weemberegi esidiribeni utjengisa okuthileko okungakalungi?

11 Into yokuthoma okufuze siyikhumbule kukobana asiwazi ngaso soke isikhathi woke amabanga. Lokhu bekuliqiniso endabeni kaJobhi. Gade angazi ngomhlangano wezulwini wamadodana kaZimu aziingilozi lapho uSathana amsola khona ngamala. (Job 1:7-12; 2:1-6) Ngokuqinisekileko, uJobhi gade angalemuki bona iimrarwakhe gade ibangelwa nguSathana. Eqinisweni, asiqiniseki bona uJobhi gade azi kuhle bonyana ngubani uSathana! Ngalokho wacabanga ngokungasikho bona iimrarwakhe beyibangelwa nguZimu. Kwamambala, kubulula bona sifike esiquntweni esingakalungi nengabe asiwazi woke amabanga.

12 Ngokwesibonelo, cabanga ngomfanekiso kaJesu weemberegi esidiribeni. (Funda uMatewu 20:8-16.) La, uJesu uhlathulula umninindlu owabhadela zoke iimberegi zakhe umrholo olinganako, kungakhathaliseki bona ziberege ilanga loke namtjhana i-awara elilodwa kwaphela. Uzizwa njani ngalokho? Lokhu kubonakala kungakalungi? Mhlamunye kokuthoma uyazirhawukela iimberegi eziberege elangeni elitjhisako ilanga loke. Ungaba namazizo wokobana bekufuze zirhole imali enengi! Kusekelwe esiphethweneso, umninindlu gade angaqalwa njengonganathando nongakalungi. Ngitjho nependulwakhe eemberegini ezinghonghoyilako ingabonakala njengokuberegiswa kumbi kwegunya. Kodwana sinawo woke amabanga?

13. Ngimuphi omunye umbono esingaba nawo malungana nomfanekiso kaJesu weemberegi esidiribeni?

13 Akhe siqalisiseni umfanekiso lo ngomunye umbono. Kunengqondo ukuphetha ngokobana umninindlu emfanekisweni watjheja bona boke abantwaba gade kufuze bondle iimndenabo. Ngeenkhathi zakaJesu, abantu ababerega emasimini gade barhola ngelanga. Iimndenabo bebayondla ngomrholo abawufumana qobe langa. Unalokhu engqondweni, cabanga ngobujamo balabo umninindlu abaqatjha lada baberega i-awara linye kwaphela. Mhlamunye bengekhe bakwazi ukondla umndenabo ngomrholo we-awara linye kwaphela; nokho, bebafuna ukuberega begodu balinda ilanga loke bona baqatjhwe. (Mat. 20:1-7) Bekungasi kuthanda kwabo bona bangaberegi ilanga loke. Ayikho into etjengisa bona gade bangafuni ngabomu ukuberega. Cabanga nengabe bekufuze ulinde ilanga loke, wazi bona abanye balinde lokho ozokurhola mhlokho. Gade uzokuthaba kangangani ukufumana umberego—begodu gade uzokurareka kangangani ukufumana umrholo ozokwazi ukondla ngawo umndenakho!

14. Ngisiphi isifundo esiqakathekileko esisifunda emfanekisweni wesidiribe?

14 Kwanje akhe sicabangele godu izenzo zomninisidiribe. Akekho ambhadela kancani. Kunalokho, waphatha zoke iimberegi njengezinelungelo lokurhola imali yokondla iimndenazo. Aneemberegi ezinengi, umqatjhi gade angaqatjha iimberegi ezingafuni umrholo omnengi, kodwana akhenge enze njalo. Zoke iimberegi zabuyela ekhaya zinokwaneleko kokondla iimndenazo. Ukucabangela imininingwana engeziweko le kungatjhugulula umbonwethu ngezenzo zomninindlu. Isiqunto sakhe gade singesethando ingasi ukuberegiswa kumbi kwegunya. Ngisiphi isifundo esingasifunda? Ukucabangela amaphuzu ambalwa kwaphela kungasibangela bona sigijimele ekwenzeni isiqunto esingakalungi. Mbala, indaba le ikhanyisa ukuphakama kokulunga kwakaZimu, okungakasekelwa ekunqotjhisweni mthetho neentweni ezifunwa babantu kwaphela.

Indlela Esiqala Ngayo Izinto Ingaba Ngephambeneko Namtjhana Elinganiselweko

15. Kubayini indlela esiqala ngayo izinto ezilungileko ingaba ngephambeneko namtjhana elinganiselweko?

15 Ibanga lesibili okufuze silikhumbule nesiqalene nobujamo obubonakala kwanga abukalungi kukobana indlela esiqala ngayo izinto ingaba ngephambeneko namtjhana elinganiselweko. Ingaphambaniswa kungakapheleli, ibandlululo, namtjhana amasiko wendabuko. Godu ilinganiselwa nakungabi nobukghoni bokwazi unobangela nalokho okuseenhliziyweni zabantu. Ngokuphambeneko, bobabili uJehova noJesu abanakho ukulinganiselwa okunjalo.—Iziy. 24:12; Mat. 9:4; Luka 5:22.

16, 17. Kubayini uJehova angakhenge agandelele umthethwakhe omalungana nobuhlola esikhathini sakaDavidi noBhathisheba?

16 Akhe sitsenge indaba yobuhlola bakaDavidi noBathisheba. (2 Sam. 11:2-5) Ngokomthetho kaMosisi, bekufuze babulawe. (Lef. 20:10; Dut. 22:22) Nanyana uJehova abajezisa, akhenge agandelele iimthethwakhe. Lokho bekutjengisa bona uJehova akakalungi na? Watjengisa ukukhetha ihlangothi lakaDavidi nokuphula iinkambisolawulo Zakhe ezilungileko? Abanye abafundi beBhayibhili bazizwa njalo.

17 Nokho, umthetho omalungana nobuhlola lo uJehova wawunikela abahluleli abangakapheleli, ebebangakwazi ukufunda iinhliziyo. Naphezu kokulinganisela kwabo, umthetho lo wabenza bakwazi ukungatjhuguluki endleleni abahlulela ngayo. Ngakelinye ihlangothi, uJehova uyakwazi ukufunda iinhliziyo. (Gen. 18:25; 1 Mil. 29:17) Ngalokho, angekhe salindela bona uJehova kufuze abekelwe imibandela mithetho ayihlelela abahluleli abangakapheleli. Nengabe bekunjalo, lokhu bekungekhe na kufane nokukatelela umuntu obona kuhle bona afake amabhlere enzelwe umuntu ongaboni kuhle? UJehova gade angakghona ukufunda ihliziyo kaDavidi noBathisheba abone nokobana batjhuguluke kwamambala. Ukucabangela indaba enjalo, wabahlulela ngokufaneleko, ngomusa nethando.

Ragela Phambili Ufuna Ukulunga KwakaJehova

18, 19. Khuyini okuzosirhelebha bona singahluleli uJehova ngokweenkambisolawulo zokulunga kwethu?

18 Ngalokho, ngezinye iinkhathi nesibona into esicabanga bona ayikalungi ngehlangothini lakaJehova—kungaba yinto esiyifunda eBhayibhilini namtjhana into esiveleleko—asingahluleli uZimu ngokweenkambisolawulo zethu zokulunga. Khumbula bona asiwazi ngaso soke isikhathi woke amabanga nokobana indlela esiqala ngayo izinto ingaba ngephambeneko namtjhana elinganiselweko. Ungakhohlwa bona “umuntu othukuthelako angekhe akwenza okulungileko okufunwa nguZimu.” (Jak. 1:19, 20) Ngendlela le, iinhliziyo zethu angekhe “zamkwatela uJehova.”—Iziy. 19:3.

19 NjengoJesu, ngaso soke isikhathi asivumeni bona nguJehova yedwa onelungelo lokubeka iinkambisolawulo zokulungileko nokuhle. (Mar. 10:17, 18) Lwela ukufumana ‘ilwazi leqiniso.’ (Rom. 10:2; 2 Thi. 3:7) Ngokwamukela lokhu nokuvumelanisa amaphilwethu nentando kaJehova, sitjengisa khona bona sifuna qangi “ukulunga kwakhe.”—Mat. 6:33.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 5 Ngokwesinye isazi, ibizo elitjhugululwe ngokwelimi lokuthoma “ukuzenzela” lingatjho godu ‘ukwakha isakhiwo ngomnqopho wokuphakamisa umuntu othileko.’ Ngalokho-ke, amaJuda layo bekakha isakhiwo esingokomfanekiso bona aziphakamise wona ingasi uZimu.

Uyakhumbula?

• Kubayini kuqakathekile ukufuna ukulunga kwakaJehova?

• Ngiziphi iingozi eembili okufuze sizigegede?

• Singakufuna njani qangi ukulunga kwakaZimu?

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 17]

Ngisiphi isifundo esisifunda emfanekisweni kaJesu wamadoda amabili egade athandaza etempeleni?

[Isithombe ekhasini 18]

Bekungakalungi na ukubhadela iimberegi ezaberega i-awara linye ngokulinganako nalezo ezaberega ilanga loke?