Tualako Okuovola Tete “Ouviuki Wae”
Tualako Okuovola Tete “Ouviuki Wae”
“Tualeiko okuovola tete ouhamba wa Huku nouviuki wae, iya ovipuka ovikuavo aviho mamuviyawiswa.” —MATEUS 6:33.
1, 2. Ouviuki wa Huku utei kutyi?
“TUALEIKO okuovola tete ouhamba wa Huku.” (Mateus 6:33) Elondolo olio Jesus Kristu apopia Melongomona liae Komphunda, liiwe nawa no Nombangi mba Jeova hono. Mononkhalelo ambuho mbomuenyo wetu, tulinga ononkhono mbokulekesa okuti tuhole outumini Wouhamba oo, iya tuhanda okutualako okutavela kuwo. Mahi, tupu tuna okusoka konondaka mbalandulako mbokuti, “nouviuki wae.”
2 Mokonda, Jeova Omupakeko, oe watokala okuava ovitumino konthele yetyi tyaviuka netyi tyapenga. (Revelação 4:11) Anthi, ouviuki wa Huku kawatendele tupu kawatenene, ine okueyula ovitumino ovinyingi-nyingi. Anthi, Ouviuki wa Jeova uundapela kumwe novituwa viae ovikuavo, oluembia, nounongo, nouviuki, nepondolo liae. Ouviuki wa Huku, welikuata nawa nehando liae. Muakutikinya etyi oe akevelela ku vana vahanda okumuumbila.
3. (a) Okuovola tete ouviuki wa Huku tyihangununa tyi? (b) Oityi tuamenena ovitumino viaviuka via Jeova?
3 Okuovola tete ouviuki wa Huku tyihangununa tyi? Monondaka mbehehi, tyihangununa okulinga ehando lia Huku opo tumuhambukiswe. Okuovala ouviuki wae tyakutikinya okulinga ononkhono mbokutyinda omuenyo welikuata novitumino viae viaviuka, atuhaendela mu vietu muene. (Tanga Romanos 12:2.) Okutyinda omuenyo monkhalelo oyo, tyakutikunya oupanga tuna na Jeova. Otyo katyilekesa okutavela ovitumino viae mokonda yowoma wokukoyeswa. Anthi, ohole yetu na Huku, itulunda okulinga ononkhono opo tumuhambukiswe, mokuama kovitumino viae, atuhaovola vietu muene. Tuimbuka okuti otyo otyipuka tyaviuka tuna okulinga tuatumwa. Nga Jesus Kristu, Ohamba Youhamba wa Huku, onthue tuna okukala nohole youviuki.—Hebreus 1:8, 9.
4. Omokonda yatyi tyakolela okuovola ouviuki wa Huku?
4 Omokonda yatyi tyakolela okuovola ouviuki wa Jeova? Tala otyili etyi: Potete etyi Andau na Eva valolwa Motyikunino tyo Endene, ankho vapondola okutavela ine okuanya ovitumino viaviuka Jeova eveavelele. (Gênesis 2:17; 3:5) Mokonda kavetavelele ku Jeova, otyo tyetuetela ononkhumbi, nononkhia mokonda tuvana vavo. (Romanos 5:12) Tupu, Ondaka ya Huku yati: “Una wovola nononkhono ouviuki noluembia lwo tyotyili makamona omuenyo, nouviuki, nomunkhima.” (Provérbios 21:21) Tyotyili, okuovola tete ouviuki wa Huku, tyitukalesa noupanga omuwa na Jeova, nokututuala keyovo.—Romanos 3:23, 24.
Otyiponga Tyokukala Ovaviuki Komaiho Etu Muene
5. Otyiponga patyi tuesukisa okulityilika?
5 Etyi apostolu Paulu ahonekela Ovakristau ko Roma, watoneka okupopia otyitateka onthue atuho tuesukisa okulityilika opo tutyivile okuovola tete ouviuki wa Huku. Paulu wapopila ovakuatate vae ova Judeu okuti: “Ame ndyiveavela oumbangi wokuti vena ombili na Huku, mahi, hanenoñgonoko liotyotyili. Tyetyi, mokonda kavei ouviuki wa Huku, mahi mokuahinda wavo muene, kavetavelele ouviuki wa Huku.” (Romanos 10:2, 3) Ngetyi tyapopia Paulu, ovafendi ovo kavanoñgonokele ouviuki wa Huku mokonda vapinayala nokuhinda ouviuki wavo muene. a
6. Ovituwa patyi tuesukisa okulityilika? Omokonda yatyi?
6 Onkhalelo imwe ipondola okututuala kotyiponga, okueleka ovilinga tulingila Huku no via vakuetu. Otyo tyipondola liwa okutuhindila okuyumba unene onthumbi mounongo wetu. Mahi, inkha tulinga ngotyo, tyilekesa okuti tukahi nokulimbwa ouviuki wa Jeova. (Gálatas 6:3, 4) Otyipuka tyituhindila okulinga etyi tyaviuka ohole tuna na Jeova. Inkha tulinga ovipuka vilekesa ouviuki wetu muene, matyilekesa okuti tutupu ohole na Huku.—Tanga Lucas 16:15.
7. Oñgeni Jesus aeleka vana vena otyiteka tyokulipaka ovo muene kouviuki?
7 Jesus ankho wasukalala na vana “veliyumba onthumbi ovo muene, nokutala vakuavo ngatyina vahasilivila.” Oe wapopia konthele ya vana velipaka ovo muene kouviuki, mongeleka ei, yati: “Ovalume vevali vaya mondyuo ya Huku opo vekelikuambele. Umwe omu Faliseu, omukuavo omutanthi womalilimu. Omu faliseu ankho utai, iya ahimbika okulikuambela momutima wae ovipuka evi: ‘Huku yange, ndyikupandula mokonda hikahi ngovanthu aveho, vavaka, nokulinga evi vihaviukile, nomaumbalehi. Tupu hikahi ngomutanthi ou womalilimu. Ndyilia okuleveka tuvali mosimano, ndyiava onthele yatyekwi yovipuka viange aviho.’ Anthi, omutanthi womalilimu, watalamena kokule, ankho kahande nokuyelula omaiho ae okutala peulu. Mahi ankho uliveta monthulo, otyo ati, ‘Huku yange, kala notyeeve naame mukuankhali.’” Jesus amanuhula nokuti: “Ame, ndyimupopila okuti: Omulume ou waya keumbo liae nokuapandwa okuti omuviuki tyipona omulume una. Mokonda kese una ulilondeka, mapakwa pombuelo, anthi, una weliola omutima, malondekwa.”—Lucas 18:9-14.
Otyiponga Otyikuavo—Okukala “Unene Omuviuki”
8, 9. Oityi tyihangununa okukala “unene omuviuki?” Otyo tyipondola okututuala pi?
8 Otyiponga otyikuavo tuesukisa okulityilika, tyapopiwa mu Eclesiastes 7:16 okuti: “Uhakale unene omuviuki, ine okukala omuna-ndunge unene. Omokonda yatyi ulinyonena ove muene?” Ombimbiliya, ondaka yatumwa okuhonekwa na Huku, itualako okutuavela ehunga liokulityilika otyituwa otyo mo versikulu 20, yati: “Mokonda kutupu omunthu na wike omuviuki kombanda yoohi, utualako okulinga oviwa ahalingi onkhali.” Omunthu ukala “unene omuviuki” uhinda ovitumino viae muene viouviuki nokukoyesa vakuavo novitumino ovio. Ngotyo, oe kaimbuka okuti tyina alinga ngotyo ukahi nokupaka ovitumino viae kombanda yo via Huku, okulilekesa oe muene okuti omuviuki komaiho a Huku.
9 Okukala “unene omuviuki,” ine ngetyi ono Mbimbiliya mbumwe mbupitiya, “ouviuki waponapo” ine “ouviuki wavilapo,” tyipondola okutuhindila okusoka okuti onkhalelo Jeova alinga ovipuka kayaviukile. Mahi, tuesukisa okuhinangela okuti inkha katutavela ouviuki wa Jeova, ngotyo tukahi nokuhimbika okupaka ouviuki wetu kombanda yovitumino via Jeova. Otyo tyikahi ngatyina tulola nokukoyesa Jeova novitumino vietu muene konthele yetyi tyaviuka netyi tyapenga. Mahi Jeova oe vala watokala okuava ovitumino konthele youviuki, hanthue ko!—Romanos 14:10.
10. Ngetyi tyapitile na Jobe, oityi tyipondola okutuhindila okukoyesa Huku?
10 Namphila nawike puonthue uhanda okukoyesa Huku, onkhalelo yetu yonkhali ipondola okutuhindila okutyilinga. Otyo tyipondola liwa okumoneka tyina tutala otyipuka tyimwe ngatyina tyihaviukile ine, tyina tumona ononkhumbi. Otyo tyapitile alo umwe na Jobe omulume wekolelo. Jobe tete wapopiua okuti “omuviuki nokuhavelwa onombei, wokuna onthilo na Huku, nokuyepa ovivi.” (Jó 1:1) Mahi, Jobe wapitile movitateka ovinene. Iya komaiho ae otyo ankho katyaviukile. Otyo atyihindila Jobe okupopia okuti “oe omuviuki vali tyipona Huku.” (Jó 32:1, 2) Jobe ankho wesukisa okupilulula olusoke lwae. Moluotyo, katusukisa okuhuva, inkha nthiki imwe tutokela monkhalelo ngoyo. Inkha tyipita nonthue, oityi matyitukuatesako okuviukisa omalusoke etu?
Onthue Katwii Apeho Ovipuka Aviho
11, 12. (a) Inkha tutala ngoti otyipuka tyimwe katyaviukile, oityi tuesukisa okuhinangela? (b) Oityi omunthu umwe apondolela okusoka okuti mongeleka ya Jesus yovaundapi muna etyi tyihaviukile?
11 Otyipuka tyotete tuesukisa okuhinangela, o tyokuti katwii apeho ovipuka aviho. Otyo tyaendele na Jobe. Oe ankho kei eliongiyo Huku alingile no noandyu mbae keulu, iya Satanasi emutendeleya. (Jó 1:7-12; 2:1-6) Jobe kaimbukile okuti o Satanasi ukahi nokumuetela ovitateka. Tyotyili, onthue katutyii inkha Jobe ankho wii olie Satanasi! Ngotyo, oe wasoka okuti o Huku ankho umuetela ovitateka. Tyotyili, katyipuiya okukala nolusoke luapenga tyina tuhei nawa ovipuka aviho.
12 Tala ongeleka ya Jesus konthele yovaundapi mepia liomivinyu. (Tanga Mateus 20:7-16.) Mongeleka oyo, Jesus wapopia konthele yomuhona waavela ofeto yelifwa ovaundapi vae aveho, tyilinge vana vaundapa onthiki aiho, na vana vaundapa vala oola ike. Oñgeni ulitehelela konthele yotyo? Okuti otyo tyaviuka umwe? Hamwe ove upondola liwa okulipaka pomphangu ya vana vaundapele onthiki aiho motyingalangala tyomutenya. Tyotyili, ovaundapi ovo ankho vatokala okufetwa vali unene! Nolusoke ngolo, omuhona ngoti utupu ohole, tupu wapengesa. Alo umwe onkhalelo akumbulula ovaundapi veliyava, ngoti yapenga. Mahi okuti twii umwe ovipuka aviho?
13. Olusoke patyi olukuavo tupondola okukala nalo konthele yongeleka ya Jesus yovaundapi mepia liomivinyu?
13 Pahe tutalei ongeleka oyo monkhalelo onkhuavo. Tyotyili, omuhona mongeleka oyo waimbuka okuti ovalume ovo aveho ankho vesukisa okutekula onombunga mbavo. Kononthiki mba Jesus, vana vaundapa momapia ankho vafetwa monthiki. Onombunga mbavo ankho vayumba onthumbi monombongo vafetwa kese nthiki. Ngotyo, pahe, soka konkhalelo ya vana omuhona avasa kekumbi, na vana vaundapa vala oola ike. Tyafuile ñgeno kavetyivilile okulanda okulia kuombunga yavo nofeto yoola ike. Ankho vahanda okuundapa, iya vakevelela onthiki aiho, okukongwa opo vakaundape. (Mateus 20:1-7) Havoko muene ankho vahahandele okuundapa onthiki aiho. Kutupu na tyike tyilekesa okuti ovo muene vahahandele okuundapa onthiki aiho. Mokonda, ankho vetyii okuti vena ovanthu vetei konombongo mavafetwa onthiki oyo. Noove vala, ñgeno wahambukwa unene ngatyi, okuvasa ovilinga, nokuhuva unene okufetwa onombongo mbutuuka okulanda okulia kuombunga yove!
14. Oityi tulilongesila kongeleka yepia liomivinyu?
14 Pahe tutalei vali nawa etyi omuhona alinga. Oe nawike afeta omapita. Anthi, waimbuka okuti aveho vatokala okufetwa onombongo pala okutekula ombunga yavo. Novaundapi ovo ovanyingi, omuhona ankho upondola okuvefeta vala katutu opo amonenemo. Anthi, oe hatyoko alinga. Ovaundapi vae aveho vakondoka keumbo nofeto ituuka okutekula onombunga mbavo. Okusoka nawa konthele oyo, tyipondola okupilulula olusoke luetu konthele yetyi omuhona oo alinga. Etokolo liae lilekesa okuti una oluembia, hamukalavi. Otyo tyitulongesa tyi? Tyina tuhanoñgonokele ovipuka vimwe, tupondola okukala nolusoke luahaviukile. Tyotyili, onthengele-popia oyo ilekesa nawa ouviuki wavilapo wa Huku, una ovanthu vahatokalele.
Omalusoke Etu Omasupi ine Pamwe Apenga
15. Omalusoke etu omasupi ine hamwe apenga mokonda yatyi?
15 Otyipuka tyavali tuesukisa okuhinangela tyina tukahi monkhalelo ngoti ihaviukile, okuti, omalusoke etu omasupi ine hamwe apenga. Tyipondola apenga mokonda youkuankhali, nokapungulula, ine yonkhalelo tuatekulwa. Tupu, omalusoke etu omasupi, tyetyi katutyivili okupunga omahunga nokunoñgonoka oityi tyili tyikahi momitima viovanthu. Mahi, Jeova na Jesus na tyike tyivepona.—Provérbios 24:12; Mateus 9:4; Lucas 5:22.
16, 17. Oityi Jeova ahakuluminyine otyitumino tyae etyi David na Bateseba valinga oumbalehi?
16 Pahe tutalei ehipululo konthele youmbalehi wa David na Bateseba. (2 Samuel 11:2-5) Ngetyi Ovitumino viapelwe Moisesi vilekesa, ankho vatokala okuipawa. (Levítico 20:10; Deuteronômio 22:22) Namphila Jeova ehevehitisile, oe kevekuluminyine otyitumino tyae. Okuti ngotyo Jeova wapengesa? Okuti wakala nokaamenena na David nokuliatelela motyitumino Tyae muene? Ovatangi vamwe Vombimbiliya otyo vasoka ngotyo.
17 Mahi, otyitumino tyae konthele youndalelapo Jeova wetyiavelele menyina lio vakoyesi, vehityivili okutala etyi tyikahi momutima. Namphila ankho ovakuankhali, otyitumino otyo ankho tyivekuatesako pokulinga omakoyeso. Tupu, Jeova upondola okutanga omitima. (Gênesis 18:25; 1 Crônicas 29:17) Ngotyo katupondola okusoka okuti Jeova upondola okukoyeswa notyitumino aavela ovakoyesi ovakuankhali. Inkha ongotyo, ñgeno tyelifwa nokukuluminya omunthu weeteko nawa okuvala omaka alingilwa vana veheeteko nawa. Jeova ankho upondola okutanga omutima wa David no wa Bateseba, nokutala okuti tyotyili ankho velivela. Okusoka kuotyo, Jeova wevekoyesa monkhalelo vatokala, monkhenda yae noluembia.
Tualako Okuovola Ouviuki wa Jeova
18, 19. Oityi matyitukuatesako okuhakoyesa na lumwe Jeova nouviuki wetu muene?
18 Ngotyo inkha pamwe tutala ngoti pena tyimwe konthele ya Jeova tyihaviukile, tyilinge tutyitanga Mombimbiliya ine otyimwe tupita natyo momuenyo wetu, tuhakoyesei na lumwe Huku nouviuki wetu muene. Hinangela okuti onthue katuii ovipuka aviho apeho, nokuti omalusoke etu omasupi tupu pamwe apenga. Uhalimbueko nalumwe okuti “onyengo yomunthu kaiyeta ouviuki wa Huku.” (Tiago 1:19, 20) Ngotyo, omutima wetu na lumwe ‘maunumanena Jeova.’—Provérbios 19:3.
19 Ngetyi tyalingile Jesus, nonthue tuimbukei okuti o Jeova vala watokala okuava ovitumino konthele yetyi tyaviuka netyi tyapenga. (Marcos 10:17, 18) Tulingei ononkhono mbokukala “nenoñgonoko liaviuka” ine “enoñgonoko liotyotyili.” (Romanos 10:2; 2 Timóteo 3:7, Bíblia Sagrada, Nova Tradução na Linguagem de Hoje) Mokutavela ovitumino ovio, nokulinga etyi Jeova ahanda, matulekesa okuti tukahi nokuovola tete “ouviuki wae.”—Mateus 6:33.
[Onondaka Poutoi]
a Ngetyi tyapopia omunongo umwe, ondaka yapitiyua “okuhinda” tupu ihangununa ‘okutunga ine okuikila otyipuka tyimwe tyokuhinangelelako.’ Ngotyo, ova Judeu ovo ankho vekahi nokuhinda ouviuki wavo, pala enkhimano liavo muene, ha lia Huku.
Okuti Ove Utyihinangela?
• Omokonda yatyi tyakolela okuovola ouviuki wa Jeova?
• Oviponga patyi vivali tuesukisa okulityilika?
• Oñgeni tupondola okuovola tete ouviuki wa Huku?
[Omapuko Elongeso]
[Olutalatu pefo 17]
Oityi tulilongesila kongeleka ya Jesus yovalume vevali velikuambela mondyuo ya Huku?
[Olutalatu pefo 18]
Okuti tyapenga okufeta otyilifwe vana vaundapa onthiki aiho, na vana vaundapa oola ike?