Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Bɔ Ni Ofeɔ Onii Yɛ Kristofoi Akpeei Ashishi Lɛ Haa Mɛi Anane Mɔɔ Shi?

Ani Bɔ Ni Ofeɔ Onii Yɛ Kristofoi Akpeei Ashishi Lɛ Haa Mɛi Anane Mɔɔ Shi?

Ani Bɔ Ni Ofeɔ Onii Yɛ Kristofoi Akpeei Ashishi Lɛ Haa Mɛi Anane Mɔɔ Shi?

‘Kɛ́ nyɛnaa bakpe shi lɛ, nyɛhaa afea nii fɛɛ bɔ ni mɛi anane aaamɔ shi.’—1 KOR. 14:26.

1. Taakɛ 1 Korintobii yitso 14 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni ji yiŋtoo titri kome hewɔ ni afeɔ Kristofoi akpeei?

‘KPEE lɛ etswa mi ema shi waa!’ Ani owie wiemɔ ni tamɔ nɛkɛ beni akpa kpee ko yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ pɛŋ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ owie nakai pɛŋ! Asafoŋ kpeei tswaa mɔ emaa shi waa, ni enɛ bɛ naakpɛɛ. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, tamɔ bɔ ni eji yɛ mra be mli Kristofoi lɛ abeaŋ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ yiŋtoo titri ni yɔɔ wɔkpeei lɛ asɛɛ ji ni akɛwo mɛi fɛɛ ni baa lɛ hewalɛ. Kadimɔ bɔ ni bɔfo Paulo ma nakai oti ni kɔɔ nɔ hewɔ ni afeɔ Kristofoi akpeei lɛ he lɛ nɔ mi yɛ klɛŋklɛŋ wolo ni eŋma kɛmaje Korintobii lɛ mli. Eti mli shii abɔ yɛ yitso 14 lɛ mli fɛɛ akɛ, esa akɛ nifeemɔi srɔtoi ni afeɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ fɛɛ ahiɛ yiŋtoo kome—eha ‘asafo lɛ nane amɔ shi.’Nyɛkanea 1 Korintobii 14:3, 12, 26. *

2. (a) Mɛni haa asafoŋ kpeei feɔ nɔ ni tswaa mɔ emaa shi? (b) Mɛɛ sanebimɔ wɔbaasusu he?

2 Wɔle akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ni haa asafoŋ kpeei srɔtoi lɛ feɔ nɔ ni tswaa mɔ emaa shi, ni sɛɛnamɔ yɔɔ he. No hewɔ lɛ, wɔjɛɔ wɔtsuiŋ wɔsɔleɔ kɛjeɔ asafoŋ kpee fɛɛ kpee shishi kɛbiɔ Yehowa, ni ji wɔŋwɛi Tsɛ lɛ koni etsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ejɔɔ wɔkpee lɛ nɔ. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔle akɛ asafoŋbii lɛ fɛɛ baanyɛ afee nɔ ko ni baaha nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ kpee lɛ shishi lɛ afee nɔ ni tswaa mɔ emaa shi jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ, mɛni ji nibii komɛi ni wɔ akɛ aŋkroaŋkroi lɛ wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔkɛha kpeei srɔtoi ni afeɔ daa otsi yɛ wɔ-Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ afee nɔ ni tswaa mɔ emaa shi, ni woɔ mɔ hewalɛ hu be fɛɛ be?

3. Te Kristofoi akpeei ahe hiaa ha tɛŋŋ?

3 Kɛha sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, wɔbaasusu wɔkpeei lɛ fãi komɛi ni esa akɛ mɛi ni kwɛɔ nɔ lɛ aha ehi amɛjwɛŋmɔ mli lɛ he. Agbɛnɛ hu lɛ, wɔbaasusu nɔ ni asafo muu lɛ fɛɛ baanyɛ afee koni kpeei lɛ afee nɔ ni baaha mɛi fɛɛ ni baa lɛ aná miishɛɛ lɛ he. Enɛ he miihia waa ejaakɛ wɔkpeei lɛ ji henaabuamɔi krɔŋkrɔŋi. Hɛɛ, kpeei ni wɔyaa kɛ wɔhe ni wɔkɛ woɔ mli lɛ ji jamɔ ni wɔkɛhaa Yehowa lɛ fã ko ni he hiaa.—Lala 26:12; 111:1; Yes. 66:22, 23.

Kpee ni Ato He Gbɛjianɔ Kɛha Biblia Kasemɔ

4, 5. Mɛni ji yiŋtoo ni yɔɔ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ sɛɛ?

4 Wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔná Buu-Mɔɔ Nikasemɔ ni afeɔ daa otsi lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi. No hewɔ lɛ, bɔni afee ni wɔnu yiŋtoo titri ni yɔɔ kpee nɛɛ sɛɛ lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, nyɛhaa wɔsusua tsakemɔi komɛi ni afee yɛ Buu-Mɔɔ lɛ, kɛ emli saji ni akaseɔ lɛ mli lɛ he.

5 Kɛjɛ January 15, 2008 Buu-Mɔɔ ni ji nikasemɔ nɔ̃ lɛ nɔ kɛbaa lɛ, akɛ nɔ ko ni he hiaa waa fata saji ni yɔɔ wolo lɛ hiɛ lɛ he. Ani okadi nɔ ni ji? Kwɛmɔ Buu-Mɔɔ ni ohiɛ lɛ hiɛ baafa lɛ jogbaŋŋ. Yɛ mɔɔ lɛ shishi lɛ, obaana Biblia ni agbele mli. No ni akɛfata he lɛ tsɔɔ yiŋtoo hewɔ ni wɔfeɔ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ. Ni tsɔɔ akɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔkase Biblia lɛ. Hɛɛ, yɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ ni wɔfeɔ daa otsi lɛ shishi lɛ, ‘atsɔɔ’ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ “shishi,” ni taakɛ afee yɛ Nehemia ni hi shi yɛ blema lɛ beaŋ lɛ, agbálaa mli koni “anu nɔ ni akaneɔ lɛ shishi.”—Neh. 8:8; Yes. 54:13.

6. (a) Mɛɛ tsakemɔ afee yɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ mli? (b) Mɛni esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli yɛ ŋmalɛi ni akadi amɛ akɛ “nyɛkanea” lɛ he?

6 Akɛni Biblia lɛ ji wolo titri ni wɔkaseɔ hewɔ lɛ, afee tsakemɔ yɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ mli. Akadi ŋmalɛi ni atsɛ yisɛɛ shi aŋmalako amɛmli wiemɔi lɛ babaoo akɛ “nyɛkanea.” Awoɔ wɔ hewalɛ koni beni akaneɔ ŋmalɛi nɛɛ yɛ kpee lɛ shishi lɛ, wɔ fɛɛ wɔnyiɛ sɛɛ kɛjɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ-Biblia lɛ mli. (Bɔf. 17:11) Mɛni hewɔ? Kɛ́ wɔna Nyɔŋmɔ fãmɔ lɛ yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ-Biblia lɛ mli lɛ, enáa wɔnɔ hewalɛ waa. (Heb. 4:12) No hewɔ lɛ, dani abaakane ŋmalɛi nɛɛ, esa akɛ mɔ ni kwɛɔ kpee lɛ nɔ lɛ aha toibolɔi lɛ be ni sa ni amɛ fɛɛ amɛkɛgbele ŋmalɛi lɛ, koni amɛnyiɛ sɛɛ beni akaneɔ lɛ.

Be Babaoo ni Wɔkɛbaajie Wɔhemɔkɛyeli lɛ Kpo

7. Mɛɛ hegbɛ wɔnáa yɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ shishi?

7 Tsakemɔ kroko ni afee yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli saji ni akaseɔ lɛ he ji amɛsɛɛjɛkɛmɔ. Sɛɛsɛɛ nɛɛ, amɛsɛɛ kɛlɛɛɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ aafee Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ, akɛ be fioo kaneɔ kukuji lɛ amli, ni anáa be babaoo kɛhaa sanebimɔi lɛ ahetoo. Amrɔ nɛɛ, asafoŋbii lɛ babaoo náa hegbɛ kɛjieɔ amɛhemɔkɛyeli lɛ kpo kɛtsɔ sanebimɔi ni akala lɛ ahetoohamɔ nɔ, kɛtsɔ ŋmalɛ ko ni yɔɔ kuku lɛ mli lɛ he wiemɔ nɔ, kɛtsɔ niiashikpamɔ kuku ko ni tsɔɔ nilee ni yɔɔ Biblia mli shishitoo mlai ni akɛaatsu nii lɛ mli ni amɛgbaa lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ gbɛi krokomɛi anɔ. Esa akɛ aná be hu kɛsusu mfonirii lɛ ahe.—Nyɛkanea Lala 22:23; 35:18; 40:10.

8, 9. Mɛni ji Buu-Mɔɔ Nikasemɔ nɔkwɛlɔ lɛ nitsumɔ?

8 Shi dani mɛi srɔtoi baanyɛ aná hegbɛ kɛha sanebimɔi lɛ ahetoo lɛ, esa akɛ hetoi lɛ afee kuku, ni mɔ ni kwɛɔ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ nɔ lɛ hu akawie pii. Belɛ, mɛni baanyɛ aye abua mɔ ni kwɛɔ nikasemɔ lɛ nɔ lɛ koni ekawie pii bɔni afee ni toibolɔi lɛ aná be babaoo kɛwie, koni kpee lɛ afee nɔ ni tswaa mɔ emaa shi?

9 Kɛha sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, susumɔ nɔkwɛmɔnɔ ko he okwɛ. Buu-Mɔɔ Nikasemɔ ni akwɛɔ nɔ jogbaŋŋ lɛ tamɔ fɔfɔii srɔtoi ni abua naa awo nɔ ko mli ni yɔɔ fɛo waa. Hetoi srɔtoi ni yɔɔ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ mli lɛ tamɔ fɔfɔii srɔtoi ni abua naa lɛ. Ni taakɛ fɔfɔii srɔtoi lɛ yɔɔ sui srɔtoi ni esoro amɛdaramɔ hu lɛ, nakai nɔŋŋ esoro hetoi ni ahaa yɛ kpee lɛ shishi lɛ asɛɛjɛkɛmɔ kɛ gbɛ nɔ ni atsɔɔ akɛhaa. Ni mɛni ji nɔkwɛlɔ lɛ nitsumɔ? Mligbalamɔ fioo ni ekɛhaa be kɛ beaŋ lɛ tamɔ baji fioo ni akɛfataa fɔfɔii lɛ ahe. Baji lɛ faaa; shi akɛfataa he koni fɔfɔii lɛ anyɛ adamɔ shi jogbaŋŋ. Nakai nɔŋŋ esa akɛ mɔ ni kwɛɔ nikasemɔ lɛ nɔ lɛ aha ehi ejwɛŋmɔ mli akɛ esaaa akɛ ewieɔ babaoo, shi moŋ esa akɛ ewiemɔi fioo lɛ aye abua ni hetoi ni asafoŋbii lɛ haa kɛjieɔ Yehowa yi lɛ afee nɔ ni tswaa mɔ maa shi. Hɛɛ, kɛ́ nɔkwɛlɔ lɛ wie fioo be kɛ beaŋ kɛfata hetoi srɔtoi ni asafoŋbii lɛ kɛhaa lɛ he lɛ, no baaha mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ kpee lɛ shishi lɛ aná miishɛɛ tamɔ bɔ ni fɔfɔii srɔtoi ni abua naa lɛ yɔɔ fɛo lɛ.

‘Nyɛhaa Wɔkɛ Yijiemɔ Afɔle Ahaa Nyɔŋmɔ Daa’

10. Te mra be mli Kristofoi lɛ na asafoŋ kpeei amɛha tɛŋŋ?

10 Bɔ ni Paulo wie Kristofoi akpee he yɛ 1 Korintobii 14:26-33 lɛ haa wɔnaa bɔ ni afee nakai henaabuamɔi lɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli. Biblia he nilelɔ ko wie kukuji nɛɛ ahe akɛ, nɔ ko ni sa kadimɔ waa yɛ Kristofoi akpeei ni afee yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ he ji akɛ, “etamɔ nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ ni baa kpee lɛ shishi lɛ nuɔ he akɛ eji hegbɛ ni ená, kɛ sɔ̃ ni kã enɔ akɛ ekɛ ehe awo kpee lɛ mli. Mɔ ko baaa kpee lɛ shishi akɛ eeba ebabo toi kɛkɛ; jeee akɛ eeba koni ebaná nɔ ko pɛ, shi moŋ koni lɛ hu ekɛ nɔ ko aha.” Hɛɛ, mra be mli Kristofoi lɛ na asafoŋ kpeei akɛ hegbɛ ni amɛná ni amɛkɛaajie amɛhemɔkɛyeli lɛ kpo.—Rom. 10:10.

11. (a) Mɛni haa asafoŋ kpeei feɔ nɔ ni tswaa mɔ emaa shi, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ ŋaawoi kɛ́ wɔkɛtsu nii lɛ ebaanyɛ eha hetoi ni wɔhaa lɛ amɔ shi jogbaŋŋ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa.)

11 Wɔhemɔkɛyeli kpo ni wɔjieɔ yɛ kpeei ashishi lɛ haa ‘asafo lɛ nane mɔɔ shi’ jogbaŋŋ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ okɛ wɔ baakpã gbee akɛ ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni wɔkɛtee kpeei lɛ, loloolo lɛ, kɛ́ wɔnyɛmimɛi lɛ ha saji ahetoo lɛ, ehaa wɔtsui nyɔɔ wɔmli jogbaŋŋ. Kɛ́ nyɛmi anɔkwafo ko ni eda yɛ afii amli ha sane hetoo kɛjɛ etsui mli lɛ, enáa wɔnɔ hewalɛ waa; kɛ́ asafoŋ onukpa ko ni susuɔ mɔ he waa wie wiemɔ ko ni nilee yɔɔ mli lɛ, ehaa wɔnáa miishɛɛ; ni kɛ́ gbekɛ fioo ko ha hetoo ko trukaa kɛtsɔɔ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Yehowa lɛ, ehaa wɔŋmɔɔ mugɛɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, wɔ fɛɛ wɔhaa Kristofoi akpeei feɔ nɔ ni tswaa mɔ emaa shi kɛtsɔ hetoi ni wɔhaa lɛ anɔ. *

12. (a) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Mose kɛ Yeremia nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ sɔlemɔ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnyɛ wɔha sane hetoo?

12 Shi hetoohamɔ baanyɛ afee nɔ ni wa waa kɛha mɛi ni hiɛ gboɔ lɛ. Kɛ́ nakai eji yɛ ogbɛfaŋ lɛ, ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ akɛ oooha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ jeee bo pɛ oyɔɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi tamɔ Mose kɛ Yeremia po wie akɛ amɛleee wiemɔ yɛ mɛi ahiɛ. (2 Mose 4:10; Yer. 1:6) Shi, taakɛ Yehowa ye ebua nakai etsuji ni hi shi yɛ blema lɛ ni amɛnyɛ amɛjie eyi yɛ faŋŋ mli lɛ, nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ baaye ebua bo ni okɛ yijiemɔ afɔle aha. (Nyɛkanea Hebribii 13:15.) Te ooofee tɛŋŋ oná Yehowa yelikɛbuamɔ koni onyɛ oye ogbeyeishemɔ lɛ nɔ lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, saamɔ ohe jogbaŋŋ dani oya kpee. No sɛɛ lɛ, dani obaaya Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, tsi obɛŋkɛ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli, ni obi lɛ ni eha oná ekãa kɛha sane hetoo. (Fil. 4:6) Akɛni oobi Yehowa nɔ ko “yɛ esuɔmɔ naa” hewɔ lɛ, obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ ebaaha osɔlemɔ lɛ hetoo.—1 Yoh. 5:14; Abɛi 15:29.

Kpeei ni ‘Haa Mɔ Nane Mɔɔ Shi, Ewoɔ Mɔ Hewalɛ, ni Shɛjeɔ Mɔ Mii’

13. (a) Te esa akɛ wɔkpeei lɛ aná mɛi ni yɔɔ kpee lɛ shishi lɛ anɔ hewalɛ eha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ sanebimɔ esa akɛ asafoŋ onukpai kɛ hiɛdɔɔ asusu he?

13 Paulo kɛɛ akɛ yiŋtoo titri kome ni yɔɔ asafoŋ kpeei asɛɛ ji ni eha mɛi ni yɔɔ kpee lɛ shishi lɛ ‘nane amɔ shi, ewo amɛ hewalɛ, ni eshɛje amɛ mii.’ * (1 Kor. 14:3) Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ amɛha fãi ni amɛtsuɔ he nii yɛ kpee lɛ shishi lɛ aha nyɛmimɛi lɛ anane amɔ shi, ni eshɛje amɛmii? Kɛha sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ ha wɔsusu kpee ni Yesu kwɛ nɔ beni atee lɛ shi lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ he wɔkwɛ.

14. (a) Dani Yesu kɛ ebɔfoi lɛ baafee kpee lɛ, mɛni ba? (b) Mɛni hewɔ eeenyɛ efee akɛ Yesu bɔfoi lɛ atsui nyɔ amɛmli beni “Yesu ba ekɛ amɛ bawie” lɛ?

14 Klɛŋklɛŋ lɛ, kadimɔ nibii ni ba dani Yesu kɛ amɛ fee kpee lɛ. Beni eshwɛ fioo ni abaagbe Yesu lɛ, ebɔfoi lɛ ‘jo foi amɛshi lɛ,’ ni taakɛ agba afɔ̃ shi lɛ, ‘amɛgbɛ amɛshwã, ni mɔ fɛɛ mɔ kɔ egbɛ.’ (Mar. 14:50; Yoh. 16:32) Shi beni atee Yesu shi sɛɛ lɛ, efɔ̃ ebɔfoi ni tsuii ekumɔ lɛ nine ni ekɛ amɛ fee kpee krɛdɛɛ ko. * “Kaselɔi nyɔŋma kɛ ekome lɛ yiŋ amɛtee Galilea gɔŋ lɛ nɔ, heni Yesu eto amɛ lɛ,” ni amɛkɛ nakai feemɔ kpɛlɛ Yesu ninefɔ̃ɔ lɛ nɔ. Beni amɛyashɛ lɛ, “Yesu ba ekɛ amɛ bawie.” (Mat. 28:10, 16, 18) Kwɛ bɔ ni Yesu bɔfoi lɛ atsui baanyɔ amɛmli akɛ eto gbɛjianɔ ni tamɔ nakai eha amɛ! Mɛni Yesu kɛ amɛ susu he?

15. (a) Mɛɛ saji Yesu kɛ amɛ susu he, shi mɛni he ewieee? (b) Te nakai kpee lɛ ná bɔfoi lɛ anɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?

15 Yesu kɛ adafitswaa nɛɛ je kpee lɛ shishi akɛ: “Aŋɔ hegbɛ fɛɛ aha mi.” Kɛkɛ ni eha amɛ nitsumɔ akɛ: ‘No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea kaselɔi.’ Naagbee lɛ, ejɛ suɔmɔ mli ekɛ nɔmimaa nɛɛ ha amɛ akɛ: “Mikɛ nyɛ yɛ daa.” (Mat. 28:18-20) Shi ani okadi nɔ ni Yesu efeee? Eshaaa ebɔfoi lɛ ahiɛ; asaŋ ehaaa ni amɛnu he akɛ nɔ ni amɛfee lɛ ejaaa, ni etsĩii kwamɔ ni amɛkwa lɛ be kukuoo lɛ tã koni eha amɛnu he fe nine akɛ amɛyeɔ fɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, Yesu kɛ nitsumɔ kpele ko wo amɛdɛŋ ni ekɛma suɔmɔ ni lɛ kɛ e-Tsɛ lɛ yɔɔ kɛha amɛ lɛ nɔ mi. Te bɔ ni Yesu tsu shihilɛ lɛ he nii eha lɛ ná ebɔfoi lɛ anɔ hewalɛ eha tɛŋŋ? Etswa amɛ ema shi, ewo amɛ hewalɛ, ni eshɛje amɛmii aahu akɛ be ko yɛ kpee lɛ sɛɛ lɛ, amɛku sɛɛ amɛbɔi “nitsɔɔmɔ” kɛ sanekpakpa lɛ “shiɛmɔ.”—Bɔf. 5:42.

16. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai kwɛɔ kpeei anɔ yɛ gbɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli nɔ kɛkaseɔ Yesu?

16 Ŋmɛnɛ lɛ, asafoŋ onukpai lɛ hu tsɔɔ kpeei srɔtoi lɛ anɔ amɛmaa suɔmɔ ni sɛɛ efooo ni Yehowa yɔɔ kɛha ewebii lɛ nɔ mi amɛhaa amɛnanemɛi heyelilɔi lɛ, ni amɛkɛ nakai feemɔ kaseɔ Yesu. (Rom. 8:38, 39) No hewɔ lɛ, kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ miikwɛ kpee ko nɔ lɛ, amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ yaa nyɛmimɛi lɛ amɔdɛŋbɔi lɛ anɔ, shi jeee amɛgbɔjɔmɔi lɛ anɔ. Amɛhaaa amɛnyɛmimɛi lɛ anu he akɛ, amɛbɛ suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛwiemɔi tsɔɔ akɛ amɛbuɔ amɛnanemɛi heyelilɔi lɛ fɛɛ akɛ mɛi ni sumɔɔ Yehowa, ní miisumɔ ni amɛfee nɔ ni ja. (1 Tes. 4:1, 9-12) Yɛ anɔkwale mli lɛ, bei komɛi lɛ ehe baahia akɛ asafoŋ onukpai lɛ ajaje asafo muu lɛ fɛɛ, shi kɛ́ ehe miihia ni ajaje mɛi fioo ko pɛ lɛ, ehi akɛ amɛbaatsɛ́ mɛi lɛ aŋkroaŋkro, ni amɛwo amɛ ŋaa. (Gal. 6:1; 2 Tim. 2:24-26) Kɛ́ onukpai lɛ kɛ asafo muu lɛ fɛɛ miiwie lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaajie asafo lɛ yi kɛ́ nakai feemɔ sa. (Yes. 32:2) Amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaawie yɛ gbɛ ni baaha mɔ fɛɛ mɔ ni ba kpee lɛ anu he akɛ etsui enyɔ emli, ni awaje lɛ hu lɛ nɔ.—Mat. 11:28; Bɔf. 15:32.

Wɔkpeei lɛ Shɛjeɔ Wɔmii

17. (a) Mɛni hewɔ ehe miihia waa amrɔ nɛɛ akɛ wɔɔha wɔkpeei lɛ afee nɔ ni shɛjeɔ mɔ mii lɛ? (b) Ákɛ aŋkro lɛ, mɛni obaanyɛ ofee koni kpee lɛ afee nɔ ni tswaa mɔ emaa shi? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yitso ji “Gbɛi Nyɔŋma ni Obaanyɛ Otsɔ nɔ Oha Kpeei lɛ Atswa Bo kɛ Mɛi Krokomɛi Ama Shi” lɛ.)

17 Akɛni Satan je lɛŋ shihilɛ miiya nɔ eefee ahuntoo hewɔ lɛ, esa akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, wɔha wɔ-Kristofoi ahenaabuamɔi lɛ afee tsuiwoohe—he ko ni ashɛjeɔ wɔ fɛɛ wɔmii yɛ. (1 Tes. 5:11) Nyɛmi yoo ko ni afii komɛi ni eho lɛ, ekɛ ewu fɛɛ na nɔ waa lɛ kɛɛ akɛ: “Be fɛɛ be ni wɔɔya Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, wɔnuɔ he akɛ wɔyɛ Yehowa fiji ashishi. Yɛ ŋmɛlɛtswai ni wɔkɛ nyɛmimɛi Kristofoi lɛ bɔɔ yɛ jɛmɛ lɛ mli fɛɛ lɛ, wɔnuɔ he akɛ wɔshɛ wɔjatsu wɔfɔ̃ Yehowa nɔ, ni wɔtsui nyɔɔ wɔmli.” (Lala 55:23) Eba akɛ mɛi fɛɛ ni baa wɔkpeei lɛ ashishi lɛ baanu he nakai nɔŋŋ, akɛ awo amɛ hewalɛ, ni ashɛje amɛmii. Bɔni afee ni eba lɛ nakai lɛ, nyɛhaa wɔyaa nɔ wɔfea nibii ni baaha Kristofoi akpeei afee nɔ ni tswaa mɔ emaa shi.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 1 Agba afɔ̃ shi akɛ nibii komɛi ni tee nɔ yɛ Kristofoi akpeei ni afee yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ shishi lɛ asɛɛ baafo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ‘wɔwieee kɛ lilɛi srɔtoi’ dɔŋŋ, ni ‘wɔgbaaa’ hu dɔŋŋ. (1 Kor. 13:8; 14:5) Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, gbɛtsɔɔmɔi ni Paulo kɛha lɛ haa wɔnaa bɔ ni esa akɛ afee Kristofoi akpeei aha ŋmɛnɛ.

^ kk. 11 Kɛ́ ootao ŋaawoi ni tsɔɔ bɔ ni wɔɔfee wɔha hetoi ni wɔkɛhaa lɛ amɔ shi jogbaŋŋ lɛ, kwɛmɔ September 1, 2003, Buu-Mɔɔ lɛ, baafa 19-22 lɛ.

^ kk. 13 Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words lɛ tsɔɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ “hewalɛwoo” kɛ “miishɛjemɔ” mli lɛ mli akɛ, Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “miishɛjemɔ” lɛ tsɔɔ “hedɔɔ ni mli wa kwraa fe [hewalɛwoo].”—Nyɛkɛtoa Yohane 11:19 lɛ he.

^ kk. 14 Eeenyɛ efee akɛ kpee nɛɛ ji nɔ ni sɛɛ mli lɛ Paulo wie he beni ekɛɛ akɛ Yesu ‘jie ehe kpo etsɔɔ aaafee nyɛmimɛi ohai enumɔ loo nɔ̃’ lɛ.—1 Kor. 15:6.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Te Kristofoi akpeei ahe hiaa ha tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ saji ahetoo ni ahaa yɛ kpeei ashishi lɛ hu haa ‘asafo lɛ nane mɔɔ shi’ lɛ?

• Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ kpee ni Yesu kɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ fee lɛ mli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 22, 23]

GBƐI NYƆŊMA NI OBAANYƐ OTSƆ NƆ OHA KPEEI LƐ ATSWA BO KƐ MƐI KROKOMƐI AMA SHI

Tsɔ hiɛ osaa ohe. Kɛ́ otsɔ hiɛ okase nɔ ni abaasusu he yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, obaaná kpee lɛ he miishɛɛ waa ni ebaaná onɔ hewalɛ jogbaŋŋ.

Kaafolɔ mli. Kɛ́ mɛi pii ba kpee lɛ, ewoɔ mɛi ni yɔɔ shishi lɛ hewalɛ waa, no hewɔ lɛ, kɛ́ oyaa kpee daa lɛ, eyeɔ ebuaa.

Shɛ jɛmɛ yɛ be naa. Kɛ́ ota shi dani aje nifeemɔ lɛ shishi lɛ, onyɛɔ okɛ ohe woɔ shishijee lala kɛ sɔlemɔ lɛ mli, ni enɛ ji jamɔ ni wɔkɛhaa Yehowa lɛ fãi komɛi.

Okɛ nɔ fɛɛ nɔ ni he hiaa lɛ aba. Okɛ o-Biblia kɛ woji ni akɛbaatsu nii yɛ kpee lɛ shishi lɛ aba, koni onyiɛ nifeemɔi lɛ asɛɛ, ni onu nɔ ni asusuɔ he lɛ shishi jogbaŋŋ.

Kaafee nibii ni baagbala ojwɛŋmɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kaakane tɛs mɛseji beni kpee lɛ miiya nɔ, kanemɔ beni akpa. Kɛ́ ofee nakai lɛ, no tsɔɔ akɛ okɛ nibii ni he hiaa lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe.

Okɛ ohe awo mli. Kɛ́ mɛi babaoo ha sanebimɔi lɛ ahetoo lɛ, mɛi srɔtoi ni jieɔ amɛhemɔkɛyeli lɛ kpo lɛ tswaa mɛi babaoo emaa shi ni ewoɔ amɛ hewalɛ.

Ha ohetoi lɛ afee kuku. Enɛ haa mɛi babaoo náa hegbɛ ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli.

Tsu nifeemɔi ni akɛwoɔ odɛŋ lɛ ahe nii. Kɛ́ oná nifeemɔ yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ, loo Sɔɔmɔ Kpee lɛ mli lɛ, saamɔ ohe jogbaŋŋ, tsɔ hiɛ ofee okwɛ, ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ obaatsu nifeemɔ lɛ he nii.

Jiemɔ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mli lɛ ayi. Ha mɛi ni ná nifeemɔ yɛ kpee lɛ mli lɛ loo mɛi ni ha sane hetoo lɛ ale bɔ ni ohiɛ esɔ amɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ oha.

Okɛ mɛi abɔ. Mlihilɛ mli ni ajɛɔ aŋaa mɛi, kɛ sanegbaa ni tswaa mɔ emaa shi ni yaa nɔ dani ajeɔ kpeei ashishi, kɛ beni akpa lɛ haa miishɛɛ kɛ sɛɛnamɔ ni jɛɔ kpee lɛ mli kɛbaa lɛ yaa hiɛ.