Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Okuti Ulinga Onthele Yove Opo Omaliongiyo Ovakristau Aave Epameko?

Okuti Ulinga Onthele Yove Opo Omaliongiyo Ovakristau Aave Epameko?

Okuti Ulinga Onthele Yove Opo Omaliongiyo Ovakristau Aave Epameko?

“Tyina muliongiya, . . . ovipuka aviho vilingwe pala epameko.”—1 CORÍNTIOS 14:26.

1. Ngetyi tyapopia 1 Coríntios kapitulu 14, omokonda yatyi omaliongiyo Ovakristau akolela?

 ‘ELIONGIYO eli liamphameka unene!’ Okuti noove uhole okupopia ngotyo tyina utunda meliongiyo Mondyuo Yomaliongiyo? Tyotyili uhole okulitehelela ngotyo! Omaliongiyo ewaneno tyotyili ondyivi-ndyivi yepameko, mahi, otyo katyihuvisa. Ngo kononthiki mbo Vakristau votete, omaliongiyo etu hono, akolela pala okupameka ekolelo liaveho. Tala oñgeni apostolu Paulu atoneka okupopia konthele yesilivilo olio liomaliongiyo Ovakristau, momukanda wotete ahonekela ova Korintu. Mokapitulu 14, oe wapalaika okupopia okuti kese nthele ilingwa momaliongiyo ewaneno, ina okupameka ovateheleli—‘okupameka ewaneno.’—Tanga 1 Coríntios 14:3, 12, 26. a

2. (a) Omaliongiyo apameka mokonda yatyi? (b) Omapulo patyi matulilongesa?

2 Onthue tutyii okuti omaliongiyo etu etupameka mokonda, ahongolelwa nospilitu ya Huku. Ngotyo, tuhimbika kese eliongiyo nelikuambelo ku Jeova, okuita ku Tate yetu keulu opo aundapese ospilitu sandu yae pala okutuavela ononkhano onongwa. Tupu tutyii okuti aveho mewaneno vapondola okulinga onthele yavo opo omaliongiyo aave epameko. Moluotyo, oityi onthue muene tupondola okulinga opo omaliongiyo alingwa kese simano Mondyuo yetu Yomaliongiyo aave apeho epameko mopaspilitu?

3. Omokonda yatyi omaliongiyo akolela?

3 Opo tukumbulele epulo olio, matutale ononthele mbumwe mbomaliongiyo etu tuesukisa okutala nawa tyina ekahi nokulingwa. Tupu matutale oñgeni ewaneno aliho lipondola okuava ombatelo opo omaliongiyo apameke aveho vakalamo. Iya onthue tuesuka unene notyo mokonda omaliongiyo etu akolela unene. Tupu okukala pomaliongiyo nokuava omakumbululo tyakolela unene mefendelo lietu ku Jeova.—Salmo 26:12; 111:1; Isaías 66:22, 23.

Omaliongiyo Alingwa pala Okulilongesa Ombimbiliya

4, 5. Oityi Omutala Womulavi walingilua?

4 Atuho tuhanda okupola ouwa kelilongeso lio Mutala Womulavi kese simano. Moluotyo, opo tunoñgonoke nawa oityi omaliongiyo alingilwa, tutalei omaviukiso amwe alingwa mo Mutala Womulavi no mononthele mbokulilongeswa.

5 Omutala Womulavi walingwa opo tulilongese Ombimbiliya nombatelo yomukanda oo. Tyotyili, melilongeso lietu lio Mutala Womulavi kese simano, Ondaka ya Huku ‘ihangununwa nawa’ iya ngetyi tyali pomuvo wa Neemia, ‘itangwa monkhalelo yayandyuluka.’—Neemias 8:8; Isaías 54:13.

6. (a) Epiluluko patyi lialingwa mononthele mbokulilongeswa Momutala Womulavi? (b) Oityi tuesukisa okuhinangela konthele yo notestu mbahonekwa okuti “tanga?”

6 Mokonda onosapi mbetu mbupolwa Mombimbiliya, Momutala Womulavi mualingwa omapiluluko amwe. Onotestu ononyingi mononthele mbokulilongesa mbahonekwa okuti “tanga.” Atuho tuavelwa ondundo yokulandula mono Mbimbiliya mbetu tyina mbutangwa meliongiyo. (Atos 17:11) Omokonda yatyi? Tyina tutala elondolo lia Huku Mombimbiliya yetu muene, tyituhika vali komutima. (Hebreus 4:12) Ngotyo, putyina onotestu ombo mbuhenetangwe, una ukahi nokuendesa eliongiyo wesukisa okuavela ovateheleli omuvo utuuka opo aveho vavase onotestu ombo, avalandulamo tyina mbutangwa.

Tuna Vali Omuvo Wokulekesa Ekolelo Lietu

7. Mokueenda kuelilongeso Liomutala Womulavi tuna omuvo wokulinga tyi?

7 Tupu, epiluluko ekuavo lialingwa mononthele mbokulilongeswa Momutala Womulavi onopalagrafu. Momanima opahe, onopalagrafu mbatepululwa. Ngotyo, mokueenda kuelilongeso Liomutala Womulavi, onopalagrafu mbutangwa vala momuvo uhehi, akuhupu vali omuvo wokuava omakumbululo. Pahe ovanyingi mewaneno vena omuvo wokulekesa ekolelo liavo mokuava omakumbululo, nokulekesa oñgeni vapondola okuundapesa onotestu. Tupu vena omuvo wokupopia ongeleka ilekesa ounongo wokulandula ovitumino vio Mbimbiliya, ine ononkhalelo ononkhuavo. Tupu, omuvo omukuavo vapondola okupopia konthele yomalutalatu.—Tanga Salmo 22:22; 35:18; 40:9.

8, 9. Omuendesi Welilongeso Liomutala Womulavi una otyilinga patyi?

8 Anthi, matukala vala nomuvo wokuava omakumbululo omanyingi, inkha vokukumbulula kavapopi ehimbwe, na tyina omuendesi elityilika okupopia unene mokueenda kuelilongeso Liomutala Womulavi. Ngotyo, oityi matyikuatesako omuendesi weliongiyo okupola pokati konthele yetyi apopia no ya vana vaava omakumbululo mewaneno, opo eliongiyo lipameke aveho?

9 Opo tukumbulule epulo olio, tutalei ongeleka ei. Elilongeso Liomutala Womulavi lieendeswa nawa, likahi ngokapandi konofololi onongwa. Ngetyi okapandi konofololi, kalingwa nonthumbo yonofololi ononyingi, tupu nelilongeso Liomutala Womulavi, lilingwa nomakumbululo omanyingi elikalaila. Ngetyi onofololi mokapandi mbelikalela kounene, nokotyivala, no komuniko, tupu nomakumbululo aawa mokueenda kueliongiyo elikalela monkhalelo aawa. Iya omuendesi una otyilinga patyi? Onondaka apopia mbukahi ngoufo uyawiswa kokapandi konofololi. Oufo oo, oututu, mahi uyawisuako pala okuwaneka nawa kumwe onofololi ambuho. Tupu, nomuendesi weliongiyo wesukisa okuhinangela okuti otyilinga tyae hakupopia unene, mahi okuwaneka kumwe omakumbululo ehiviliko alingwa novakuatate mewaneno. Tyotyili, tyina omakumbululo omanyingi aawa newaneno, apakwa kumwe nawa nonondaka mbehehi omuendesi ayawisako, akala okapandi okawa unene konondaka mbuhambukiswa aveho meliongiyo.

“Tuavelei Apeho Huku Otyilikutila Tyehiviliko”

10. Oñgeni Ovakristau votete ankho vatala omaliongiyo ewaneno?

10 Etyi Paulu apopia konthele yomaliongiyo Ovakristau mu 1 Coríntios 14:26-33, tyituvatela okunoñgonoka oñgeni omaliongiyo ankho alingwa pomuvo wo Vakristau votete. Omulongesi umwe konthele Yombimbiliya wahoneka konthele yo noversikulu ombo okuti: “Otyipuka tyimwe ankho tyimoneka nawa movilinga Viongeleya, o tyokuti aveho ankho vetyii okuti vena okuava nokupewa momaliongiyo avo. Omunthu ankho keya vala pala okutehelela. Ankho keya vala pala okutambula, mahi tupu una okuava.” Tyotyili, ko Vakristau votete omaliongiyo ewaneno, ankho omphitilo yokulekesa ekolelo liavo.—Romanos 10:10.

11. (a) Oityi tyivatela unene opo omaliongiyo aave epameko, iya omokonda yatyi? (b) Onondonga patyi tuna okulandula opo omakumbululo etu aviuke? (Tala okatoi.)

11 Okupopia ekolelo lietu momaliongiyo ‘tyipameka unene ewaneno.’ Tyotyili ove motavela okuti tyilinge tuenda komaliongiyo omanima ehehi ine omanyingi, tutualako okuhambukwa tyina tutehelela omakumbululo alingwa novakuatate no nomphange. Tyina tutehelela omukuatate wekolelo omukulu, wava ekumbululo litunda komutima, tyituhika unene komutima. Tupamekwa nonondaka mbupopiwa nomukulu wewaneno woluembia. Tupu, tuyola nehambu tyina omona aava ekumbululo liae muene, lilekesa ohole yotyotyili ena na Jeova. Tyayandyuluka nawa okuti, tyina tuava omakumbululo, atuho tukahi nokulinga onthele yetu opo omaliongiyo Ovakristau aave epameko. b

12. (a) Oityi tulilongesila kongeleka ya Moisesi na Jeremia? (b) Elikuambelo lina otyilinga patyi konthele yokuava omakumbululo?

12 Vokuna unene ohonyi, tyipondola okuvepuiya unene okuava omakumbululo. Inkha noove ukahi ngotyo, okuhinangela okuti haveko vala matyikuvatela. Tyotyili, alo umwe ovaumbili vekolelo va Huku, nga Moisesi na Jeremia, navo vapopile okuti kavetyivili okupopia mounyingi. (Êxodo 4:10; Jeremias 1:6) Anthi, ngetyi Jeova akuatesileko ovaumbili vae kohale opo vemuhivilike mounyingi, Huku mekuvatela opo umuavele ovilikutila viehiviliko. (Tanga Hebreus 13:15.) Oñgeni mopewa ombatelo ya Jeova opo ufinde owoma wokuava omakumbululo? Tete, lipongiya nawa pala omaliongiyo. Konyima yotyo, tyina nkhele uheneende Kondyuo Yomaliongiyo, likuambela ku Jeova, okumuita ekukolese omutima opo uketyivile okukumbulula. (Filipenses 4:6) Ove ukahi nokumuita otyipuka “tyelikuata nehando liae.” Moluotyo, upondola okukala nonthumbi yokuti Jeova makumbulula elikuambelo liove.—1 João 5:14; Provérbios 15:29.

Omaliongiyo Aava ‘Epameko, Nondundo, neungumano’

13. (a) Omaliongiyo etu esukisa okukalesa ñgeni ovateheleli? (b) Epulo patyi liakolela pala ovakulu vewaneno?

13 Paulu wati omaliongiyo ewaneno ena otyilinga tyakolela ‘tyokupameka, nokuava ondundo, nokuungumaneka’ vana veya komaliongiyo. c (1 Coríntios 14:3) Oñgeni Ovakristau ovakulu vewaneno hono, mavalingi ononthele mbavo momaliongiyo, monkhalelo ipameka nokuungumanesa ovakuatate vavo no nomphange? Opo tuvase ekumbululo, tutalei eliongiyo Jesus alingile etyi atutila.

14. (a) Oityi tyaendelepo, etyi nkhele eliongiyo Jesus aonganeka lihenehimbike? (b) Etyi ‘Jesus afuena ponthele yavo apopi navo,’ tyaungumanesile ono apostolu mokonda yatyi?

14 Tete, tala ovipuka viaendeleko etyi eliongiyo olio lihenelingwe. Puetyi nkhele Jesus eheneipawe, ono apostolu “vemusapo avaende nkholo.” Iya ngetyi ankho tyapopiwale, ‘vatyandyaneswa avaende kese umwe keumbo liae muene.’ (Marcos 14:50; João 16:32) Konyima, etyi Jesus atutiliswa, akongo ono apostolu mbae ankho vasoya, opo veye keliongiyo liakolela. d Iya “ovalongwa ekwi na wike, avaende ko Galileia, komphunda Jesus evelaa.” Etyi vehika oko, “Jesus wafuena ponthele yavo, apopi navo.” (Mateus 28:10, 16, 18) Nkhele soka, oñgeni ono apostolu vaungumaneswa, etyi Jesus ahimbika okupopia navo! Oityi Jesus apopia?

15. (a) Oityi Jesus apopile meliongiyo olio, mahi oityi ahapopile? (b) Oñgeni eliongiyo olio liakalesile ono apostolu?

15 Jesus wahimbikile okupopia okuti: “Outumini auho keulu no pohi neupewa.” Iya evepe otyilinga ati: “Endei, kalongesei ovanthu movilongo aviho opo vakale ovalongwa.” Okumanuhula, oe evepameka okuti: “Ame ndyikahi nonwe ononthiki mbatyo ambuho.” (Mateus 28:18-20) Mahi, okuti ove wamona oityi Jesus ahalingile? Oe kaviyulile ono apostolu mbae. Tupu kalingile eliongiyo olio pala okuvepula ine pala okuvevela vali onombei mokonda yetyi vemusilepo. Anthi, Jesus wevepameka mokuveavela otyilinga otyinene, okulekesa oluembia oe na Tate yae vena navo. Oñgeni otyo Jesus alinga, tyakalesa ono apostolu? Otyo, tyevepameka unene, nokuvepa ondundo, neungumano. Konyima yonthiki mbumwe tunde peliongiyo olio, vakondoka vali movilinga ‘viokulongesa nokuivisa onondaka onongwa umbo na umbo.’—Atos 5:42.

16. Oñgeni Ovakristau ovakulu vewaneno hono vahetekela Jesus mokulinga omaliongiyo aava ondundo?

16 Okuhetekela Jesus, kovakulu vewaneno hono, omaliongiyo omuvo wokupameka ovakuatate vavo, konthele yoluembia Jeova ena novanthu vae. (Romanos 8:38, 39) Moluotyo, ononthele mbavo valinga momaliongiyo, ovakulu ovo, vapanda ononkhono ovakuatate vavo valinga, kevevepopi moluetyi vehevilile. Kavapulu ovakuatate vavo omokonda yatyi vehevilile okulinga etyi no otyo. Anthi, onondaka mbavo mbulekesa okuti vatala ovakuatate vavo okuti ovanthu vehole Jeova, nokuhanda okulinga etyi tyaviuka. (1 Tessalonicenses 4:1, 9-12) Tyotyili, ovakulu vewaneno, pamwe vesukisa okuava onondonga pala okuviyula ewaneno aliho kumwe. Mahi, inkha pena vamwe vesukisa okuviukiswa, otyiwa okupopia navo aveke. (Gálatas 6:1; 2 Timóteo 2:24-26) Tyina ovakulu vewaneno vapopila ewaneno aliho, vaovola okupanda ovakuatate. (Isaías 32:2) Valinga ononkhono mbokupopia monkhalelo yaviuka, opo tyina eliongiyo liamapu, ovateheleli aveho vatundamo tyapamekwa, nokuapewa ondundo.—Mateus 11:28; Atos 15:32.

Omaliongiyo Etu Ondyivi-ndyivi Yeungumaneso

17. (a) Omokonda yatyi tyakolela vali unene hono omaliongiyo etu akale ondyivi-ndyivi yepameko? (b) Oityi ove upondola okulinga opo omaliongiyo aave epameko? (Tala okakasa kati “Ononkhalelo Ekwi pala Omaliongiyo Ekupameke Ove na Vakuenyi.”)

17 Putyina ouye wa Satanasi utualako okukala vali omukalavi, omaliongiyo etu Ovakristau esukisa okukala ondyivi-ndyivi yeungumaneso pala aveho. (1 Tessalonicenses 5:11) Omphange umwe nomulume wae vokuafinda ovitateka ovinene omanima okualamba, vahinangela okuti: “Okuenda apeho Mondyuo Yomaliongiyo, ankho tyikahi ngoti tuakuata mokuoko kuoluembia kwa Jeova. Mokueenda kuomuvo tukalamo kumwe novakuatate Ovakristau no nomphange, tulitehelela okuti tupondola okupakula omulemo wetu ku Jeova. Iya otyo tyetukalesa netuliyo momutima.” (Salmo 55:22) Aveho veya momaliongiyo etu velitehelele okuti vapamekwa nokuaungumaneswa. Iya opo velitehelele ngotyo, tutualeiko okulinga onthele yetu, opo omaliongiyo Ovakristau aave epameko.

[Onondaka Poutoi]

a Ankho tyaulwa okuti ononthele mbumwe mbomaliongiyo Ovakristau votete, mambukapwa. Mongeleka, onthue ‘katunepopie momalaka’ ine “okuula.” (1 Coríntios 13:8; 14:5) Namphila onthue katulingi ovipuka ovio, mahi onondonga mba Paulu mbutukuatesako okunoñgonoka nawa oñgeni hono omaliongiyo Ovakristau ena okulingwa.

b Opo unoñgonoke oñgeni matuviukisa vali nawa omakumbululo etu momaliongiyo, tala Omutala Womulavi, 1 ya Setembro yo 2003, pomafo 19-22, moputu.

c Konthele yoñgeni “okupameka” tyelikalela “nokuungumanesa,” omukanda, (Dicionário Expositivo de Palavras do Antigo e do Novo Testamento, de Vine) Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words, uhangununa okuti Ondaka yo Gregu yapitiyua “okuungumanesa,” ilekesa “oluembia olunene tyipona [epameko].”—yeeleka na João 11:19.

d Tyafuile otyikando otyo, otyo Paulu apopia konyima okuti Jesus “wamonekela ovakuatate ovityita vitano.”—1 Coríntios 15:6.

Oñgeni Ove Mokumbulula?

• Oñgeni omaliongiyo Ovakristau akolela?

• Omokonda yatyi omakumbululo aawa momaliongiyo “apameka ewaneno”?

• Oityi tupondola okulilongesila keliongiyo Jesus alingile novalanduli vae?

[Omapuko Elongeso]

[Okakasa pefo 26]

Ononkhalelo ekwi pala Omaliongiyo Ekupameke ove na Vakuenyi

Tete lipongiya. Tyina tete ulilongesa etyi matukelilongesa Mondyuo Yomaliongiyo, mokala nesuko nomaliongiyo, nokupolako esilivilo enene.

Enda apeho komaliongiyo. Mokonda una uya apeho komaliongiyo upameka unene vana vekahipo, otyiwa ukalepo apeho.

Hika tyina ehenehimbike. Inkha upumphama tyina eliongiyo lihenehimbike, mowaneka ondaka yove kotyiimbo nelikuambelo liokuhimbika, vilinga onthele yefendelo lietu ku Jeova.

Endyu tyamaneka nawa. Tyinda Ombimbiliya yove nomikanda viomupika, mavililongeswa mokueenda kueliongiyo, opo upondole okulandula nokunoñgonoka nawa etyi matyililongeswa.

Lityilika okutalukwa. Mongeleka, uhatange onondaka motelefone ine okutomphola mokueenda kueliongiyo. Ngotyo, upaka omasuka-suka ove pomphangu yaviuka.

Kumbulula. Tyina ukumbulula, ovanyingi vapewa ondundo nokupamekwa nomakumbululo elikalaila ekolelo.

Ava omakumbululo omasupi. Otyo, matyipe ovanyingi navo omuvo wokukumbulula.

Fuisapo ovilinga upewa. Tyina umulongwa mo Sikola Yovilinga via Huku ine upewa onthele Meliongiyo Liovilinga, pongiya nawa, pitaululamo ovikando ovinyingi, nokulinga ononkhono mbokuhakondola onthele wapewa.

Pandula vana valinga ononthele mbavo. Popila una walinga onthele meliongiyo ine una waava omakumbululo, okuti wapandula unene ononkhono alinga.

Okulinga oupanga. Okukukwinya nohole, nokukala netompho lipameka tyina omaliongiyo ehenehimbike na tyina amapu, tyihambukiswa unene nokuetela ouwa vana veya komaliongiyo.